3-18-1998/87 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-1998

Haldusasi

E.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. septembri 2018. a

maksuotsuse nr 12.2-3/043204-7 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.V. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja E.V.

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2019.

a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. mai 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 17. septembril 2018 maksuotsuse nr 12.2-3/043204-7,

millega vähendas Kevern OÜ esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni

makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 330,48 euro võrra ning

tühistas töötamise registris vormistatud E.V. registrikande nr 1556057 töötamise kohta Kevern

OÜ-s. MTA tugines sellele, et Kevern OÜ ei ole perioodil juuli kuni detsember 2016 kaebajale

palgaväljamakseid teinud. Tuvastatud asjaolud tekitasid põhjendatud kahtluse, et kaebaja

töötamise registris registreerimine on hüvitisepettuse eesmärgil tehtud. Seega on töötamise

registris tehtud alusetu kanne.

2. E.V. ja Kevern OÜ esitasid 19. oktoobril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebused MTA 17.

septembri 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043204-7 tühistamiseks. 3. detsembri 2018. a määrusega

Tallinn Halduskohus tagastas Kevern OÜ kaebuse ning andis E.V. kaebuse kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule.

Kaebuse kohaselt töötas kaebaja OÜ Kevern juhatuse liikmena ja sai oma töö eest palka, selle

kohta on vormistatud kirjalik tööleping. Vastustaja on maksumenetluse läbiviimisel rikkunud

oluliselt menetlusnorme. Maksuotsuses toodud kaalutlustel võiks kaebaja süüdi mõista ka

isikuvastases kuriteos. Samas tegutses kaebaja töösuhtes ja ka OÜ Kevern juhatuse liikmena heas

usus ja vastavalt kehtivale õigusele.

3. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et OÜ-l Kevern puudus tegelikkuses majandustegevus ja kaebajale ei ole

väljamakseid tehtud. Alusetud väljamaksed deklareeriti üksnes varalise kasu saamiseks, et kaebaja

saaks kasutada riiklikke hüvitisi suuremas summas, kui ta oli õigustatud. Tõendamiskoormus on

üle läinud kaebajale, kes ei ole tõenditega kummutanud vastustaja põhjendatud kahtlust.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis 2. oktoobri 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus osutas, et tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg-st 1 on töötamise

register maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile,

Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning

Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Seega saavad

registrisse kantud andmed või nende puudumine riivata isiku õigusi eelkõige juhul, kui

haldusorgan registriandmetele tuginedes teeb toiminguid või annab haldusakte, millel on mõju

kaebaja õigustele või seadusega kaitstud huvidele.

6. Töötamise registris kande tegemise toob kaasa üksnes see, kui töötamine tuvastatakse ühes

maksuotsuse andmisega (MKS § 255 p 5). Samas ei ole seadusandja sätestanud selget

käitumisjuhist maksuhaldurile olukorraks, kui tuvastatakse, et isik tegelikult ei töötanud, kuid

töötamise andmed on töötamise registris registreeritud. Pidades silmas maksuhaldurile antud

volitusi töötamise tuvastamisel ning õigust nõuda töötamise registris kande teinud isikult

täiendavaid andmeid, kui tekib kahtlus kande õigsuses, samuti töötamise registri pidamise

otstarvet (MKS § 251), on maksuhalduri ülesandeks tagada töötamise registri andmete õigsus ka

selles olukorras. Kuna seadusandja ei ole ette näinud maksuhalduri õigust nõuda kande kustutamist

tööd võimaldavalt isikult, kuid on volitanud maksuhaldurit töötamise registri vastutava töötlejana

registrikannete muutmiseks pärast MKS § 256 lg-s 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja möödumist,

siis tuleneb viidatud sätetest nende koosmõjus maksuhalduri õigus kustutada töötamise registrisse

tehtud kanne, kui ta MKS § 253 lg-s 1 sätestatud otsusega tuvastab, et isik tegelikult ei töötanud.

(vrdl nt Tartu RngKo 3-17-863, p 24).

7. OÜ Kevern on teinud töötamise registrisse (TÖR) kande, mille kohaselt töötas kaebaja

1. juunist 2016 kuni 2. märtsini 2018 osaühingus töölepingu alusel. Äriühing esitas vaidlusaluse

perioodi kohta maksudeklaratsiooni vormi TSD ja vormi TSD lisa 1, millel deklareeris töötasu

väljamakseid kaebajast juhatuse liikmele. Tõendatud ei ole aga kaebajale deklareeritud

väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksude tasumine.

8. Tõendatud ei ole ka kaebaja menetlusõiguste rikkumine, mis annaks aluse vaidlustatud

maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja on ära kuulatud, ta on esitanud eriarvamuse vaidlustatud

otsusele, milles toodud asjaolusid on vastustaja käsitlenud. Kaebaja on füüsilise isikuna

vaidlustatud menetluses osalenud ühelt poolt töötajate registris töötamise fakti alusetult

registreerinud isikuna, kelle tegevus juriidilise isiku seadusliku esindajana on eelduslikult

tinginudki temale kui füüsilisest isikust töötajale teisalt vaidlustatud otsusest tuleneva koormava

tagajärje. Seda seetõttu, et äriregistri andmetel on kaebaja ka kohtumenetluse ajal ainukeseks

OÜ Kevern juhatuse liikmeks. Asjaolu, kas kaebaja sõlmis endaga väidetava töölepingu kirjalikus-

või muus vormis, ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Kuna kaebaja ei ole kohtueelses

menetluses ega kohtus, olukorras, kus tõendamiskoormus on üle läinud temale, tõendanud TSD-s

maksusumma vähendamise alusetust, siis ei riku vaidlustatud otsus kaebaja kui OÜ Kevern

juhatuse liikme õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses osutab kaebaja, et vastustaja ise on oma koduleheküljel teavitanud, et kui

juhatuse liige saab tasu siis tuleb ja on kohustus töötamine registreerida. Kaebaja ei ole OÜ Kevern

ainuosanik, vaid juhatuse liige, ega tee tööd juhatuse liikme/tegevjuhina tasuta. Kuna pank on

seadnud kaebaja ja OÜ Kevern seisu, kus puudub võimalus arveldusarvet kasutada ja ka pangas

avada, siis oldi sunnitud teostama arveldamist sularahas.

Kaebaja on teinud maksuhaldurile ettepaneku saata konto number, kuhu kanda raha, ja riigimaksud

saanuks tasutud, kuid vastustaja edastas info hilinenult. Maksmine viibis, kuna kaebaja viibis

kinnipidamisasutuses, ja mõned tellijad arvasid, et ei maksa raha.

Jääb arusaamatuks, millest kaebaja oleks pidanud elama, kui vastustaja väitel kaebaja ei töötanud

ega saanud palka. Ilma rahata ei saa inimene elada, aga et elada, peab olema sissetulek. Samuti,

jääb arusaamatuks, miks ei teostatud 2016. aastal koheselt kontrolli, kui info oli värske ja tööd

käisid.

Kaebajalt on võetud võimalus õiglasele kohtupidamisele, kuna sissetulek ei võimalda advokaati

palgata.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja leiab, et väited kaebaja juhatuse liikmena töötamise ja selle eest palga saamise kohta

on paljasõnalised ning ei haaku tuvastatud asjaolude kogumiga. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud kahtlust töösuhte ja väljamaksete puudumisest. Seega on tõendamiskoormus üle

läinud kaebajale. Arusaamatuks jääb väide, et puudus võimalus arvelduskonto avamiseks ja

kasutamiseks. Swedbank AS ja SEB Pank AS vastustest nähtuvalt omas Kevern OÜ nendes

pankades arvelduskontosid, kuid kontrollitaval perioodil arvelduskontodel toimingud puudusid.

Iseenesest on võimalik arveldada ka sularahas, kuid sellisel juhul oleks tõendavaks dokumendiks

kassa sissetuleku või väljamineku orderid (kassa väljavõte). Maksumenetluses selliseid tõendeid

ei esitatud.

Suhtlus maksumenetluses ja dokumentide edastamine kaebajale toimus e-kirja teel, läbi

meiliaadressi xxx. Kaebaja vastustest nähtuvalt on ta maksuhalduri korraldused kätte saanud ning

maksuhaldur on korduvalt ka apellandi taotlusel korralduste täitmise tähtaegasid pikendanud.

Samuti on võimaldatud korraldustele vastata ka kirjalikult. Vastuseid ega dokumente kaebaja aga

maksuhaldurile ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust

maksuhalduri õiguse üle otsustada töötamise registri kande kustutamine ega kaebaja õiguse üle

maksuhalduri sellekohase otsuse vaidlustamiseks halduskohtus, siis neid halduskohtu otsuse

põhjendusi ei korda.

12. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja on ebaõigesti tuvastanud, et

kaebaja juhatuse liikmena OÜ-s Kevern ei töötanud, jättes kasutamata võimaluse kontrollida

tegelikku töötamist ning et maksumenetluses rikuti oluliselt kaebaja menetluslikke õigusi. Samuti

on kaebaja seisukohal, et talle ei ole tagatud aus ja õiglane õigusemõistmine, kuna majanduslikel

põhjustel ei saa kaebaja kasutada kvalifitseeritud õigusabi.

Ringkonnakohus kaebaja ei nõustu.

13. Vaidlust ei ole selles, et 21.veebruari 2018. a korraldusega (I kd, tl 170) alustas maksuhaldur

OÜ Kevern suhtes tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli

maksustamisperioodil juuli kuni detsember 2016, samuti töötamise registrisse kantud andmete

õigsuse kontrolli. Kaebaja oli ja on jätkuvalt OÜ Kevern juhatuse ainus liige. Maksuhaldur suhtles

kaebajaga e-posti kaudu, saates kaebajale kirju ja dokumente aadressile xxx. Maksumenetluses

edastati sellele aadressile korraldusi teabe andmiseks OÜ-le Kevern ning ka kaebajale kui

füüsilisele isikule. Kaebaja on korraldused kätte saanud ja vastustaja kirjadele ka vastuskirju

saatnud.

Maksuhaldur soovis saada teavet kontrollitaval perioodil äriühingu majandustegevuse, kaebaja

tööülesannete ja talle töötasu maksmise kohta (I kd, tl 182, 187). Vaidlust ei ole ka selles, et

maksuhalduri e-kirjad jõudsid kaebajani, kuid üheselt selge ei ole, kas ja millal kaebaja tutvus

kirjadele lisatud korraldustega. Nimelt väitis kaebaja 1. ja 10. aprilli 2018. a vastuskirjades (I kd,

tl 192, 194), et ta ei saa avada viimase kirjas manust, s.o 27. märtsi 2018. a korraldust kaebajale

kui kolmandale isikule teabe andmiseks (I kd, 187-189). Samas kinnitas kaebaja 10. aprilli 2018. a

vastuskirjas, et ta sai kätte maksuhalduri varasema kirja, sai selle avada ja palus täiendavat tähtaega

korralduses esitatud küsimustele vastamiseks. Vastustaja määras nii 21. veebruari kui ka 27. märtsi

2018. a korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamise uueks tähtajaks 18. aprilli 2018 (I kd,

tl 196). Kaebaja ei esitanud teavet ega dokumente ei Kevern OÜ esindajana ega maksumenetlusse

kaasatud kolmanda isikuna.

Seetõttu tegi vastustaja 7. mai 2018. a kirjaga (II kd, tl 4) Kevern OÜ-le ettepaneku tühistada

väljamaksed kaebajale ja parandada vastavalt kontrollitava perioodi kohta esitatud tulu- ja

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid.

Vastuseks (II kd, 5) soovis kaebaja tutvuda tõenditega, millest vastustaja järeldas, et kaebajale

töötasu maksmine ei ole tõendatud. 24. mail 2018 esitas kaebaja vaidena pealkirjastatud

pöördumise, milles osutas, et vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna menetluses ei

ole kaebajale olnud arusaadav, et kontrollitav on kaebaja ka füüsilise isikuna, samuti et

maksuhaldur on jätnud määramata uue tähtaja teabe ja dokumentide esitamiseks.

14. Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud menetluses on kaebajale olnud tagatud tegelik

võimalus olla ära kuulatud ja esitada kontrollitavate asjaolude kohta andmeid ja dokumente ning

samuti põhjendada ja selgitada asjaolusid, mis kinnitavad kaebaja töötamist OÜ-s Kevern ja

töötasu saamist. Isegi, kui kaebajal on olnud raskusi või takistusi talle saadetud elektrooniliste

dokumentide avamise ning nendega tutvumisega, on väljaspool kahtlust, et maksuhaldur tegi

kaebajale arusaadavalt teatavaks, et kontrollimenetlus puudutas kaebaja töötamist OÜ-s Kevern ja

kontrolliti töötamisega seotud maksude deklareerimise ja töötamise registrisse kaebaja kohta

tehtud kande õigsust. Hiljemalt maksuhalduri 7. mai 2018. a e-kirjast sai kaebajale teatavaks ka

see,

et

kontrollimenetluse

tulemuseks

võib

olla

tema

töötamise

kohta

esitatud

maksudeklaratsioonide muutmine, s.t et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja OÜ-s Kevern

töötanud, samuti et kaebaja jaoks ebasoodsate muudatuste vältimiseks tuleb tal OÜ Kevern

esindajana esitada tõendid OÜ-s Kevern töötamise kohta.

Eeltoodule vaatamata ei esitanud kaebaja maksumenetluses ega hiljem kaebuse lahendamisel

halduskohtus andmeid ega tõendeid OÜ-s Kevern töötamise või üldse OÜ Kevern

majandustegevuse kohta. Kaebaja on väitnud OÜ Kevern majandustegevust kajastavate

dokumentide kadumist, kuid ei ole ka selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Isegi, kui kaebaja

väide on tõene, ei takistanud dokumentide puudumine selgitada OÜ Kevern majandustegevuse

olemust, tehingupartnereid, teostatud töid, töötasu saamise asjaolusid ega muid maksumenetluses

olulisi asjaolusid. Kaebaja aga ei püüdnudki seda teha. Kaebaja on küll jätkuvalt viidanud oma

tervislikule olukorrale, mis segas maksumenetluses osalemist, kuid ei ole väitnud, et ta

maksumenetluses osalemiseks üldse võimeline ei olnud. Asjaolu, et kaebaja siiski sai

maksumenetluses osaleda kinnitavad tema saadetud vastuskirjad, vaie ja vastulause kontrollaktile

(II kd, tl 62). Neist saab järeldada, et kaebaja mõistis nii maksumenetluse olemust kui ka menetluse

võimalikku tulemust ja selle mõju kaebaja õigustele. Vastustaja koostas kontrollakti (II kd, tl 50-

56) 27. juunil 2018, s.o enam kui poolteist kuud pärast 7. mai 2018. a kirjas kaebajale

maksudeklaratsioonide parandamise ettepaneku tegemist. Vaidlustatud maksuotsus on antud

17. septembril 2018, seega kaks kuud ja kolmteist päeva pärast kontrollakti kaebajale kätte

toimetamist (vt II kd, tl 61). Vastavalt ei ole maksuhaldurile ette heidetav ka kiirustamine

maksumenetluses lõpule viimisega ega sellega kaebaja ilmajätmine oma menetluslike õiguste

teostamise võimalusest.

15. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kontrollaktis tuvastatud asjaolud kogumis on

piisavad järelduseks, et kontrollitud maksustamiseperioodidel ei ole kaebaja OÜ-s Kevern

töötanud. Nimelt on OÜ Kevern vastustaja 31. mai 2016. a korraldusega (II kd, tl 11) kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist,

kontrollimenetluses ei ole OÜ Kevern ega kaebaja esitanud tööjõumaksude deklareerimise aluseks

olevaid dokumente, puuduvad andmed kaebajale töötasu maksmise kohta, pankade andmetel

(II kd, tl 14, 16) ei ole OÜ Kevern arvelduskontodel kandeid kontrollitavatel maksustamis-

perioodidel, samuti puuduvad sularaha liikumist kajastavad dokumendi, kaebajale deklareeritud

töötasult arvestatud tööjõumakse ei ole riigieelarvesse tasutud, OÜ Kevern juhatuse ainsa liikmena

osales kaebaja väidetava töösuhte mõlemal poolel, tööjõumaksud on deklareeritud tagantjärele,

kaebaja varasem käitumine viitab teadlikule tegevusele maksude tasumata jätmisel (kaebaja on

süüdi mõistetud riigi vastu toime pandud kelmuses), OÜ Kevern deklareeritud tööjõumaksude

tõttu on kaebaja saanud varalist kasu riiklikest hüvitistest. Ringkonnakohus nõustub sellekohaste

põhjendustega maksuotsuse osaks oleva kontrollakti punktides 2 ja 3 ühes nende alapunktidega

ning tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 ei korda põhjendusi siinkohal.

16. Seega pidi kaebaja maksuotsuse vaidlustamisel sisuliselt osutama ja tõendama, millises osas

on vastustaja järeldused ebaõiged ja/või tõendamata. Maksuhalduri järelduste ekslikkust ja

vastavalt maksuotsuse õigusvastasust ei saa järeldada kaebaja paljasõnalistest väidetest, et

vaidlusalusel ajal ei olnud OÜ-l Kevern võimalik kasutada arvelduskontosid pangas ning et

OÜ Kevern majandusdokumendid on varastatud. Eluliselt usutav ei ole äriühingu tegutsemine

selliselt, et sellest ei jää dokumenteeritud jälgi. Igal juhul oli OÜ-l Kevern ja kaebajal

raamatupidamisarvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise kohustus (MKS § 57, 58). Nende

kohustuste täitmata jätmine tõi kaasa riski, et vaidluse korral ei suudeta tõendada äriühingu

majandustegevuse olemasolu ja/või isiku töötamist äriühingus ja talle töötasu maksmist.

Kaebaja ei ole suutnud ka halduskohtumenetluses esitada kontrollitavaid väiteid ega tõendeid enda

töötamise kohta OÜ-s Kevern ega osutada ka selliste tõendite kogumise võimalusele. Seda

olukorras, kus kaebaja on osalenud vaidlusaluse väidetava õigussuhte mõlemal poolel ja seega

eeldatavalt valdab teavet töösuhte kõigi aspektide kohta. Spekulatiivsed on kaebaja väited, et

kuskilt pidi ta elamiseks sissetuleku saama ja tööjõumaksud oleks tasutud, kui maksuhaldur oleks

õigeaegselt teatanud, millisele kontole maksud kanda. See, et elamiskulude katteks vajas kaebaja

sissetulekut, ei kinnita mingil moel, et ta sai selle sissetuleku just OÜ-lt Kevern. Tööjõumakse ei

ole OÜ Kevern aga siiani tasunud. Kuna tõendid kaebaja töötamise kohta saavad olla eelkõige

kaebajal endal Kevern OÜ juhatuse liikme ja väidetava töö tegijana, siis on ekslik kaebaja arusaam

ka sellest, et vastustaja oleks pidanud esmalt tõendama, et kaebaja siiski ei töötanud OÜ-s Kevern,

ja alles seejärel pidanuks kaebaja OÜ Kevern juhatuse liikmena täitma kaasaaitamiskohustuse.

Olukorras, kus kaebaja jättis nii selgitused kui tõendid tervikuna esitamata, esines selge alus

järelduseks, et kaebaja töötamine ei ole tõendatud.

Seetõttu jagab ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu arusaama, et kaebus on põhjendamatu.

17. 14. aprilli 2020. a menetlusdokumendis on kaebaja palunud selgitada tunnistaja kaasamist

kirjalikku menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus kogub ja hindab halduskohtu

otsuses hindamata tõendeid juhul, kui:

1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta;

2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu;

3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et

asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist

halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks (HKMS § 162 lg 2).

Halduskohtus esitamata tõendi esitamise soovi ja asjaolusid tuleb taotluses selgitada (HKMS § 162

lg 3). Kaebaja ei ole seda teinud. Veelgi enam, kaebaja ei ole selgitanud sedagi, keda ta soovib

tunnistajana üle kuulata, mille kohta ta ütlusi oskab anda ja kuidas ütlused seonduvad vaidluse

esemega. Kuna kaebajale selgus juba maksumenetluses, et tal tuleb esitada andmed ja tõendid enda

töötamise kohta OÜ-s Kevern, ja asjas ei nähtu, et halduskohus oleks jätnud asjakohase tõendi

õigusvastaselt tähelepanuta või kogumata, ning kaebaja apellatsioonimenetluse sedavõrd hilises

staadiumis üksnes viitas võimalikule huvile tunnistaja ülekuulamise vastu, siis ei käsita

ringkonnakohus kaebaja küsimust taotlusena tunnistaja ülekuulamiseks. Samuti ei anna

ringkonnakohus kaebajale täiendavat tähtaega taotluse esitamiseks, sest see tooks kaasa

ebamõistliku viivituse menetluses. Ringkonnakohus peab võimalikku viivitust põhjendamatuks,

kuna kohtumenetluse sedavõrd hilises etapis on kaebaja taotluse eduväljavaated vähesed.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et talle ei ole tagatud aus ja õiglane

õigusemõistmine põhjusel, et tal puudub võimalus kasutada professionaalset õigusabi. Nii

maksuotsuse sisu kui ka halduskohtule esitatud kaebuse edukus sõltus eelkõige sellest, kas kaebaja

suudab selgitada ja tõendada OÜ-s Kevern töötamist. OÜ Kevern majandustegevust ja enda

töötamise asjaolusid teab kõige paremini kaebaja ise. Samuti teab kaebaja seda, kas ja kuidas

äriühingu majandustegevust ning kaebaja töötamist dokumenteeriti. Kvalifitseeritud õigusabi

osutaja seda teavet ei valda ega oleks seega suutnud kaebajat kohtumenetluses kuigivõrd aidata.

Kaebuse kasinatele eduväljavaadetele juhtis halduskohus tähelepanu juba 9. jaanuari 2019. a

määruses ning menetluse käik on kohtu eelhinnangut kinnitanud. Kaebaja jaoks ebasoodsa

maksuotsuse andmise on kaasa toonud kaebaja enda soovimatus täita kaasaaitamiskohustust

maksumenetluses. Kaebaja käitumine viitab sellele, et kaebaja töötamist OÜ-s Kevern kinnitavad

tõendid puuduvad ning selle põhjuseks on, et kaebaja tegelikkuses OÜ-s Kevern ei töötanudki.

Seega ei saa kohtumenetluse kaebaja jaoks ebasoodsast tulemusest järeldada, et menetluses oleks

kaebaja õigusi rikutud.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)