2-11-8331/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-8331

Kohtuasi

XX (X) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

Creditor Holding OÜ (registrikood 11416933)

Automatic Collection OÜ (registrikood 12307353)

OÜ Renum Invest (registrikood 10192868)

Osaühing Dreamland (registrikood 10825730)

Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074)

Swedbank

Liising

Aktsiaselts

(registrikood

10434248)

AS SEB Pank (registrikood 10004252)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2019 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks kuni 28.04.2021.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. OÜ Plentiful esitas Harju Maakohtule 28.02.2011 avalduse XX (X, võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 03.06.2011 määrusega välja võlgniku pankroti

ja 16.12.2014 määrusega lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning algatas sama määrusega

tema kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määras kohus täitma

võlgnikku ennast.

2. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 06.04.2017 ja 22.05.2019 kohtule taotlused võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamiseks

ning

kohustustest

vabastamisest

keeldumiseks. Võlgnik ei teinud ühtegi väljamakset, rikkudes sellega süüliselt oma kohustusi

ja kahjustades võlausaldajate huve.

3. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamised 10.10.2017 ja 05.12.2017. Võlgnik kinnitas

ärakuulamisel, et võlausaldajatega on kokkulepped olemas, välja arvatud AS-ga SEB Pank.

4. 26.08.2019 kohtu nõudel esitatud aruandes kinnitas võlgnik, et tal on kokkulepped enamike

võlausaldajatega olemas ning ta on valmis võlausaldajale väljamakseid tegema.

5. AS-lt SEB Pank teatas kohtule, et võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. Kohus küsis osaühingult

Dreamland, kas võlgnikuga on saavutatud kokkulepe selliselt nagu võlgnik oma aruannetes

väidab. Osaühing Dreamland kinnitas 02.09.2019, et võlgnikuga kokkulepped võla tasumiseks

puuduvad.

Maakohtu lahend

6. Maakohus lõpetas 03.09.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

keeldus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast enne viie aasta

möödumist.

Maakohus leidis, et võlgnik rikkus PankrS § 172 lg-s 2 ja § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatuid

kohustusi. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluse kestel aruandeid vaid siis, kui

kohus seda eraldi küsis. Seega suhtus võlgnik oma aruandluskohustuste täitmisesse hooletult.

Kohtul ja võlausaldajatel peab olema selge ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest ning, mida

võlgnik teeb võlausaldajate nõuete vähendamiseks. Võlgnik jättis nõutud info edastamata.

Võlgnik jättis oma kohustused olulisel määral täitmata ja oli kohustuste täitmisel raskelt

hooletu. Võlgnik oli kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik jättis ka selle kohustuse täitmata. Võlgnik avaldas, et

tal on raha teatud osas olemas. Samas ei toonud võlgnik esile, mis takistab tal väljamaksete

tegemist. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei teinud võlgnik võlausaldajatele

väljamakseid. Võlgnik oli menetluse jooksul korduvalt kinnitanud, et tal on kokkulepped

enamike võlausaldajatega võlgnevuse vähendamiseks. Samas võlausaldaja osaühing

Dreamland nimetatud asjaolu ei kinnitanud. Seega esitas võlgnik kohtule korduvalt tõele

mittevastavat teavet. Maakohus leidis, et võlgnik rikkus oma kohustusi süüliselt. Võlgnik ei

põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Võlgniku käitumine oli suunatud

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele.

Määruskaebus

7. Võlgnik esitas 18.09.2019 määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 03.09.2019 määruse

tühistamist ja uue määrusega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest või jätkata kohustustest vabastamise menetlusega.

Tulenevalt võlgniku juriidilisest oskamatusest ja tervislikust seisundist oli võlgnikul raskusi

menetlusest arusaamisel. Võlgnik oli kohtule nimetatud asjaolu korduvalt selgitanud. Seaduse

kohaselt annab võlgnik aru kohtu ja usaldusisiku nõudel ja võlgnik lähtus sellest. Kohus ei

teinud võlgnikule varasemalt etteheidet pahatahtlikkuse kohta.

Võlgnik tegi tööd vastavalt tervislikule seisundile. Võlgnik proovis kandideerida tööle mitu

korda ka samadesse ettevõtetesse, kuna võimaluse tekkimise korral olid ettevõtted lubanud

võlgniku tööle võtta. Võlgnik avaldas tööandjatele tööle kandideerimisel oma tervislikku seisu.

Võlgnik enam ei mäleta 2015-2016 aastatel tööandjate täpseid nimesid, kelle juurde ta

kandideeris. Vead aruannetes võisid tekkida ka võlgniku oskamatusest ja teadmatusest. Võlgnik

sõlmis lepingu 256 OÜ-ga ja saanud sealt sissetulekut.

Võlgnik sai kõrvale panna märkimisväärseid summasid võlausaldajate jaoks. Võlgnik soovis,

et kohus kuulaks ta istungil ära ning oli istungil valmis võlausaldajale raha maksma. Osade

võlausaldajatega saavutas võlgnik kokkulepped ja osad võlausaldajad olid nõus nõuetest

loobuma. Kuna võlgnevuste algne jaotus muutus, siis ei saanud võlgnik aru, kui palju ta peab

maksma ja kas ta teeb makseid õigesti. Kohus ei andnud võlgnikule vastavaid selgitusi ega

osutanud kaasabi.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel oli võlgnikul võimalik 2018. aastal

kõrvalepandud summasid võlausaldajatele tasuda. Käesolevalt lõpetas kohus menetluse enne

viie aasta möödumist ja heitis ette süülist käitumist. Kohus ei põhistanud võlgniku kohustuste

rikkumist ega pöördunud võlgniku poole selgituste saamiseks ega kuulanud enne määruse

tegemist võlgnikku ära. Võlgnik soovis istungil täpselt läbiääkida väljamaksete protsendi ja

summade suurust.

Võlgnikul oli Dreamland OÜ-ga kokkulepe võlgnevuse tasumise osas enne seda, kui

võlausaldaja sai suurema osas võlgnevusest kätte YY (kaaskäendaja koos võlgnikuga) kinnistu

müügist täitemenetluses. Kompromissiläbirääkimiste käigus võlausaldajaga ei olnud

võlgnikule teada raha laekumise fakt.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks.

9. Creditor Holding OÜ loobus oma nõudest võlgniku vastu ja palus ta eemaldada

võlausaldajate nimekirjast.

10. Maksu-ja Tolliametil puuduvad vastuväited isiku kohustustest vabastamise/vabastamata

jätmise osas ning jätavad määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada.

11. OÜ Dreamland teatas, et määruskaebuses esitatud väited kokkuleppe olemasolu kohta võla

tasumiseks ei vasta tõele.

12. Intrum Estonia AS leidis, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks, kuna võlgnik jättis

oma kohustused süüliselt täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgniku poolt

esitatud andmed kandideerimiste kohta ei ole võlausaldaja silmis piisavad, et täita PankrS § 173

lg-st 1 tulenev nõue. Võlgnik ei ole menetluse ajal ühtegi väljamakset teinud. Võlgniku väited

raha olemasolu kohta on õigustühised.

13. AS SEB Pank palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi ja sellega kahjustas võlausaldajate huve. Võlgniku tööle

kandideerimisi ei saa pidada piisavaks tegevuseks. Võlgniku viited halvale tervisele on

paljasõnalised, kuna puudub arstitõend. Võlgnik suhtus aruandekohustusse hooletult. Endise

ettevõtte omanikuna ei ole võlgniku väited kohustustest arusaamata jäämise kohta

tõsiseltvõetavad. Pank ei ole keeldunud võlgnikult raha vastuvõtmisest. Võlgniku pakutud

ettepanek kokkuleppeks polnud realistlik. Võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Eeltoodud

arvestades, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik tegi endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

14. Luminor Bank AS hinnangul puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Võlgnik ei ole

menetluse vältel ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi ja

menetluse ajal suhtus aruandluskohustusse hooletult. Võlgniku väited selle kohta, et võlgnikul

on olemas raha võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks, viitavad kaudselt sellele, et

tegelikkuses tegeles võlgnik tulutoova tegevusega, kuid varjas oma tulusid. Seega hoidus

võlgnik tahtlikult võlausaldajatele nõuete rahuldamisest.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21.10.2019 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks

täiendavalt veel üheks aastaks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt PankrS § 175 lg 2 p-s 2, § 173 lg-s 1 ja § 173 lg-tes 1

ja 2 sätestatud eeldusi. Seetõttu lõpetas maakohus ebaõigesti võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

PankrS § 175 lg ja 5 näeb ette, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud

alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 näevad ette, et kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on

rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173

sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning

võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest

vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb

toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis.

Maakohus tuvastas, et võlgnik oli iga-aastaste aruannete esitamisel raskelt hooletu, kuna

võlgnik ei esitanud aruandeid omaalgatuslikult, vaid kohus pidi igat aruannet eraldi küsima.

Kohus määras 16.12.2014 määrusega võlgniku iseenda usaldusisikuks ja kohustas usaldusisikut

esitama aruandeid iga aasta kohta. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Käesolevalt oli

maakohus heitnud võlgnikule ette usaldusisiku kohustuste mittekohast täitmist. See ei saa olla

aga kohustustest vabastamise keeldumise aluseks, kuna väidetavat rikkumist saab heita ette

usaldusisikule, mitte võlgnikule. Käesolevalt rikkus võlgnik usaldusisiku rollis oma kohustusi.

Maakohus heitis võlgnikule ette ka väljamaksete tegemata jätmist, millega võlgnik kahjustas

võlausaldajate huve. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine on usaldusisiku kohustus PankrS

§ 172 lg 2 kohaselt. Kuna kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes

need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis, siis

usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust iseenesest keelduda võlgniku

kohustustest vabastamist.

Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuli kohtul

kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud

kohustuste täitmisega (Riigikohtu 02.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p 18).

Toimikust ja asja materjalidest nähtuvalt võis võlgnikul olla raskusi usaldusisiku kohustustest

arusaamisel ja täitmisel. Seega oleks maakohus pidanud olema selgituste ja korralduste

andmisel aktiivsem. Lisaks märgib ringkonnakohus, et võlgnik kui usaldusisik esitas maakohtu

nõudmisel aruandeid ja teavet. Seega kahtleb ringkonnakohus, kas esines aruandluse kohustuse

täitmisel rasket hooletust nagu seda leiab maakohus arvestades, et aruande kohustuse esitamise

eesmärk on siiski teabe saamine ja seda on kohus ja võlausaldajad saanud.

Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks

teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab

arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet,

eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit, jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus nimetatud asjaolu kindlaks teinud ega arvestanud konkreetsete asjaoludega. Seetõttu

ei saa ka pelgalt samadesse kohtadesse tööle kandideerimine olla iseenesest märk süülisest

käitumisest. Ka võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine viie aasta jooksul ei saa olla

iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt

tuletada võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisel. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696,

p 19).

Võlgnik on toonud esile, et tööle asumist ja töö leidmist takistab suures osas tema tervislik

seisund. Maakohus ei ole menetluse lõpetamisel hinnanud võlgniku tervisliku seisundi mõju

kohustuste täitmisele. Võlgniku väiteid tema tervisliku seisundi kohta on tõendamata väited ja

väljakirjutatud ravimite loetelu ei ole kohaseks tõendiks. Kohane tõendiks saab olla raviarsti

arvamus. Maakohus saab menetluse edasisel läbiviimisel teha võlgnikule ettepaneku tõendite

esitamiseks või koguda ise tõendeid (TsMS § 230 lg 2 ja § 477 lg 7).

Maakohus otsustas menetluse lõpetamist enne viie aasta möödumist võlausaldaja AS SEB Pank

taotluse alusel. Kuna käesoleval juhul pole maakohus nõuetekohaselt tuvastanud kohustustest

vabastamise keeldumise aluseid, siis tuleb maakohtu määrus tühistada.

Samas ei anna kohtuasja asjaolud ja tõendid alust vabastada võlgnikku kohustuste täitmisest.

PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning

teha kõik mõistlikult võimalik võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses

rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle

käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest

vabastamise menetlus ei tähenda automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist.

Võlgnik palus määruskaebuses vabastada ta kohustuste täitmisest, mida ringkonnakohus ei

põhjendatuks või jätkata kohustustest vabastamise menetlusega. Võlgnik avaldas

määruskaebuses, et ta soovib menetluse kohustustest vabastamise jätkamist väljamaksete

tegemiseks, kuid selleks ta vajab kohtu kaasabi. Ringkonnakohus peab võimalikuks kohustuste

menetluse jätkamist selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi täita. Asja materjalidest nähtuvalt

võib võlgniku rikkumine, st võlausaldajatele maksete tegemine olla vähemalt osaliselt tingitud

maakohtu ebapiisavatest selgitustest võlgnikule. Esmalt tuleb maakohtul välja selgitada,

millised kohustused on võlgnikul täita ja kes võlausaldajatest on loobunud oma nõudest

(Creditor Holding OÜ on seda vastuses kaebusele avaldanud). Seejärel tuleb kohus menetluse

kestel võlgnikule selgitada tema kohustusi ja osutada kaasabi, arvestades, et võlgnik peab ise

täitma usaldusisiku kohustusi.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus algatati maakohtu 16.12.2014 määrusega. Menetlust on võimalik pikendada

maksimaalselt kuni 16.12.2021. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud

kohustustest vabastamise menetluse pikendada esialgu ühe aasta võrra alates käesoleva

määruse tegemisest, sest võlgnik on määruskaebuses avaldanud, et tal rahasummasid kogutud,

et võlausaldajatele tasuda. Nimetatud aeg on piisav selleks, et võlgnik saaks oma kohustusi

täita. Peale nimetatud aja möödumist tuleb maakohtul uuesti otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine või kohustustest vabastamata jätmine.

18. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, mistõttu tuleb

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

jätta maakohtu otsustada. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse

käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing