2-19-117665/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (9)

2-19-117665

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-117665

Tsiviilasi

Tulundusühistu Wiru Vili hagi Wiru Mahe OÜ vastu

võla nõudes

Hagihind

4339,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Tulundusühistu

Wiru

Vili

(registrikood:

11975302; asukoht: Kaalumaja, Maetsma küla, Mustvee

vald, 42112 Ida-Virumaa; e-post: info@wiruvili.ee);

Hageja

seaduslik

esindaja:

juhatuse

liige

Hxxxx

Vxxxxxxx

Kostja: Väljaotsa OÜ (end. Wiru Mahe OÜ, registrikood

11618708) (registrikood: 11618708; asukoht: Masti tn 2,

Avinurme alevik, Mustvee vald, 42101 Jõgeva maakond; e-

post: info@pilpad.ee);

Kostja seaduslike esindaja: juhatuse liige MxxxTxxxxxx.

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TÜ Wiru Vili hagi Väljaotsa OÜ (end. Wiru Mahe OÜ) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista kostjalt Väljaotsa OÜ (end. Wiru Mahe OÜ) hageja TÜ Wiru Vili kasuks

välja 4228 (neli tuhat kakssada kakskümmend kaheksa) eurot 88 senti, sh

põhivõlgnevuse summas 3512,62 eurot ja seisuga 27.04.2020. a sissenõutavaks

muutunud viivis sumas 716,26 eurot.

3. Välja mõista Väljaotsa OÜ-lt (end. Wiru Mahe OÜ) TÜ Wiru Vili kasuks alates

28.04.2020. a viivis põhivõlalt (3512,62 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lasuses sätestatud

määras kuni põhivõla täitmiseni.

4. Jätta Väljaotsa OÜ (end. Wiru Mahe OÜ) tasaarvestusavaldus rahuldamata.

2 (9)

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja Väljaotsa OÜ (end. Wiru Mahe OÜ) kanda.

2. Mõista kostjalt Väljaotsa OÜ-lt (end. Wiru Mahe OÜ) TÜ Wiru Vili kasuks välja

menetluskuluna 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, s.o hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv.

3. Välja mõista Väljaotsa OÜ-lt (end. Wiru Mahe OÜ) TÜ Wiru Vili kasuks viivis

punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tulundusühistu Wiru Vili esitas 18.09.2019. a kohtule hagi Wiru Mahe OÜ vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale 2017. a sügisel

erinevaid teenuseid (kuivatamis- ja sorteerimisteenus ning analüüside tegemine), mille kohta

on esitatud arve nr 2017385 summas 3338,62 eurot ja arve nr 2017423 summas 174 eurot.

Kostja on teenused saanud ning esitatud arvetele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on jätnud

arved tasumata. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks teenuste eest

tasumata jätmisele. Hageja on 30.04 ja 18.06.2018. a ning 08.03 ja 11.06.2019. a esitanud

kostjale meeldetuletused arvete tasumiseks. Lisaks on hageja nõudnud viivise tasumist. Kostja

ei ole aga korduvatele meeldetuletustele reageerinud. Seega on kostja tasumisekohustust

rikkunud. Seega palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3512,62

eurot.

Hageja esitas 25.06.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kohus

tegi võlgnikule 01.07.2019. a makseettepaneku. 06.08.2019. a esitas võlgnik vastuväite ning

kohus lõpetas 12.08.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Arve nr 2017385 maksetähtaeg oli 09.10.2017. a, millest tulenevalt oli kostja maksmisega

viivituses alates 10.10.2017. a, s.o 709 päeva ning hagi esitamise ajaks on hageja õigustatud

nõudma võlgnetavalt summalt viivist kokku 518,81 eurot. Arve nr 2017423 maksetähtaeg oli

16.10.2017. a, mistõttu on kostja olnud tasumisega viivituses alates 17.10.2017. a, s.o 702

päeva ning hagi esitamise ajaks on hageja õigustatud nõudma võlgnetavalt summalt viivist

kokku 26,77 eurot. Seega on hagi esitamise seisuga viivise suuruseks kokku 545,58 eurot, mis

tuleb hageja hinnangul kostjalt välja mõista. Hageja taotleb lisaks alates 19.09.2019. a

edasiulatuva viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kohus võttis hagi 17.10.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

3. 03.12.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja teavitas kohut asjaolust,

et 25.09.2019. a on registreeritud Wiru Mahe OÜ ühinemine ettevõttega Väljaotsa OÜ

(registrikood 11235887) ning ühinenud ettevõtte nimeks on Väljaotsa OÜ (registrikood

11618708). Kostja kinnitab, et tunnistab hagiavalduses toodud nõuet osaliselt. Kostja

3 (9)

osundab, et kostja poolt on hagejale võlgnetavad ostuarved kogusummas 3512,62 eurot

(02.10.2017. a arve nr 2017385 summas 3338,62 eurot ja 16.10.2017. a arve nr 2017423

summas 174 eurot). Hageja poolt kostjale võlgnetav arve on summas 6000 eurot

(18.06.2018.a arve nr 201805 summas 6000 eurot). Kostja hinnangul on asi võimalik

lahendada kompromissiga ning teha tasaarveldamine.

Tulenevalt asjaolust, et ei ole teada hageja seisukoht asja kompromissiga lahendamiseks, teeb

kostja ettepaneku esitada seisukoht asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses või

kohtuistungil, edaspidi. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. 30.12.2019. a esitas hageja omapoolse seisukoha kostja 03.12.2019. a vastusele. Hageja

märgib, et kostjal puuduvad hageja suhtes mistahes nõuded ning tasaarvestuse teostamiseks

puudub alus. Hageja ning kostja vahel ei ole ühtegi õigussuhet, millest tulenevalt võiks hageja

olla kohustatud kostjale tasuma arvel märgitud garantiitasu. Kostja ei ole hageja väidetava

kohustuse aluseks oleva õigussuhte kohta esitanud ühtegi tõendit. Ainuüksi arve esitamine ei

ole nõude tekkimise aluseks. Arve tuleb esitada vastavalt tekkinud kohustusele, kuid antud

juhul sellist kohustust ei eksisteeri. Seega puuduvad hageja ja kostja vahel vastastikused

sissenõutavaks muutunud nõuded, mille olemasolu on VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse

teostamiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostja vastu lõppenud ning

nende lõppemine tasaarvestuse kaudu ei ole võimalik ka tulevikus.

Lisaks leiab hageja, et kostja on oma 03.12.2019. a vastuses hagiavaldusele tunnistanud

hagiavalduses toodud nõuet. Kostjaseisukohast tuleneb üheselt, et ta peab hageja esitatud

nõuet põhjendatuks. Seega on kostja hagi õigeks võtnud Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

kostja õigeksvõtu tõttu rahuldada.

Hageja teeb ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale

koheselt (st enne kohtu poolt kompromissi kinnitamist) põhivõlgnevuse summas 3512,62

eurot ning pool kantud riigilõivust (175 eurot). Ülejäänud menetluskulud jääksid poolte endi

kanda. Kompromissettepanek kehtib kuni 10.01.2020. a.

5. 17.01.2020. a kirjaga võttis kohus kokku poolte poolt esitatu põhjal vaidluse sisu ning andis

sellele esialgse õigusliku hinnangu. Lisaks selgitas kohus pooltele nende tõendamiskoormist.

Kohus andis kostjale tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

6. Kostja esitas 11.02.2020. a kohtule seisukoha, millest nähtuvalt võttis Wiru Mahe OÜ

ühistu liikmena garantiikohustuse, mille eesmärgiks oli iseenda loodud ühistusse panustada.

Kui Wiru Vili TÜ 31.08.2017. a seadusevastaselt Wiru Mahe OÜ ning teised kolm ühistu

liiget ühistust välja arvas, soovis Wiru Mahe OÜ, et tema antud pangagarantii ka lõpetatakse.

Kuna ühistu sellega ei nõustunud, jätkub garantii tänaseni. Eeltoodust tulenevalt on ühistu

kohustuste garanteerimine tasu eest, mis on toodud arvel nr 201805 ning mille ulatuses on ka

võimalik Wiru Vili TÜ nõude tasaarveldamine.

Väljaotsa OÜ kompromisspakkumine Wiru Vili OÜ-le on, et nõue ja kohustus

tasaarveldatakse summas 3512,62 eurot ning Wiru Mahe OÜ kinnitab, et ei nõua Wiru Vili

TÜ-lt ülejäänud kohustuse täitmist.

7. 13.02.2020. a kirjaga kohus palus hagejat esitada omapoolne seisukoht kostja 11.02.2020. a

seisukohale.

8. 02.03.2020. a esitas hageja seisukoha kostja 11.02.2020. a menetlusdokumendi kohta.

Hageja hinnangul ei kinnita kostja poolt esitatud selgitused ja tõendid tasaarvestuse tegemise

võimalikkust. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning leiab, et hageja ja kostja

vahel ei ole ühtegi õigussuhet, millest tulenevalt võiks hageja olla kohustatud tasuma kostjale

arvel märgitud garantiitasu. Asjaolu, et kostja oli hageja liikmeks ja tema liikmelisus on

ühistust väljaarvamise tõttu lõppenud, ei tekita poolte vahel kohustussuhet. Kostja on

4 (9)

sõlminud garantiilepingu pangaga ja seega saab sõlmitud garantiilepingu kostja suhtes

lõpetada eeskätt pank. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe, mille alusel peaks hageja

tasuma kostjale garantii andmisest tulenevat tasu või mistahes muud hüvitist. Veelgi enam,

kostjal puuduks hageja vastu nõudeõigus isegi siis, kui kostja on garantiikirjast tuleneva

kohustuse pangale täitnud. Hageja viitab VÕS § 155 lg-le 5. Lisaks märgib hageja, et garantii

ei ole realiseerunud ja selle realiseerumine ei ole ka tõenäoline. Hageja täidab oma

krediidilepingust tulenevaid kohustusi panga ees nõuetekohaselt. Panga poolt väljastatud

laenu tagab esmajärjekorras hüpoteek hageja kinnistule ning hagejale ei ole teda põhjuseid,

miks peaks pank garantiikirja realiseerima.

Kuivõrd kostjal puudub hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, siis ei ole kostjal

võimalik oma kohustusest tasaarvestuse teel vabaneda ning hagi kuulub rahuldamisele.

9. 10.03.2020. a kohtule saadetud vastuses märkis kostja, et Väljaotsa OÜ on esitanud

garantiitasu arve teenuse eest, millega kaasneb rahaline õigus, kuna hageja on seda teenust

kasutanud. Hageja tunnistab, et tal on kehtiv garantiikohustus. Garantiitasu ei ole summaliselt

küll lepingus kirjas, kuid kirjas ei ole lepingus ka asjaolu, et see oleks tasuta. Sellisel teenusel

on hind ning seda sarnaselt teiste sellist teenust pakkuvate ettevõtetega.

Enne Väljaotsa OÜ ja teiste liikmete välja arvamist ühistust 2017. a, oli iseenesest mõistetav

ühistu liikmena garantii andmine oma ühistu toetuseks. Täna ei ole Väljaotsa OÜ ühistu liige

ning garantii andmise näol ei ole tegemist tasuta teenusega. Pangapoolne tingimus oli samuti,

et samad isikud on garantiiperioodi lõpuni ühistu liikmed. Kuna aga hageja on ühistu liikmed

välja arvanud, siis tuleb tal garantii eest maksta. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega.

Hageja taotleb kompromissi sõlmimist ning tasaarveldamist arve ulatuses.

10. 16.03.2020. a kirjaga teavitas kohus menetlusosalisi TsMS § 403 lg 1 ja § 452 lg 3 alusel

kirjaliku menetluse määramisest ja teatas otsuse teatavakstegemise aja. Kohus selgitas, et kui

pooled soovivad esitada lõppseisukohad, tuleb seda teha hiljemalt 30.03.2020. a, esitades

samaks ajaks ka menetluskulude nimekirjad.

11. 30.03.2020. a esitas kostja lõppseisukohad, millest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus

selles, et kostja on väljastanud hageja huvides Swedbank AS kasuks garantiikirjad. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda tasu tulenevalt hageja ja kostja vahelisest

õigussuhtest seoses pangale garantiikirjade väljastamisega pangale. Kostja viitab VÕS § 155

lg-le 1. Garantii taotleja ja garantii andja vahel on leping, mille alusel garantii taotleja garantii

väljastamist palub ja garantii andja selle garantii saajale väljastama kohustub. Viimati

nimetatud leping on kostjal hageja vastu oleva ja arves nr 201805 kajastatud tasunõude

aluseks. Kuna tegemist on majandustegevuses sõlmitud lepinguga hageja ja kostja vahel,

tuleb VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldada selle tasulisust. Kuna konkreetses tasus poolte vahel

kokku lepitud ei ole ning tehingu hinnastamiseks puuduvad ka turu võrdlusandmed, kuulub

VÕS § 28 lg 2 alusel hageja poolt kostjale tasumisele mõistlik hind vastavalt asjaoludele.

Kostja on seejuures lähtunud sellest, et põllumajanduse finantseerimistehingutes tagatisi

pakkuv Maaelu Edendamise Sihtasutus hinnastab enda tagatisi selliselt, et nõuab tagatiselt

tasu 0,4% - 7,5% aastas. Arve nr 201805 järgne summa 6000 eurot moodustab

garantiisummast 3,84% ja on vastavalt asjaoludele mõistlik tasu selle eest, et hageja

garantiide väljastamist kostjalt palus ning kostja need Swedbank AS-ile väljastas. Seetõttu on

arves nr 201805 kajastatud tasunõue summas 6 000 eurot sissenõutav vastavalt VÕS § 108

lg-le 1 ning kostja on oma nõude VÕS § 197 lg 1 alusel täielikult tasaarvestanud hageja

nõuetega kostja vastu.

Hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5 (9)

12. 31.03.2020. a esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

Hageja hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust hageja nõude õiguse osas. Nõue nii

põhivõlgnevuse kui ka kõrvalnõude osas on sissenõutav ning selles osas tuleb hagi rahuldada.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega nõude tasaarveldamise võimalikkuse osas. Hageja jääb

käesolevas menetluses varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja 10.03.2020. a vastuses

esitatud väide, nagu garantii andmise osas oleks tegu teenusega, on alusetu. Pooled ei ole

sellise sisuga teenuse osas kokkulepet sõlminud, rääkimata teenuse eest tasu maksmisest.

Teenuse tasu suuruse võrdlemist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) garantiitasudega ei

ole samuti võimalik teha, kuna MES-i näol on tegemist teistsugustel alustel sõlmitava

garantiilepinguga, kus MES on konkreetse õigussuhte alusel ja projekti ainsaks garanteerijaks,

kusjuures MES-il puudub vahetu seotus garantii saajaga. Kostja ise on kohtule avaldanud, et

ta on garantii andnud ühistu liikmena ja et see oli iseenesest mõistetavalt ühistu toetuseks ehk

tasuta. Kostja ei selgita, mis alusel ja viisil on antud garantii liikmelisuse lõppemisel

muutunud hetkega tasuliseks ja just 6000 euro suuruse tasuga. Samuti avaldab kostja, et tema

ühistust väljaarvamise osas toimub veel jätkuvalt vaidlus. Seega kui kostja vaidlus hageja

ühistust väljaarvamise osas isegi peaks osutuma edukaks, siis oleks kostja enda loogikat

järgides enesestmõistetav, et garantii on antud hageja huvides ja jätkuvalt tasuta.

Hageja taotleb kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot välja mõistmist.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja esitatud tasaarvestusavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

14. Kostja 03.12.2019. a menetlusdokumendist nähtuvalt registreeriti 25.09.2019. a Wiru

Mahe OÜ (registrikood 11618708) ühinemine ettevõttega Väljaotsa OÜ (registrikood

(11235887) ning ühinenud ettevõtte nimeks on Väljaotsa OÜ (registrikood 11618708).

Äriühingute ühinemine nähtub ka Äriregistrist. Nii on Äriregistri andmetel Väljaotsa OÜ

(registrikood 11235887) 25.09.2019. a registrist kustutatud. Wiru Mahe OÜ (ühendatav

äriühing) ja Väljaotsa OÜ (ühendatav äriühing) on ühinenud. Ühinemisleping sõlmiti

15.07.2019. a ning ühinemisotsus võeti vastu 15.07.2019. a. Ühendatava äriühingu, s.o

Väljaotsa OÜ uus registrikood on 11618708.

Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 kohaselt läheb ühendatava ühingu vara ühinemisel, sealhulgas

kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara,

sealhulgas kohustused, sellele üle. Eeltoodust tulenevalt on kostja Väljaotsa OÜ (registrikood

11618708) üldõigusjärglane ning seega kohustatud isik.

15. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Wiru Vili TÜ 02.10.2017 a esitanud Wiru Mahe OÜ-le

(käesolevalt Väljaotsa OÜ) arve nr 2017385 summas 3338,62. Seejuures on arve esitatud

kuivatus- ja sorteerimisteenuse (mahekaer proov 1181, 1187, 1188, 1229) eest. Lisaks on

Wiru Vili TÜ 16.10.2017. a esitanud Wiru Mahe OÜ-le arve nr 2017423 summas 174 eurot

ning seda analüüside tegemise eest. Esitatud arvete kohaselt võlgneb kostja hagejale kokku

3512,62 (3338,62+174) eurot. Asjaolu, et kostja ei ole esitatud arveid nõuetekohaselt tasunud,

on kohtu hinnangul tõendatud hageja meeldetuletuskirjadega (e-kirjadega) kostjale. Nii

nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Wiru Vili TÜ raamatupidaja Txxx Šxxxx on saatnud

Väljaotsa OÜ e-posti aadressile info@pilpad.ee 30.04 ja 14.06.2018. a, samuti 08.03 ja

11.06.2019. a saatnud meeldetuletuse tekkinud põhivõlgnevuse kohta summas 3512,62 eurot

ning põhivõlgnevuse tasumata jätmisega kaasnevate viiviste kohta.

6 (9)

Asjaolu, et kostja on jätnud eeltoodud arved nõuetekohaselt tasumata, on kostja ka ise

03.12.2019. a kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud. Nii nähtub nimetatud

menetlusdokumendist, et kostja tunnistab hagiavalduses toodud nõuet osaliselt. Kostja

võlgneb 02.10.2017. a ostuarve nr 2017385 ja 16.10.2017. a ostuarve nr 2017423 alusel

hagejale kokku 3512,62 eurot.

Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja osutas kostjale kuivatamis- ja

sorteerimisteenust, samuti viis läbi analüüse, millest tulenevalt tekkis kostjal hageja ees arvete

nr 2017385 ja nr 2017423 alusel 3512,62 euro maksmise kohustus.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu ning mõistab kostjalt välja

põhivõlgnevuse summas 3512,62 eurot.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus hageja nõue tasaarvestada või mitte.

16.1 VÕS § 197 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lõike 2

kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Seega peab VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt tasaarvestuse läbiviimiseks olema täidetud kaks

eeldust. Seejuures on esmaseks eelduseks tasaarvestuse õiguse tekkimine. Tasaarvestuse

õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded VÕS

§ 197 lg-s 1 kirjeldatud viisil.

Kostja tugineb käesolevas tsiviilasjas asjaolule, et tal on hageja vastu nõue summas 6000

eurot ning seda nõuet soovib kostja tasaarvestada. Oma sellesisulise väite tõendamiseks on

Wiru Mahe OÜ esitanud 18.06.2018. a Wiru Vili TÜ-le arve nr 201805, mille kohaselt hageja

peab kostjale tasuma garantiitasu summas 6000 eurot. Seega tugineb kostja asjaolule, et

poolte (nõuded eksisteerivad samade poolte vahel) vahel on vastastikused rahalised nõuded.

Lisaks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse VÕS § 198

mõistes. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS

§ 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale

isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.

Kostja on väljendanud tahet tasaarvestuse tegemiseks kohtumenetluse ajal, s.o 03.12.2019. a

menetlusdokumendis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-30-16 (p 12) väljendanud seisukohta,

et nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi võib esitada ka kohtumenetluse ajal.

16.2 VÕS § 197 lg-s 1 sätestatu tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse,

peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava

kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik

alates ajahetkest, mil tasaarvestatava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise

tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestatava poole vastu (sõltumata sellest,

kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte).

Kostja poolt esitatud arvel nr 201805 (18.06.2018. a) on selgituseks märgitud „Garantiitasu“

ning seda summas 6000 eurot. Seega tuleb käesolevas menetluses vaidluse lahendamisel

tasaarvestuse kohaldamise osas lähtuda VÕS §-s 155 sätestatust ning tuvastada, kas tegemist

on garantiiga ning kas garantii on realiseerunud (kas hageja võttis garantiiga just 18.06.2018.a

koostatud arve nr 201805 tasumise kohustuse).

7 (9)

VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta

lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist

tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võlausaldaja nõustumust garantiiga

eeldatakse. VÕS § 155 lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja

ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui

garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.

Kostja 11.02.2020. a menetlusdokumendist nähtuvalt võttis Wiru Mahe OÜ ühistu liikmena

garantiikohustuse eesmärgiga panustada enda loodud ühistusse. Kostja on kohtule esitanud

garantiikirjad nr 13-018786-G9 ja nr 13-018756-G9, millest nähtuvalt Wiru Mahe OÜ

garantii andjana garanteerib Swedbank AS ja laenusaaja TÜ Wiru Vili vahel 01.04.2013. a

sõlmitud

arvelduskrediidilepingust

nr

13-018786-KN

ja

01.04.2013.

a

sõlmitud

laenulepingust nr 13-018756-JI tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Seejuures on

garantiisummad vastavalt 50 000 eurot ja 106 250 eurot. Kohus leiab, et esitatud

garantiikirjad osutavad küll Wiru Mahe OÜ poolt garantii andmisele, kuid tõendatud ei ole

VÕS § 155 lg-s 4 sätestatud asjaolud.

Garantii lõppemise all tuleb mõista garandi garantiist tuleneva täitmiskohustuse lõppemist

soodustatud isiku ehk võlausaldaja ees. Garantii lõppemise alused on sätestatud VÕS § 155

lg-s 4 ning nimetatud sättes toodud alused kehtivad juhul ja ulatuses, kui garantiilepingust ei

tulene teisiti.

VÕS § 155 lg 4 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb kui garantii andja

maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud

(p 1), möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud (p 2), võlausaldaja loobub garantiist

tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii

väljendus (p 3).

Garantiikirjade punktide 3 kohaselt esitab pank garantiikirja alusel väljamakse saamiseks

garantii andjale kirjaliku nõude, mis sisaldab laenusaaja poolt rikutud kohustuse kirjeldust.

Garantii andja on kohustatud tasuma garantiisumma nõudes nimetatud arvelduskontole 3

pangapäeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. Ning garantiikirjade punktide 4 kohaselt,

kui garantii andja ei tasu pangale garantiisummat tähtaegselt, on pangal õigus rahuldada nõue

garantii andja arvelduskonto(de)l olevatest vahenditest. Pangal on õigus kuni võlgnevuse

kustutamiseni mitte teostada pangas asuva(te)lt garantii andja arvelduskonto(de)lt mitte

mingeid väljamakseid ega ülekandeid ning rahuldada nõue eelisjärjekorras.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, mis tõendaks Swedbank AS poolt

väljamakse saamiseks garantii andjale Wiru Mahe OÜ-le kirjaliku nõude esitamist, mis

sisaldaks Wiru Vili TÜ poolt kohustuste rikkumist. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et

Swedbank AS oleks rahuldanud laenusaaja vastu suunatud nõude garantii andja

arvelduskontodel olevatest rahalistest vahenditest. Lisaks ei nähtu kohtule esitatud tõenditest,

et Wiru Mahe OÜ garantii andjana oleks tasunud pangale garantiisumma garantiikirjade

punktide 6 kohaselt. Seega saab asjas esitatud tõenditele külla asuda seisukohale, et Wiru

Mahe OÜ garantii andjana garanteerib Swedbank AS ja Wiru Vili TÜ vahel sõlmitud

lepingutest tulenevate laenusaaja (hageja) kohustuste täitmise, kuid tõendatud ei ole garantii

realiseerumine, mis annaks kostjale õiguse nõuete tasaarvestamiseks VÕS §-s 197 sätestatu

kohaselt.

Kuigi TÜ Wiru Vili nõukogu 31.08.2017. a otsusest nähtub, et allutatud laenu andmise

kohustuse täitmata jätmisega 4 ühistu liikme poolt (sh Väljaotsa OÜ, Väljaotsamaa OÜ, Wiru

Mahe OÜ ja OÜ Sadala Mahe), on kujunenud olukord, kus ühistu ei suuda täita Swedbank

AS-ga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi (olukord võib kaasa tuua laenulepingu

ennetähtaegse lõpetamise ning 1,5 miljoni euro tagastamise kohustuse), on hageja

8 (9)

02.03.2020.a menetlusdokumendis selgitanud, et hageja täidab oma krediidilepingust

tulenevaid kohustusi panga ees nõuetekohaselt. Panga poolt väljastatud laenu tagab

esmajärjekorras hüpoteek hageja kinnistule ning hagejale ei ole teada põhjusi, miks pank

peaks garantiikirja realiseerima. Kuigi kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ka hageja poolt

nõuetekohase laenukohustuse täitmise kohta Swedbank AS-le, oli tulenevalt TsMS § 230 lg-s

1 sätestatust kostja kohustus tõendada, et kostjal on olemas nõue hageja vastu ning et täidetud

on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused, sh et garantii on realiseerunud. Selliseid

tõendeid kohtule esitatud ei ole.

16.3 Kohus peab lisaks oluliseks osundada, et küsimus regressinõudest tekib juhul, kui garant

garantiisumma soodustatud isikule välja maksab. Garandisumma võlausaldajale välja

maksnud garandi regressinõuded põhivõlgniku vastu saavad VÕS § 155 lg 5 kohaselt

tuleneda garandi ja põhivõlgniku vahelistest suhetest ehk sisesuhetest. Lisaks asjaolule, et

garantii on realiseerunud, on tõendamata ka selliste suhete olemasolu poolte vahel. Seega

garantii andmise alusel saaks esitada arve üksnes juhul, kui VÕS § 155 lg-tes 4, 5 sätestatud

tingimused oleksid täidetud.

Kostja on oma seisukohtades tasaarvestamise teostamiseks tuginenud väitele, et garantii

andmise näol ei ole tegemist tasuta teenusega. Kostja leiab, et kuna tegemist on hageja ja

kostja vahel majandustegevuses sõlmitud lepinguga, tuleb VÕS § 28 lg-st 1 tulenevalt eeldada

selle tasulisust. Tulenevalt asjaolust, et konkreetsel juhul ei ole pooled tasus kokku leppinud

ning tehingu hinnastamiseks puuduvad ka turu võrdlusandmed, kuulub VÕS § 28 lg 2 alusel

hageja poolt kostjale tasumisele mõistlik hind vastavalt asjaoludele. Kostja on seejuures

lähtunud sellest, et põllumajanduse finantseerimistehingutes tagatisi pakkuv Maaelu

Edendamise Sihtasutus hinnastab enda tagatisi selliselt, et nõuab tagatiselt tasu 0,4% - 7,5%

aastas. Arve nr 201805 järgne summa 6000 eurot moodustab garantiisummast 3,84% ja on

vastavalt asjaoludele kostja hinnangul mõistlik tasu selle eest, et hageja garantiide

väljastamist kostjalt palus ning kostja need Swedbank AS-ile väljastas.

Kohus märgib, et kostja sellesisuline väide on asjakohatu ei saa olla aluseks tasaarvestuse

sätete kohaldamiseks. Kohus märgib veelkord, et VÕS §-s 197 sisalduv reegel tähendab, et

aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab

saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist VÕS § 82 lg 7 mõttes.

Kohus on seisukohal, et kostja väited teemal, et garantii on teenus või et hageja on

kohustatud sellise teenuse eest tasuma ja et ehkki garantiilepingus ei ole kirjas selle teenuse

hinda, ei ole seal kirjas ka, et garantii on tasuta, ei põhine mingil seadusesättel ega õiguslikul

argumentatsioonil. Kõik garantiist tuleneva nõude maksmapaneku eeldused ja võimalikud

vastuväited, mida garant saab soodustatud isiku nõude suhtes esitada, tulenevad

garantiilepingust. Garantiilepingud, millele viitab kostja, on kohtule esitatud ja need ei sisalda

sätteid teenuse ega selle eest makstava tasu kohta. Garantii tasulisust ei ole võimalik välja

mõelda nagu seda on teinud käesoleval juhul kostja. Garantii ei ole teenus.

17. Kohus peab oluliseks märkida, et seoses Wiru Mahe OÜ ja Väljaotsa OÜ ühinemisega ei

ole käesolevalt välistatud ka muudatused garantiiga seonduvalt. Seejuures lähtub kohus

asjaolust, et garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud tagatud

võlasuhtest, millest tulenevaid kohustusi garantii tagab. Garantiinõuet on võimalik loovutada

lahus nõudest, mille täitmise tagamiseks ta on antud.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestatava

nõude olemasolu. Kuna kostja ei ole hageja nõudele esitanud muud vastuväidet kui nõude

lõppemine tasaarvestusega ning kostja ei ole täitnud tõendamiskoormist garantii

realiseerumises osas, tuleb hagi rahuldada VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja § 627 lg 1 alusel. Hagejal

9 (9)

on õigus nõuda ka viivist VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 2.lause alusel. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega arvestusele.

Nii nähtub hagiavaldusest, et arve nr 2017385 maksetähtaeg oli 09.10.2017. a, mistõttu on

kostja olnud viivituses maksmisega alates 10.10.2017. a. Seega on hagi esitamise seisuga

kostja arve tasumisega olnud viivituses 709 päeva ning hagi esitamise ajaks on hageja

õigustatud nõudma tasumisele kuuluvalt summalt viivist kokku 518,81 eurot. Arve nr

2017423 maksetähtaeg oli 16.10.2017. a, mistõttu on kostja olnud viivituses maksmisega

alates 17.10.2017. a. Seega on hagi esitamise seisuga kostja arve tasumisega olnud viivituses

702 päeva ning hagi esitamise ajaks on hageja õigustatud nõudma tasumisele kuuluvalt

summalt viivist kokku 26,77 eurot. Viivise suuruseks on hagi esitamise seisuga seega kokku

545,58 eurot, mille palub hageja kohtul kostjalt välja mõista. Hageja on esitanud

viiviseraportid. Viiviste arvutamisel on hageja lähtunud VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94.

Hagiavalduse tulenevalt taotleb hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras kindla summana vahemiku eest 19.09.2019. a kuni otsuse tegemiseni ning

sealt edasi samas ulatuses tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

Kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o seisuga 27.04.2020. a kujuneb seadusjärgseks

viivisemääraks 716,26 (681,03+35,23) eurot.

Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt

27.04.2020. a seisuga summas 716,26 eurot ja alates 28.04.2020. a VÕS § 113 lg 1 2.lauses

sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja viivise nõue tuleb seega samuti rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 350 eurot. TsMS § 138 lg-te 1, 2 kohaselt on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 350 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik