3-19-1719/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1719

Haldusasi

XX kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 13.06.2019

otsuse nr 51 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Jüri Asari

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.12.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.12.2019 otsus

haldusasjas nr 3-19-1719 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-1719

2(14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Loomakaitse Liit MTÜ (ELL) teavitas 25.05.2019 Veterinaar- ja Toiduametit (VTA),

et Harjumaal Kose vallas Tammiku külas Karimäel asuvast kaubakonteinerist kostub koerte

niutsumist. Koerte eest hoolitsema pidanud isik polnud seal väidetavalt käinud 24 tundi.

2. VTA kontrollis 25.05.2019 olukorda ja fikseeris selle tulemused 27.05.2019 kontrollaktis nr

16-284-19/002, mille lisaks on sündmuskohal tehtud 7 fotot.

Sündmuskohal tuvastati, et kaubakonteiner ja võrkaiaga piiratud ala olid mahajäetud

hoonevaremete läheduses; konteineri uks oli lukustamata, kuid suletud; aknad puudusid.

Võrkaiaga piiratud alal oli koerapuur kolm koeraga, kellel puudus sööt ja joogivesi ning

varjumisvõimalus ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, ja veel kaks koera, kes olid rihmaga

kinnitatud puuri külge (foto nr 2). Ühel puuri külge kinnitatud koeral oli rihm keerdunud ümber

jalgade. Objektil ei viibinud ühtegi loomadega seotud isikut. Sündmuskohal visuaalselt

tuvastatud asjaolud osutasid loomakaitseseaduse (LoKS) ja põllumajandusministri 24.07.2008

määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76) kestvale rikkumisele.

Konteiner oli akendeta, mistõttu ei olnud ust avamata võimalik veenduda seal olevate loomade

arvus ega tervislikus seisundis. Konteinerisse paigutatud loomade vali niutsumine viitas

kõrgendatud tõenäosusele, et loomade elu või tervis oli ohus, või vältavale loomapidamisnõuete

rikkumisele. Ametnik avas konteineri ukse asja kahjustamata. Konteiner oli lukustamata ja

ligipääsuks ei olnud tarvilik objekti muukida. Konteineri ust avades paistsid praokil ukse vahelt

koerte koonud (foto nr 3). Kaubakonteineris oli 12 koera, kellest 2 olid väikeses puuris (foto nr

4). Ka konteinerisse paigutatud koertel puudus joogivesi ja sööt. Konteineris puudus valgustus.

Puur oli liiga väike. Koertel puudus piisav liikumisvõimalus.

Visuaalne olustik viitas LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud kõigi loomapidamise põhinõuete

rikkumisele. Loomade suhtes oli toime pandud lubamatu tegu (LoKS § 4 lg 1), mis tuli

viivitamatult lõpetada. Koerte jätmine sündmuskohale oleks võinud ohustada nende elu ja

tervist, mistõttu võeti 17 koera korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 alusel hoiule. Tuvastatud

rikkumised annavad aluse kaaluda LoKS § 64 lg 1 kohaldamist.

3. XX (kaebaja) teavitas 27.05.2019 VTA-d telefoni teel, et hoiule võetud koerad kuuluvad

temale. Kaebaja nõudis 28.05.2019 kirjas VTA-lt koerte tagastamist.

4. VTA võttis 13.06.2019 otsusega nr 51 LoKS § 64 lg 1 alusel kaebajalt ära 17 kiibistatud

tõukoera (p 1) ning andis koerad LoKS § 64 lg 2 alusel Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile (p 2).

Koerte pidamine välitingimustes ei vastanud määruses nr 76 sätestatud nõuetele. Võrkaedikus

olevatel koertel puudus nõuetekohane varjumisvõimalus (vastuolu § 12 lg-ga 2). Puuri külge

kinnitatud koerte rihmastamisel ei järgitud nõudeid keti pikkusele ja paigutusele (vastuolu § 10

lg-tega 2 ja 3). Väiksema koera kinnitamiseks kasutatud ohelik oli keerdunud ümber suurema

koera jäsemete (vastuolu § 10 lg-ga 5).

Puurid ei vastanud määruses nr 76 sätestatud nõuetele. Kolme koera õues hoidmiseks kasutatud

puur oli lubatust 9 korda ja konteineris oleva kahe koera puur 7,5 korda väiksem (vastuolu §-

ga 13). Puurid ei võimaldanud koertel vabalt seista, ringi pöörata ega lamada (vastuolu § 2 lg-

ga 1). Puuris hoitavad koerad ei saanud kaks korda päevas jalutada (vastuolu § 13 lg-ga 4).

Koerte pidamise ruum ja vahendid ei vastanud LoKS § 52 ning määruse nr 76 § 4 lg 1 ja § 7 lg

1 nõuetele. Metallist ning akende, valgustuse ja ventilatsioonita konteiner ei ole tõukoera

pidamiseks sobilik. Loomadel puudusid võimalused teiste koerte eest varjuda.

Loomadel puudus sööt ja ligipääs puhtale joogiveele (LoKS § 52 lg 3 ja määruse nr 76 § 6 lg 2

rikkumine). Jooginõud olid tühjad ja oma asukoha tõttu koertele kättesaamatud (foto nr 1).

3-19-1719

3(14)

Veterinaararsti ülevaatuse tulemusel selgus, et 17 loomast 4 olid tiined, kuid neile polnud

tagatud eriseisundist tulenev tähelepanelik hoolitsus (vastuolu LoKS § 51 lg-ga 1).

Loomade omaniku elukohana nimetatud ning registri andmetel 28 looma elupaigana

registreeritud korter üldpinnaga 30,2 m2 on ebapiisav 17 koera edasiseks pidamiseks. Määruse

nr 76 § 11 järgi on 17 koera pidamiseks vaja vähemalt 70,5 m2 puhast põrandapinda ning lisaks

peaks seal olema vähemalt 18 m2 inimesele (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38

„Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“). Kaebaja väide, et ta

on aastaid tegelenud koerte kasvatamisega ning koerad ei ole kurnatud, haiged või suletud

puurides, ei kummuta 25.05.2019 fikseeritud olukorda. Kaebaja hoolsuskohustuse täitmises

võib kahelda, sest ta ei teadnud, mitu hoiule võetud koera on tiined.

Loomade hoiulevõtmisel toimus ohu hindamine keskmise objektiivse kõrvalseisja

vaatepunktist lähtudes. Selline isik peab inimese juuresolekuta hoonestamata kinnistule

aedikusse ja konteinerisse jäetud loomi hüljatud loomadeks. VTA lähtus objektiivselt

tuvastatud oludest ning sellest, et loomade heaolust lähtudes ei saanud koeri kohapeale jätta.

5. VTA jättis 14.08.2019 vaideotsusega nr 1.1-21/170 rahuldamata 13.06.2019 otsuse peale

esitatud vaide.

6. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 13.06.2019 otsuse nr 51 tühistamiseks.

Koerte tervislik seisund ei olnud ohtlik. Loomaarst HV ülevaatusaktis ei ole märget eluohtlike

haiguste või tervisehäirete kohta. Arvamuses on märgitud, et koerte küüned olid pikad, kuid ei

selgu konkreetset küünte pikkust. Küünte pikkus on hinnanguline. Kaebaja lõikab regulaarselt

koertel küüsi ega lase neil häirivalt pikaks kasvada. Hambumus on hinnanguline ega sea ohtu

loomade elu ja tervist. Valehambumus ei ole loomapidaja poolt otseselt mõjutatav ega ravitav.

Märge igemepõletiku kohta on üldsõnaline. Igemepõletik pole eluohtlik seisund. Hinnanguline

on ka seisukoht, et kolmel koeral oli karv hooldamata ja pusas. Kaebajal on loomapidamiseks

vajalikud teadmised ja oskused ning veterinaaria alane haridus. Koerad on vaktsineeritud ja

kiibistatud. Koerad saavad spetsiaalset koeratoitu, mis vastab nende tõule, vanusele ja

suurusele.

Loomade pidamise tingimused ei tekitanud neile ohtu. Kontrollimise ajal viibis õues 5 koera,

kellest ükski ei olnud paigutatud puuri, nagu VTA väidab. Fotol nr 5 on näha, et puuri põrand

on puhas. Ilmselt olid koerad pandud puuri vahetult enne foto tegemist (kinnistult

äraviimiseks). Väär on väide, et koerte häälitsusi peetakse looma käitumuslikuks vasteks mh

valule. Kui võõrad inimesed sisenevad territooriumile, mida koerad peavad omaks, siis on

haukumine ja niutsumine loomulik reaktsioon. Väär ja tõendamata on väide, et kaebaja polnud

käinud koerte eest hoolitsemas vähemalt 24 tundi.

Väär on väide, et 25.05.2019 kontrolltoimingu läbiviimise ajal ei olnud võimalik saada teavet

loomapidaja kohta. Koerad olid kiibistatud ja nende omaniku kindlakstegemiseks ei olnud

takistust. VTA ei jätnud kohapeale teavet, kes ja mis põhjusel loomad ära võttis ja kuhu need

viidi. VTA ei astunud kahe päeva jooksul samme ära võetud koerte omaniku tuvastamiseks.

Õige ei ole VTA väide, et kaebaja kinnistu on tarastamata ja tähistamata. Kinnistul on piirdeaed

ning koerte varjualune, mis väliselt meenutab suurt koerakuuti, ja konteiner, kus olid

väikesekasvulised koerad. Konteiner oli tuulutatav. Konteineris ei saanud olla liiga palav või

umbne, arvestades tolle päeva õhutemperatuuri.

VTA 13.06.2019 otsusest jääb mulje, et koerad viibisid pidevalt puurides, koerakuudis ja

konteineris ning nende liikumisvabadus oli piiratud, neid hoiti pimedas ja näljas. Kaebaja

tehtud videost on näha jalutuskäigud. Seega oli loomadele tagatud tõukohane vajalik

liikumisvõimalus. Videos on koerad rahulikud ja mängivad lõbusalt ning liiguvad vabalt ringi.

3-19-1719

4(14)

Isegi kui eeldada 13.06.2019 otsuses kirjeldatud asjaolude tõesust, ei ole kaebaja toime pannud

lubamatut tegu LoKS § 4 lg 1 mõttes.

Kui lemmiklooma pidamise ruum või vahendid ei vastanud nõuetele, oleks VTA pidanud täitma

selgitamiskohustust, määrama loomaomanikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatama

muude võimalike riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise eest. Rikutud on ka

uurimispõhimõtet, sest VTA ei võtnud 25.05.2019 kaebajaga ühendust ega selgitanud välja, kui

kaua ja mis põhjusel viibis kaebaja kinnistust eemal. Kaebajale ei antud võimalust

loomapidamise väidetavaid puudusi selgitada ega parandada.

VTA ei järginud valdusesse sisenemisel KorS §-s 50 sätestatud nõudeid. Loomapidaja isik oli

lihtsalt tuvastatav looma kiipide abil, kuid VTA ei teavitanud omanikku valdusesse

sisenemisest. Valdusesse sisenemine oleks tulnud protokollida. Kaebajale ei ole protokolli

esitatud. Ka koerte hoiulevõtmise kohta oleks tulnud koostada protokoll ja see esimesel

võimalusel kaebajale esitada (KorS § 52 lg 3). Kaebajale ei ole väljastatud hoiulevõtmise

protokolli koopiat.

Täidetud ei ole LoKS §-s 64 sätestatud looma äravõtmise eeldused. Loomade äravõtmine on

ebaproportsionaalne. Asja lahendamisel ei ole tähtsust, kas VTA-le on varem laekunud kaebaja

peale kaebusi. VTA-le 16.08.2018 laekunud kaebuse läbivaatamine lõppes ettekirjutust

tegemata.

7. Veterinaar- ja Toiduamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Isegi kui koerte seisund ei olnud eluohtlik, ei ole 13.06.2019 otsus õigusvastane. Kontrollaktis

ja otsuses on põhjendatud, kuidas 25.05.2019 tuvastatud asjaolud osutasid loomapidamisnõuete

olulisele ja kestvale rikkumisele ning miks loomade jätmine kirjeldatud tingimustesse oleks

võinud ohustada koerte elu ja tervist. Asjaolu, et VTA sekkus enne loomade tervise

kahjustumist, ei anna alust järeldada, et loomade suhtes ei pandud toime lubamatut tegu.

Kaebaja haridus, koerte vaktsineerimine ja kiibistamine ning koerte söötmine kvalitseetse

koeratoiduga ei lükka ümber ühtegi vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu ega

võimalda teha kohapeal tuvastatud asjaoludest teistsuguseid järeldusi.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et loomade pidamise tingimused ei olnud loomadele ohtlikud.

25.05.2019 tuvastati, et kolm koera olid lukustatud puuri, mis oli vajalikust üheksa korda

väiksem, ja kaks koera olid rihmaga seotud sama puuri külge. Ülejäänud koerad olid suletud

vanasse merekonteinerisse, kellest kaks olid veel omakorda väikeses puuris. On ilmselge, et

sellistes tingimustes koerte hoidmine pikema aja jooksul – antud juhul oli vastustajal alust

arvata, et tingimused olid olnud muutumatud vähemalt 24 tundi – ei arvesta koerte loomulike

vajadustega ja tekitab neile põhjendamatuid piinu. Konteiner oli valgusavadeta, st koerad

viibisid praktiliselt pimeduses pikemat aega. Nii puuridesse lukustatud kui ka konteinerisse

suletud ja puuri külge rihmastatud koertel puudus juurdepääs toidule ja joogiveele. Koerte

jätmine sellisesse olukorda pikema aja jooksul on vastuolus koerte pidamisele kehtivate

nõuetega ja on loomadele põhjendamatuid kannatusi tekitav. Koerte pidamine tuvastatud viisil

kvalifitseerub loomade suhtes lubamatuks teoks LoKS § 4 lg 1 tähenduses. Raskemad

tagajärjed ei saabunud vastustaja kiire sekkumise tõttu.

Looma suhtes lubamatu tegu ei ole üksnes looma tervise kahjustamine, vaid igasugune loomale

välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu (LoKS § 4 lg 1). Täidetud olid LoKS

§ 64 lg-s 1 sätestatud tingimused koerte äravõtmiseks: kaebaja rikkus oluliselt LoKS nõudeid

ning looma jätmine omaniku juurde ohustas looma tervist või elu.

Kaebajale anti juba kontrollaktis põhjalikud selgitused selle kohta, et tuvastatud asjaolud

võivad anda aluse loomade äravõtmiseks LoKS § 64 lg 1 alusel. Kaebaja sai kontrollakti kätte

3-19-1719

5(14)

29.05.2019. Kõik vajalikud asjaolud on välja selgitatud ja kajastatud 13.06.2019 otsuses.

Tuvastatud asjaoludel oli loomade äravõtmine proportsionaalne.

Valdusesse sisenemine oli õigustatud KorS § 50 lg 1 p 3 alusel. Ajal, mil vastustaja pidi koerte

heaolu nimel sekkuma, ei olnud talle loomapidaja isik teada. Kaebaja ei saanud seega olla

valdusesse sisenemise juures (KorS § 50 lg 3 ls 1) ja teda ei saanud valdusesse sisenemisest

teavitada (KorS § 50 lg 5). Kaebajat teavitati esimesel võimalusel 27.05.2019. Valdusesse

sisenemine ja koerte hoiulevõtmine on protokollitud kontrollaktis.

8. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 27.12.2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohus nõustus VTA 13.06.2019 otsuse nr 51 p-de 15–23 põhjendustega neid

kõiki kordamata (HKMS § 165 lg 2).

LoKS § 64 lg 1 kohaldamine eeldab LoKS nõuete olulist rikkumist ning ohtu looma tervisele

või elule, kui loom jäetakse omaniku juurde. Loomapidamise nõuded on sätestatud LoKS-s ja

määruses nr 76. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma

liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima

ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma

terviseks ja heaoluks vajaliku. Nii 27.05.2019 kontrollaktis kui ka 13.06.2019 otsuses on

selgitatud, milliseid nõudeid kaebaja rikkus.

Kontrollakti kohaselt võeti loomad KorS § 52 lg 1 p 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks

hoiule. Visuaalselt oli kõigi koerte puhul tuvastatavad sellised kõrvalekalded pidamisnõuetest,

mille põhjal võis öelda, et rikutud on kõiki LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud loomapidamise

põhinõudeid. VTA käsitles koeri abitusse seisundisse jäetud loomadena. LoKS § 4 järgi on see

looma suhtes lubamatu tegu, mis tuleb viivitamatult lõpetada. VTA hinnangul oli tegemist

LoKS nõuete olulise rikkumisega ning loomade jätmine kirjeldatud tingimustesse võis otseselt

ohustada nende elu ja tervist. VTA on tõendanud LoKS nõuete olulist rikkumist (13.06.2019

otsuse p-d 15–23).

Looma suhtes lubamatu tegu LoKS § 4 lg 1 mõistes ei ole üksnes looma tervise kahjustamine,

vaid igasugune loomale välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, sh abitusse

seisundisse jätmine. Looma abitusse seisundisse jätmine on ka olukord, kus tuvastatud

loomapidamisnõuete

rikkumised

(välitingimustes

peetavatel

koertel

puudus

piisav

liikumisvabadus, neid hoiustati liiga kitsastes oludes, puudus sööt ja puhas joogivesi, puudus

võimalus varjuda ebasoodsate ilmastikutingimuste eest, ebapiisav rihma pikkus, sh oli ühe

koera rihm keerdunud teise koera jalgade ümber) põhjustavad loomale ebamugavusi ja

kannatusi ning tema heaolu, sh tervis, on rikkumiste jätkumisel ohus. Koerte jätmine tuvastatud

olukorda oleks võinud ohustada nende elu ja tervist. VTA-le polnud kontrolli teostamise hetkel

teada, kui kaua olid koerad sellistes tingimustes olnud ega ka asjaolu, kui kaua selline rikkumine

võib jätkuda. ELL-lt saadud teabe kohaselt olid koerad tuvastatud tingimustes olnud vähemalt

24 tundi. Sellistes tingimustes koerte hoidmine pikema aja jooksul ei arvesta koerte loomulike

vajadustega ja tekitab neile põhjendamatuid piinu.

Loomaarsti ülevaatusakt käsitles koerte tervislikku seisundit. Selle põhjal saab hinnata, kas

koertele on võimaldatud sobiv hooldus (LoKS § 3 lg 2 p 2). Olukord, kus loomaarst on juba

visuaalsel vaatlusel andnud hinnangu, et koerad on hooldamata, viitab loomapidamisnõuete

rikkumisele. LoKS § 64 lg 1 kohaldamiseks ei pea olema tuvastatud, et loomal esineb

eluohtlikke haigusi või tervisehäireid, vaid LoKS nõuete oluline rikkumine, mida VTA on

tõendanud. Puudub alus kahelda VTA ametniku teadmistes ja kogemustes seoses hinnanguga

koerte valjule niutsumisele kui valu väljendamisele. Ametnik lähtus teabest, et omanik polnud

käinud koerte juures vähemalt 24 tundi.

VTA on tõendanud fotodega nr 2 ja 5, et viis koera olid paigutatud puuridesse, mis olid liiga

väikesed, tagamaks koertele piisav liikumisvajadus. VTA fotod on usaldusväärsed. ELL-le

3-19-1719

6(14)

kaebuse esitanud BB ütluste järgi nägi ta, et aedikus olevas puuris oli 3 koera ja 2 koera oli

seotud puuri külge. VTA lähtus ELL-lt laekunud teabest, et koerte eest hoolitsema pidanud isik

ei ole viibinud koerte juures vähemalt 24 tundi. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas konteineril

on tuulutusava, sest ainuüksi valgustuseta konteiner on koerte pidamiseks ebasobiv ruum.

Koerte äravõtmine ei olnud ebaproportsionaalne. VTA on 13.06.2019 otsuses põhjendanud,

miks kaebajal ei ole objektiivselt võimalik 17 koera nõuetekohaselt pidada. Kaebaja

subjektiivsel hinnangul või tema kohta antud iseloomustustel ei ole tähtsust. Koerte äravõtmisel

ei olnud määrav, et kaebaja suhtes on VTA-le esitatud kaebusi ka varem. Järelevalvemenetlus

puudutas loomapidamisnõuete järgimist Kose vallas asuval kinnistul.

Kaebaja peab õigusvastaseks ka tema valdusesse sisenemist. VTA võib järelevalvemeedet

rakendada, kui see on vajalik õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning

selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses.

Valdusesse sisenemine ei eelda kõrgendatud ohu väljaselgitamist või selle tõrjumist. Vastustaja

on viidanud kontrollaktis KorS §-le 50, kuid pole täpsustanud lõiget või punkti. Samas on

kontrollaktis märgitud, et valdusse siseneti, lähtudes sündmuskohal visuaalselt tuvastatud

olustikust, mis viitas loomapidamisnõuete kestvale rikkumisele (kontrollakti lk 2). Seega on

valdusesse sisenemise aluseks KorS § 50 lg 1 p 3. VTA pädevusse kuulub loomapidamisnõuete

järgimise üle järelevalve teostamine ning järelevalvet teostati ELL-lt laekunud info põhjal

väidetavate loomapidamisnõuete rikkumiste kontrollimiseks ja vajadusel loomade tervisele ja

elule esineva ohu tõrjumiseks. Õiguslikule alusele viitamine lõike ja punkti täpsuseta on

puudus, mis ei mõjutanud asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

KorS § 50 lg 3 kohaselt tuleb valdusesse võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud

isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Kontrollakti kohaselt ei viibinud

kontrollobjektil loomade läheduses ühtegi isikut (lk 2). Kuigi koerad olid kiibistatud ning

lemmikloomaregistrist oleks saanud andmed koerte omaniku kohta, on usutav VTA selgitus, et

25.05.2019 puudusid tehnilised vahendid kohapeal loomade kiipide kontrollimiseks. Seega oli

VTA-l õiguslik alus valdusesse sisenemiseks ka ajal, mil kaebaja ei viibinud kinnistul.

Valdusesse sisenemine ja koerte hoiulevõtmine on protokollitud 27.05.2019 koostatud

kontrollaktis, mis on kaebajale kätte toimetatud 29.05.2019. Valdusesse sisenemine on

intensiivne omandiõiguse riive, mistõttu on seadusandja näinud ette korrakaitseorganile

kohustuse võimalusel siseneda valdusesse valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ning

kui see võimalik ei ole, siis tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest

(KorS § 50 lg 6). Veenev ei ole VTA väide, et tal puudus võimalus tuvastada koerte omanik

enne 27.05.2019, mil kaebaja võttis ise VTA-ga ühendust. Vastustaja ei ole näidanud,

missuguseid jõupingutusi ta tegi koerte omaniku tuvastamiseks. VTA ei ole selgitanud, miks

puudus võimalus nt kinnistusraamatu kandest tuvastada koerte omanik või küsida infot naabrilt.

Ka juhul, kui VTA lähtus ELL-lt laekunud teabest ning käsitles seda kui hüljatud loomade

juhtumit (28.11.2019 kohtuistungi helisalvestis kell 10:28:32–10:28:51), oli tal kohustus

tuvastada koerte omanik viivitamatult. Kuna tegemist oli tõukoertega, võis eeldada, et nende

omanik on tuvastatav. See ei saanud siiski mõjutada 13.06.2019 otsuse õiguspärasust (HMS §

58), sest kaebaja on saanud esitada haldusmenetluses oma seisukohad.

Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kuna menetlustoimingu ajal ei viibinud kohapeal valdajat

või muud isikut, kellele oleks saanud menetlustoimingu protokolli kätte toimetada, puudus

vajadus jätta kinnistule menetlustoimingu protokolli koopiat. Kinnistul asuvad hoone varemed,

korralik piirdeaed ning konteiner. VTA oleks saanud jätta koerte hoiulevõtmise protokolli

koopia näiteks konteinerisse. Samas ei saanud koerte hoiulevõtmise protokolli üleandmine

kaebajale 29.05.2019 mõjutada 13.06.2019 otsuse õiguspärasust (HMS § 58).

3-19-1719

7(14)

VTA ei rikkunud selgitamiskohustust ega uurimispõhimõtet. VTA kuulas kaebaja ära

29.05.2019, kui andis talle kätte 27.05.2019 kontrollakti. Kaebajal oli võimalik esitada selgitusi

kuni 03.06.2019. Kaebaja 07.06.2019 seisukohti on VTA 13.06.2019 otsuses käsitlenud. VTA

on leidnud, et kaebajal ei ole võimalik loomadele pakkuda nõuetekohaseid tingimusi, mistõttu

on selge, miks VTA ei andnud kaebajale võimalust kõrvaldada loomapidamise puudusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

Halduskohtu seisukoht, et kui koerte pidamine oleks jätkunud 25.05.2019 sätestatud

tingimustes, oleks koerte elu olnud ohus, on oletuslik. Koerad ei olnud hüljatud ning nende

tervislik seisund ei olnud eluohtlik.

Loomade äravõtmise päeval (25.05.2019) puudus otsus nende hoiulevõtmise kohta. Õige ei ole

koostada kontrollakt tagantjärele. Kontrolliakti oleks saanud kohapeal koostada käsitsi. Ka

loomade üleandmise akt on koostatud tagantjärele. Kontrollaktist ei ilmne, kellele loomad

hoiule anti. Asjaolu, et VTA ei pidanud võimalikuks kohapeal kiipe kontrollida, osutab, et

ametnikud ei olnud väljasõiduks valmistunud. VTA ei võtnud kohapeal kasutusele meetmeid,

et tuvastada koerte omanik ja võtta temaga ühendust. Otsus koerad hoiule ja ära võtta oli vastu

võetud siis, kui kaebaja isik oli juba teada. VTA-l oli võimalik välja selgitada, kui kaua kaebaja

kinnistult eemal viibis ning veenduda, et kaebaja kõrvaldab rikkumise.

Loomaarsti ülevaatusaktist saab järeldada, kas koertele on võimaldatud sobiv hooldus, kuid see

on hinnanguline. Halduskohus ei tuvastanud, kas tegemist oli oluliste rikkumistega. Loomaarsti

arvamus on üldsõnaline. Koerte küünte pikkusele pole standardit. Koera hambumust ei saa

omanik mõjutada ega ravida. Igemepõletik on märgitud üldsõnalisena ning see on tuvastatud

vaid kahel koeral. Ka hooldamata karva ja pusasid on märgitud vaid kolme koera kohta.

Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas VTA täitis selgitamiskohustust ja järgis

uurimispõhimõtet. VTA ei määranud kaebajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega

hoiatanud muude riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise eest. Kaebaja ärakuulamist,

kontrollakti andmist ja muid sarnaseid toiminguid ei saa pidada selgitamiskohustuse täitmiseks.

Keegi peale kaebaja ei saa otsustada, milliseid meetmeid ja kui ruttu ta saaks rakendada, et

parandada loomade pidamise tingimusi.

Asjaolul, et kaebaja kohta on laekunud VTA-le kaebusi, ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Kaebajale ei ole ettekirjutusi tehtud. Vaidlustatud otsuses on sellega aga arvestatud. Need

juhtumid ei ole omavahel seostatavad.

Halduskohus hindas valdusesse sisenemise õiguspärasust. Arvestades, et halduskohus ei

tuvastanud, mis kell VTA esindajad kaebaja kinnistule sisenesid, jäi selgusetuks sisenemise

seaduslikkus. Valdusesse sisenemine riivab intensiivselt omandiõigust, mistõttu on seadusandja

näinud korrakaitseorganile kohustuse siseneda võimalusel valdusesse valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekul. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb esimesel võimalusel valdusesse

sisenemisest teavitada (KorS § 50 lg 6). VTA ei täitnud kohustust tuvastada kinnistu omanik

ning kohus jättis välja selgitamata, mida VTA selleks ette võttis. Asjaolu, et loomade lähedal

ei viibinud kinnistul ühtegi isikut, ei ole piisav alus, et kinnistule tungida. Ükski isik ei viibi

oma kinnistul kogu aeg. Kaebaja oleks saanud tuvastada nt kaebuse esitanud naaberkinnistu

omaniku kaudu või helistades piirkonnapolitseinikule. VTA ei ole selgitanud, miks ametnikele

ei tagatud seadmeid kiipide lugemiseks. Kaebaja arvas, et tema koerad on varastatud.

Arvestades, et ka halduskohus leidis, et vastustaja ei teinud piisavalt jõupingutusi, et koerte

omanikku tuvastada ning menetlustoimingu protokolli oleks saanud jätta ka kinnistule, on

puudusi kogumis nii palju, et 13.06.2019 otsus tuleb tühistada.

3-19-1719

8(14)

Halduskohus ei arvestanud, et kaebajal on loomapidamiseks erialased teadmised ja oskused.

LoKS § 64 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Isegi kui on ilmnenud rikkumisi, ei ole

kaebajale antud võimalust neid kõrvaldada. Loomade äravõtmine on ennatlik ja

ebaproportsionaalne. Loomad olid täiskasvanud, normaalselt arenenud ja terved. Ükski loom ei

olnud halvas seisundis. VTA ei valinud meedet, mis oleks kaebajat eeldatavalt kõige vähem

kahjustanud. VTA tegi vigu, mida halduskohus pidas ekslikult vabandatavateks.

Halduskohus asus VTA tegevust õigustama. Kahelda võib kohtu erapooletuses. Kohus on

rikkunud uurimispõhimõtet ning valesti hinnanud tõendeid. Tõenditele vale hinnangu andmine

tõi kaasa LoKS ja KorS ebaõige kohaldamise. Halduskohus ei ole kontrollinud kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158).

10. Veterinaar- ja Toiduamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

Koerad on päevase eluviisi ja suure liikumisvajadusega loomad. 12 koera jätmine pikemaks

ajaks suhteliselt väikesesse suletud konteinerisse (fotod nr 1 ja 7) ei vasta nende loomupärastele

vajadustele ja tekitab neile põhjendamatuid kannatusi. 12-st koerast 2 olid paigutatud veel ka

transpordipuuri, kus nende kannatusi suurendas liikumisvabaduse puudumine.

VTA kontrollakt ei ole haldusakt, vaid kontrollitoimingute läbiviimist kirjeldav protokoll.

Konteinerisse suletud koertel puudus ligipääs joogiveele ja toidule. Koerte kannatusi kinnitab

sealt kostnud vali ja lakkamatu niutsumine. Piiratud aedikusse suletud koertest kolm olid

paigutatud puuri, mis nende kasvu arvestades oli liialt väike juba ühele koerale. Puuri külge

rihmastatud kahel koeral puudus samuti nõutav liikumisvõimalus. Asjaolust, et koertel ei

tuvastatud tõsiseid tervisekahjustusi, ei saa järeldada, et nende tervis ja elu ei oleks olnud ohus

ja puudus vajadus riiklikuks järelevalveks. Loomapidamisnõuete rikkumine oli ilmselge,

mistõttu on ilmselge, et sekkumine vabastas koerad neile kannatusi põhjustanud olukorrast ja

teiselt poolt hoidis ära raskemate tagajärgede tekkimise. Arvestada tuleb ka kohapeal valitsenud

olukorda, millest ei olnud mõistlikult võimalik järeldada, et tegemist on konkreetsele isikule

kuuluva majapidamisega ning kellegi otseses valduses oleva territooriumiga, kus koeri

regulaarselt hooldatakse. Objekt näis tühermaana, kus asusid ammu lagunenud lauda varemed,

mahajäetud (lukustamata) kaubakonteiner ja koeri sisaldanud väike aedik. Seega ei saa

vastustajale ette heita, et ta ei hakanud enne vajalike toimingute tegemist välja selgitama, kes

on loomapidaja, kus ta asub ja mida ta asjast arvab.

Kaebaja etteheide, et halduskohus ei arvestanud kaebaja erialast haridust, ei ole põhjendatud.

Asjakohane haridus ei tähenda iseenesest, et isik peab kinni valdkonna õigusaktide nõuetest.

Objekti kontrolliti laupäeval ja kontrollakt koostati esimesel järgnenud tööpäeval. Selle

tagantjärele koostamine ei ole õigusvastane. Kontrollaktis on kirjeldatud hoiulevõtmisega

seotud asjaolusid ja toodud toimingu põhjendus. Kuna kontrollaktiga ei tehtud kaebajale

ettekirjutusi, ei ole sellel täidetud ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamise hoiatuse osa.

Loomad võeti hoiule KorS § 52 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja etteheide, et loomade äravõtmise hetkel

puudus sellekohane otsus, on ainetu. KorS § 52 lg-s 1 sätestatud meetme kohaldamine on

toiming ja selle kohta eraldi otsuse andmine haldusakti vormis ei olnud nõutav. Loomade

hoiulevõtmise põhjendus on toodud kontrollaktis ning loomade äravõtmise põhjendused

13.06.2019 otsuses. Kaebaja ei ole asjaolude tuvastamise õigsust ega nendest tehtud järelduste

õigsust ümber lükanud. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja on loomapidamise nõudeid

oluliselt rikkunud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järelduseks, et kaebaja ei rikkunud

loomapidamise nõudeid või kui rikkus, siis see polnud oluline rikkumine. Halduskohus käsitles

kaebaja väiteid selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte järgimise kohta ja leidis, et vastustaja

pole haldusmenetluse nõudeid rikkunud. Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna põhjust asuda

3-19-1719

9(14)

teistsugusele seisukohale. Menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist

(HMS § 58) ega ole vaidlustatud haldusakti tühistamise aluseks. Üksi võimalik tuvastatud

menetlusviga või vorminõude rikkumine ei puuduta ka otseselt vaidlustatud haldusakti.

Kaebaja muud väited menetluslike rikkumiste kohta on ilmselgelt põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja hinnangul tuleb tühistada VTA 13.06.2019 otsus nr 51, sest LoKS § 64 lg-s 1

sätestatud eeldused koerte äravõtmiseks ei olnud täidetud ning koerte äravõtmine on

ebaproportsionaalne. Lisaks leiab kaebaja, et VTA 13.06.2019 otsuse vastuvõtmiseni viinud

järelevalvemenetlus ei olnud nõuetekohane. Muu hulgas peab kaebaja õigusvastaseks VTA

25.05.2019 järelevalvetoiminguid ning heidab vastustajale ette enda ära kuulamata jätmist.

VTA 25.05.2019 toimingud

12. VTA teostab riiklikku järelevalvet loomapidamise nõuete järgimise üle (KorS § 6 lg 1,

LoKS § 60 lg 1). See hõlmab kontrolli lemmiklooma pidamise materiaalsete tingimuste (LoKS

§ 52), heaolu tagamise (LoKS § 51) ning kohtlemise üle (LoKS § 3 lg 2). Riikliku järelevalve

teostamisel on VTA-l KorS-s ja LoKS-s sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete

kohaldamise pädevus (LoKS § 60 lg 1 ja § 601). VTA kontrollis loomapidamise nõuete

järgimist kaebaja poolt pärast teabe laekumist ELL-lt. Kontrollakti kohaselt kohaldas VTA

25.05.2019 kaebaja valdusesse sisenemist (KorS § 50) ja vallasasja hoiulevõtmist (KorS § 52)

(kontrollakti lk 2), mida käsitles ka halduskohus (otsuse p-d 82–101). Halduskohus on viidanud

veel valduse läbivaatusele (otsuse p 72), kuid ei ole seda toimingut eraldi hinnanud.

13. Ringkonnakohus märgib, et valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on erinevad

riikliku järelevalve meetmed. Need erinevad oma eesmärgilt, tagajärgedelt ja põhiõiguste riive

intensiivsuselt. Valdusesse sisenemisega on tegemist siis, kui korrakaitseorgan siseneb valdaja

nõusolekuta piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh avab selleks

uksi, väravaid või kõrvaldab muid takistusi (KorS § 50 lg 1). Valdusesse sisenemine hõlmab

seal viibimist ja valduse visuaalset vaatlust. Valduse läbivaatus (KorS § 51 lg 1) hõlmab lisaks

eeltoodule seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt).

Üldjuhul on valduse läbivaatamise eesmärk leida varjatav ja peidetud asi või isik, mida või keda

valdaja ise vabatahtlikult ei näita (vrd Riigikohtu 03.11.2015 otsus nr 3-3-1-36-15, p 13).

14. Valdusesse sisenemisest või selle läbivaatusest saab kinnisasja puhul rääkida siis, kui see

on piiratud või tähistatud või on muul viisil nähtav valdaja tahe piirata seal kõrvaliste isikute

viibimist. Piiramata ja tähistamata kinnisasjale sisenemisel eeldatakse valdaja nõusolekut

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2) ning sellisel juhul ei saaks rääkida valdusesse

sisenemisest või selle läbivaatamisest valdaja nõusolekuta.

15. Kontrollaktis kirjeldati Karimäe kinnisasja järgmiselt: „[…] Kaubakonteiner ja võrkaiaga

piiritletud ala mahajäetud hoonevaremete läheduses. Kaubakonteineri uks oli suletud, kuid

lukustamata ja aknad puudusid. Võrkaiaga piiritletud alas on tavapärane koerapuur, millesse on

jäetud kolm koera, kel puudub […] varjumisvõimalus ebasoodsate ilmastikutingimuste eest

ning veel kaks koera, kes olid rihmaga kinnitatud eelpool mainitud puuri külge (Foto nr 2).“

Kaebaja on kaebuses märkinud (p 4.3.9): „ […] on näha kinnistu piirdeaed ning et sellel asuvad

koerte varjualane (mis väliselt tuletab meelde suurt koerakuuti) ja konteiner, kus olid

väiksekasvulised koerad.“ Kontrollaktile lisatud fotodelt nr 6 ja 7 nähtub võrkaiaga piiratud ala

ning sellest välja jääv konteiner. Kaebaja selgitas 28.11.2019 kohtuistungil, et VTA kirjeldus

pole piisav (helisalvestis 10:06:00–10:06:53), kuid nõustus, et piiratud oli see ala, kus viibis 5

koera, samuti asus kinnistul konteiner (helisalvestis 11:07:32–11.10:00). Seega võib öelda, et

Karimäe kinnistust oli võrkaiaga piiratud osa, kus oli 5 koera, ning piiratud ala kõrval asus

konteiner.

3-19-1719

10(14)

16. Ringkonnakohtu hinnangul oli kinnistu 5 koera puudutava aia osas piiratud niipalju, et võis

eeldada valdaja tahet kõrvaliste isikute mittesisenemiseks. Konteiner ei asunud aiaga piiratud

alas ning asja materjalidest ei nähtu, et konteiner ja võrkaiaga tähistatud ala oleks moodustanud

ruumilise terviku. Eelnevat arvestades tuleb vastustaja tegevus kvalifitseerida valduse

läbivaatamiseks aiaga piiratud ala osas (KorS § 51) ning konteineri osas vallasasja

läbivaatuseks (KorS § 49). Konteiner ei ole kinnisasi, ehitis, eluruum ega ruum. See ei olnud

maaga kindlalt ühendatud. Kuna konteineri uks ei olnud avali lahti, võis siiski eeldada soovi

piirata kõrvaliste isikute võimalust selle sisemusega tutvuda. Vastustaja uuris konteinerit, avas

selle ukse ja kontrollis seal viibivate koerte arvu ning joogi- ja söögivõimaluste olemasolu ning

mõõtis seal asuvad puurid. Ühtlasi jäädvustas ta leitu fotole. Aiaga piiratud ala osas pole

vastustaja piirdunud valduse visuaalse vaatlusega, vaid on asunud valdust ja seal asuvaid asju

uurima. Vastustaja on inspekteerinud väljas asunud koerte varjualust, hinnates selle piisavust

kahele koerale, nende rihmastamist ning kolme puurist leitud koera tingimusi, sh puuri ja

rihmade mõõtmeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neid toiminguid pidada teostatavaks

üksnes visuaalse vaatluse järel, mistõttu tuleb neid pidada läbivaatuseks.

17. Seega kokkuvõttes kohaldas VTA 25.05.2019 järgmisi riikliku järelevalve meetmeid:

valduse läbivaatus, vallasasja läbivaatus ning vallasasja hoiule võtmine.

18. Valduse läbivaatus on lubatud juhul, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel

kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi

vaatava korrakaitseorgani pädevuses (KorS § 51 lg 1 p 3). Piiratud või tähistatud kinnisasja

valdaja või tema määratud täisealise isiku juuresolekuta on valduse läbivaatamine lubatud, kui

see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 51 lg 41). Vahetu oht on olukord, kus

korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5).

19. Ringkonnakohtu hinnangul on valduse läbivaatamise eeldused täidetud. VTA lähtus

järelevalve meetme kohaldamisel ELL-lt laekunud teabest, et Karimäe kinnistul on

lemmikloomad, kes olid olnud hoolitsuseta vähemalt 24 tundi. Kontrollakti järgi tuvastas VTA

kohapeal, et kolm koera on enda suurusele mittevastavas puuris. See on vastuolus määruse nr

76 § 13 lg-ga 1. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et VTA korraldas kolme

koera puuri panemise enne nende hoiule võtmist ning varem olid koerad vabaduses. See, et

aedikusse paigutatud kolm koera olid puuris, mitte vabaduses, nähtub ka ELL-i teavitanud BB

ütlustest (dtl 164). Kaks koera olid rihmastatud puuri külge ning väiksema koera rihm keerdus

ümber suurema jalgade, mis on vastuolus määruse nr 76 § 10 lg-ga 5. Rihma pikkus ei vastanud

määruse nr 76 § 10 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud nõuetele. Loomadel puudus ligipääs joogiveele ja

söödale, mis on vastuolus määruse nr 76 §-ga 6. Kuna VTA-le laekunud teabe põhjal oli alus

arvata, et keegi polnud kinnistul viibinud 24 tundi, ei olnud selle aja jooksul tagatud koertele

ka piisav liikumisvõimalus (määruse nr 76 § 9, § 13 lg 4). Seega nähtus kohapeal, et rikutud on

loomapidamise nõudeid (st esines korrarikkumine).

20. Kui esineb vahetu oht ja avaliku korra eest vastutavat isikut (KorS § 15 lg 1) ei ole

sündmuskohal, ei pea korrakaitseorgan lükkama korrarikkumise väljaselgitamist ja

kõrvaldamist edasi valdaja saabumiseni, vaid võib kohaldada ise meetmeid korrarikkumise

väljaselgitamiseks. Küll peab valdajat esimesel võimalusel valduse läbivaatamisest teavitama

(KorS § 51 lg 5). Kohaldatud meedet ehk valduse läbivaatust ei ole põhjust pidada

ebaproportsionaalseks. VTA käsutuses ei olnud meetmeid, mis oleks aidanud korrarikkumist

tõhusamalt välja selgitada.

21. Vallasasja võib läbi vaadata muu hulgas juhul, kui: 1) on alust arvata, et selles on asju,

mida võib KorS-i või või muu seaduse alusel võtta hoiule (KorS § 49 lg 1 p 4); 2) see on vajalik

seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks,

3-19-1719

11(14)

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete

täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses (KorS § 49 lg 1

p 7). Asja omaniku või valdaja või nende määratud täisealise isiku juuresolekuta võib vallasasja

läbi vaadata, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 49 lg 3).

22. Ringkonnakohtu hinnangul olid vallasasja (konteineri) läbivaatamise eeldused täidetud.

VTA-l oli ELL-lt laekunud teabe põhjal alus arvata, et kinnistul olid loomad, kes olid olnud

hoolitsuseta vähemalt 24 tundi. Konteinerist kostis valju niutsumist. Ametniku teadmiste ja

kogemuste põhjal osutas see kõrgendatud tõenäosusele, et ohustatakse loomade elu või tervist

või rikutakse loomapidamisnõudeid. Ringkonnakohtul puudub mõistlik põhjus kahelda

järelevalveametniku erialastel teadmistel põhinevas hinnangus. Visuaalsel vaatlusel ei

tuvastatud konteineril aknaid. Loomade ööpäevaringne pidamine akendeta ruumis ei ole

lubatud (määruse nr 76 § 4 lg 1). Seega võis teadaolevate asjaolude põhjal järeldada, et esines

vahetu oht (KorS § 5 lg 5). Kohaldatud meedet ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks,

sest VTA käsutuses ei olnud meetmeid, mis oleks sama eesmärgi saavutanud tõhusamalt.

23. Korrakaitseorganil on õigus vallasasi hoiule võtta vahetu ohu tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 52 lg 1 p 1). See säte kohaldub ka loomadele

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3). Ringkonnakohus oli eelnevalt seisukohal, et

loomapidamise nõudeid oli rikutud. Koerte jätmine VTA tuvastatud tingimustesse oleks võinud

ohustada vähemalt koerte tervist ning pikema aja möödudes ka nende elu. Korrakaitseorganil

on küll kaalumisruum järelevalve meetme kohaldamisel, kuid teatavatel juhtudel see

redutseerub (KorS § 2 lg 3, § 29 lg 1; vt ka Riigikohtu 08.03.2017 otsus nr 3-1-1-84-16, p 49).

Leebemate meetmete kohaldamine (nt ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega) ei oleks olnud

kõnealuses olukorras piisavalt tõhus. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist tuleb

kaaluda siis, kui on alus arvata, et isik on piisavalt kiiresti suuteline ise korrarikkumise

kõrvaldama. Kohaldatud meetme õiguspärasuse hinnangu aluseks tuleb võtta need asjaolud,

mis olid korrakaitseorganile teada meetme kohaldamise otsustamisel (Riigikohtu 03.11.2015

otsus nr 3-3-1-36-15, p 14.4). VTA-le teadaolevate asjaolude pinnalt oli põhjust arvata, et

koerte omanik polnud kinnistul käinud 24 tundi ning rikutud oli loomapidamise põhinõudeid.

Kinnistu ei jätnud muljet, et seal keegi elas või seda oleks pidevalt kasutatud. VTA ametnik

selgitas halduskohtu istungil, et tema silmis oli tegemist tühermaaga. Selliselt ei saanud olla

kindel, kui kaua korrarikkumine sekkumiseta jätkub. Kuna VTA-l on kohustus tagada, et

loomade tervist ega heaolu ei ohustata, pidi ta võtma meetmed korrarikkumise kõrvaldamiseks.

VTA ei pidanud ootama ega andma kaebajale võimalust korrarikkumine ise kõrvaldada.

Hoiulevõtmine oli rikkumise kõrvaldamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas meede.

24. Valdaja juuresolekuta teostatud riikliku järelevalve meetmetest tuleb valdajat esimesel

võimalusel teavitada (KorS § 49 lg 4, § 51 lg 5, § 52 lg 3). Praegu ei nähtu asjaoludest, et VTA

oleks teinud pingutusi valdaja viivitamatuks tuvastamiseks. Õige on kaebaja seisukoht, et

koerte omaniku oleks võinud tuvastada koerte kiibi abil. VTA ei väida, et järelevalveametnikel

puuduvad loomade omaniku kohapeal tuvastamist võimaldavad vahendid, vaid selgitas, et

puhkepäeva tõttu ei olnud ametnikul neid kaasas. VTA oleks saanud uurida koerte või kinnistu

omaniku kohta ka naabrite käest, kellest üks oli olukorrast teavitanud ELL-i. Riikliku

järelevalve toimingute läbiviimine laupäeval ei välista kohustust võtta viivitamatult meetmeid

koerte omaniku tuvastamiseks ja järelevalve meetmete rakendamisest teavitamiseks.

Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et VTA rikkus järelevalvetoimingutest viivitamatu

teavitamise kohustust. See asjaolu eraldi võetuna ei anna siiski alust tühistada VTA 13.06.2019

otsust. Kaebaja ei ole esitanud eraldi tuvastamis- või hüvitamisnõudeid seoses tema suhtes

kohaldatud riikliku järelevalve meetmetega.

25. Riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tuleb protokollida (KorS § 49 lg 6, § 51 lg 7 ja

§ 52 lg 6). Praegu on toimingud protokollitud kontrollaktis, mis on kaebajale üle antud

3-19-1719

12(14)

29.05.2019 (dtl 169). Asjaolu, et protokollis on viidatud valele õiguslikule alusele, ei muuda

järelevalvemeetme kohaldamist õigusvastaseks. Tegemist on protokolli vormiveaga.

Kontrollaktis pole kajastatud meetmete kohaldamise aega. Istungil selgitas vastustaja esindaja,

et ta jõudis kontrollobjektile 15.00–15.30. Kontrolltoimingu tegemise aeg peaks kajastuma

protokollis, kuid eelkõige on see relevantne eluruumi sisenemisel või selle läbivaatamisel.

Protokolli tagantjärele koostamine ei ole õigusvastane. Protokoll koostati esimesel tööpäeval

pärast meetmete kohaldamist. Asjaolu, et kaebaja ei teadnud, mis koertega juhtus, puudutab

pigem küsimust, kas vastustaja tegi mõistlikke pingutusi koerte omaniku tuvastamiseks, mitte

protokolli kättetoimetamist.

Loomade äravõtmine

26. VTA võttis 13.06.2019 otsusega nr 51 kaebajalt ära 17 koera ning andis need Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametile.

27. LoKS § 64 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil õigus loom omanikult ära võtta

korrakaitseorgani ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või LoKS

nõuete olulise rikkumise korral, kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või

elu. VTA oli 25.05.2019 tuvastatud asjaolude põhjal seisukohal, et kaebaja rikkus oluliselt

LoKS-s sätestatud loomapidamise nõudeid (13.06.2019 otsuse p-d 15–23). Kuna kaebajal

puudusid samal ajal võimalused pakkuda 17 koerale tervise ja heaoluvajadustele vastavaid

elutingimusi (13.06.2019 otsuse p-d 24, 30), ohustas vastustaja arvates loomade jätmine

kaebaja juurde loomade tervist ja elu. Kaalumisel arvestas vastustaja muu hulgas asjaolu, et

kaebaja peale on ka varem kaevatud (13.06.2019 otsuse p 8; 28.11.2019 kohtuistung 10:24:55–

10:28:00). Sellele osutab ka asjaolu, et vaidlustatud otsuses on viidatud 2018. a kaebusele ning

29.05.2019 on kaebaja käest selle kohta küsitud.

28. Loomapidajal on kohustus tagada loomade tervis, heaolu ja ohutud elutingimused.

Loomapidamisel tuleb järgida LoKS § 3 lg-s 2 sätestatud nõudeid, mida täpsustab LoKS § 3 lg

5 alusel kehtestatud määrus nr 76. Lemmikloomadele kohalduvad erisätetena ka LoKS §-d 51

ja 52. VTA 13.06.2019 otsuse kohaselt rikkus kaebaja järgmisi loomapidamise nõudeid: koerte

ööpäevaringne pidamine akendeta ja piisava ventilatsioonita pimedas ruumis (LoKS § 3 lg 2;

määruse nr 76 § 4 lg 1); koerte pidamine välitingimustes ilma varjumisvõimalusteta (määruse

nr 76 § 12 lg 2); koerte eale ja tõule vastava liikumisvajaduse tagamata jätmine (määruse nr 76

§ 9); joogivee ja sööda tagamata jätmine (määruse nr 76 § 6 lg 2); koerte pidamine liiga kitsastes

oludes (määruse nr 76 § 13 lg 1); 6) mittenõuetekohane rihmastamine (määruse nr 76 § 10 lg-

d 2, 3 ja 7); tiinetele loomadele erilise hoolitsuse tagamata jätmine (LoKS § 51).

Ringkonnakohus luges eespool need rikkumised tõendatuks. Küsimus on seega selles, kas

loetletud rikkumised olid LoKS § 64 lg 1 mõistes olulised ning loomade jätmine omaniku

juurde ohustas nende elu või tervist.

29. Kaebaja leiab, et kuna loomad ei olnud eluohtlikus seisus, ei saa ka rikkumisi pidada

oluliseks. Ta heidab ette, et loomaarsti välja toodud puudused on paljuski hinnangulised.

Ringkonnakohus märgib, et VTA 13.06.2019 otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks selle

tegemisel lähtunud koerte küüniste pikkusest, karvkatte seisukorrast, igemepõletiku

esinemisest või hambumusest, millele viidati loomaarsti ülevaatusaktis.

30. Selleks, et tuvastatud rikkumisi saaks pidada oluliseks, peavad need saavutama teatud

intensiivsuse, sest loom peab olema valmis taluma teatud ebamugavusi. Iseenesest võib ka

üksik rikkumine olla sellise intensiivsusega, et olla oluline LoKS § 64 lg 1 mõistes. Samuti võib

rikkumiste kumulatiivne mõju olla selline, et rikkumisi võib pidada oluliseks. Rikkumise

intensiivsust mõjutab muu hulgas aeg, kui kaua loom mingites tingimustes viibib. Vastustaja

oli seisukohal, et koerad olid viibinud kirjeldatud tingimustes vähemalt 24 tundi. Seda

kinnitavad BBi ütlused (dtl 164). Kaebaja ei ole seda asjaolu veenvalt ümber lükanud. Kaebaja

3-19-1719

13(14)

väide, et ta läks tollel päeval lõuna ajal tööle (28.11.2019 istungi helisalvestis 10:14:40–

10:15:16), on paljasõnaline. Ringkonnakohtu hinnangul võis praegu rikkumisi kogumis pidada

oluliseks. Võib eeldada, et koerte hoidmine ööpäeva ringi tingimustes, kus neil puudus piisav

liikumisvõimalus, 12 koera olid suletud ruumis, kus puudus igasugune valgustus, samuti

puudus koertel pidev juurdepääs joogiveele ja söödale, põhjustas loomadele põhjendamatuid

füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Tuleb arvestada, et loomadel puudus võimalus oma seisukorda

ise parandada ja nad sõltusid täielikult inimesest. Kui loomapidaja jätab looma tingimustesse,

kus puudub joogivesi või sööt, valgustus ja tingimused liikumiseks, on loom seal seni, kuni

keegi selle olukorra lõpetab.

31. LoKS § 64 lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et looma jätmine omaniku juurde ohustab

looma tervist või elu. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Seega tuleb hinnata, kas kaitstava hüve kahjustamise oht tulevikus on

tõenäoline (Riigikohtu 14.03.2012 otsus nr 3-3-1-80-11, p 18). Tegemist on prognoosotsusega,

mille õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusorganile teada olnud asjaoludest (vt

Riigikohtu 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 p 19 ja seal viidatud varasemad lahendid).

Prognoosotsuse tegemisel võib võtta arvesse isiku käitumist minevikus, sest see võib osutada

tema võimalikule käitumisele tulevikus (Riigikohtu 04.04.2003 otsus nr 3-3-1-14-03, p 51; vrd

ka Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 22).

32. VTA tuvastatud asjaolud osutavad, et loomade jätkuv viibimine kaebaja juures võis

mõjutada negatiivselt loomade tervist. Kaebaja väide, et ta on pikaaegne koerapidaja, kes on

alati hoolitsenud oma koerte eest nõuetekohaselt, on paljasõnaline. Kaebajal ei olnud koerte

pidamise nõuete rikkumisteks vabandatavat põhjust (nt terviserikkest vms asjaolust tingitud

eriolukord). Kaebaja veterinaaria alane haridus ei tähenda iseenesest, et ta järgib

loomapidamise nõudeid. Pigem tuleb eriteadmistega isikult eeldada kõrgendatud teadlikkust ja

vastutust loomade heaolu tagamisel. VTA 13.06.2019 otsuse tegemise ajal ei olnud kaebajal

pakkuda koertele sobivaid pidamistingimusi, sest talle kuulus sel ajal 1-toaline korter, kus ei

ole võimalik pidada nõuetele vastavalt 17 koera (vt määruse nr 76 § 11). Kaebaja kasutuses

olnud Karimäe kinnistul (mille omanik kaebaja ei ole kinnistusraamatu andmetel olnud, kuigi

ta nii väidab) ei olnud samuti koerte pidamiseks vajalikke tingimusi, nagu VTA tuvastas.

Kaebaja ei esitanud haldusmenetluse käigus VTA-le mingit tegevuskava, kuidas ta kavatseb

tagada koertele edaspidi nõuetekohased pidamistingimused. Ringkonnakohus möönab, et

kaebajast lähtuv oht ei pruukinud küündida ohuni loomade elule, kuid vältida tuleb ka

põhjendamatuid kannatusi loomade vaimsele ja füüsilisele tervisele. VTA tuvastatud asjaoludel

oli põhjust arvata, et koerte jätmine kaebajale seab nende tervise ohtu.

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa loomade äravõtmist kaebajalt pidada eespool toodud

põhjendusi arvestades ebaproportsionaalseks (KorS § 7, HMS § 4 lg 1). Kuigi koerade

äravõtmine riivab intensiivselt kaebaja omandiõigust, tuleb arvestada, et koerad ei ole tavalised

asjad, vaid nad on elus. Kuna tegemist on valu tundvate elusolenditega, on nende kohtlemisel

LoKS-s sätestatud kindlad reeglid, mis peavad tagama loomade kaitse inimese tegevuse või

tegevusetuse eest (LoKS § 1 lg 1). Lemmikloomade kaitseks on seejuures sätestatud

kõrgendatud nõuded (LoKS ptk 21). Üheks looma kaitseks ettenähtud meetmeks on looma

omanikult sundkorras äravõtmine, kui LoKS § 64 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Lemmiklooma puhul tähendab see reeglina loomale uue peremehe otsimist (LoKS § 64 lg 3

koos § 10 lg-ga 2; vastavat ettekirjutust ei ole kaebajale veel tehtud).

34. Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab nõuda üksnes selliste asjaoludega

arvestamist, mis olid talle teada. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal

initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu

uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p

3-19-1719

14(14)

19). Sellele, et VTA poolt 25.05.2019 tuvastatud asjaolud annavad aluse kaaluda LoKS § 64 lg

1 kohaldamist, on viidatud 27.05.2019 koostatud kontrollaktis (lk 4). Kaebaja sai esitada

kontrollakti kohta oma seisukoha (dtl 184–187), kuid ta ei selgitanud, mida ta kavatseb teha

selleks, et pakkuda oma koertele nende tervise- ja heaoluvajadustele vastavaid

pidamistingimusi. Kaebaja 29.06.2019, 03.06.2019 ja 07.06.2019 seisukohtadest saab pigem

järeldada, et ta ei tunnista mingite rikkumiste toimepanemist. Kaebaja ei esitanud VTA-le oma

väidete kinnituseks tõendeid. Seega ei toonud kaebaja välja asjaolusid, millest lähtuvalt oleks

tulnud VTA-l kaaluda esmalt leebemate sunnivahendite kohaldamist.

35. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

36. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolt endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)