2-19-116992/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

27.aprill 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus

Reino Käära vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-19-116992

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu

(registrikood

80526012),

valitseja

OÜ

Tartu

Elamuhaldus, volitatud esindaja Rein Pärtel, e-post:

Rein.partel@elamuhaldus.tartu.ee

Puudutatud isik: Reino Käär (isikukood XXX),

elukoht XXX, e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus Reino Käära vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista Reino Kääralt Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu kasuks põhivõlgnevus

perioodi 1. jaanuar 2019. a kui 31. oktoober 2019. a eest 833 (kaheksasada kolmkümmend

kolm) eurot 72 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 114 (ükssada neliteist) eurot 53

senti.

3. Jätta menetluskulud Reino Käära kanda.

4. Rahuldada Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Tartu linn, Aida tn 4 // XXX

korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 429 (nelisada kakskümmend üheksa)

eurot 20 senti (koos käibemaksuga), s.o riigilõiv 50 eurot ja valitseja tasu 379 eurot 20

senti (koos käibemaksuga). Välja mõista Reino Kääralt Tartu linn, Aida tn 4 // XXX

korteriühistu kasuks menetluskulud 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti

(koos käibemaksuga).

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1. Tartu linn, Aida tn 4 // XXX korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 17. juunil 2019. a

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Reino Kääralt (puudutatud isik) 732 euro

17 sendi saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna R. Käärale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis 18. novembri 2019. a määrusega asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Korteriühistu esitas 29. novembril 2019. a Tartu Maakohtule avalduse puudutatud isikult

põhivõla 833 euro 72 sendi ja viivise 114 euro 53 sendi väljamõistmiseks. Avalduselt on tasutud

riigilõiv 200 eurot.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga Aida 4 // XXX, Tartu omanik

alates XX.XX.XXXX. Korteriühistu on korteriomandi majandamiseks teinud kulutusi vastavalt

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-dele 40 ja 41. Majandamiskuludeks on

eelkõige korteriühistu vajalikud kulud elu- ja mitteeluruumide, nende pindala osatähtsusele

vastava hoone ja selle ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt hoone

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Tulenevalt korteriühistu põhikirjast on korteriühistu otsused hoone majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete kohustus majandamiskulude eest

tasuda tuleneb ka korteriühistu põhikirja p-dest 3.2.9 jj.

Korteriühistu ja valitseja on nõuetekohaselt täitnud ühistu liikmete üldkoosolekute otsustega

pandud kohustused täita korteriomanike üldkoosoleku seaduspärased otsused ning rakendanud

elamu ja eluruumide tavapäraseks majandamiseks vajalikke abinõusid. Puudutatud isik ei ole

nõude aluseks olevaid korteriühistu otsuseid seaduses ettenähtud korras ja ajal vaidlustanud.

Vaatamata korteriühistu poolt tehtud põhjendatud majandamiskuludele ja puudutatud isiku

poolt nende tegelikule kasutamisele ning puudutatud isikule igakuiselt saadetud arvetele ja

meeldetuletustele, ei ole puudutatud isik osutatud teenuste eest pikaajaliselt ja vajalikus

ulatuses tasunud. 2019. aastal on puudutatud isik tasunud ainult ühel korral juulis 150 eurot,

mis on arvestatud viiviste katteks. Perioodi 1. jaanuarist 2019. a kuni 31. oktoobrini 2019. a

eest on puudutatud isiku põhivõlg korteriühistu ees 833 eurot 72 senti.

Viivise arvestamise aluseks on põhikirja p-d 3.2.10 ja 3.2.10.1, mille kohaselt

majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist

kuni 0,15 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise võlg

on 31. oktoobri 2019. a seisuga 114 eurot 53 senti.

3. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust avaldusele esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise

nõude perioodi 1. jaanuar 2019. a kuni 31. oktoober 2019. a eest koos sissenõutavaks muutunud

viivise nõudega.

Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub Tartus aadressil Aida tn 4 // XXX

korteriomand. Kinnistusraamatu väljavõttest seisuga 25. november 2019. a nähtuvalt kuulub

puudutatud isikule XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr XXX. Avaldaja on

esitanud puudutatud isikule veebruarist 2019. a kuni oktoobrini 2019. a väljastatud arved.

Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1

kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast,

korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite

kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1

sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette

rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena

eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1

kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille

üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

KrtS § 26 lg 1 järgi võib korteriühistu juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada

juriidiline isik (valitseja). Korteriühistu põhikirja p 6.1. kohaselt on ühistu juhtorganid

üldkoosolek, juhatus või valitseja juhatuse asemel. Valitseja õigused ja kohustused on

sätestatud põhikirja p-s 6. Korteriühistu ja OÜ Tartu Elamuhaldus vahel on XX.XX.XXXX

sõlmitud teenuse osutamise leping, mille p 1.1. järgi on OÜ Tartu Elamuhaldus korteriühistu

valitseja, mis juhib ja esindab korteriühistut juhatuse asemel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue

kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt

antud asja hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. Tuvastatud on, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Aida 4 // XXX, Tartu omanik,

ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi. Puudutatud isik ei vaielnud vastu

asjaolule, et temale on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja

teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga

seotud majandamiskulusid.

Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest:

hooldustasu, remondifond, laenumakse reserv, laen, üldelekter, vesi (üld), vesi (külm),

prügivedu, valitseja kulu.

Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtima hakanud KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette

näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1

sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi

arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on

kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas

sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise

mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg

1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse

rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist.

Korteriühistu põhikirja p 3.2.9. järgi on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord

kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate

kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.

Arvestuse aluseks võetakse põhimõte, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Muude majandamiskulude katteks tehakse

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Põhikirja p 3.2.9.1. kohaselt lähtutakse üldelektri kulu arvestamisel elamu elektrienergia

tarbimisest, mis jagatakse elamus asuvate korteriomanike vahel vastavalt korterite arvule.

Põhikirja p 3.2.9.3. järgi tasutakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt korterisse

paigaldatud individuaalmõõturi näidule. Põhikirja p 3.2.9.3.1. järgi juhul, kui korteriomandite

veetarbimise üldsumma erineb maja üldveearvesti üldsummast, jagatakse vahe korteriomandite

arvule.

Põhikirja p 3.2.9.5. kohaselt jagatakse prügiveo kulud kõikide korterite vahel vastavalt

korteriomandite arvule.

Põhikirja p 3.2.9.7. kohaselt jagatakse elamute hoolduskulud majade vahel kulutekke põhiselt

ja vastavalt elamu korteriomandite osa suurusele.

Põhikirja p 3.2.9.8. kohaselt jagatakse valitseja tasu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud

otsusele ja valitsejaga sõlmitud lepingule jagatuna korteriomandite arvule.

Põhikirja p 3.2.9.10. kohaselt jagatakse laenu tagasimakse vastavalt üldkoosoleku poolt

vastuvõetud otsusele jagatuna pangalaenu võtnud elamu korteriomanike vahel vastavalt

korteriomandi osa suurusele.

Põhikirja p 3.2.9.11. kohaselt tasutakse remondifondi maksed vastavalt üldkoosoleku poolt

vastuvõetud otsusele jagatuna vastava elamu korteriomandite osa suurusele.

Põhikirja p-de 5.3. kohaselt peab olema ühistul reservkapital, mille suurus on vähemalt 1/12

korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike

üldkoosolek. Põhikirja p 3.2.9.12. kohaselt tasutakse reservkapitali maksed vastavalt

üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, kuid mitte vähem kui 1/12 ühistu aasta eeldatavatest

kuludest jagatuna iga korteriomandi osa suurusele.

Põhikirja p 3.2.9.13. kohaselt jagatakse kaasomandiosa kindlustusmaksed kõikide

korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi osa suurusele.

Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude

kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud teenusepakkujatega sõlmitud lepingud, s.o

Tartu Veevärk Aktsiaseltsi, Ekovir OÜ, Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingud. Samuti on

esitatud ühistu kehtiv põhikiri ning puudutatud isikule esitatud arved.

Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud

isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning

puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 833 eurot 72 senti.

7. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist.

Arvete tasumise tähtaeg on vastavalt arvetel märgitule iga kuu viimane kuupäev. Avaldaja

arvestab viivist 0,15% päevas. Alates 1. jaanuarist 2018. a kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui

korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1,

mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne

säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse

otsusega kehtestatud viivisemäärad (Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas

nr XXX, p 16).

Avaldaja põhikirja p 3.2.10. kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega,

võib ühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 teises lauses sätestatud suuruses. Põhikirja

p 3.2.10.1. järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel, pärast ühistu poolt esitatud arvet,

on ühistul õigus nõuda korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast.

Kohtu hinnangul on avaldaja põhikirja p-d 3.2.10. ja 3.2.10.1. omavahel vastuolus, kuivõrd

ühelt poolt võimaldab p 3.2.10. nõuda viivist seadusjärgses ulatuses, s.o käesoleva määruse

tegemise seisuga 8% aastas, teiselt poolt lubab põhikirja p 3.2.10.1. nõuda viivist 0,15% päevas.

Kohtu hinnangul tuleb põhikirja tõlgendamisel lähtuda korteriühistu liikmete ühisest tegelikust

tahtest põhikirja koostamisel (VÕS § 29 lg 1). Kohtu hinnangul on põhikirja p 3.2.10.1.

eriregulatsioon seaduse ja põhikirja p 3.2.10. suhtes. Korteriühistu liikmete tahe oli kehtestada

seadusest kõrgemat viivist, milleks on 0,15% päevas. See nähtub ka puudutatud isikule

saadetud arvetest, kus viivise määraks on märgitud 0,15% päevas.

Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31. oktoober

2019. a summas 114 eurot 53 senti. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning

mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

8. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna

avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude

tasumisega, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud

riigilõivu 200 eurot, s.o ettenähtust 150 euro võrra rohkem. Kohus selgitab, et avaldajal on

õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 alusel. Riigilõiv seadusega

kehtestatud määras, s.o 50 eurot, tuleb avaldaja kasuks puudutatud isikult välja mõista.

Avaldaja palub ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Avaldaja ja avaldaja valitseja

vahel sõlmitud käsunduslepingu p 3.3. kohaselt lähtutakse valitseja poolt osutatud teenuse eest

tasumisel, mis jääb väljapoole lepingus kokkulepitud ja seadusest tulenevat igapäevase

valitsemise toiminguid, valitseja poolt kehtestatud hinnakirjast, mis on kättesaadav valitseja

avalikul kodulehel www.elamuhaldus.ee.

Valitseja tavapärased teenused on loetletud käsunduslepingu p-s 2.10. Kohtumenetluses

esindamine ei kuulu tavapäraste teenuste hulka. Seega on valitseja kohtukulude väljamõistmine

iseenesest põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks

valitseja tasu 521 eurot 40 senti (koos käibemaksuga). Valitseja on teostanud toiminguid 5,5

tunni ulatuses. Kohus loeb valitseja tunnitasu 79 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Kohus,

arvestades

menetlusdokumentide

sisu

ning

mahtu,

leiab

et

avaldaja

valitseja

õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses

tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, avaldaja menetlusdokumendid ei ole mahukad,

puudutatud isik ei ole nõudele vastu vaielnud. Põhjendatud ei ole ajakulu dokumentide

skaneerimiseks ning e-toimikusse üleslaadimiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik

ajakulu praeguses menetluses 4 tundi, s.o rahaliselt 379 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja nõuab lepingulise esindaja kulude

hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel

sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu

arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks

kohustatud isikult saab nõuda menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt

käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Kuivõrd

avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta valitseja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu kuulub valitseja tasu hüvitamisele koos käibemaksuga.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik