2-19-18696/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18696 Tsiviilasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosaline Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule avaldajale riigi õigusabi andmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja) esitas 27.11.2019 (täiendus 01.12.2019) Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse tsiviilasjades nr 2-18-5822, 2-18-8499, 2-19-13719, 2-17-18584, 2-18-8587 ja 2-18-8532. Avaldaja on märkinud, et nendel juhtudel tegid Eesti kohtud ebaseaduslikud otsused või ei teinud üldse otsuseid, mis jätsid avaldaja õigused kaitseta. Avaldaja töötab poole palga eest ja avaldajal ei ole raha kogunenud. Avaldaja on pikka aega olnud haiguslehel.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohtu 09.12.2019 määrusega jäeti taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab antud seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks (RKPJKm nr 5- 17-31, p 13). Nimelt sätestab RÕS § 37 lg 3, et maakohus keeldub antud paragrahvi 1. lõike alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

4. Käesoleval juhul ei ole taotleja riigi õigusabi taotluses välja toodud mingisuguseid põhjendusi, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuste sisulist eduväljavaadet. Taotluse põhjal ei ole tuvastatav, et kaebused taotluses nimetatud tsiviilasjades ei oleks selgelt põhjendamatud konventsiooni artikli 35 lg 3 p a tähenduses (RKPJKm nr 5-17- 31, p-d 16 ja 17). Eesti riigi poolt õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla üksnes taotleja selgitused, et Eesti kohtud tegid väidetavalt ebaseaduslikud otsused või ei teinud üldse otsuseid, mis jätsid taotleja õigused kaitseta. Taotlejal tuleb iga tsiviilasja osas selgitada, milles seisneb taotleja õiguste rikkumine. Käesoleval juhul ei ole taotleja viidanud taotluses ühelegi inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisele, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuse perspektiivikust. Seega ei ole kohtul taotleja taotluse põhjal võimalik välja selgitada, kas esineb konventsioonist tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu või mitte, mis omakorda võimaldaks kohtul hinnata ka riigi õigusabi andmisest keeldumist RÕS § 37 lg 3 alusel. Kuivõrd taotleja poolt riigi õigusabi taotluses välja toodud põhjendused ei saa olla aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, siis tuleb kohtu hinnangul jätta taotleja taotlus rahuldamata juba ainuüksi tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

5. Lisaks eeltoodule ei vasta taotlus RÕS § 12 lg 1 nõuetele. Kohtule on esitamata ka RÕS § 13 lg 1 kohane teatis avaldaja majandusliku seisundi kohta.

Määruskaebus

6. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Eesti kohtud ei kaitse kaebaja õigusi tööandja vastu, kes varastab riigilt raha maksusüsteemi kaudu. Kohtud takistavad kaebaja õiguste kaitsmist Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kaebajal ei ole haridust Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks. Määruskaebusega koos esitatud menetlusabi taotluses selgitas kaebaja lisaks, et Eesti kohtud ei menetle kaebaja hagisid kooskõlas seadusega. Kohtud rikuvad inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja töölepingu seaduse norme.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi maakohtule avaldajale riigi õigusabi andmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel viidanud õigesti asjas nr 5- 17-31 avaldatud Riigikohtu seisukohtadele, kuid on jätnud ennatlikult avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus heidab avaldajale ette, et avaldaja ei ole riigi õigusabi taotluses välja toodud põhjendusi, mis võimaldaksid kohtul hinnata avaldaja kaebuste sisulist eduväljavaadet. Avalduses välja toodud põhjendused ei saa maakohtu hinnangul olla aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Lisaks ei vasta avaldaja taotlus maakohtu hinnangul RÕS nõuetele. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist puudustega, mis on avaldaja poolt kõrvaldatavad. Maakohtul tuleb anda avaldajale tähtaeg avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ning anda seejärel uus hinnang avaldaja taotlusele riigi õigusabi saamiseks.

10. RÕS § 15 lg-st 8 ja TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Meeli Kaur Indrek Soots