3-20-188/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-188

Haldusasi

XX ja YY kaebus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

05.08.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/04528

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebajad: XX ja YY, volitatud esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Uve Jürgens

Kolmas isik: Elisa Eesti AS, volitatud esindaja Allan Aedmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.05.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet väljastas Elisa Eesti AS taotluse alusel 05.08.2019

projekteerimistingimused nr 1911802/04528 Vabaduse puiestee T3 kinnistule (katastritunnus

78404:401:0004) raadiosidemasti ja väliseadmekapi rajamiseks.

2. XX ja YY (Õie tn 39 kinnistu kaasomanikud) esitasid 30.01.2020 Tallinna Halduskohtule

kaebuse projekteerimistingimuste nr 1911802/04528 tühistamiseks. Kohus võttis 05.02.2020

määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Elisa Eesti AS-i. Sama

määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.

2(13)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 09.04.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebajad said vaidlustatud projekteerimistingimustest esmakordselt teada 07.01.2020, kui

need Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) poolt kaebajatele tutvumiseks edastati.

Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakti andmine eeldas vältimatult kaebajate kaasamist

haldusmenetlusse. Projekteerimistingimuste eelnõu on arvamuse saamiseks edastatud

naaberkinnistute Õie põik 1 ja 3 omanikele ning Vabaduse pst 50 omaniku esindajale. Ka

kaebajad kui naaberkinnistu omanikud oleks tulnud ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 4 p 2 alusel

projekteerimistingimuste koostamise faasis menetlusse kaasata. Mõistlikult seletatav ei ole

otsustus, mille kohaselt pidas haldusorgan vajalikuks naaberkinnistute omanikelt arvamust

küsida üksnes valikuliselt ning valikut ei ole haldusaktis ka põhjendatud. Menetlusse kaasamata

jätmise tõttu ei ole kaebajatel olnud võimalik saada ka asjakohast teavet sidemasti rajamise

vajaduse ja põhjendatuse osas. Samas tekib kolmandal isikul projekteerimistingimuste alusel

õiguspärane ootus, et talle antakse võimalus püstitada sidemast kõnealusele kinnistule ning

projekteerimistingimustes näidatud parameetritele vastavalt.

2) Vastustajal puudub ehitusloa andmise menetluses tegelik soov huvitatud isikuid ära kuulata

või asjaolusid selgitada. Kaebajad edastasid 27.01.2020 pöördumise vastustajale, millele ei ole

09.04.2020 seisuga vastatud. Kaebajateni on jõudnud informatsioon, et sidemasti püstitamist

aadressile Vabaduse pst T3 planeeritakse seoses asjaoluga, et hetkel aadressile Vabaduse pst 65

paigaldatud sidemast on plaanis sealsete kinnistuomanike soovil teisaldada uude asukohta.

Kaebajad ei ole selles osas vastustajalt ega kolmandalt isikult enda küsimustele vastust saanud.

Kui uue masti püstitamise tegelikuks põhjuseks on masti eemaldamine Vabaduse pst 65

kinnistult, oleks tegemist olukorraga, kus kinnistuomanike huvisid ei käsitleta võrdsena, vaid

kaebajate huvid allutatakse teiste kinnisasjade omanike huvidele, kellele ei meeldi praegune

mobiilsidemasti asukoht.

3) Mobiilsidemasti rajamine kavandatud kujul rikub ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi.

Ehitusloa taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et mobiilsidemast on kavandatud u 50 meetri

kaugusele kaebajatele kuuluvast kinnistust ja sellel asuvast elamust. On üldteada asjaolu, et

elektromagnetkiirgust eritavate rajatiste (sideantennid, kõrgepingeliinid, jne) paiknemist

elukoha vahetuses läheduses peab suurem osa elanikkonnast tervisele kahjulikuks ja vastav

asjaolu mõjutab paratamatult negatiivselt läheduses asuva kinnisvara hinnataset. Vastavat

seisukohta on tunnustanud ka Riigikohus (vt 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232). Kuivõrd

kaebajatele ei ole antud võimalust esitada projekteerimistingimuste suhtes oma seisukohti, ei

ole neil olnud võimalust hankida kohast hinnangut kutseliselt hindajalt, tuvastamaks, kui suur

on kavandatava objekti mõju nende vara väärtusele. Arvestades objekti kaugust kaebajate

kinnisasjast, on väärtuse langus tõenäoliselt vähemalt 10%. Üldteada asjaolu ei ole vaja

tõendada. Täpne hinnalanguse ulatus omaks tähendust üksnes kahju hüvitamise nõude

seisukohalt, mida kaebajad esitanud ei ole.

4) Vastustaja ega kolmas isik ei ole sisuliselt vaidluse alla seadnud kaebajate väiteid kinnistu

väärtuse vähenemise osas. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et mobiilsidelevi parandamisega

kaasnev avalik huvi on naaberkinnistute väärtuse languse suhtes ülekaalukas. Samas ei ole nad

esitanud ühtegi alternatiivset võimalust sidemasti asukoha planeerimisel. Välistatud ei ole

võimalus paigaldada sidemast kokkuleppel mõnele eraomandis olevale kinnisasjale, mis on

omanikuga sõlmitava kokkuleppe korral võimalik (samasugune lahendus on kasutusel aadressil

Vabaduse pst 65 paikneva masti puhul). Kuivõrd kohaliku elanikkonna jaoks on teenuse

osutamine võimalik lahendada hoonetesse paigaldatava kaabelvõrgu kaudu, on sideteenuse

kvaliteedi parandamise vajadus suunatud eelkõige tänavatel liiklevatele klientidele. Süsteemi

3(13)

täiustamine on vajalik eelkõige teenuste kasutamiseks, mis kvalifitseerub pigem

mugavusteenusteks.

5) Puudub igasugune põhjendav analüüs selle kohta, mis eesmärkidel on sidemasti rajamine

vastavas asukohas üldse vajalik. Kaebajatele teadaolevalt on olemasolevad mobiilsidemastid

sideoperaatorite ristkasutuses ning samas piirkonnas asuvad juba paigaldatud mobiilsidemastid

aadressidel Vabaduse pst 65, Valdeku 13, Võidu 56, Võidu 16, Raudtee 20a, Nelgi 31 ja

Nõmme-Kase 12. Eelnevast tulenevalt puudub oluline avalikust huvist tulenev vajadus lisada

täiendav sidemast aadressile Vabaduse pst T3, kuivõrd vastav piirkond on olemasolevate

tugijaamadega juba kaetud ning mobiilsidelevi on kogu piirkonnas juba aastaid tagatud.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu p 7.2.4 kohaselt oli juba 2010. a kogu Nõmme linnaosa kaetud

kõigi mobiilsideoperaatorite levialaga ning tugijaamade võrgustik on välja ehitatud.

Haldusmenetlusega seotud dokumentidest ei selgu, kas olemasolevat mobiilsidelevi on vaja

kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist (nt levi osaline puudumine) või

eelkõige taotleja ärihuvist (nt üleminek 4G süsteemilt 5G süsteemile) lähtuvalt.

6) Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste väljastamise menetluses kaalunud koostöös

taotlejaga ega ka naaberkinnistute omanikega alternatiivseid variante masti asukoha suhtes.

Sisuliselt on vastustaja jätnud kohustusliku diskretsiooniprotsessi läbi viimata ning on

projekteerimistingimused väljastanud kitsalt üksnes kolmanda isiku avalduses näidatud ühe

ettepaneku põhjal. Vastavat minetust ei ole võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses, kuivõrd

ehitusloa taotlemiseks vajalikud toimingud teostatakse projekteerimistingimuste alusel,

lähtudes sealjuures masti spetsiifilisest asukohast.

7) Vastustaja alahindab küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju

tervisele, mida oleks masti asukohavaliku tegemisel tulnud vältimatult käsitleda. Teadmised

kiirguse mõjust inimese tervisele on käesoleval hetkel puudulikud, mistõttu on üldine soovitus

lähtuda eelkõige ettevaatuspõhimõttest. Euroopa Liidu (EL) elektromagnetilist kiirgust käsitlev

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/35/EL (edaspidi direktiiv 2013/35) käsitleb

elektromagnetkiirguse mõju, sh mittesoojuslikku mõju, milleks on näiteks lihaste, närvide ja

meeleelundite stimulatsioon. Sellisel mõjul võib olla kahjulik toime elektromagnetväljadega

kokku puutuvate isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele. Lisaks sellele võib meeleelundite

stimulatsioon viia lühiajaliste sümptomiteni, nagu peapööritus või häired silma võrkkestas.

Need mõjud võivad põhjustada ajutist ärritust või mõjutada tunnetust või muid aju või lihaste

funktsioone ning võivad seeläbi mõjutada töötaja võimet ohutult töötada. Direktiivis

rõhutatakse (art 1 (4)), et direktiiv ei hõlma võimalikku pikaajalist mõju. Mobiilside tugijaama

läheduses elav inimene viibib magnetkiirguse väljas aga pidevalt ja pikaajaliselt.

Eesti Teaduste Akadeemia arvamusest nähtuvalt on uuringute põhjal tuvastatud, et intensiivne

kiirgusfoon võib mõjutada sigivust, kahjustada silmi, mõjutada kesknärvisüsteemi ja

kognitiivseid võimeid. Eriti mõjutatavad on kiirguse suhtes lapsed. Käesoleval juhul on

vastustaja väljastanud projekteerimistingimused mobiilsidemastile, millele paigaldatav

sideseadmete tugijaam genereerib kahtluseta keskmisest kõrgema kiirgusfooni. Kolmanda isiku

poolt 09.03.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi ja selle lisa kohaselt on tugijaama

paigaldamise eesmärgiks just üleminek 5G süsteemile, mida erialaspetsialistid peavad tervisele

eriti ohtlikuks. Kaebajate hinnangul ei ole sellise masti paigaldamine kõrvalasuva koolimaja

vahetusse lähedusse ühelgi juhul sobiv alternatiiv, kuid ka seda küsimust ei ole vastustaja masti

asukoha valikul ühestki aspektist kaalunud.

4. Tallinna linn (täiendavad seisukohad 14.04.2020) palub jätta kaebuse rahuldamata.

4(13)

1) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena

või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Mobiilsidemasti ehitamist kavandati Vabaduse pst

T3 kinnistule, mis on 23 005 m2 suurune transpordimaa kinnistu, mis piirneb rohkem kui 50

era- ja munitsipaalkinnistuga. Lähtuvalt projekteerimistingimuste taotlusega esitatud asukoha

skeemist ja kavandatava mobiilsidemasti pikkusest (30 m) kaasas amet hoolimata HMS § 40

lg 3 p-s 6 sätestatust projekteerimistingimuste taotluse menetlusse kavandatavast mastist

vastustaja arvates reaalselt mõjutada saada võivate kinnistute omanikud (Vabaduse pst 50, Õie

põik 1 ja Õie põik 3), kellele kuuluvad kinnistud jäid masti esialgsele asukohale lähemale kui

30 meetrit.

2) Kui lähtuda sellest, et projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata jätmine võib olla

menetlusviga, nõustub vastustaja 05.02.2020 kohtumääruses väljendatud seisukohaga, et

ehitusloa menetlusse kaasamine kompenseerib eksimust. Kaasamata jätmine ei saaks kaasa tuua

vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Tõele ei

vasta kaebajate väide, justkui vastustajal puudub ehitusloa väljastamise menetluses tegelik soov

neid ära kuulata ja nende 27.01.2020 pöördumisele ei ole vastatud. Vastustaja vastas kaebajate

pöördumisele nende esindajale 13.02.2020 saadetud kirjaga nr 4-3/139-7. Vastuses

kinnitatakse, et menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste

lahendamiseks ja kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel.

3) Kaebajate väited masti püstitamise põhjuste kohta on meelevaldsed ja tõendamata. Kui

väited selle kohta, et masti püstitamise põhjuseks on masti eemaldamine Vabaduse pst 65

kinnistult leiaks isegi kinnitust, ei annaks see alust väita, et kinnistuomanike huvisid ei käsitleta

võrdsena. Käesolevas asjas on kaebajad vaidlustanud masti paigaldamise neile kuuluva kinnistu

naaberkinnistule, Vabaduse pst 65 kinnistu puhul saab olla tegemist kinnisasja omanike sooviga

vabaneda neile kuuluval kinnistul asuvast mastist. Seega ei ole Vabaduse pst 65 ja Vabaduse

pst 90 kinnistute omanike huvid võrreldavad.

4) Kavandatav mobiilsidemast on ette nähtud teenindama selle kõrval asuvat Vabaduse

puiesteed mõlemal kulgemissuunal. Seega on oluline, et mast asub tee läheduses. Rajatise

asukoha

hindamisel

saab

haldusorgan

kaaluda

selle

tulevast

asukohta

vaid

projekteerimistingimuste taotluses näidatud kinnistu (asukoha) piires. Haldusorgan ei saa

nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt, et see taotleks rajatise püstitamise lubamist muule

(linna omanduses olevale) kinnistule või veel vähem eraomandis olevale kinnistule.

Kui aga asuda seisukohale, et haldusorgan peaks ise otsima alternatiivseid asukohti rajatisele,

siis antud juhul puuduvad ümbruskonnas ka kinnistud, millele oleks võimalik rajada

mobiilsidemasti, mis täidaks mastile taotleja poolt pandava otstarbe. Kogu ümberkaudne

piirkond on tihehoonestatud ja isegi kui leiduks läheduses mõni samaväärne asukoht, võrreldes

olemasolevaga, riivaks see tõenäoliselt samasugusel määral uue asukoha naaberkinnistute

omanike huve. Masti asukoha lähiümbruse skeemilt nähtuvalt oleks masti võimalikud asukohad

ümbruskonnas Võidu puiestik, Valdeku park, Vabaduse park (vastavalt u 350 m, u 600 m ja

u 1 km praegusest asukohast), mis kõik on aga kaitsealused ja seetõttu on sinna

mobiilsidemastide rajamine välistatud. On ka põhjendamatu arvata, et mobiilsideoperaator

sooviks püstitada mobiilsidemaste asukohtadesse, mis ei ole vastavalt vajadustele põhjalikult

läbi kaalutud. Kuivõrd mobiilsidemastide püstitamine on kallis, on nende asukohavalikud

eelduslikult eesmärgikohased ja ratsionaalsed.

5) Projekteerimistingimuste väljastamisel pidi vastustaja arvestama avalikku huvi võimalikult

hea mobiilsideteenuse saamise vastu. Samas pidi vastustaja arvestama ka kolmanda isiku huvi

pakkuda teenust, tegemata selleks liigseid kulutusi. Vastustaja pidi kaaluma naaberkinnistute

5(13)

omanike huve, kuid puudutatud isikutel ei ole alust nõuda, et nende omandiõiguse riivest

hoidutakse teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK 11.10.2019 otsus

nr 3-15-2232, p 11). Vaidlustatud projekteerimistingimuste p-dest 6 ja 7 nähtub

naaberkinnistute omanike huvide kaalumine ning arvestamine. Projekteerimistingimused on

aluseks ehitise kavandamiseks ehk ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 26 lg 1), mitte

ehitustööde teostamiseks.

6) Kaebajad ei ole tõendanud, et kavandatud mobiilsidemast oma suuruse, välimuse ja muude

omaduste poolest ning pakutud asukohas mõjutab nende kinnisvara väärtust. Kui mast

püstitatakse kõiki huve õiguspäraselt kaaludes asukohta, kus see mh kaebajate (ja teiste

naaberkinnistute) huve vähem riivaks, ei ole tegemist kaalumisveaga (vt RKHK 11.10.2019

otsus nr 3-15-2232, p 13). Ainuüksi kaebajate kinnistu hinna vähenemine ei saa olla

argumendiks, mis saaks olla haldusakti tühistamise aluseks. Kaebajad on ebatäpselt

tõlgendanud Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232 toodud seisukohti. Viidatud otsusest ei tulene, et

paiknemine elukoha vahetus läheduses tingimata mõjutab negatiivselt läheduses asuva

kinnisvara hinnataset ja tegemist on üldteada asjaoluga, mida ei ole vaja kohtule tõendada. Igal

konkreetselt juhul on vaja eraldi hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et

naaberkinnistule rajatakse mobiilsidemast. Käesolevas asjas ei ole kaebajad tõendanud neile

kuuluva kinnistu väärtuse võimalikku vähenemist tulenevalt naaberkinnistule püstitatavast

mobiilsidemastist ja sellega oma õiguste riivet. Mobiilsidemastid rajatakse alati sinna, kus

vastava teenuse järgi on inimestel vajadus ja tänapäeva tehniliste teadmiste juures asuvad sidet

toetavad mastid paratamatult inimeste elukeskkonna läheduses. Linnakeskkonnas ei saa ka

masti visuaalset mõju pidada selliseks, mis kaebajate heaolu linnaruumis märkimisväärselt

riivata saaks (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.2).

7) Arusaamatuks jääb kaebajate viide Nõmme linnaosa üldplaneeringu p-le 7.2.4. Esiteks ei ole

tegemist kehtiva üldplaneeringuga ja teiseks puudub selles viidatud punkt. Tallinna linna

üldplaneeringu punkt 7.4 sätestab, et linna telekommunikatsioonide võrk haarab mitmeid

kaasaegse side liike (telefoniside, kaabeltelevisioon, raadiotelefoni süsteem), mille areng ei

nõua nimetamisväärse suurusega maa-alasid ega täiendavaid planeerimislahendusi, mistõttu

puudub

vajadus

selle

süsteemi

arengu

kajastamiseks

üldplaneeringus.

Vajalike

telekommunikatsioonivõrgu üksikehitiste asukohad ning vajalikud maavaldused lahendatakse

vastavates arenguskeemides, detailplaneeringutes või kaabelliinide ja levimastide projektides.

Mobiilside teenused on pidevas arengus ning väita, et teatud ajahetkel on tugijaamade võrgustik

lõplikult välja ehitatud, ei ole õige. Vajadused andmeside kiirustele ja olemusele tulenevalt

uutest andmeside lahendustest ja võimalustest tingivad ka mobiilsideoperaatorite vajaduste

muutumise ajas.

8) Senise kohtupraktika kohaselt on asutud seisukohale, et mobiilsidemastide rajamine ei

ohusta inimeste tervist. Riigikohtu otsusest nr 3-15-2232 (p 8.1) tuleneb, et kuigi haldusorganil

tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega

kaasnevat mõju, võib haldusorgan eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(TTJA) väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda

(vt elektroonilise side seadus (ESS) § 14 lg 1 p 2). 5G tehnoloogia kasutuselevõtuga kaasnevate

võimalike mõjude üle diskuteerisid ka Riigikogu sotsiaalkomisjon 16.09.2020 istungil ja

Riigikogu keskkonnakomisjon 17.09.2020 istungil. Tuginedes esitatud seisukohtadele ja

arvamustele otsustasid Riigikogu eelnimetatud komisjonid 17.09.2020 istungil mitte nõustuda

esitatud kollektiivse pöördumisega, kuivõrd ei ole esitatud ühtegi tõsikindlat tõendit, mis

annaksid põhjuse peatada 5G tehnoloogia paigaldamist (Riigikogu sotsiaalkomisjoni

24.09.2019 seisukoht nr 1-6/19-24/7).

6(13)

5. Elisa Eesti AS palub jätta kaebuse rahuldamata (vt 04.02.2020 ja 09.03.2020

menetlusdokumendid ning 14.04.2020 täiendav seisukoht).

1) Tulenevalt Eesti elanike poolt järjest kasvavast mobiilsete andmesideteenuste tarbimisest

peavad tarbimismahtude kasvuga kaasas käima ja selle nõudluse rahuldamiseks uusi

tugijaamasid, maste jms siderajatisi rajama ka mobiilsideoperaatorid, sh Elisa Eesti AS.

Hinnanguliselt kasvavad Eesti elanike poolt tarbitavad mobiilse andmeside mahud aastas 2-3

korda. Ka TTJA on oma aastaraamatutes kinnitanud Eesti elanike järjest kasvavat vajadust

mobiilse andmeside järele, millise nõudluse rahuldamise vajadusega peavad oma võrgu

arendamisel arvestama ka mobiilsideoperaatorid. Arvestades ühtlasi, et tegu on elutähtsa

teenusega, valitseb selle teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamise osas oluline avalik

huvi.

2) Tagamaks Vabaduse puiesteel mobiilside ja mobiilse andmeside kättesaadavust on Elisa

Eesti AS kavandanud püstitada tee äärde 30 m torumasti ja selle alla kolm seadmekonteinerit,

kuhu on kavandatud paigutada Elisa Eesti AS-i, aga samuti teiste mobiilsideoperaatorite (Telia

Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i) seadmed ühendatuna masti otsa paigaldatavate antennidega.

Raadiomast on mõeldud ühtlasi ka rahuldama Vabaduse puiestee kohalike elanike sidevajadusi.

Raadiomasti käikuandmisel tagatakse antud piirkonnas elavatele kohalikele elanikele ning seda

piirkonda läbivate isikutele tänapäevased sidevõimalused ja sidekvaliteet.

3) Kolmas isik on masti asukoha valikul lähtunud projekteerimistingimuste p-st 6 ning mast on

planeeritud kaebajate kinnistu poolt vaadates kaugeimasse võimalikku kinnistunurka.

Planeeritud asukohas masti ja kaebajate hoonete vahel jääb nii piisav distants kui ka füüsiline

eraldatus olemasoleva elektrienergia alajaama ja kõrghaljastuse näol. Lisaks eraldab

planeeritud masti asukohta mööda kinnistut kulgev Õie põik, kaebajate kinnistu jääb mastist

teisele poole tänavat. Väljavalitud asukoht on ka keskkonda maksimaalselt säästev, kuivõrd

planeeritud asukohas on vaja olemasolevat haljastust minimaalselt muuta (kõrvaldada oleks

vaid üks väheväärtuslik puu). Samuti võimaldab väljavalitud kinnistu masti asukohana

kasutamine vältida selle paigaldamist mõnele eraomanduses olevale kinnistule, mis võib

tähendada omanikuga kokkuleppele mittejõudmisel vastava maatüki sundvõõrandamist või

sundvalduse seadmist.

4) Raadiosidemasti ja tugijaama asukoha väljavalimine algab võrguplaneerijate tööst, kes

leiavad arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima

geograafilise punkti (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja

tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid

tegureid jne) ning määravad masti vajamineva kõrguse eesmärgiga, et paigaldatav mast

sobituks Elisa Eesti AS-i ja ka teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri ning

paigaldatava masti abil saaks mobiilsideleviga katta maksimaalses ulatuses ala maksimaalselt

kvaliteetse sidega. Vastavast geograafilisest punktist väljapoole liikudes masti efektiivsus

väheneb ja teatud distantsi pärast tekiks olukord, kus ühe masti asemel tuleks vastavas

piirkonnas levi parendamiseks paigaldada juba kaks masti. See tähendaks aga majanduslikku

lisakulu ja asjatut koormust keskkonnale. Seejuures on ka kõnealuse raadiosidemasti asukoha

lõplikule valimisele eelnenud põhjalikud asukohaotsingud ja konsultatsioonid teiste

operaatorite, kinnistuomanike ja linnaga, leidmaks raadiosidemastile asukohta. Väljavalitud

praeguse asukoha näol on tegemist ainsaga, mis on osutunud sobivaks nii tehniliselt,

keskkonnakaitseliselt kui ka teekasutuse seisukohalt ja mille suhtes ei ole õigusaktide alusel

kehtestatud ehitamist takistavaid kitsendusi.

5) Vabaduse puiestee ümbruskonna näol on tegemist piirkonnaga, kus tugijaama antennide

paigaldamiseks sobivaid kõrghooneid või muid kõrgemaid rajatisi ei ole (erinevalt nt Tallinna

7(13)

kesklinnast või ka Lasnamäest, Õismäest jt kõrghoonestusega linnaosadest), mistõttu tuleb

antennide sobivale kõrgusele viimiseks ehitada operaatoritel täiendavalt raadiosidemaste.

Seejuures on tugijaamaga raadiosidemasti ehitus sideettevõtjale rahaliselt kordades kallim ja

aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja katusele antennide

paigaldamine. Seetõttu valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine sideettevõtja poolt

üksnes juhul, kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama

antennide paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole. Praktikas on tavaline, et raadiosidemaste

paigaldatakse ka madaltiheda asustusega elamupiirkondadesse, kus puuduvad antennide

paigaldamiseks olemasolevad kõrgrajatised.

6) Kaebajate osundatud Vabaduse pst 65 sidemast asub praeguses asukohas ajutise

üürilepinguga, mille tähtaeg saabub 01.07.2023 ning üürilepingu pikendamist ei ole ette näha.

Üürilepingu lõppemisega kaob õiguslik alus nimetatud sidemasti praeguses asukohas

opereerimiseks ja mast tuleb enne nimetatud tähtaega teisaldada. See tähendab, et hiljemalt

nimetatud ajaks peab olema piirkonna sidevõrgu struktuur selline, mis selle ettenähtavalt

toimuva muudatusega arvestab ning seda kõigi mobiilsideoperaatorite lõikes, kelle seadmeid

see puudutab. Vaidlustatud projekteerimistingimustega planeeritud raadiosidemasti aluse

kinnistu omanik on Tallinna linn ja kinnistul asub juba avalikes huvides opereeritavaid rajatisi

(elektrienergia alajaam). Vabaduse pst 65 sidemasti kinnistu omanikuks on saanud aga

eraomanik. Kui ka kinnistuomanike huve kaalutlema peaks, siis on selge, et siderajatise

asukohana tuleks eelistada juba avalikes huvides kasutatavat ja kohalikule omavalitsusele

kuuluvat kinnistut eraomandis olevale.

7) Mobiilsidesignaali kiirgavad tehniliselt antennid, mitte raadiosidemast. Samas on aga nii

antennid kui ka muud Elisa Eesti AS poolt antud kinnistul paigaldamiseks ettenähtud seadmed

ja aparatuur läbinud EL-s õigusaktidega ettenähtud turule laskmise nõuded ja vastavad ka ESS

§ 123 kohaselt kõigile Eestis kehtivatele nõuetele, sh kiirgustaseme ja tervisohutuse

seisukohalt.

8) Arusaamatuks jääb kaebajate viide direktiivile 2013/35 ja etteheide, et vastustaja alahindab

küsimuse lahendamisel mobiilsidetehnoloogiaseadmete kiirguse mõju tervisele. Esiteks on

viidatud direktiiv ammu Eesti õigusesse üle võetud ja seda on arvestatud Eestis kehtivate

kiirgusnormatiivide kehtestamisel ning teiseks ei ole mobiilsidetehnoloogiaseadmete

kiirgusmõju hindamine kohaliku omavalitsuse kompetentsis, vaid seda teeb Terviseamet.

Kaebajate poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et 5G süsteemile üleminek on tervisele ohtlik.

Eestis kehtivad kiirgusnormatiivid ega 5G tehnoloogia kasutamise keelustamine Eestis ei saa

olla käesoleva vaidluse objektiks.

9) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebajate väiteid, nagu väheneks nende vara väärtus

planeeritava siderajatise tõttu vähemalt 10%. Linnakeskkond ongi ajas pidevalt arenev ja

muutuv ning elanike vajadused tänapäevaste elektri-, side-, vee-, gaasi- jms elutähtsate teenuste

järele ajas pigem kasvavad, mistõttu peab linnaelanike vajadustega kaasas käima ka neid

teenuseid võimaldava taristu ehitus. Põhimõtteliselt väär on kaebajate seisukoht, nagu peaks

ümbruskonna mis tahes väliskeskkonna muutuste korral olema välistatud nende kinnisvara

väärtuse vähenemine. Pealegi kinnisvara hinnanguline turuväärtus on ajas muutuv ning

perspektiivis on kaasaegse taristu, sh sidetaristu, rajamise mõju ümbruskonna kinnisvara

väärtusele kahtlemata positiivne.

10) Ekslik on kaebajate lähenemine, mille kohaselt tuleks eristada, kas olemasolevat

mobiilsidelevi on vaja kvalitatiivselt täiendada ning parandada avalikust huvist lähtuvalt või

taotleja ärihuvist lähtuvalt. Elutähtsa teenuse kontekstis on mobiilsideteenus terviklik ning

terviklik on ka selle osutamiseks vajalik mobiilsidevõrk. Elutähtsa teenuse kontekstis pole

8(13)

vahet, kas inimene tarbib mobiilsideteenust 4G või 5G sagedusalas, ühtemoodi elutähtis teenus

on see ikka. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2019 a. märtsis koostatud

dokument „Eesti 5G teekaart aastani 2025“ rõhutab et „Eesti võtab sihiks aastaks 2023

saavutada 5G ühenduvus suuremates linnades ning nende äärealadel ja aastaks 2025

transpordikoridorides“

ning

„Tagame,

et

sideettevõtjatel

oleks

võimalikult

lai

juurdepääsuõigus füüsilisele taristule, mida kontrollivad riigi või kohalikud asutused.“ Samuti

on märgitud et „Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes

senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja

ehitamisel veelgi kriitilisemaks.“ Seega on justnimelt 5G valmidusega võrgu rajamine üheks

põhjuseks, mis tingib operaatorite poolt tugijaamade ja nendega seotud antennide

kandekonstruktsioonide (mastide) tihedama paigutamise. Samuti on riiklikult rõhutatud

operaatorite juurdepääsuõigust kohalike asutuste kontrollitud taristule.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebajad vaidlustavad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt 05.08.2019

väljastatud projekteerimistingimusi (edaspidi ka PT), millega kavandatakse Vabaduse pst T3

kinnistule raadiosidemasti (30 m) ja väliseadmekapi rajamine.

Kaebajad

tuginevad

kaebuses

nende

haldusmenetlusse

kaasamata

jätmisele

ja

ärakuulamisõiguse rikkumisele ning leiavad, et mobiilsidemasti rajamine kavandatud kujul

rikub nende subjektiivseid õigusi, kuna sellest tulenevalt langeb nende kinnistu väärtus

tõenäoliselt vähemalt 10% (omandiõiguse riive) ning samuti avaldub negatiivne mõju nende

tervisele. Kaebajate hinnangul pole põhjendatud avalikust huvist tulenevat vajadust lisada

täiendav sidemast Vabaduse pst T3 aadressile ning samuti heidavad kaebajad vastustajale ette

alternatiivsete asukohavalikute kaalumata jätmist.

7. Esmalt märgib kohus, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kaebajatele õigust

vaidlustada projekteerimistingimusi avalikes või kolmandate isikute huvides. Seega tuleb

vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles

kaebajad väidavad oma subjektiivsete õiguste rikkumist (vt HKMS § 44; RKHK 11.10.2016

otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Kohus saab seega antud juhul hinnata kaebajate väiteid seoses

nende omandiõiguse riivega (kinnistu väärtuse vähenemine) ja tervise ohustamisega. Vastavalt

HKMS § 44 lg-tele 1 ja 2 ei kontrolli kohus projekteerimistingimuste väljastamise

õiguspärasust osas, milles see ei seondu kaebajate õigustega. Seega jätab kohus tähelepanuta

09.04.2020 menetlusdokumendis esitatud väited seonduvalt kavandatava mobiilsidemasti

läheduses asuva koolimajaga.

Samuti ei nõustu kohus väitega, et PT väljastamisega tekib kolmandal isikul õiguspärane ootus

püstitada kavandatav mobiilsidemast. PT alusel tekib õigus koostada ehitusprojekt selles

määratud tingimuste alusel ja taotleda ehitusluba (EhS § 26). Ehitusloaga otsustatakse ehitise

püstitamise õiguse üle (EhS § 38 lg 1).

8. EhS § 31 lg 3 kohaselt kaasab haldusorgan projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse

korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning annab sama paragrahvi lõike 4 punkti 2

kohaselt võimaluse esitada arvamus projekteerimistingimuste eelnõu kohta isikule, kelle õigusi

või huve võib ehitis puudutada. Riigikohus on leidnud, et menetlusse tuleb kaasata iga isik,

kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et esineb mõistlik kahtlus,

et haldusakt võib piirata isiku õigusi. Kaasamiseks ei pea õiguste riive olema tõendatud – piisab

mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (vt RKHK 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20;

11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8). Kohus leiab, et kaebajad on puudutatud isikuteks nende

elukoha vahetusse lähedusse ehitatava suhtes ning ühtlasi vahetult piirneva kinnisasja

9(13)

omanikud (naaberkinnistu kaasomanikud, tl 30, Maa-ameti kaardirakenduse väljatrükk),

mistõttu tulnuks nad kaasata projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse eelviidatud

alustel.

8.1 Vastustaja on kohtumenetluses põhjendanud kaebajate kaasamata jätmist viitega HMS § 40

lg 3 p-le 6 ning leidnud, et kaebajaid ei pidanud ära kuulama, kuna Vabaduse pst T3 kinnistu

piirneb rohkem kui 50 era- ja munitsipaalkinnistuga. Kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega.

Viidatud norm annab haldusorganile õiguse kaaluda, kas menetlusosalistelt arvamust küsida

või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus asjas nr 3-16-885, p 9). Pealegi on

kohtu hinnangul HMS § 40 lg 3 p 6 kohaldamine ette nähtud ennekõike juhtudeks, mil suurem

kui 50 on nende isikute ring, kelle puhul esineb mõistlik kahtlus õiguste riive osas. Antud juhul

ei ole vastustaja aga väitnud, et selliseid kinnistuid, millele rajatav mobiilsidemast võiks mõju

avaldada – võttes kriteeriumiks kinnistu ja rajatava masti vahelise kauguse – oleks enam kui

50. Kuna Õie põik 1 ja Õie põik 3 kinnistute ja mobiilsidemasti vaheline kaugus (u 30 m) ei

erine oluliselt kaebajate kinnistute ja mobiilsidemasti vahelisest kaugusest (u 50 m), ei näe

kohus mõistlikku põhjust erinevaks kohtlemiseks. Võimalike tervisemõjude seisukohast on

sellise ebaolulise distantsi erinevuse arvestamine põhjendamatu. Tegemist pole olukorraga, kus

ärakuulamine olnuks ilmselgelt ebavajalik või liigselt koormav. Samuti arvestades 5G mastide

rajamisega seotud avalikke pöördumisi ning põhjendatud ja põhjendamatuid hirme, oleks

selliste projektide puhul asjaga selget puutumust omavate isikute kaasamine ainuüksi hea

halduse tavast tulenevalt elementaarne. Seega tuleb alati vaadata, millise objekti rajamisega, sh

kasutamisega kaasnevaid mõjusid arvestades, on tegemist.

8.2 Eeltoodut arvestades on kaebajate kaasamata jätmise ja neile ärakuulamisõiguse tagamata

jätmise näol tegemist menetlusveaga projekteerimistingimuste väljastamise menetluses. HMS

§ 58 kohaselt ei too haldusakti tühistamist kaasa menetlus- ja vormivead, kui need ei võinud

mõjutada asja otsustamist.

8.3 Tuleb arvestada, et mobiilsidemasti ehitamiseks ei anna õigust projekteerimistingimused,

vaid alles ehitusluba. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused,

millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt RKHK 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p

8). Ehitusloa andmise üle otsustamisel tuleb muu hulgas hinnata ehitisest lähtuvat ja ka selle

kasutamisega kaasnevat mõju. Ehitusloa menetluses selgitatakse ärakuulamise järgselt

täpsemalt, kas ja mil määral kavandatav ehitis võib rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi.

Selles menetluses toimub ka huvide lõplik kaalumine. Tegemist on mitmeetapilise

menetlusega, mistõttu ei ole antud juhul alust asuda seisukohale, et PT menetlusse

nõuetekohaselt kaasamata jätmine toob tingimata kaasa õigusvastase ehitus- või kasutusloa

andmise. Samuti pole alust asuda seisukohale, et projekteerimistingimused olnuks teistsugused

kui kaebajad olnuks kaasatud. Vastustaja on viidanud, et PT punktidest 6 ja 7 nähtub, et

naaberkinnistute omanike nähtavaid huve on arvestatud. Kaebajate PT menetlusse kaasamine

ei oleks antud juhul välistanud mobiilsidemasti asukohana Vabaduse pst T3 kinnistut ning

kinnistu piires on juba valitud mastile kaebajatele soodsaim asukoht.

Vaidlust ei ole, et kaebajad on kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse, kus neile on tagatud

võimalus esitada oma võimalikud ettepanekud ja vastuväited. Nendega tuleb vastustajal

ehitusloa menetluses arvestada või nendega arvestamata jätmist põhjendada. Vastustaja on

kohtule edastanud TLPA 13.02.2020 vastuskirja nr 4-3/139-7, millega on ehitusloa menetluses

arvamust avaldanud isikutele, sh kaebajate esindajale (Martin Kruusile), vastatud ning

kinnitatud, et menetlusega seotud dokumendid saadetakse taotlejale esitatud märkuste

lahendamiseks ja kõiki esitatud arvamusi kaalutakse ehitusloa taotluse menetlemisel.

10(13)

8.4 Menetlusse kaasamata jätmine ei takistanud kaebajatel projekteerimistingimuste

vaidlustamist.

9. Projekteerimistingimuste väljastamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum ning kohtulik

kontroll kaalutlusotsuse üle on piiratud, sh ei hinda kohus õiguslikus vaidluses sobivust ega

otstarbekust, va kui nende aspektide osas on tegemist ilmselgelt meelevaldse otsustusega, mis

viitab kaalutlusveale.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda

põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

9.1 Kaebajad ei saa projekteerimistingimusi vaidlustada paljasõnalise väitega, et uut

mobiilsidemasti konkreetsesse piirkonda ei ole üldse vaja, kuna see on nende arvates

olemasolevate tugijaamadega juba kaetud ning mobiilsidelevi on kogu piirkonnas juba aastaid

tagatud. Küll on õige kaebaja väide, et haldusaktis vastavaid põhjendusi ei leidu. Samas pole

alust aga eeldada, et kolmas isik esitab PT taotluse ilma huvi olemasoluta. Samuti nõustub

kohus kaebaja vastaspoolega, et andmesideteenuse arendamine on ilmselgelt avalikes huvides

ning väide üksnes kolmanda isiku kommertshuvidest ei ole põhjendatud. Kuna erinevate huvide

kaalumine toimub ehitusloa menetluses, siis ei saa see etteheide PT tühistamist kaasa tuua.

Vastustaja ja kolmas isik on kohtumenetluses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on

täiendava mobiilsidemasti rajamine Vabaduse puiestee äärde ehk trassikoridori vajalik –

selleks, et rahuldada elanike üha kasvavat nõudlust mobiilse andmesideteenuse järele ning

tagada kaasaegse ja kvaliteetse sideteenuse kättesaadavus Vabaduse puiestee kohalikele

elanikele ja piirkonda läbivatele isikutele ning arendada avalikke teenuseid. Elisa Eesti AS

(04.02.2020 ja 09.03.2020 seisukohad ning lisatud MKM-i tegevuskava „Eesti 5G teekaart

aastani 2025“, tl 43-48 ja seal viidatud „Infoühiskonna arengukava 2020“) on muu hulgas

toonud välja, et hinnanguliselt kasvavad Eesti elanike poolt tarbitavad mobiilse andmeside

mahud aastas 2-3 korda. Seega ei saa asjakohaseks pidada ka kaebajate väidet, et juba 2010. a

oli Nõmme linnaosa kaetud kõigi mobiilsideoperaatorite levialaga ning tugijaamade võrgustik

välja ehitatud. Kuna mobiilsideteenused on pidevas arengus, ei saa üldplaneeringuga ette näha,

et konkreetses piirkonnas ei ole alates mingist ajahetkest enam vaja sidevõrkusid arendada.

Seega, mobiiltelefoniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kasuks räägib oluline avalik huvi.

Käesoleval juhul on mobiilsidemasti planeerimine ajendatud vajadusest tagada Tallinna linna

kesksel teetrassil ja piirkonnas Elisa Eesti AS ja ka teiste mobiilsideoperaatorite (Telia Eesti

AS ja Tele2 Eesti AS) poolt osutatava elektroonilise side teenuse kvaliteetne ja häireteta

toimimine, sh hädaabiteenuste tõhus kättesaadavus. Kaebajate arvamus, et sideteenuse

kvaliteedi parandamise vajadus on suunatud eelkõige tänavatel liiklevatele inimestele, ei

tähenda avaliku huvi puudumist.

9.2 Võib iseenesest nõustuda vastustajaga selles osas, et haldusorgan ei saa taotlejalt nõuda, et

viimane kavandaks rajatise püstitamist mingile muule linna omandis või eraomandis olevale

kinnistule. Arvestades aga, et käesoleval juhul kuulub Vabaduse pst T3 kinnistu vastustajale (st

kaalukausil ei ole kolmanda isiku omandiõigus), ei ole vastustaja otsustamisel siiski piiratud

üksnes kolmanda isiku väljavalitud asukohaga ja tal tuleb kaaluda ka võimalikke alternatiivseid

asukohavalikuid, leidmaks erinevate huvide vahel optimaalseim lahendus (vt RKHK

11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11 ja seal viidatud lahend).

Vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustest nähtuvalt ei oleks kavandatavat mobiilsidemasti

kõiki asjassepuutuvaid huve (s.o avalikku huvi võimalikult kvaliteetse mobiilsideteenuse

saamise vastu, kolmanda isiku huvi pakkuda teenust võimalikult paljudele klientidele kui ka

naaberkinnistute omanike huve ja õiguseid) arvestades saanud planeerida asukohta, kus see

11(13)

kaebajate ja teiste elamuomanike õigusi vähem riivaks. Seejuures ei ole kaebajad ka ise välja

toonud, millisesse alternatiivsesse asukohta saaks nende arvates mobiilsidemasti rajada,

arvestades seejuures, et kavandatav mobiilsidemast on mõeldud teenindama Vabaduse

puiesteed selle mõlemal kulgemissuunal ning kaebajatel ei ole õigust nõuda, et nende

omandiõiguse riivest hoidutaks teiste maaomanike õiguste riivamise arvelt (vt RKHK

11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 11).

Kaebajate esitatud kaardilt (tl 64) nähtuvalt asub üksnes Vabaduse pst 65 hetkel olemasolev

mast Vabaduse pst trassikoridori ääres ning vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et tegemist

on eraomandis kinnistuga, mille kasutamise leping lõppeb (2023.a) ja omanik ei soovi seda

pikendada. Kaebajad ei saa nõuda teise eraisiku kinnistule mobiilsidemasti kavandamist.

Vabaduse

pst

T3

kinnistu

kuulub

vastustajale

ning

vastustaja

on

09.03.2020

menetlusdokumendis omakorda selgitanud, miks kavandatava masti asukoha lähiümbruses

muud alternatiivid puuduvad (vt lähiümbruse skeem, tl 52). Tegemist on kaitsealuste parkide

ja puiestikuga.

9.3 Elisa Eesti AS 04.02.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt on Vabaduse puiestee

ümbruskonna puhul tegemist piirkonnaga, kus tugijaama antennide paigaldamiseks sobivaid

kõrghooneid või muid kõrgemaid rajatisi on vähe, mistõttu tuleb antennide sobivale kõrgusele

viimiseks ehitada täiendavalt raadiosidemaste. Kuna tugijaamaga raadiosidemasti ehitus on

kordades kallim ja aeganõudvam protsess, kui näiteks mõne korrusmaja keldrisse tugijaama ja

katusele antennide paigaldamine, valitakse eraldi uue raadiosidemasti ehitamine üksnes siis,

kui ühtegi muud võimalust kvaliteetse side kindlustamiseks vajamineva tugijaama antennide

paigaldamiseks antud piirkonnas ei ole (punkt 10). Kolmas isik on samas menetlusdokumendis

selgitanud, et raadiosidemasti ja tugijaama asukoha väljavalimine algab võrguplaneerijate tööst,

kes leiavad arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas

optimaalseima geograafilise punkti (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate

mastide ja tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja

takistavaid tegureid jne) ning määravad masti vajamineva kõrguse, eesmärgiga et paigaldatav

mast sobituks eelkõige Elisa Eesti AS ja ka teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri ning

paigaldatava masti abil saaks mobiilsideleviga katta maksimaalselt suure ala maksimaalselt

kvaliteetse sidega. Vabaduse pst T3 kinnistule planeeritud raadiosidemasti asukoha lõplikule

valimisele on eelnenud põhjalikud asukohaotsingud ja konsultatsioonid teiste operaatorite,

kinnistuomanike ja linnaga, leidmaks raadiosidemastile asukohta. Väljavalitud asukoha näol on

tegemist ainsaga, mis osutus sobivaks nii tehniliselt, keskkonnakaitseliselt kui ka teekasutuse

seisukohalt ja mille suhtes ei ole õigusaktide alusel kehtestatud ehitamist takistavaid kitsendusi

(punkt 23). Kohtul ei ole põhjust eelnevates väidetes kahelda.

9.4 Projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse olid kaasatud lähimate naaberkinnistute

(Õie põik 1, Õie põik 3, Vabaduse pst 50) omanikud. Projekteerimistingimuste p-s 6 on ette

nähtud tingimus, et: „Leida raadiosidemastile kinnistul asukoht, kus selle visuaalne mõju

naaberkinnistutele, elamutele, oleks võimalikult minimaalne ja oleks tagatud kinnistul

olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilimine, kaaluda masti asukohta pigem

olemasolevast alajaamast Vabaduse puiestee poolsemasse alasse. Välisseadmekapp

projekteerida tänavaalast vaadeldavalt võimalikult varjatud asukohta, nt alajaama vm rajatise

lähedale, et vältida alas eriilmeliste tehnorajatiste hulgast tekkivat visuaalset reostust. Kaasata

arvamuse avaldamiseks naaberkinnistute omanikud“. Samuti tuleb projekteerimistingimuste p

7 kohaselt raadiosidemast ehitada selliselt, et ei oleks häiritud naaberkinnistute sidesüsteemide

tegevus ning p 11 kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada kõikide maaomanike või –

kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Eelnevast nähtub, PT

andmisel ei arvestatud üksnes kolmanda isiku sooviga, vaid ka naabrite huvidega.

12(13)

9.5 Vaidlusaluse kinnistu piires on mastile valitud kaebajatele soodsaim (kaugeim) asukoht.

9.6 Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga nagu pidanuks kaaluma kõiki eraomandis kinnistuid,

arvestusega, et võib-olla keegi soovib enda kinnistule mobiilsidemasti rajamist. Alternatiivina

sai kaaluda mõistlikke alternatiive, ehk linnale antud lähiümbruses kuuluvaid kinnistuid.

Antud juhul ei nähtu ühtegi asjaolu, mis ilmselgelt välistaks valitud asukohta mobiilsidemasti

kavandamise (ehituskeeld vms) ning millest lähtuvalt võiks olla alust nõuda PT tühistamist.

Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et kaebajate arvamuse ärakuulamise tulemusena oleks

vastustaja saanud otsustada teisiti. Vastustaja ja kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt ei

esinenud mobiilsidemasti kavandamiseks ka alternatiivseid asukohti, mis ühelt poolt ei asuks

elamute vahetuses läheduses ja riivaks maaomanike õiguseid vähem ning teisalt tagaks sama

tõhusalt kavandatava masti eesmärgi saavutamise ja pakuks tehniliselt sobilikke võimalusi

masti püstitamiseks.

10. Kaebajad väidavad, et kavandatava mobiilsidemasti rajamisega Vabaduse pst T3 kinnistule

kaasneb kahjulik mõju nende tervisele.

Seoses kaebajate väidetud mobiilsidemastist lähtuva kiirguse ohtlikkusega tervisele märgib

kohus, et käesoleval hetkel puuduvad andmed 5G sagedusala kahjulike mõjude kohta, mis

välistaksid projekteerimistingimuste väljastamise. Konkreetseid mõjusid konkreetses asukohas

hinnatakse ehitusloa menetluses.

Eesti Teaduste Akadeemia 10.09.2019 arvamuse (tl 65-66) ja selle lisaks oleva H.Hinrikuse

ekspertarvamuse (tl 67-84) kohaselt pole alust keelata praegu kasutusel olevatele sagedustele

lähedaste sagedusalade (3400-3800MHz ja 694-7980MHz) kasutuselevõttu.

Kohus märgib, et ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate

ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja

keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist (vt RKHK

14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks

ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Vastustaja ei saa

väljastada ehitusluba enne, kui ollakse muu hulgas veendunud, et rajatav ehitis ei avalda

inimeste tervisele kahjulikku mõju. Samuti väljastab TTJA sagedusloa üksnes juhul, kui sellega

ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt RKHK 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.1).

Seega tehakse n-ö sisuline otsus mobiilsidemasti rajamise lubatavuse ja kasutamise ohutuse

kohta ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu on kaasatud ka kaebajad.

Lisaks kaebajate viidatud EL õiguse alusel kehtestatud normatiivsetele piirväärtustele, mille

järgimist kontrollib järgnevas menetlusetapis pädev haldusorgan, tuleb loa andjal hinnata, kas

tagatud on kaebajate õigus tervise- ja heaoluvajadusele, mis pole seotud kindlate

piirväärtustega. Hinnata tuleb seejuures ka võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Järeldusi tuleb

ka põhjendada ning tugineda vajadusel ekspertide hinnangutele. Loamenetluses tuleb tagada

menetlusosalistele juurdepääs asjakohasele keskkonnaalasele teabele. Arvestada tuleb

ettevaatuspõhimõttega, kui piisav teaduspõhine info mõjude kohta puudub.

Ehitusloa andjal tuleb seejärel teha otsus kõiki asjakohaseid huve kaaludes.

11. Kinnisasja väärtuse täpset vähenemist pole kaebajad tõendanud, vaid on viidanud

Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus

keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse

elamu soetamise vastu (subjektiivsed argumendid), isegi kui hirm kiirguse ees ei ole

põhjendatud (vt 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.3). Kaebajad on eeltoodust teinud

13(13)

põhjendamatu järelduse, justkui tooks mobiilsidemasti rajamine kinnistu lähedusse igal juhul

kaasa selle väärtuse vähenemise. Riigikohuski on oma seisukohas kasutanud sõnastust „võib

vähendada“, mille põhjal ei saa kohtu hinnangul lugeda kinnisasja väärtuse vähenemist

tulenevalt mobiilsidemasti lähedusest üldteada asjaoluks, mille esinemisel isikule varaline

kahju kindlasti kaasneb. Nõustuda tuleb vastustajaga, et igal konkreetselt juhul on vaja eraldi

hinnata, kas ja kuidas mõjutab kinnistu väärtust asjaolu, et naaberkinnistule rajatakse

mobiilsidemast. Samas sõltumata sellest, kas mobiilsidemasti rajamine Vabaduse pst T3

kinnistule kaebajate kinnistu väärtust ka tegelikult vähendab, ei saa sellest teha veel järeldust

projekteerimistingimuste õigusvastasuse kohta.

Õige on kaebaja vastaspoole seisukoht, et linnakeskkonnas ei saa eeldada, et ümbritsev

keskkond üldse ei muutu, sh negatiivselt. Kuigi mobiilsidemasti asumine naabruses võib

teoreetiliselt mõjutada kinnisvara väärtust, siis arvestades kaebajate kinnistu ja raadiosidemasti

püstitamiseks planeeritud asukoha vahelist distantsi ja eraldatust kõrghaljastuse näol, ei saa

kohtu hinnangul konkreetsel juhul pidada seda mõjutust oluliseks. Projekteerimistingimuste

väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist ning ehitusluba ei tohi anda,

kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riigikohus on ehitusloa vaidluses

selgitanud, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse

vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava

ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda

tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p-d 16 ja 17). Pelgalt teoreetiline võimalus,

et mobiilsidemasti lähedus avaldab mõju kaebajate kinnistu väärtusele, ei saa veel olla aluseks

projekteerimistingimuste väljastamata jätmisele. Seega ka selle argumendi esitamise võimaluse

puudumine PT menetluses ei toonud kohtu hinnangul kaasa õigusvastaste PT andmist.

12. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebajad ei ole kohtumenetluses toonud välja selliseid

asjaolusid, mis oleks võinud mõjutada projekteerimistingimuste väljastamist Vabaduse pst T3

kinnistule mobiilsidemasti kavandamisel. Kohus leiab, et puudub alus Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 05.08.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/04528 tühistamiseks ning

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist

kaebajatelt, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/