2-20-4958/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2020a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4958 Tsiviilasi X Xa hagi X Xi vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 24.04.2020 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: X Xa (isikukood xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kostja: X X (isikukood x, elukoha aadress: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Juri Tolmatšov (e-post: juri.tolmatshov@mail.ru)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada X Xa ja X Xi abielu, mis on sõlmitud xxx Ida-Viru Maavalitsuses.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X Xa esitas hagi X Xi vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja ja kostja koos alates 14.03.2020, abielulist kooselu ei ole. Poolte koos-elust sündis laps X. Hage-

2-20-4958

ja ei soovi ka jätkata abielu kostjaga ning palub kohut poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kostja teatas 23.04.2020. a vastuses hagile, et ei olnud vastu abielu lahutama kohtuväliselt. Laps hetkel elab kostjaga. Kostja on kandnud 120 eurot menetluskulu, mille hüvitamist ta hagejalt nõuab.

Kohus kuulas pooled ära 24.03.2020. Pooled olid nõus abielu lahutamisega. Hageja selgitas, et soovib oma perekonnanimeks jätta muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada.

Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, siis jäävad poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik