2-18-7851/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

24. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7851

Tsiviilasi

KK hagi JJ vastu kahjuhüvitise 4000 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4320 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) KK (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja

(vastustaja)

JJ

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-

7851 muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta KK apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud KK kanda.

4. Välja mõista KKlt JJ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 720 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. KK (hageja) esitas 20. mail 2018 Tartu Maakohtule hagi JJ (kostja) vastu, paludes kostjalt

enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 4000 eurot ja alates hagi esitamisest seadusjärgse viivise

2 (8)

kuni põhinõude tasumiseni. Tartu Maakohus saatis asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks

Harju Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2014. a lõpus suulise kasvava metsa raieõiguse

müügilepingu, mille alusel omandas hageja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul õiguse raiuda metsa

810 tm ulatuses. Kostjat lepingu sõlmimisel esindanud U J väljastas hagejale 1. detsembril 2014

metsateatise. Hageja tasus kostjale raieõiguse eest 4000 eurot.

Hageja tellis osaliselt raieõiguse teostamise teenuse (metsa langetamine ja väljavedu)

Xxxxxxxx OÜ-lt, kes teostas raiet ca 370 tm ulatuses 2014. a detsembris ja 2015. a jaanuaris.

2015. a mais tellis hageja ca 40 tm ulatuses küttepuude tegemise FIE VVilt. Veel tellis hageja

2015. a kevadel metsaraie teenuse Yyyyyyyyy OÜ-lt, kes lõikas metsateatises määratletud alalt

ca 320 tm puitu. Seda puitu hageja enam kätte ei saanud, sest kostja esindaja kaebas hageja

peale Keskkonnainspektsiooni ja keelas hagejal kinnistule ligipääsu. Ligikaudu 80 tm metsa jäi

maha võtmata.

Hageja on saanud 810 tm puidust kätte ainult 410 tm, ülejäänud 400 tm eest on hageja küll

tasunud, kuid selles osas ei ole kostja lepingut täitnud. Hageja on teinud kulutusi metsa raiele

ja raieõiguse omandamisele. Kostja peab hagejale hüvitama saamata jäänud 400 tm puidu

väärtuse. SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS arvamuse kohaselt oli 2015. a metsaäärse

küttepuidu tihumeetri hind (ilma veokuluta lõpplaoni) ca 10 eurot/tm, mis teeb 400 tm hinnaks

4000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel on sõlmitud leping, mille eest tasus hageja kostjale

raieõiguse eest tasu 4000 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud. Kahju

hüvitamise eeldused on täitmata. Hageja raius kinnistul üle 810 tm puitu ja vedas selle ka ära.

Samuti on hageja nõue aegunud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja takistas tal lepinguga ette nähtud 320 tm puidu äravedamist

ja 80 tm puidu raiumist. Hageja esitatud Xxxxxxxx OÜ, FIE VVi ja Yyyyyyyyy OÜ arved ei

tõenda teostatud raieõiguse mahtu ja tõendid on ebausaldusväärsed. Osaühingu

METSAEKSPERT arvamuse kohaselt raiuti kinnistul ajavahemikus 2014 – 2015. a 856 tm

kasvavat metsa. Hageja tegutses 2015. a augustis ja septembris kostja kinnistul segamatult.

Kuna hageja ei ole kostjale andud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, ei saa ta nõuda

täitmise asemel kahju hüvitamist. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja hoidis kokku maha

raiutud ja maha raiumata jäänud puidu kokkuvedamise kulu ning maha raiumata puidu raiekulu.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 4320,80 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 2014. a suuliselt kasvava metsa raieõiguse

müügilepingu, mille alusel omandas hageja õiguse raiuda 810 tm ulatuses metsa Xxxxxxxx

Xxxxxx kinnistul. Kostja väljastas hagejale 1. detsembril 2014 metsateatise ja hageja tasus

kostjale 4000 eurot. Kostja esindaja U J pöördus 2015. a suvel Keskkonnainspektsiooni poole,

kes peatas kinnistul raietegevuse.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut ja takistas hagejal

kokku lepitud raiemahu teostamist ning peab seetõttu hagejale hüvitama tekkinud kahju.

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuid see on põhjendamata ja tõendamata ning

tuleb jätta rahuldamata.

3 (8)

Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks takistanud hagejal kokku lepitud

raiemahu teostamist. Hageja väitis, et 80 tm puitu jäi raiumata ning 320 tm puitu sai ta raiuda,

kuid ei saanud ära vedada. Neid asjaolusid tuli tõendada hagejal. Xxxxxxxx OÜ 4. septembri

2015. a arve Wwwww Wwwww OÜ-le ei tõenda metsas puidu raiumist ega äravedu. FIE VVi

6. mai 2015. a arvest Wwwww Wwwww OÜ-le ei nähtu, milles täpselt osutatud teenus seisnes.

VV kanti füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse 17. veebruaril 2016. Seega ei saanud

nimetatud isik esitada arvet juba 6. mail 2015. Wwwww Wwwww OÜ ja Yyyyyyyyyi OÜ

vahel 16. juunil 2016 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on ajavahemiku

1. märtsist 2015 kuni 1. juunini 2015 tööde sisuks märgitud 320 tm puude langetus ja

kokkuvedu. Samas nähtub äriregistri väljavõttest, et Wwwww Wwwww OÜ kanti registrisse

alles 14. juulil 2015. Seega ei saanud antud äriühing tellida ega töid vastu võtta enne 14. juulit

2015. Ainuüksi hageja esitatud fotodest ei saa järeldada, kui palju puitu on langetatud ning ära

veetud.

20. novembri 2018 osaühingu METSAEKSPERT arvamus kinnitab, et metsateatise alusel

raiuti tegelikult metsa lepingus kokku lepitust suuremas mahus, s.o 856 tm ulatuses. Raiumist

alustati pärast 17. maid 2014 ja lõpetati enne 2015. a juulit. Lisaks võib kostja esitatud fotodelt

järeldada, et platsidele ladustatud puitmaterjali veeti suve jooksul järk-järgult ära ning hageja

tellitud tehnika töötas platsil veel 2. septembril 2015. Maakohtu 8. aprilli 2019. a istungil

möönis hageja, et ta on saanud puidu kätte esimeselt ja kolmandalt laadimisplatsilt. Hageja ei

vaielnud vastu, et fotod olid tehtud kohtadest, kuhu ta langetatud puitu ladustas.

Keskkonnainspektsiooni tegevus raie peatamisel ei ole omistatav ega ette heidetav kostjale.

Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli kostja esindaja pöördumise sisu ja millisel

põhjusel väärteomenetlust läbi viidi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja esindaja

oleks inspektsiooni poole pöördudes esitanud valeväiteid. Vaatamata raietegevuse ajutisele

peatamisele sai hageja raiet jätkata. PPA 5. novembri 2018. a vastusest kostja teabenõudele

saab järeldada, et hageja korraldusel jätkati metsatöid pärast Keskkonnainspektsiooni

sekkumist. Seda, millised takistused oleksid hagejal olnud pärast väärteomenetluse lõppemist

puidu raiumisel ja raiutud puidu äravedamisel, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Muus

osas ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua, milles seisnes kostjale etteheidetav tegevus,

millega viimane lepingu täitmist takistas. PPA teabenõudes teatati hagejale, et politsei

andmebaasis ei ole registreeritud hageja kohta 2. septembril 2015 ja 24. augustil 2018

väidetavalt esitatud kaebusi. Hageja ise möönis, et politsei raietegevust ei takistanud, mistõttu

on hageja selgelt määratlemata etteheited kostja politsei poole pöördumiste osas asjakohatud.

Seega ei ole hageja tõendanud kostjapoolset lepingu rikkumist ega kahju tekkimist.

Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud lepingu rikkumist, ei ole hageja välja toonud ega

tõendanud, et ta oleks mistahes viisil andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks.

Maakohtu hinnangul oleks hagejal tulnud välja tuua ja tõendada, millal ja millise täiendava

tähtaja ta andis kostjale väidetava lepingu rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 115 lg 2).

Maakohus nõustus kostjaga, et sisuliselt esitas hageja saamata jäänud tulu nõude, nõudes

väidetavalt saamata jäänud puidu turuväärtuse hüvitamist (VÕS § 128 lg 4). Hageja ei ole

tõendanud, milliseid ettevalmistusi ta tegi tulu saamiseks. Hagiavalduses märkis hageja, et

SIHTASUTUSE ERAMETSAKESKUS arvamuse järgi on 400 tm hind ilma veokuludeta 10

eurot/tm. Kostja esitatud osaühingu METSAEKSPERT arvamuse kohaselt on 400 tm

kokkuveokulu 7 eurot/tm (kokku 2800 eurot) ning 80 tm raiekulu 5 eurot/tm (kokku 400 eurot).

Seega säästis hageja 3200 eurot. Lisaks hoidis hageja kokku kogu puidu äravedamise kulu,

mille hinnanguline maksumus on 1200 eurot. Hageja ei ole oma kahju nõude esitamisel

arvestanud kulusid, mida ta tegelikult säästis.

Kohtuistungil loobus kostja tunnistaja J. J ülekuulamise taotlusest. Olukorras, kus pool tõendi

kogumise taotlusest loobub, on teisel poolel võimalik ise vastav taotlus esitada. Hageja ei

esitanud tunnistaja J. J ülekuulamise taotlust ega toonud esile ühtegi asjaolu, mida ta tunnistaja

ütlustega soovis tõendada.

4 (8)

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus tõendeid hinnates valesti, et kostja ei

takistanud hagejat raiutud puidu äraviimisel (320 tm) ja metsa raiumisel (80 tm). Asjas on

tuvastatud, et hageja suhtes alustati Keskkonnainspektsiooni poolt 19. juunil 2015

väärteomenetlus ja tema suhtes oli raietegevus peatatud. Keskkonnainspektsiooni 14. mai

2019. a vastuse kohaselt on raieõiguse peatamine omistatav ja etteheidetav kostjale ja

raietegevuse jätkamise õigus anti vaid kostjale. PPA 5. novembri 2018. a vastuskirjast järeldub,

et raietegevus oli alates 19. juunist 2015 peatatud ja 2. septembril 2015 on kostja teatanud

politseile, et tema arvates toimub puidu vargus. Kostja välistas igasuguse hageja tegevuse.

Maakohus on õigustamatult omistanud osaühingu METSAEKSPERT arvamuses toodud

raietegevuse täies ulatuses hagejale. Keskkonnainspektsioon andis loa raietegevuse jätkamiseks

kostjale, järelikult jätkas raietegevust kostja.

Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja esitatud arved ei tõenda raie mahtu ja on

ebausaldusväärsed. Samuti jättis maakohus tähelepanuta Keskkonnainspektsiooni 14. mai

2019. a vastusega esitatud J. J ülekuulamise protokolli. Wwwww Wwwww OÜ ja Yyyyyyyyy

OÜ akti kohaselt oli maha saetud 320 tm puitu. Koos kasvama jäänud kogusega (80 tm) on see

osa puitu, mida hageja enam kostja metsast kätte ei saanud. Aktil on ekslikult märgitud

kuupäevaks 16. juuli asemel 16. juuni, mis ei muuda kinnistuse sisu õigsust. Väärteoasja

ülekuulamise protokollis tunnistab kostja esindaja, et raietegevuse peatamise hetkel oli

laoplatsil ca 150 tm metsamaterjali.

Maakohus järeldas kostja esitatud fotodelt ja PPA 5. novembri 2018. a vastusest, et platsidele

ladustatud puitmaterjali veeti suve jooksul järk-järgult ära ning hageja tellitud tehnika töötas

platsil veel 2. septembril 2015. Viidatud platsidele (naaberkinnistule) oli hageja ladustanud veel

2014. a lõpus ja 2015. a alguses raiutud puitu, mis ei puuduta kuidagi hagis nõutud 320 tm

puitu. Tõenditest ei saa teha järeldus, et hageja jätkas raietegevust.

Maakohus leidis ekslikult, et kahju hüvitise nõudmiseks pidi hageja andma kostjale täiendava

tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Kostja pöördumine Keskkonnainspektsiooni ja raie peatamine

kinnitavad veenvalt VÕS § 114 lg 4 mõttes kostja tahet keelduda lepingu täitmisest. Seda enam,

et kostja esitas 2. septembril 2015 kuriteoteate olukorras, kui hageja hakkis varasemalt raiutud

puitu naaberkinnistul. Veel on kostja kutsunud korduvalt välja politsei ja pöördunud Kanal 2-s

jooksnud saate C-Komando poole.

Maakohus leidis põhjendamatult, et ka hageja kahju nõue on tõendamata ja et hageja ei ole oma

kahju nõude esitamisel arvestanud kulusid, mida ta tegelikult säästis. SIHTASUTUSE

ERAMETSAKESKUS arvamuse kohaselt oli 2015. a metsaäärse küttepuidu lõpplaohind 22-

23 eurot/tm. Selles on kõik kulud sisse arvestatud. Hageja arvestas tunduvalt suurema kuluga

kui kostja.

Hageja ei nõustunud tõendi kogumisest loobumisega. Tegemist on olulise menetlusõiguse

normi rikkumisega. Maakohus leidis vastuoluliselt, et tõendi kogumisest loobumine tuleb vastu

võtta, sest hageja oleks saanud taotleda ise tunnistaja ülekuulamist. Samas jättis maakohus

hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

5 (8)

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse õiguslikku põhjendust. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

7. Esmalt hindab kolleegium apellatsioonkaebuse väidet olulise menetlusõiguse normi

rikkumise kohta, mis seisnes maakohtus tunnistaja J. J üle kuulamata jätmises.

7.1. Kostja taotles tunnistaja J. J ülekuulamist 29. märtsi 2019. a menetlusdokumendis,

täiendatud 7. juuni 2019. a menetlusdokumendiga (tl-d 102-103, 128-129). Maakohus lahendas

taotluse 14. oktoobri 2019. a eelistungil ja rahuldas kostja taotluse. Hageja esindaja vaidles

kostja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastu (vt maakohtu 14. oktoobri 2019. a eelistungi

protokoll; tl 133).

Maakohtu 20. jaanuaril 2020. a kohtuistungil kostja loobus tunnistaja J. J ülekuulamise

taotlusest. Hageja ei olnud sellega nõus ja avaldas, et hageja taotleb sama tunnistaja

ülekuulamist. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata (vt maakohtu 20. jaanuari 2020. a

kohtuistungi protokoll; tl-d 142 pöördel-143).

7.2. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob

ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1

tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamisel TsMS

§-s 242 sätestatut rikkunud. Tegemist oli olukorraga, kus tõendi kogumist taotlenud kostja

loobus tõendist enne selle kogumist. Hageja vaidles tõendi kogumise taotlusele vastu, kuid

kohtuistungil esitas taotluse, et soovib ise tunnistajat üle kuulata. Maakohus on ekslikult otsuse

p-s 69 märkinud, et hageja ei taotlenud tunnistaja ülekuulamist, sest kohtuistungi protokollist

nähtub, et maakohus on hageja vastavasisulise taotluse jätnud rahuldamata (tl 143). Maakohus

on õigesti jätnud hageja taotluse rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud, mida ta soovib

tunnistaja ütlustega TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. Eelnevalt ei olnud hageja tunnistaja

ülekuulamisega nõus, mistõttu ei olnud tegemist kogutava tõendiga, mida hageja soovis oma

väidete tõendamiseks koguda (vrd Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-

15, p 15).

8. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu

tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud

apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam hagi aegumise küsimuse üle. Maakohus

tuvastas, et hageja nõue ei ole aegunud (vt maakohtu otsuse p 46).

Uute asjaolude esitamine apellatsioonimenetluses on piiratud. Ringkonnakohus menetleb uut

asjaolu üksnes juhul, kui on täidetud TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus. Hageja on

apellatsioonkaebuse juurde lisanud dokumendi „tegevuste kronoloogia“. See sisaldab

asjaolusid, mida varem ei ole maakohtu menetluses esitatud. Kui hageja leidis, et tegemist on

asjaoludega, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, pidi ta need esitama maakohtu menetluses.

Asja materjalidest ei nähtu, et maakohtu menetluses oli hagejale asjaolude avaldamine piiratud.

Hageja viibis isiklikult kohtuistungitel ning tal oli võimalus korduvalt oma seisukohti avaldada

nii kirjalikult kui ka suuliselt. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus

apellatsioonkaebusele lisatud dokumendis (tegevuste kronoloogia) avaldatud uute asjaoludega

(tl-d 165-167).

9. Hageja on kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

(VÕS § 115 lg 1). Pooled ei vaidle, et nende vahel oli lepinguline suhe. Maakohtu hinnangul

on poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügileping, mille alusel tasus hageja

kostjale raieõiguse eest 4000 eurot ning hageja omandas õiguse raiuda 810 tm ulatuses metsa.

6 (8)

Maakohus on pidanud pooltevahelist suhet müügilepingulaadseks suhteks. Kuigi tegemist ei

ole müügilepinguga, ei anna see alust kahelda maakohtu lõppjärelduse õigsuses, et hageja kahju

hüvitamise nõude eeldused on täitmata.

Kolleegium muudab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust sellega, et poolte vahel on

sõlmitud kinnisasja rendileping (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-280,

p-d 22 ja 23).

Raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu on avatud metsaseaduse (MS) § 37 lg-tes 6 ja 7.

Raieõigus annab MS § 37 lg 7 esimese lause järgi õiguse langetada puid lepingus fikseeritud

ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest

puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga

kaasneb MS § 37 lg 7 teise lause järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Lisaks

näevad MS § 37 lg 7 kolmas ja neljas lause ette selle lepingu ülemineku kinnisasja

võõrandamisel.

Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks

rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise

reeglite järgi saadava vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS §

339).

10. Hageja on kostja vastu esitanud täitmise asemel kahju hüvitamise nõude. Kohustuse

rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab poolte vahel olema

kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud, vastutama selle eest ja võlausaldajale

peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele.

10.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja takistas hagejal raieõiguse teostamist ning kas

hagejal jäi selle tõttu 400 tm puitu saamata. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle.

10.2. Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning hagejale ei ole kahju tekkinud.

Samuti leidis maakohus, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega täitmiseks vastavalt

VÕS §-le 114. Seega on maakohus kontrollinud kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

11. Hageja seostas kostja lepingu rikkumist ennekõike sellega, et kostja pöördumise tõttu

peatas Keskkonnainspektsioon kinnistul raie teostamise, kostja pöördus politseisse ja

paigaldatud oli silt „Eramaal viibimine keelatud“. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldustega,

et Keskkonnainspektsiooni tegevus raie peatamisel ei ole omistatav ega ette heidetav kostjale

ning pärast peatamist sai hageja raiet jätkata.

Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme oluliselt

rikkunud (maakohtu otsuse p-d 58 ja 59). Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga, et kostjapoolne raieõiguse teostamise takistamine on tõendamata. Asjaolu, et

kostja esindaja pöördus Keskkonnainspektsiooni poole hageja tegevuse kontrollimiseks ja

raietegevus ajutiselt peatati, ei ole käsitletav kostjapoolse lepingu rikkumisena (tl-d 122-126).

Samuti ei saa kostjapoolseks takistuse tegemiseks pidada seda, kui kostja teatas 2. septembril

2015 politseile puitmaterjali varastamise kahtlusest (tl 90). Esmalt märgib kolleegium, et VÕS

§-st 343 on rendileandjal õigus kontrollida rendilepingu eseme majandamist ja selle korrashoiu

tagamist. Hageja pidi raieõiguse teostamisel kinni pidama keskkonnakaitsenõuetest, mille

täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Nõuete rikkumise korral võis riikliku järelevalvet

teostav asutus väärteomenetluse ajaks raie peatada. Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse

rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd,

kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab (VÕS § 101 lg 3). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et

kostja välistas hageja tegevuse oma kinnistul, mistõttu ei saanud hageja raietegevust jätkata.

Keskkonnainspektsiooni infopäringu vastuse kohaselt võis raietegevust pärast J. J ja hageja

ülekuulamist jätkata, s.o pärast 22. juunit 2015 (tl 122).

Kolleegium märgib, et täiendava tähtaja määramisel kostja rikkumise korral on tähendus vaid

siis, kui võlgnik rikkumise eest ka vastutab. Täiendava tähtaja määramine ise

7 (8)

õiguskaitsevahend ei ole. Kuna kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal ei ole

kostja suhtes õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, siis ei ole tähendust ka täiendava tähtaja

määramisel. Need seisukohad tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

12. Maakohus tuvastas, et osaühingu METSAEKSPERT arvamusest tulenevalt on raiet

teostatud lepingus kokkulepitud mahtu ületades, s.o 856 tm, ning raiet alustati pärast 17. maid

2014 ja lõpetati enne 2015. a juulit (tl-d 71-89). Hageja leiab, et maakohus on õigustamatult

omistanud sellises ulatuses raietegevuse hagejale. Kolleegium hageja väitega ei nõustu.

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, arved ja

fotod (tl-d 8 ja pöördel, 9-15, 32-35, 29-30). Tõendite ebausaldusväärsuse küsimuse tõstatas

kostja 23. novembri 2018. a menetlusdokumendis (tl-d 66-68). Maakohus leidis, et arve nr 5 ja

akt on ebausaldusväärsed. Samas on maakohus eeltoodud dokumentaalseid tõendeid koosmõjus

teiste tõenditega TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hinnanud.

Kolleegium peab võimalikuks eeltoodud vastuolu kõrvaldada. Menetluse käigus ei teavitanud

maakohus hagejat sellest, et maakohus võib kaaluda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite

osas TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaldamist. Apellatsioonkaebuses on hageja selgitanud, et

tegemist on inimliku eksitusega kuupäevade märkimisel. Kolleegium märgib, et ainuüksi see,

et arvel ja aktil võib olla märgitud vale kuupäev, ei tähenda automaatselt, et tõend on

ebausaldusväärne (intellektuaalne võltsimine). Küll aga nõustub kolleegium maakohtu

seisukohaga, et esitatud dokumentaalsed tõendid, sh fotod, ei tõenda hageja väiteid selle kohta,

kui palju puitu ta sai raiuda ja ära vedada. Eeltoodud tõendid ei tõenda, et hageja ei saanud 400

tm ulatuses puitu kätte. J. J väärteoasja ülekuulamise protokoll ei tõenda hageja väidet, et

laoplatsile jäi 320 tm puitu, mille äravedu kostja takistas (tl-d 125-126). Maakohus on seda

tõendit koosmõjus teiste tõenditega hinnanud (vt maakohtu otsuse p 53). Tõendamata on hageja

väide, et ta vedas pärast raie ajutist peatamist ära üksnes varem maha raiutud puitu.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et hageja ei tõendanud, et tal

jäi lepingu rikkumise tõttu saamata 400 tm puitu. Maakohtu seisukohad võimaliku tekkinud

kahju suuruse osas tuleb otsusest välja jätta, sest tuvastatud asjaoludel ei ole hagejale kahju

tekkinud.

13. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude

jaotust

muuta.

Apellatsioonkaebuses

ei

vaidlustata

hüvitatavate

menetluskulude suurust. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

13.1. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja palub ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskuludena (lepingulise esindaja kulu)

mõista hagejalt enda kasuks välja 1435,50 eurot. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 145 eurot (käibemaksuta). Ajakulu

oli seotud järgmiste toimingutega: apellatsioonkaebusega tutvumine, selle analüüs ja selgitused

kliendile 1 tund; vastuse koostamine 7 tundi ja 15 min. Hageja leiab, et kostja lepingulise

esindaja ajakulu ei ole põhjendatud.

Kostja lepingulise esindaja tunnihind 145 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi hinnangul

arvestades asja mahtu ja keerukust mõistlik. Mõistlikuks saab pidada tunnihinda 120 eurot

(käibemaksuta). Samuti vähendab kolleegium ajakulu, sest vastuses apellatsioonkaebusele on

kostja esindaja korranud oma varasemas menetluses esitatud seisukohti. Arvestades asja

keerukust ja mahtu on TsMS § 175 lg 1 järgi kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks,

mille hageja on kohustatud kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seotud

toimingute eest, 600 eurot (5 tundi x 120 eurot), millele lisandub käibemaks 120 eurot. Kuna

kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt

mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 173 lg 10). Kostja ei ole palunud

8 (8)

kohustada hagejat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177

lg 4).

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler