2-19-15837/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 27.12.2019 otsuse peale menetlusse

võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-15837

Määruse tegemise aeg ja koht

27.04.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Kohtuasi

Y,

A,

L

ja

D

hagi

X

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Hageja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II A (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III L (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja IV D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja C

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud, hagejate nõuded ja kostja vastuväited

1. Hagejad palusid 10.10.2019 esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista alates 16.09.2019

iga hageja ülalpidamiseks elatise seadusega ettenähtud miinimummääras kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. 11.12.2019 istungil täpsustasid hagejad, et kulutused lastele on kokku

650 eurot kuus ja nad nõustusid elatisega kokku 650 eurot kuus. Hagejate vanemad elavad

eraldi alates 06.02.2019, hagejad elavad ema juures ning on tema ülalpidamisel. Hagejate ema

tunnistas, et kostjaga oli kokkulepe, et ta tasub arveid otse, kuid kuna kostja ei pidanud

kokkuleppest kinni ja jättis lasteaia eest tasumata, esitasid hagejad hagi.

2. Kostja oli nõus tasuma huvialaringide eest otse ringile, kuid ei nõustunud tasuma elatist

hagejate ema arvele. Kostja väitel oli kokkulepe, et tasub kokkulepitud arveid, kuid enne tuleb

vara suhtes kokku leppida (vara kirjutatakse laste nimele). 11.12.2019 istungil ei vaielnud

kostja hagejate kulutuste suurusele vastu ja sellele, et lapsed elavad ema juures ja et ta pole laste

ülalpidamisest osa võtnud.

Maakohtu lahend

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt alates 16.09.2019 välja elatise kuni iga hageja

täisealiseks saamiseni järgmiselt: Y kasuks 201 eurot, A kasuks 173 eurot, L kasuks 146 eurot

ja D kasuks 130 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda ja otsus kuulus viivitamatule

täitmisele.

Kohtuotsuse põhjendustel ei olnud vaidlust, et kostja on hagejate isa, kes ei ela koos hagejatega

ega võta osa nende ülalpidamisest. Hagejate ema väitel oli varasemalt tõesti kokkulepe, et

kostja tasub hagejate huviringide eest otse huviringidele, kuid kostja ei tasunud lasteaia eest ja

hagejad esitasid seepeale hagid kohtusse. Kostja ei vaidlustanud hagejate ülalpidamise kulutusi,

kuid ei nõustunud tasuma neid hagejate ema arvele.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ta tasub laste kulutusi peale hageja emaga varaga seotud

küsimuste lahendamist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus vaadata maakohtu otsus uuesti läbi, st tuleks

määrata kostja kohustused laste suhtes ja et need piirduksid elatise tasumisega. Kostja nõustus

tasuma elatist, kuid hagejate kontodele. Kostja soovis maksta elatist talle kuuluva kinnisvara

arvelt.

Ringkonnakohtu põhjendused

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb kostjale tagastada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust

ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus

tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud,

millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude

õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis

võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-35-13, p 12; samuti Riigikohtu 03.04.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult

perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust

maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

6. Maakohtu 11.12.2019 istungil nõustus kostja hagejate ülalpidamiskulutuste suurusega (tlk

56p), kuid ei nõustunud maksma hagejate ema kontole, vaid soovis tasuda otse huviringidele.

Kostja ei vaielnud vastu hagejate esindaja väitele, et alates juunist 2019 ta elatist maksnud ei

ole ja et kokkuleppest tasuda laste arveid ei ole ta kinni pidanud. Iseenesest on võimalik

perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise

kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil

ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Sellise kokkuleppe poolteks on aga

vanemad, ehk kostja (isa) ja hagejate seaduslik esindaja (ema). Samas ei ole kokkuleppega

välistatud ega piiratud hagejatel isa vastu elatisenõude esitamine, kuigi kohus võib lapse

elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate

kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (Riigikohtu 16.10.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 26; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 1.11.2017

otsus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 17). Hagejate ema istungil antud selgitusel sai ta lasteaia

direktorilt kirja, et lapsed arvatakse lasteaiast välja tasumata arvete eest. Hagejate ema selgitusel

ei ela kostja perekonnaga koos ja alates septembrist 2019 ei osale hagejate ülalpidamisel. Kostja

väited, et ta hakkab tasuma elatist peale hagejate emaga ühisvara jagamist, ei õigusta

perekonnaseadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Riigikohus

on selgitanud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS

§ 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes (Riigikohtu 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Perioodilise

elatise maksmata jätmist ei õigusta ka kostja soov kindlustada laste tulevik, st soov kinkida

lastele ühisvaraks olev kinnisvara, purjekas ja valmiv kaubanduskeskus (tlk 57). Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses ka väitnud, et ta on alates septembrist 2019 võtnud hagejate

ülalpidamisest osa või et tal selline kohustus puudub.

7. Kuna ringkonnakohus ei saaks kostja apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel

rahuldada, keeldub ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus märgib, et on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel hinnanud

apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks

rahuldamisele ka väidete õigsust eeldades. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse

perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse

võtmise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimeta ringkonnakohus

apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mida

tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda.

Kostja õigusi ei ole piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud

ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud

rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja hindas kostja

väiteid. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus (TsMS § 638 lg 9).

Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel

loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab menetluskulud apellant, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast ning seda ei edastatud hagejatele vastamiseks, ei saanud hagejatel

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

11. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing