2-20-3928/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS (Õigeksvõtuotsus) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. K. hagi V. M.i vastu isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtuotsusega. 2. Kohus tuvastas, et V. K. (ik xxx) põlvneb V. M.ist (ik xxx). 3. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele lapse sünniaktis muudatuse sh. isa kande ja lapse perekonnanime muutmiseks (M.).

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD

V. K. esitas Viru Maakohtule hagi V. M. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu O. K. ja V. M. vahel peale lapse V. K. sündi. Kostja on hageja isa, kuid kanne sünnitunnistuse lahtris isa kohta puudub. Asja lahendamine kohtuväliselt so perekonnaseisuametis ilma abikaasata ei ole võimalik. Lapse isa viibib vanglas. Sünnitunnistuse täpsustamine / täiendamine ei ole piisav alus väljasõidu vormistamiseks.

O. K. esitas 27.04.2020 kohtule täiendatud avalduse, et lapse perekonnanimeks oleks M.. Nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuasja number 2-20-3928 Otsuse tegemise aeg ja koht 27 aprill 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

V. K. hagi V. M. vastu isaduse tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V. K., ik xxx, elukoht xxx Hageja seaduslik esindaja: O. K., ik xxx, elukoht xxx, e- post xxx Kostja: V. M., ik xx, viibimiskoht xxx

Kostja V. M. tunnistas 20.04.2020 vastuses hagile, et on hagiga nõus. Sünnitunnistusel peab olema isa lahtris tema nimi ning lapse perekonnanimeks M.. Nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis 20.04.2020 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 94, § 96.

Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei olnud enne lapse sündi abielus. Sünnitunnistuse andmetel on V. K. emaks hageja seaduslik esindaja O. K., isa andmed on märkimata. Hageja seaduslik esindaja väidab, et kostja on lapse isa. Kostja kinnitab vastuses hagile, et on lapse isa.

PKS § 94 lg 1, 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Tulenevalt eeltoodust teeb kohus isaduse tuvastamise nõudes õigeksvõtuotsuse.

PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

Lapse isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel (PKTS § 24 lg 1). Hageja seaduslik esindaja so ema ja kostja soovivad, et lapse perekonnanimeks oleks M., seega tuleks kohtulahendi alusel lugeda perekonnanimeks M..

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1¹ kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 3 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, riigilõivu 40 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 40 eurot.

Põlvnemise tuvastamisega seotud kulud peab kandma kostja.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik