4-20-758/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-758

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-758 (2302,20,000046) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi

M.F-i

kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23. jaanuari 2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,000046, millega M.F-i karistati liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruses summas Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) M.F,

isikukood XXX Kodakondsus: xxx kodanik Elukoht: xxx T xxx öökoht: tel: xxx; e-post: xxx

Karistusregistri kohaselt isikul kehtivad karistused puuduvad Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747 )

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Aadress: Harjumaa 15060 Pärnu mnt 139, Tallinn, E-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas nr 4-20-758 esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning j

132 p 2 ja 133-135, uhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § §

otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr

23. jaanuari 2020 otsus 2302,20,000046, millega M.F-i karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, osaliselt, s.o väärteo kvalifikatsiooni ja rahatrahvi määra osas.

2. Kvalifitseerida M.F-ile

LS § 201 lg 1 alusel etteheidetav väärtegu ümber LS § 242 lg 1 vastavaks väärteoks.

3. Karistada M.F-i

242 lg 1 alusel rahatrahviga 5 t, s.o

LS § trahviühiku

20 eurot.

4. otsus muutmata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja

4-20-758

5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205007678.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse vastavalt VTMS § 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7. Rahuldada M.F-i kaebus.

8. Otsuse koopia anda M.F-ile ja Politseija Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis . Kassatsioon esitatakse

29. aprillil 2020 Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

M.F-ile heidetakse ette seda, et ta juhtis 01.01.2020 kell 17.28 Tallinnas Lennujaama teel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas xxx B-kategooria juhiloa nr xxx kehtivusega 09.04.1995 kuni 21.07.2016, mille pidi LS a vastu. § 99 lg 6 kohaselt vahetama Eesti juhilo

Oma tegevusega rikkus M.F LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud LS § 201 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 23. jaanuari 2020 otsusega karistati M.F-i LS § 201 lg

1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot.

2. Otsuse peale esitas M.F kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja talle mõistetud karistuse vähendamist. Kaebaja selgitab, et mõistetud rahatrahv on tema olukorda arvestades liiga suur, ta kahetseb ning lubab, et ei sõida enam Eesti juhiloata.

3. Kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ühtlasi palus kohus kohtuväliselt menetlejalt arvamust esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas M.F-ile etteheidetav tegu võib olla kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

4. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kaebaja alaline elukoht on Eestis alates 28.11.2018 ning tulenevalt LS § 99 lg-st 61 pidi menetlusalune isik vahetama hiljemalt 27.11.2019 oma xxx juhiloa Eesti juhiloa vastu. Seega puudus kaebajal 01.01.2020 mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuvälise menetleja hinnangul võinuks tegu olla kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi juhul, kui kehtetu juhiloaga sõitmine oleks jäänud Eestisse elama asumisest alates 12 kuu sisse. Menetlusalune isik oli teadlik juhiloa vahetamise kohustusest, sest asus juba enne rikkumise toimepanemist Eesti juhiloa taotlemist.

5. Samuti andis kohus võimaluse kaebajale esitada arvamus, kas talle etteheidetav väärtegu võib olla kvalifitseeritav LS§ 201 lg 1 asemel § 242 lg 1 järgi. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

4-20-758

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunu tehioludes. Kohus loeb järgmiste tõenditega tuvastatuks asjaolud, et M.F elab alates 28.11.2018 alaliselt Eestis, ta juhtis

01.01.2020 kella 17.28 ajal Tallinnas Lennujaama teel mootorsõidukit ning esitas kontrollimisel politseile B-kategooria xxx juhiloa nr xxx kehtivusega 09.04.1995 kuni 21.07.2016:

- Politseitöötaja Jevgeni Kljujevi ütlused. Tunnistaja sõnul andis ta 01.01.2020 kell 17.28

Lennujaama teel vilkuritega peatumismärguande sõidukile xxx registreerimisnumbriga xxx. Seejärel sõitis ta antud sõiduki ette. Sõidukit juhtis M.F, kes esitas xxx juhiloa ning Eesti elamisloa. Rahvastikuregistri andmete järgi elab isik alates 15.11.2018 Eestis.

Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli M.F teel lennujaama, et minna järgi oma tuttavale. - xxx Liiklusjärelevalve käigus tehtud salvestis, millelt on näha 01.01.2020 kell 17.28 sõiduki registreerimisnumbriga xxx peatamine tunnistaja Jevgeni Kljujevi kirjeldatud viisil. - htud kaks fotot M.F-i esitatud xxx B-kategooria Liiklusjärelevalve käigus te juhiloast nr xxx.

- 02.01.2020 koostatud liiklusregistri väljavõtte, millest selgub, et M.F ei olnud jaanuari alguse seisuga kehtivaid juhilubasid, kuid tal oli alates 22.07.2008 välisriigi juhtimisõigus.

- Rahvastikuregistri väljavõte, mis näitab, et M.F-i elukoht on alates 28.11.2018 Eestis.

- 01.01.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest tulenevalt kõrvaldati M.F sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

- M.F-i 07.01.2020 kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause, milles ta vabandab ning palub andestust, et sõitis kehtivuse kaotanud juhiloaga, kuna oli selle kehtivuse kuupäeva unustanud. Samuti märkis ta, et uuendas oma juhiluba 2018. aastal ning tal oli õigus selle alusel alates 2018. aasta lõpust kuni 2019. aasta lõpuni sõita. Ta juhtis tähelepanu, et on alustanud xxx juhiloa vahetamist ning on sooritanud juba teooriaeksami ning sõidueksam on kavandatud 19.02.2020. Vastulausele on lisatud kaks sõidueksami infosedelit. Neist nähtub, et sõidueksami esimene aeg oli 02.12.2019 ning uus aeg 19.02.2020.

8. Kohus leiab, et kaebaja on teo i juhtimise ajal, tema xxx B-kategooria juhiloa

– sõiduk mil

kehtivusaeg oli lõppenud ning see oli Eesti juhiloa vastu välja vahetamata – toime pannud otsese tahtlusega. Nimelt kaebaja on ise oma selgitustes tunnistanud, et xxx välja antud juhiloa kehtivus lõppes 2016. aastal. Asjaolu, et kaebaja oli 02.12.2019 broneerinud Maanteeametis sõidueksami aja näitab, et ta oli teadlik juhiloa kehtivuse lõppemisest ning vajadusest vahetada see pärast eksamite sooritamist Eesti juhiloa vastu nagu nõuab LS § 99 lg 61. Sellele teadmisele vaatamata juhtis ta 01.01.2020 mootorsõidukit.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.F-i tegu on leidnud täielikult tõendamist. Küll aga on kohus kohtuvälisest menetlejast erineval seisukohal süüteole omistatava kvalifikatsiooni osas. Kohus leiab, et praegusel juhul vastab M.F-i tegu mitte § 201 lg 1, vaid LS § 242 lg 1 toodud väärteokoosseisule. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

4-20-758

10. LS § 99 lg 1 p 3 kohaselt kehtib Eestis Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. xx Vabariik on Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik.1

LS § 96 lg 1 esimese lause järgi peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. On tuvastatud, et 01.01.2020 seisuga ei olnud M.F

Eestis dokumenti, kuna xxx juhiloa nr xxx kehtivat juhtimisõigust tõendavat kehtivusaeg oli lõppenud.

11. Kohtu hinnangul ei tähenda juhiloa kehtivusaja lõppemine automaatselt juhtimisõiguse puudumist. Vastavalt LS § 124 lg 3 p 1 mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 124 lg 1 järgi toob mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine kaasa isikul mootorsõiduki juhtimise ajutise keelamise. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. § st kui asjaolu, mis välistaks isiku LS 94 lg 1 ei nimeta peatumi juhtimisõiguse. Liiklusregistri andmed ega muud väärteoasjas kogutud tõendid ei näita, et enne

01.01.2020 mootorsõiduki juhtimisele asumist juhtimisõigus oleks M.F-i peatatud (LS § 124 lg 4-42), äravõetud (LS § 125) või kehtetuks tunnistatud (LS § 126), samuti ei ole kaebajat varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (LS § 91). Vastupidi, praegusel juhul

02.01.2020 koostatud liiklusregistri väljavõte tõendab otseselt, et M.F oli välisriigi väljastatud juhtimisõigus, kuid tal puudus kehtiv juhiluba. See tõendab, et seisuga 01.01.2020 oli tema juhiluba LS § 99 lg 61 korras Eesti juhiloa vastu vahetamata. Järelikult tõendikogum näitab, et 01.01.20 mootorsõidukit juhtides oli kaebaja juhtimisõigus peatunud, sest tema xxx juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud. See asjaolu tõi LS § 124 lg 1 järgi kaasa üksnes ajutise keelu juhtida mootorsõidukit. Eelnevast tulenevalt ei olnud M.F 01.01.2020 isik

201 lg nduses. Kohus on seisukohal, juhtimisõiguseta LS § 94 lg 1 ja §

1 tähe et praegusel juhul vastab väärteoprotokollis kirjeldatud M.F-i tegu LS § 242 lg 1 koosseisule, kuna temal, kui mootorsõidukijuhil ei olnud 01.01.2020 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti (LS § 96 lg 1 rikkum rikkus mootorsõiduki ajutise juhtimise ine) ning ta keeldu (LS § 124 lg 1 rikkumine). Samuti on Riigikohus oma 20.04.2018 otsuses nr 4-17-4621 selgitanud, et juhtimisõiguse peatumine tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist, mis ei ole sama juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. Sel põhjusel ei karistata kehtivuse kaotanud juhiloaga isikut mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest LS § 201 järgi, vaid mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest § 242 järgi.

12. Kohtuväline menetleja oli kirjalikus vastuses seisukohal, et tegu võiks olla kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi juhul, kui kehtetu juhiloaga sõitmine oleks jäänud Eestisse elama asumisest alates 12 kuu sisse. Kohus leiab, et LS § 242 lg 1 koosseisupärase teo sidumine üksnes 12 kuuga ei ole õige. LS § 99 lg 61 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku LS § 99 lg 1 p 3 kohane juhiluba 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Kohus leiab, et koosmõjus LS § 96 lg 1 peab LS § 99 lg 1 p 3 kohane juhiluba olema mõistagi kehtiv juhiluba. LS § 99 lg 61 tuleneb, et pärast 12 kuu möödumist Eestisse alaliselt elama asumisest LS § 99 lg

1 p 3 kohane juhiluba enam ei kehti.

Ehk teisisõnu tekib LS § 124 lg 3 p 1 näidatud olukord, mil peatub mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 99 lg 61 juhiluba teine lause sätestab, et vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist. LS § -

99 lg 61 viienda lause järgi, kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda LS § 98 sätestatud korra kohaselt. Kohtu hinnangul on juhiloa vahetamiseks ettenähtud 5 aastat aeg, mil isiku juhtimisõigus on peatunud olekus. Nimelt sellel ajal piisab juhiloa vahetamiseks üksnes Maanteeametis eksamite

Kättesaadav veebilehel: https://treaties.un.org/Pages/ViewDetailsV.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B- 1&chapter=11&Temp=mtdsg5&clang=_en (08.04.2020).

4-20-758

sooritamisest ning juht ei pe juhiloa vahetamiseks a läbima juhti juhtimisõiguse omandamiseks ettevalmistavaid teooriaõppeid ega tegema õppesõite. Kohtu arvates nendel isikutel, kelle Eestisse asumisel nud, algab juhiloa vahetamise 5-aastane on juba juhiloa kehtivuse aeg lõppe tähtaeg jooksma juhiloale märgitud kehtivusaja möödumisest. St M.F-ini puhul algas see tähtaeg 21.07.2016 järgnevast päevast ning kuni 22.07.2021 oli tal võimalik juhiluba vahetada ümber Eesti juhiloa vastu ja sõidueksa juhul, kui sooritab edukalt teooriami. Sellest tulenevalt oli M.F-ini

juhtimisõigus 01.01.2020 peatunud olekus.

13. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et M.F juhtis 01.01.2020 mootorsõidukit, kuid tema Xxx juhiloa kehtivusaeg oli selleks ajaks . Ta rikkus LS möödunud

§ 96 lg 1, mille kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning LS § 124 lg 1 oli tal ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida. , mille kohaselt Seega kvalifitseerib kohus teo ümber LS § 242 lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine.

14. Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb -

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on järjekindlalt selgitanud (vt nt 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629 p 28; 20.03.2017 otsus nr 3-1-1- 6-17 p 9 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud -

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest - tulenevalt.

15. LS § 242 lg 1 järgi võib selle väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohus leiab, et M.F-i teosüü on keskmine, kuna ta teadis juhtimise ajal, et Xxx juhiloa kehtivus on lõppenud, see on Eesti juhiloa vastu ümber vahetamata ja sõitis sellele vaatamata tuttavale lennujaama vastu. Samas arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna siirast kahetsust. Karistusregistri andmetel on M.F registrisse kandmata isik. Kohtu hinnangul on sanktsiooni keskmisest rahatrahv piisav, et kaitsta väiksem

õiguskorra huve ja mõjutada varasemalt karistamata M.F-i edaspidi olema tähelepanelikum ning hoolikam liikleja. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et M.F-i tuleb karistada rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg Kohtunik