2-19-20070/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20070 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P S vastu raha tasumise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Lepinguline esindaja Tarvo Ilves (elektronpost tarvo@plusplus.ee) Kostja P S (isikukood xxx, aadress xxx) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) 18.12.2019.a Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus P S (isikukood xxx) vastu.

2. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kanda.

4. Jätta P S (isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital (registrikood 11919806) välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

2 (3) või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse P S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis avalduse 16.03.2020 kohtumäärusega käiguta. Hageja esitas 26.03.2020 menetlusdokumendi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses on hageja kostja aadressiks märkinud xxx. Kohus võttis 27.03.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Kostja on rahvastikuregistri andmete xxx kodanik. Rahvastikuregistrisse on kostja elukoha aadressiks märgitud xxx, millele tähitud postiga saadetud menetlusdokumendid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohus on välja selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-17-103886 toimunud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud menetlusdokumente nimetatud aadressile kätte toimetada. Tsiviilasjas nr 2-18-19415 on Politseija Piirivalveamet kohtule teatanud, et kostja nimetatud aadressil ei ela.

Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand registriosa numbriga xxx. Registriosa väljatrükist nähtuvalt registreeriti 17.04.2020 kinnistamisavaldus nr xxxx, seoses notari, A S, tehinguga nr xxx. Notar A S on kohtule teatanud, et kostja on tehingu tegemisel avaldanud oma elukoha aadressiks xxx. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja elukoht on xxx Vabariik, mitte Eesti.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 70 lg 4 p 1 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [--]. TsMS § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

Kohus leiab, et hageja on ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I) art 4 lg 1 ja art

17 lg 1 lit a või b järgi esitada tema vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o xxx.

Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt ka Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja elukoht on xxx ning Brüssel I määruse järgi tuleb hagiavaldus esitada xxx kohtule. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi läbi vaatamata.

3 (3) 4. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule menetluskulude tekkimist avaldanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude tekkimist kostjale. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata.

5. Hagejal on õigus saada menetluses tasutud riigilõiv tagasi, sest kohus jättis hagi läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamiseks peab hageja kohtule esitama taotluse, millest nähtub pangakonto number koos pangakonto omaniku nimega, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik