2-19-20376/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20376

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. P. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

739,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Carlo

Kask (e-post: carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

05.04.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks M. P. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 5372599 (kliendinumber 8444423) alusel koostatud arvetest

nr 2016918107, 2017186266, 2017438509 ja 2017673924 tulenev võlgnevus summas

466,01 eurot (millest 357,89 eurot põhivõlgnevus, 83,12 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis perioodide 19.11.2016-16.12.2019, 19.12.2016-16.12.2019, 19.01.2017-16.12.2019

ja 19.02.2017-16.12.2019 eest ning 25,00 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 357,89 eurot) alates 19.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 24.04.2020 summas 10,02 eurot.

4. Välja mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 357,89 eurot) alates 25.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M. P. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 182,06 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-20376

2 (7)

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M. P. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 221 eurot (millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 147,82 eurot mõista M. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. P. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale M. P.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS

§ 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks

vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr 2-19-20376

3 (7)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagiavalduse M. P. vastu. 14.01.2020 ja

11.02.2020 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja

kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5372599 ja osamaksega vara müügilepingu nr 5372605

(liitumislepingu nr 5372599) kliendinumbriga 8444423 alusel 01.11.2016 koostatud arve nr

2016918107 summas 57,73 euro, 01.12.2016 koostatud arve nr 2017186226 summas 68,99 euro,

01.01.2017 koostatud arve nr 2017438509 summas 19,76 eurot ja 01.02.2017 koostatud arve nr

2017673924 summas 211,42 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest

perioodil 1. oktoober kuni 31. jaanuar 2017, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt 18.11.2016,

18.12.2016, 18.01.2017 ja 18.02.2017. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud

VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 45,33

eurot, perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 52,74 eurot, perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019

summas 14,68 eurot ja perioodi 19.02.2017 – 16.12.2019 summas 152,43 eurot. Lisaks nõuab

hageja viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 357,89 euro täitmiseni lugedes viivise määraks

0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

pärast lepingu ülesütlemist 25.02.2017 tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018,

01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.02.2020 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse väljavõte 20.03.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks

05.04.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 20.04.2020 kell 24:00

(TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

Tsiviilasi nr 2-19-20376

4 (7)

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus

ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS

§ 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 5372599

ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 53722605 kliendinumbriga

8444423 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud

kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 357,89 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 357,89 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemike eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas

45,33 eurot, perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 52,74 eurot, perioodi 19.01.2017 –

16.12.2019 summas 14,68 eurot ja perioodi 19.02.2017 – 16.12.2019 summas 152,43 eurot

(seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal

kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on

Tsiviilasi nr 2-19-20376

5 (7)

tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe,

kus

viivisemäär

ületab

kolmekordset

seadusjärgset

viivisemäära.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et perioodi eest 18.11.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena

ja alates 19.12.2019 protsendina.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.11.2016 arve nr 2016918107

maksetähtaeg oli 18.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017186226 maksetähtaeg oli 18.12.2016,

01.01.2017 arve nr 2017438509 maksetähtaeg oli 18.01.2017 ja 01.02.2017 arve nr 2017673924

maksetähtaeg oli 18.02.2017. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud

teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab,

et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava

tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja viivituses 01.11.2016 arve nr 2016918107 tasumisega alates 19.11.2016,

01.12.2016 arve nr 2017186226 tasumisega alates 19.12.2016, 01.01.2017 arve nr 2017438509

tasumisega alates 19.01.2017 ja 01.02.2017 arve nr 2017673924 tasumisega alates 19.02.2017.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 57,72 euro (01.11.2016 arve

nr 2016918107) puhul 14,21 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.11.2016-31.12.2016

8

0,021858

0,012616

43

0,542488

01.01.2017-16.12.2019

8

0,021918

0,012651

1080

13,66308

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 68,99 euro (01.12.2016 arve nr 2017186226) puhul

16,53 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.12.2016-31.12.2016

8

0,021858

0,01508

13

0,19604

01.01.2017-16.12.2019

8

0,021918

0,015121

1080

16,33068

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 19,76 euro (01.01.2017 arve nr 2017438509) puhul

4,60 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.01.2017-16.12.2019

8

0,021918

0,004331

1062

4,599522

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 211,42 euro (01.02.2017 arve nr 2017673924) puhul

47,78 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Tsiviilasi nr 2-19-20376

6 (7)

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.02.2017-16.12.2019

8

0,021918

0,0046339

1031

47,775509

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 83,12 eurot (14,21€+16,53€+4,60€+47,78€). Sissenõutavaks muutunud

viivise summas 182,06 eurot (265,18€-83,12€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 19.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 10,02 eurot (357,89€ x 8%/365 kp x 13 kp perioodi eest

19.12.2019-31.12.2019 + 357,89€ x 8% / 366 kp x 115 kp perioodi eest 01.01.2020-24.04.2020)

ning alates 25.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi

tegemise ajal 8% aastas.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud

on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need

tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb

mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 25.02.2017. Hageja saatis

võlateatised kostjale 01.04.2018 maksumusega 15 eurot, 01.05.2018 maksumusega 5 eurot ja

01.06.2018 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja

sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

125,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420

eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 177344 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu M. P. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud

kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu

analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

Tsiviilasi nr 2-19-20376

7 (7)

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (80€+20%

käibemaks).

10. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 66,89 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

147,83 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult

ei ole tal kulusid tekkinud.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik