2-20-3384/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-20-3384

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2020, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3384 Tsiviilasi E Ka hagi R Ka vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E K, XXXXXXXXXXXXX, hageja seaduslik esindaja M E, isikukood XXXXXXXXXXX. Kostja R K, isikukood XXXXXXXXXXXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja E Ka seadusliku esindaja M Ei ja kostja R Ka 22.04.2020 allkirjastatud kompromissleping ja suurendada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 09.02.2009 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluses nr 2-09-987 määratud elatise suurust järgnevalt:

1.1. R K (isikukood XXXXXXXXXXXXX) tasub alates 01.04.2020 kuni E Ka (isikukood XXXXXXXXXX) täisealiseks saamiseni E Ka ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 292,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (perekonnaseaduse § 101 lg 1).

1.2. Elatis tuleb tasuda iga kuu 20. kuupäevaks M Ei arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX makse selgitusega: „Ei elatis“.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-3384.

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohtu menetluses on E Ka hagi R Ka vastu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 09.02.2009 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluses nr 2-09-987 määratud elatise suurendamiseks perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani.

2-20-3384

2. Hageja E Ka seaduslik esindaja M E ja R K esitasid 22.04.2020 kohtule kompromissi ja paluvad kohtul see kinnitada. Kompromissis esitatu kohaselt (järgneb poolte sõnastus) on E Ka seaduslik esindaja M E ja R K sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt R K maksab alates 01.04.2020 igakuiselt 20. kuupäevaks E Kale edaspidi elatist perekonnaseaduse PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, mis on pool kehtivat kuupalga alammäära (mis aastal 2020 on 292 eurot ja muutub, kui Vabariigi Valitsus kehtestab uue alammäära). Makse sooritatakse M Ei arvelduskontole: XXXXXXXXXXXXX Makse selgitus: Ei elatis.

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse.

5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et korduvate kohustuste täitmisele, sh elatise suuruse muutmisele suunatud nõuete esitamise erisuse sätestab TsMS § 459 lg 1, mille kohaselt peale otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

6. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

7. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 3 alusel nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

8. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik