2-18-8372/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.aprillil 2020

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-8372

Kohtuasi

Osaühingu ESTMA hagi aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS

vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

56 344,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing ESTMA (registrikood 11023493, asukoht

Sadama

17,

10111

Tallinn);

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Tiiman

Kostja: aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood

10089395; asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) lepinguline

esindaja advokaat Erkki Leetsar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta

Osaühingu

ESTMA

hagi

aktsiaseltsi

INGES

KINDLUSTUS

vastu

kahjuhüvitise

65 917,50

USD

(56 344,56 euro) väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Osaühingu ESTMA kanda

Määrata

menetluskulud

kindlaks

pärast

kohtuotsuse

jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Osaühing ESTMA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista aktsiaseltsilt

INGES KINDLUSTUS (edaspidi kostja) hageja kasuks kahjuhüvitis 65 917,50 USD

(56 344,56 eurot) ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja tellis 13.12.2017 kauba maanteeveo teenuse X OÜ-lt (edaspidi ka vedaja)

veotellimuse nr xxx alusel marsruudil Maardu - Moskva. Kaup laeti 18.12.2017 kokku

kolmele haagistega veokitele, sh veokile registrimärgiga xxx / haagis registrimärgiga xxx.

Kuna piiriületus Narva-Ivangorod pidi toimuma järgmisel päeval, so 19.12.2017, siis parkis

vedaja autod xxx tasulises parklas. 18.12.2017 hilisõhtul toimus parklas põleng, mille käigus

põles maha ka vedajale kuulunud veok xxx koos haagisega ning hävis selles olnud Estma

poolt ekspedeeritav kaup (naturaalne riivkakao). Põlengu asjaolude väljaselgitamiseks

algatas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond 19.12.2017

kriminaalmenetluse. 19.12.2017 esitas vedaja kostjale kindlustusjuhtumi teate. Seoses kauba

hävimisega esitas Estma CMR konventsiooni artikli 17 alusel vedajale 2.01.2018

pretensiooni kauba väärtuses 65 917,50 USD hüvitamiseks. Hageja tasus 10.01.2018 kauba

omanikule X 56 228,23 USD hävinenud kauba koguväärtusest 65 917,50 USD, ülejäänud

osas on kahju veel hüvitamata. Kostja vormistas 16.01.2018 kindlustusjuhtumi nr xxx kohta

otsuse, millega jättis vedaja hüvitisnõude rahuldamata põhjusel, et vastavalt CMR

konventsiooni (edaspidi CMR) artiklile 17.2 vabaneb vedaja vastutusest. Vedaja esitas

1.02.2018 kostjale pretensiooni, milles ei nõustunud otsusega jätta kahju hüvitamata.

9.02.2018 vastuses soovitab kostja loovutada oma nõue kauba omanikule või ekspedeerijale.

Hageja ja vedaja sõlmisid 3.04.2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel on hagejale üle

läinud kõik vedaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad vedaja vastutuskindlustuse poliisist nr

VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr xxx. Nõude loovutamisest koos taotlusega

nõudeavaldus veelkord läbi vaadata teavitas hageja kostjat 30.04.2018 esitatud pretensioonis.

Kostja keeldus 15.05.2018 vastuses uuesti kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjusel, et

kindlustusandjal

puudub

kahju

hüvitamise

kohustus

ning

viitas

alljärgnevatele

hüvitamiskohustuse puudumise alustele: a) vedaja ei vastuta tekkinud kahjude eest CMR

artikli 17.2 või 17.4 alusel; b) kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste (edaspidi

kindlustustingimused) punktides 3.1. – 3.16.3. sätestatud tingimuste esinemisel. Punktide

3.13. – 3.14.3. kohaselt on tahtluse, raske hooletuse, veo- ja hoiunõuete olulise rikkumise, sh

hinnalise ja lihtsalt varastatava kauba piisava valveta jätmise korral, kindlustusandjal õigus

kahju hüvitamisest keelduda. Kostja seisukohalt viitavad vedaja raskele hooletusele (punkt

3.14.1.) tavapäraste hoiunõuete rikkumisele (punkt 3.14.2.) ning kauba piisava valveta

jätmisele (punkt 3.14.3.) asjaolud, mille kohaselt jäeti hinnaline (ca 180 000- 190 000 USD)

ja lihtsalt varastatav kaup (vedu tenthaagistega) järelevalveta.

3. Hageja sellega ei nõustu. Kindlustuslepingu tingimuste punkt 3.14.3 kohaselt on

kindlustusandjal

õigus

väljamakstavat

hüvitist

vähendada

või

keelduda

hüvitise

väljamaksmisest hinnalise ja lihtsalt varastatava kauba (näiteks tenthaagisega veetav tubakas,

alkohol, elektroonika, vms) piisava valveta jätmisel. Seega peab kostja kohustusest

vabanemiseks või kohustuse vähendamiseks tõendama kauba piisava järelvalveta jätmist

vedaja poolt. Kauba väärtuse hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise asjaolud

pole tõendamist leidnud. Kostja väitel keelduks ta hüvitise maksmisest nii juhul, kui vedaja

oleks rakendanud piisavat järelevalvet kui ka olukorras, kus seda nõuet on rikutud, millega

samuti hageja ei nõustu.

4. Valvatava turvalise parkla valimisel ja seega vedaja jaoks vältimatu sündmuse korral

vabaneks vedaja ja kindlustusandja vastutusest CMR artikkel 17.2 alusel. Kauba piisava

järelevalveta jätmisel vabaneks kindlustusandja vastutusest kindlustuslepingu tingimuste p

3.14.3 alusel. CMR konventsiooni artikkel 17.2. annab võimaluse vedajal vabaneda

vastutusest asjaolude ilmnemisel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei

suutnud vältida. Kahjujuhtumi puhul on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas vedaja oleks

võinud kahju vältida kui ta oleks rakendanud kõrgendatud hoolsust. Riigikohtu lahendi nr 3-

2-1-127-05 punkti 13 kohaselt on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis

sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2

alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud,

mitte üksnes tavapärast hoolsust. Antud kaasuses oleks vedaja kõrgendatud hoolsust

väljendanud eelkõige siis, kui enne veduki parklasse paigutamist oleks vedaja veendunud, et

parklas on toimiv videovalve, olemas võimaliku tulekahju kustutamiseks tulekustutid.

Videovalve puudumise korral aga parkinud veduki valvuri vaateväljale, et viimane näeks

pargitud veokit ning selle haagist ilma, et peaks oma statsionaarsest valvekohast lahkuma.

5. Vedaja teadis, et xxx parklas on videovalve, territoorium suletud ja toimib ka videovalve,

samas ei pidanud ta vajalikuks ülalmärgitud asjaolude täiendavat eelnevat kontrolli. Hageja

on seisukohal, et kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimine vedaja poolt võib antud olukorras

olla vaidlustatav ning kahjuhüvitisest keeldumine viitega CMR artiklile 17.2 alusetu. Samas

ei tähenda see, et vedaja ei täitnud tavapäraseid hoolsusnõudeid nagu kostja seda talle ette

heidab. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohasel veokite parkimine mistahes muus

kohas kui IRU kodulehel viidatud parklas, oleks automaatselt käsitletav kauba piisava

järelevalveta jätmise (3.14.3), raske hooletuse (3.14.1) või tavapäraste hoiunõuete

rikkumisena (3.14.2) vastutuskindlustuse lepingu mõttes. Vedaja rakendas tavapärast

hoolsuskohustust. Vedaja on oma vastuses möönnud, et ta ei rakendanud kõrgendatud

hoolsuskohustust, kuid eitab kindlustuslepingu punktide 3.14.1-3.14.3 nõuete rikkumist.

Kostja osundab, et kõnesolevad veokid pargiti Narvas tasulisse ööpäevaringse mehitatud

valvega parklasse aadressil xxx. Kostja pole märkinud, milles seisneb erinevus kahe parkla

vahel, mis lubab ühte kohta pidada turvaliseks ja teist mitte.

6. Veoste paigaldamine kinnisel territooriumil asuvasse valvega parklasse on veosteveo

tavapärane praktika ning mistahes muid nõudeid pole kindlustusandja ei lepingu ega ka

varasemas kirjavahetuses vedajaga esitanud. Kostja poolt osundatud ja rahvusvahelise

autovedaja assotsiatsiooni IRU poolt tunnustatud parkla olemasolu ei välista automaatselt

teiste võimalike parkimiskohtade kasutamist ega riku ainuüksi seetõttu kindustulepingu

vaadeldavaid nõudeid. Kostja 15.05.2018 vastuses toodud etteheited, mille kohaselt on

vedaja jätnud hinnalise kauba järelevalveta ja seetõttu antud käitumine käsitletav raske

hooletusena, on paljasõnalised. Hageja parimate teadmiste kohaselt olid kaup ja veokid antud

peatuskohas piisavalt kaitstud. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama

üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske

hooletuse korral. Kuivõrd kindlustusjuhtumi nr VV/17/078 asjas ei ole kindlustusvõtja

kahjujuhtumit õigusvastaselt ja tahtlikult põhjustanud ega rikkunud ka kindlustuslepingu

punkte 3.14.1-3.14.3, puuduvad ka vastutusest vabanemise alused ning kindlustusandja peab

tekkinud kahju hüvitama.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et vastavalt juhtumi

asjaoludele puudub kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus ning ta keeldub õiguspäraselt

hüvitise väljamaksmisest. Eesti Vabariik ühines „Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu

konventsiooniga (CMR)“ alates 01.08.1993. CMR artikli 17 lõike 2 kohaselt vabaneb vedaja

muuhulgas vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega

viivitamine toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud

vältida. Vedaja 19.12.2017 esitatud kindlustusjuhtumi teates kajastatud asjaolude ja hageja

12.01.2018 kinnituse kohaselt oli veok pargitud valvega parklasse, mistõttu kostja hinnangul

olid veoki süttimine (süütamine) ja kauba riknemine vedaja jaoks vältimatud sündmused,

mille korral vedaja vabaneb vastutusest CMR artikli 17.2 alusel. Sellele teabele tuginedes tegi

kindlustusandja esmalt 16.01.2018 hüvitise maksmisest keelduva otsuse. Kindlustusjuhtumi

hilisemas menetluses selgus, et kindlustusandjale esitatud andmed ei vastanud tõele ning

kindlustusvõtja on oma esialgsed väited ümber lükanud 01.02.2018 ja 30.04.2018

pretensioonides esitatuga. Ennekõike on kindlustusvõtja korduvalt ja selgesõnaliselt

väljendanud, et tegelikult ta siiski ei ole hoolsuskohustust järginud. Kindlustusjuhtumi

menetluse käigus leidsid need asjaolud ka kinnitust ning lisaks kindlustusvõtja enda ütlustele

tõendasid nimetatud asjaolusid kindlustusandja poolt läbiviidud uurimine ja paikvaatlus

objektil. Eelnevast nähtub, et kindlustusvõtja esitas kindlustusandjale kindlustusjuhtumi

asjaolude kohta valeandmeid– esmalt väites, et vedaja oli valinud turvalise parkla, mistõttu

kahjujuhtum oli vedaja jaoks vältimatu sündmus ning seejärel väites risti vastupidist -

30.04.2018. a pretensiooni punktis 2.6. ütleb hageja selgesõnaliselt, et vedaja ei ole oma

professionaalses tegevuses täitnud hoolsuskohustust, valides veoki (koos haagise ning selles

oleva kaubaga) parkimiseks parkla, millele tal oli tõsiseid etteheiteid selle turvalisuse osas.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellis 13.12.2017 kauba maanteeveo teenuse

vedajalt veotellimuse nr xxx alusel marsruudil Maardu – Moskva; et kaup laaditi 18.12.2017

kolmele haagistega veokile, sh veokile registrimärgiga xxx / haagis registrimärgiga xxx; et

vedaja parkis sõidukid territooriumil aadressil xxx; et 18.12.2017 hilisõhtul toimus põleng,

mille käigus põles maha vedajale kuulunud veok xxx koos haagisega ning hävis selles olnud

ekspedeeritav kaup (kakao riivmass); et vedaja esitas 19.12.2017 kostjale kindlustusjuhtumi

teate; et hageja esitas seoses kauba hävimisega konventsiooni artikkel 17 alusel 2.01.2018

pretensiooni kaubaväärtuse 65 917,50 USD hüvitamiseks; et hagejal oli sõlmitud vedajaga

kauba maanteeveo teenuse osutamise leping; et kostja oli vedajale kindlustusandjaks; et

pooltevahelistele suhetele kohaldusid AS-i Inges Kindlustus autovedajate ja ekspedeerijate

vastutuse kindlustamise tingimused; et vedaja loovutas 03.04.2018 lepinguga hagejale kõik

vedaja vastutuskindlustuse poliisist nr VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr xxx tulenevad

nõuded kindlustusandaja vastu; et hageja on antud vaidluses kindlustusvõtjaks ja kostja

kindlustusandjaks.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, kas xxx territooriumil asuvas parklas 18.12.2017 toimunud

põlengu käigus vedajale kuulunud veokis (registrimärk xxx / haagis registrimärk xxx) hävinud

kaubale (naturaalne riivkakao) laieneb kindlustuskaitse või mitte.

10. VÕS § 510 järgi peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma kindlustusvõtja

asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule

(kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

11. CMR artikli 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja muuhulgas vastutusest, kui kauba kaotsiminek,

vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud

hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

12. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-127-05 punktis 13, et …“käesolevas otsuses jääb

kolleegium varem väljendatud seisukohale, et vedaja vastutus ei sõltu vedaja süüst. Pigem on

rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis sätestatud vedaja vastutus lähedane

riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui

tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust.

Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida

vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.“

13. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus. Lõike 3 kohaselt on hooletuskäibes vajaliku hoole järgimata jätmine ning

lõike 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

14. Kindlustustingimuste punkti 3.14 kohaselt on kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitist

vähendada või keelduda hüvitise väljamaksmisest kahju osas, mis on tekkinud

kindlustusvõtja, tema töötajate või muude isikute, kelle üle kindlustusvõtja omab kontrolli või

kelle tegude eest ta vastutab: 3.14.1 tahtlusest või raskest hooletusest, sealhulgas lubatust

kõrgema või raskema koormaga sõitmisest; 3.14.2 muude tavapäraste laadimis-, hoiu- ja

veonõuete või vastavate erinõuete olulise rikkumise tõttu (sh kauba vedamine lukustamata või

tõkendita kaubaruumis, mis võimaldab kauba vargust tõkendit lõhkumata); 3.14.3 hinnalise ja

lihtsalt varastatava kauba (näiteks tenthaagisega veetav tubakas, alkohol, elektroonika, vms)

piisava valveta jätmisel (lk 38-40).

15. 16.01.2018 otsusega on tõendatud, et kindlustusandja tegi 16.01.2018 hüvitise maksmisest

keeldumise otsuse tuginedes vedaja poolt 19.12.2017 esitatud kindlustusjuhtumi teates

kajastatud asjaoludele ja Estma OÜ 12.01.2018 kinnitusele, mille kohaselt oli veok pargitud

turvaliselt xxx aiaga ümbritsetud valvekaameratega varustatud valvatavasse parklasse,

mistõttu olid kostja veoki süttimine (süütamine) ja kauba riknemine vedaja jaoks vältimatud

sündmused, mille korral vedaja vabaneb vastutusest CMR artikli 17.2 alusel (lk 5, 6, 7, 30,

41).

16. Hageja 01.02.2018 ja 30.04.2018 pretensioonidega, milles ta hüvitise nõude esitamisel

tugines CMR art-le 3 ning kostja 9.02.2018 ja 17.05.2018 vastustega pretensioonidele, on

tõendatud, et hageja esitas pärast kostjalt hüvitise maksmisest keeldumise otsuse saamist

kindlustusandjale veoki parkimise ja parkla xxx kohta uusi asjaolusid, mis ei vastanud enam

esialgselt esitatud asjaoludele. Nimelt esitas hageja uues pretensioonis tulekahju/süütamise

avastamise ja parkla olukorra kohta kirjeldused, mille põhjal ta jõudis ise järeldusele, et antud

parkla puhul oli tegemist kas puuduliku või ebapiisava videovalvega parklaga või

ebaprofessionaalse valvuriga (lk 8-10, 11-12, 15-16, 17-19). Seega esitas hageja esimeses

pretensioonis kindlustusjuhtumi asjaolude kohta kostjale valeandmeid kindlustustingimuste

punkti 3.13. mõttes.

17. Kostja väited, et xxx territooriumil puudusid mehitatud valve ja videovalve, et territoorium

oli avatud, puudusid tõkkepuu ja väravad, mistõttu sinna võisid siseneda ja väljuda

igasugused isikud igal ajal, on tõendatud fotodega xxx ja xxx territooriumide skeemidest,

sissepääsudest, põlenud veokist ja kriminaalasjas kogutud fotodega ja tõenditega. Puuduvad

tõendid selle kohta, et xxx territooriumil asub parkla liiklussseaduse § 2 punkti 50

tähenduses, kuna kogutud tõenditest ja xxx territooriumit valvanud valvuri A. H.

kriminaalasjas antud ütlustest nähtuvalt on tegemist territooriumi/ maa-alaga, millel asuvad

laod ja angaar ning pargitakse ka sõidukeid. Valvuri ütlustega on tõendatud, et xxx

territooriumil asuvad valvekaamerad ei ole suunatud kõrval asuva territooriumi poole. OÜ X

direktori S. Z. kirjeldusega tulekahju kohta on tõendatud, et ettevõtete X OÜ ja X OÜ vahel

oli sõlmitud aadressil xxx asuva territooriumi tasuta kasutamise leping, et territoorium oli

valveta ning videokaamerad olid olemas, kuid salvestamist ei toimunud.

18. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks parkla teenuse eest tasunud, seega ei ole tõendatud hageja

väide, et sõiduk koos haagisega pargiti tasulises parklas.

19. Vaidlus puudub, et tegelikuks vedajaks oli OÜ X , kelle kindlustuslepingust tuleneva nõude

omandas hageja. Äriregistri väljatrükkidega on tõendatud, et vedaja, OÜ X ja territooriumi

omanik, kus sõidukit pargiti, OÜ X, olid seotud isikud, sest mõlema äriühingu juhatuse liige

ja tegelik kasusaaja läbi otsese osaluse oli sama isik – S. Z.. Seega oli tegelik vedaja OÜ X

teadlik asjaolust, et parklana kasutatav territoorium oli avatud ja valveta (lk 42, 43, 44, 79,

80, 85-180, 189).

20. Eelpool toodud tõenditega on ümber lükatud hageja väited, et vedaja teadis, et xxx parklas on

videovalve, et territoorium on suletud ja toimib videovalve, mistõttu ta ei pidanud nimetatud

asjaolusid eelnevalt kontrollima. Tõenditega on tõendatud vastupidine olukord ja parkla ja

tegeliku vedaja sama juhatuse liikme ja omaniku kaudu tegelikust olukorrast teadmine.

Hagejal oli võimalik planeerida oma teekonda ja otsida Narvas piisavalt turvaline

parkimiskoht. Kostja on viidanud, et hageja parkimiskoha lähedal asus turvaline, tarastatud ja

valvega parkla aadressil xxx, kuhu oleks vedaja hoolsa isikuna saanud sõiduki parkida. Seega

on tõendatud ka hageja raske hooletus VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

21. Veokitel ja haagistel olnud kaupa koguväärtusega ca 180 000-190 000 USD ja hävinud kaupa

väärtuses 65 917,50 USD, millest hageja tasus 10.01.2018 kauba omanikule X 56 228,23

USD saab pidada hinnaliseks kaubaks (lk 5, 6, 7, 11).

22. Eelnevaga on tõendatud, et hageja jättes hinnalise kaubaga veoki piisava järelevalveta rikkus

veose säilimise tavapäraseid hoiunõudeid ning oli oma tegevuses raskelt hooletu, samuti esitas

kindlustushüvitise saamiseks kostjale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid,

mistõttu esinevad kindlustustingimuste punktides 3.13., 3.14.1., 3.12.2. ja 3.14.3. nimetatud

asjaolud, mille tõttu on kostjal kindlustusandjana õigus keelduda kindlustushüvitise

väljamaksmisest ja kostja 17.05.2018 otsus on põhjendatud ja tõendatud. Seega ei ole hagi

põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

25. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab otstarbekaks

menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/