2-17-14238/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14238

Tsiviilasi

XX

(pankrotis)

pankrotimenetlus.

Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamata

jätmine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad

OÜ 311 Invest

PT, lepinguline esindaja Kerli Leetsaar

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Aktsiaselts PlusPlus Capital

Osaühing R-Estate

Osaühing Spacestar

4P Energia OÜ

Aktsiaselts SEB Liising

AS SEB Pank

Eesti Energia Aktsiaselts

MR

Arterega Marketing Osaühing

Kaskaad Investeeringute Osaühing, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristiina Lee

JK

Pankrotihaldur Eve Selberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde 5. märtsi 2020. a määruskaebusega, 31. märtsi 2020. a, 2. aprilli

2020. a ja 23. aprilli 2020. a menetlusdokumentidega esitatud dokumentaalsed

tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-14238

osas, millega maakohus jättis algatamata XX kohustustest vabastamise menetluse

(resolutsiooni p 8). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Saata asi

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.

2 (5)

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Harju Maakohus kuulutas 19. jaanuari 2018. a määrusega PT avalduse alusel välja XX

(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduri. Maakohus kinnitas 22. mai 2019. a määrusega

võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku.

Võlgnik esitas 10. detsembril 2019 avalduse enda pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks ja taotluse selle esitamiseks ettenähtud tähtaja ennistamiseks.

Võlgnik kinnitas esitatud avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamise välistada ja ta on kohustatud täitma pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 173 sätestatud kohustusi. 9. jaanuari 2020. a üldkoosolekul esitasid võlausaldajad

PT ja Kaskaad Investeeringute Osaühing vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks, kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, varjab

sissetulekuid ja tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus raamatupidamise kohustuse

rikkumise toimepanemises. Võlausaldaja 4P Energia OÜ ühines Kaskaad Investeeringute

Osaühingu vastuväitega.

Pankrotihaldur esitas 21. jaanuaril 2020 maakohtule kinnitamiseks lõpparuande, milles palus

määrata pankrotihalduri tasu, lõpetada pankrotimenetlus ja jätta pankrotihaldur tema

kohustustest vabastamata kuni kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXXXXXX lõpuni.

Võlgniku maksejõuetuse põhjustas PankrS § 162 lg 3 mõttes muu asjaolu, s.o Aktsiaseltsi Kodu

Grupp, mille juhatuse liige võlgnik oli, pankrotistumine 19. septembril 2017. Võlgnikul on

alates 2018. a novembrist sissetulek Y OÜ-st, millest on pankrotivarasse laekunud kokku

768,88 eurot.

Pankrotihaldur toetas võlgniku avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja

nimetada üldkoosoleku nõusolekul usaldusisikuks TP.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus kinnitas 19. veebruari 2020. a määrusega lõpparuande ja lõpetas võlgniku

pankrotimenetluse, jättis pankrotihalduri kohustustest vabastamata kuni kriminaalmenetluse nr

XXXXXXXXXXXXXXXX lõpuni ning määras kindlaks tema tasu ja võlausaldajate nõuete

rahuldamata osade suuruse. Maakohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda ja määras

avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata PankrS § 171 lg 2 p-

le 5 tuginedes. Maakohtu hinnangul saab pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt välja toodud

informatsiooni põhjal järeldada, et võlgnik ei esitanud oma vara ja sissetulekute osas täielikke

ja tõeseid andmeid. Arvestades võlausaldaja PT poolt välja toodud 25. novembri 2019. a

3 (5)

ajalehe artiklit, millest nähtub võlgniku esinemine LLL arendava ettevõtte F OÜ esindajana ja

tema elustiili (sh võlausaldajate üldkoosolekule järgnenud õhtu veetmine Londoni

luksuspiirkonnas), ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks on sisuliselt

miinimumpalk abikaasale kuuluvast ettevõttest Y OÜ. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et

võlgnik on rikkunud PankrS §-st 85 tulenevat teabe andmise kohustust, kui on jätnud

pankrotihaldurile üle andmata temaga seotud äriühingute raamatupidamisdokumendid. Vara ja

sissetulekute varjamine on võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab

aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve (võlaõigusseadus (VÕS) § 104

lg 5).

Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ei ole võlgniku senisel viisil käitumine kooskõlas

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Võlgnik esitas määruskaebuse ja täiendas seda, paludes tühistada määruse osas, millega

maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata (resolutsiooni p 8),

ning teha uus määrus, millega algatada kohustustest vabastamise menetlus või saata tühistatud

osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on ekslikult rajanud oma järeldused võlgniku poolt sissetulekute varjamise kohta

võlausaldaja PT väidetele ja oletustele ning kahele tõendile – ärileht.ee 25. novembri 2019. a

artikkel ja OO sotsiaalmeedia Facebook kontol avaldatud foto. Maakohus rikkus

uurimisprintsiipi ega andud võlgnikule võimalust asjaolusid selgitada. Maakohus jättis määruse

põhjendamata ja kohaldas materiaalõigust valesti.

Võlgnik ei teeninud pankrotimenetluse ajal miinimumpalka, sest tema neto sissetulek oli

vahemikus 706,69–829,67 eurot. Võlgnik töötas oma abikaasale kuuluvas äriühingus Y OÜ,

sest pankrotimenetlus ja sellega seonduv on tema maine kahjustanud määral, mis ei võimalda

tal erialast tasuvamat tööd leida. Praeguseks on abielu lahutatud ja võlgnik töötab Y OÜ-s edasi

konsultandina. Kuna äriühingu ainuke klient on F OÜ, siis on võlgniku brutopalgaks 706 eurot.

Kliendiga seonduva projekti ajakirjanduses esitlemine on võlgniku töökohustus.

Võlgnik võttis Y OÜ-le uute kinnisvaraprojektide ja klientide leidmiseks ühendust OO-ga, kes

on varasemalt olnud tema mentor ja hea kolleeg. Võlgnik viibis OO kutsel 10. jaanuaril 2020

Londonis tööalasel kokkusaamisel. Kõik reisikulud tasus OO.

Maakohus leidis põhjendamatult, et võlgnik rikkus PankrS §-st 85 tulenevat teabe andmise

kohustust,

kuna

jättis

pankrotihaldurile

üle

andmata

temaga

seotud

raamatupidamisdokumendid. Võlgnik möönab, et menetluses oli arusaamatusi Osaühingu H ja

J OÜ varaks olevate nõuete alusdokumentide kohta, kuid maakohtu 11. detsembri 2018. a

määruses esitatud teabenõue täideti 4. veebruaril 2019.

Pankrotihaldurid ega likvideerija ei ole äriühingute raha valesti kasutamist võlgnikule ette

heitnud. Kuigi võlgnikule esitati kahtlustus ka äriühingute maksejõuetuse põhjustamises,

lõpetati 12. novembri 2019. a määrusega kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXXXXXX

osaliselt KarS § 384 lg 1 tunnustel süüteo tõendamatuse tõttu.

4. Võlausaldajad PT ja Kaskaad Investeeringute Osaühing esitasid võlgniku määruskaebuse

suhtes seisukohad, paludes jätta maakohtu määruse muutmata ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata. Menetluskulud palusid võlausaldajad jätta võlgniku kanda.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (5)

6. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega

maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Avaldus tuleb saata

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks, sest

ringkonnakohus ei saa TsMS § 9 lg 3 ja § 476 lg 1 järgi hagita menetlust algatada.

Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib TsMS §

651 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on

kaevatud. Ringkonnakohtus vaieldakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise üle (resolutsiooni p 8).

Määruskaebus lahendatakse TsMS § 667 lg 3 järgi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei

pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

7. Võlgnik on määruskaebusega ja 23. aprilli 2020. a menetlusdokumentidega esitanud uusi

väiteid ja dokumentaalseid tõendeid. Võlausaldajad Kaskaad Investeeringute Osaühing ja PT

on vastustega määruskaebusele esitanud samuti täiendavaid väiteid ja dokumentaalseid

tõendeid. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662

lg 3). Arvestades määruskaebuse sisu on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja

need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

eeltoodud tõendeid koos esitatud väidetega TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hinnata.

8. Kolleegium märgib, et kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, mille

teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st

kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p‑des 1–5 sätestatud asjaoludele,

samuti hindama, kas esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse

algatamist (Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).

Praegusel juhul tuvastas maakohus, et esinevad PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused,

mistõttu ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kolleegium maakohtu

seisukohaga ei nõustu.

8.1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest keeldumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei küsinud

võlgnikult võlausaldajate poolt välja toodud asjaolude kohta selgitusi, mistõttu ei osanud

võlgnik ette näha vajadust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Arvestada tuleb, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel kohalduvad hagita menetluse

põhimõtted. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks

vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita

menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud

ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. aprilli

2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14).

8.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata pankrotihalduri

21. jaanuari 2020. a seisukohaga, mille kohaselt pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust ja

palub kohtul algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

8.3. Maakohus tuvastas, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise välistab

võlgniku poolt PankrS § 85 järgi teabe andmise kohustuse rikkumine. Maakohus ei ole sellise

hinnangu andmisel arvestanud pankrotihalduri arvamusega ega võlgniku selgitusega. Võlgnik

selgitas, et pankrotimenetluse kestel oli arusaamatusi temaga seotud äriühingute

raamatupidamisdokumentide välja andmisega, kuid ta on oma teabe andmise kohustuse täitnud.

Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel võlgniku sellekohaseid väiteid hindama ning

tuvastama, kas võlgnik rikkus tahtlikult või raske hooletusega teabe andmise kohustust.

8.4. Samuti on maakohus järeldanud, et võlgnik on tahtlikult varjanud oma vara ja

sissetulekuid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu sellekohased järeldused oletuslikku laadi,

mis ei ole piisavad menetluse algatamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjendusest ei nähtu,

5 (5)

milliste konkreetsete tõendite põhjal saab lugeda vara ja sissetulekute varjamise tuvastatuks.

Kolleegiumi hinnangul tuleb eeltoodud asjaolud tuvastada ning seda ei saa teha kaudsete

tõendite põhjal nagu seda on ärileht.ee 29. novembri 2019. a artikkel ja OO sotsiaalmeedia

Facebook kontol avaldatud foto. Nagu eelpool märgitud, siis pankrotihaldur toetas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, mis tähendab, et pankrotihaldur ei ole

pankrotimenetluse käigus tuvastanud võlausaldajate poolt võlgnikule etteheidetavat käitumist.

Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule erinevates äriprojektides osalemist ette heita, kuni ei

ole tuvastatud, et võlgnik saab nendest ka sissetulekut ja on seda pankrotimenetluses varjanud.

Võlgnik on selgitanud, et ta püüab leida läbi äriprojektide tööd ja sissetulekut, et teha

võlausaldajatele väljamakseid. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et F OÜ

esindamine oli tasu eest. Samuti ei saa võlgniku poja äritegevust B11G OÜ-s automaatselt

seostada võlgniku võimaliku sissetuleku ja varaga, vaid sellele peavad viitama konkreetsemad

asjaolud ja tõendid.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hinnates tuvastama, kas võlgnik on oma

sissetulekuid varjanud, mille tuvastamisel tuvastab kohus ühtlasi, et võlgnik on kohustusi

rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei viita ükski asjaolu sellele,

et võlgniku käitumises esinevad võlausaldajate tahtliku või raskelt hooletu kahjustamise

tunnused, et jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel

algatamata. Samuti ei ole võlgnik süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuriteo

toimepanemises. Seega on vaidluse all võlgniku käitumine, mis vastaks PankrS § 171 lg 2 p 5

sätestatud asjaoludele.

9. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

10. Määruse peale võib PankrS § 171 lg 5 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler