1-20-2076/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-2076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2076 /19230100514/ Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kriminaalasi Martin Küti süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raigo Aas Süüdistatav

Kaitsja MARTIN KÜTT – asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; elukoht vabaduses: xxx, Harjumaa; isikukood: 38903120244; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx, xxx; karistatus: varem kriminaalkorras 2 korral karistatud, viimati Harju Maakohtu 24.09.2015 otsusega KarS § 136 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud ja 16 päeva, millest vabastati Harju Maakohtu 20.01.2017 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud; tõkend: vahistamine, kohaldatud alates 17.12.2019 (kahtlustatavana kinni peetud 16.-17.05.2019; 12.- 13.12.2019; 16.12.2019)

Mart Missik (kokkuleppel kaitsja)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1.1.Süüdi tunnistada Martin Kütt KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

1.2.Süüdi tunnistada Martin Kütt KarS § 4231 ja 424 lg 1 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

1.3.KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Martin Kütile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

1.4.KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud neli päeva (16.-17.05.2019; 12.- 13.12.2019), mil Martin Kütt oli kahtlustatavana kinni peetud, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

1.5. KarS § 74 lg 1 alusel pöörata koheselt täitmisele 6 (kuus) kuud vangistust algusega 16.12.2019, mil M.Kütt kahtlustatavana kinni peeti.

1.6.KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele, kui Martin Kütt 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 alusel nimetatud kontrollnõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 21, 5 ja 8 alusel määratud kohustusi: 1) ei tarvita ega oma narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) osaleb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis; 3) allub narkootiliste ainete sõltuvusravile ning registreerib end vabanemise järgselt ravile kahe nädala jooksul.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

1.7.Tõkend – vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud kohese vangistuse ärakandmist, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem.

2. Menetluskulud 2.1.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Martin Kütilt menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 2574,92 eurot, s.o: 1) I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiisi nr 19E-AN0555 teostamise kulu summas 84 eurot; 3) DNA ekspertiisi nr 19E-GE0541 teostamise kulust 57 eurot; 4) DNA ekspertiisi nr 19E-GE0612 teostamise kulu summas 57 eurot; 5) joobeseisundi tuvastamise uuringuakti nr 19X-LÕJ0681 kulu summas 119 eurot; 6) joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise kulu summas 126 eurot; 7) joobeseisundi hinnangu maksumus 52 eurot; 8) määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 619,92 eurot.

DNA ekspertiisi nr 19E-GE0541 teostamise kulust 171 eurot jätta KrMS § 180 lg 1, 3 alusel riigi kanda.

2.2.KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700015305. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

3. Asitõendid 3.1.Narkootiline aine on ekspertiisiakti nr 19E-AN0555 alusel jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida KarS § 83 lg 4, KarS § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

3.2.Plastikpudel asub PPA asitõendite hoidlas. Nimetatud asitõend konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

3.3.3 DVD-plaati asuvad kriminaalasja materjalide juures. Need esemed jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

4. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

5. SÜÜDISTUS Martin Kütt omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku kokku massiga mitte vähem kui 50,49 grammi, millest GHB-d puhtal vähemalt 21,7 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 16.05.2019 kell 11.45, millal Tallinnas Pirita teel asuvas x bussipeatuses tema suhtes teostatud isiku läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema jope parempoolsest taskust ära plastikpudel kirjaga „Gefilus 100g“, mille sees oli eelpool nimetatud narkootilist ainet GHB-d sisaldav vedelik massiga 50,49 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg

1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Gammahüdroksüvõihape (GHB) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega käitles Martin Kütt narkootilist ainet koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 14 inimesele. Seega Martin Kütt, käideldes ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Martin Kütt, olles karistatud 02.06.2019 liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 201 lg 1 järgi (juhtis sõidukit 02.06.2019) ja 31.07.2019 LS § 201 lg 2 järgi (juhtis sõidukit 09.07.2019) juhtis tahtlikult uuesti (s.o süstemaatiliselt) - 12.12.2019 kella 00.54 ajal Harjumaal, Tallinnas, Bensiini tänaval suunaga Liivaoja 2 poole, mootorsõidukit Fiat 500 registreerimismärgiga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. - 15.12.2019 kella 23.51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt 4 juures suunaga Maneeži tänava poolt, mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Martin Kütt rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega Martin Kütt, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Martin Kütt juhtis tahtlikult 15.12.2019 kella 23.51 ajal Harjumaal, Tallinnas, Narva mnt

4 juures suunaga Maneeži tänava poole, mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (narkojoove narkootilistest ainetest amfetamiin, kokaiin, GHB). Seega Martin Kütt rikkus LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Martin Kütt, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6. KOKKULEPPE SISU Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav Martin Kütt ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mida täpsustati protokolliliselt 24.04.2020 kohtuistungil järgmiset:

6.1.KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 1 järgi 9- kuulise vangistusega. Liitkaristuseks taotleb prokurör Martin Kütile KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Eelvangistuses viibitud neli päeva lugeda kantud karistuse hulka. KarS § 74 alusel pöörata koheselt täitmisele 6 kuud vangistust algusega 16.12.2019, mil Martin Kütt kahtlustatavana kinni peeti ning ülejäänud osas jätta karistus KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Süüdistatav peab katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21, 5 ja 8 sätestatud kohustusi.

6.2.Menetluskuluna tuleb Martin Kütilt välja mõista 2574,92 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 619,92 (32,40+97,20+45,36+97,20+110,16+54+54+64,80+64,80) eurot, sundraha 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisi ja DNA-ekspertiisikulud 198 (84+57+57) eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 297 (119+126+52) eurot. Süüdistataval võimaldatakse menetluskulusid tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. DNA-ekspertiisikulu summas 171 eurot jätta riigi kanda.

7. KOHTU SEISUKOHT 7.1.Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

7.2.Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Martin Kütt talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti tuleb Martin Kütilt välja mõista menetluskulud vastavalt kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik