1-10-2545/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-2544

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 märts 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2545 (09230108692) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.M-i süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi

Lühimenetlus Prokurör Maigi Simson Süüdistatav Z.M

ik: xxx, kodakondsuseta, kutseharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx,

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2009 kuni 01.06.2009, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 01.06.2009

Varem kriminaalkorras karistatud: Narva Linnakohtu 13.05.2005 otsusega KarS § 414 lg 2 ja § 415 lg 1 järgi vangistus 4 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Katseaja lõpp 13.05.2008; Väärteokorras karistatud 22 korda Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. Z.M süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.05.2009 kuni

01.06.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks)

2 kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Z.M-ile mõistetud ja ärakandmata

tähtajaline vangistus 1 kuu ja 28 päeva Z.M-i suhtes kohaldamata, jättes

selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.M temale

määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.M järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Z.M-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise

katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.03.2010.

7. Z.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. Z.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.M, 1-10-2545, kaitsjatasu“.

9. Z.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1

p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.M, 1-10-2545, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 13.04.2010 ning kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.04.2010.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Z.M süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt kinni peetud varguse

toimepanemiselt, osutas 31.05.2009 kella 18:00 paiku Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuvas

kaupluses „Konsum“ vastupanu oma ametiülesandeid täitvale Põhja Politseiprefektuuri Ida

politseiosakonna konstaabel Rudolf T´ile, hammustades viimast paremast reiest, millega

3

tekitas politseiametnikule füüsilist valu ning vastavalt Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardile lahtise hammustushaava reiel.

Seega Z.M pani võimuesindaja suhtes toime vägivalla seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Z.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kuigi sündmusest midagi ei mäleta. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süütegu kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 31.05.2009 koostatud kannatanu Rudolf T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta

31.05.2009 autopatrullis koos Andrei K ja sai kell 18 väljakutse Mahtra 1 asuvasse

Konsumisse, kus oli kinni peetud varas. Kohale jõudes nägi turvaruumi kõrval kõhuli

maas kinnipeetut. Hakkas kinnipeetut tõstma, et viia teenistusautosse, kuid kinnipeetu

hakkas osutama vastupanu, mille käigus hammustas teda paremast jalast, mille tõttu tundis tugevat valu. Järgnevalt toimetati kinnipeetu Ida politseiosakonda, kus kinnipeetu keeldus oma andmete esitamisest. Pöördus kiirabisse, kuivõrd kinnipeetu avaldas, et ta on HIV positiivne. (t/l 2-5)

• 31.05.2009 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati Lasnamäe traumapunktis, et

patsient kaebab selle üle, et teda hammustas kurjategija, paremal reiel hammustushaav, veritseb. Diagnoositi reie haav. (t/l 6-6B)

• 31.05.2009 koostatud tunnistaja Andrei K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

tunnistaja, et 31.05.2009 oli autopatrullis koos Rudolf Tga ja kell 18 said väljakutse kaupluse Konsum juurde, kus oli turvatöötajate poolt kinni peetud varas. Kohale jõudes nägid maas turvaruumi kõrval põrandal kõhuli meesterahvast. Hakates teda tõstma hakkas

kinnipeetu osutama vastupanu, mille käigus hammustas Rudolf Tt parema jala

piirkonnast. Kinnipeetu toimetati Ida politseiosakonda, kus ta keeldus isikuandmete esitamisest. (t/l 8-11)

• 31.05.2009 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Z.M kahtlustatavana kinni kell 18.00, vabastati 01.06.2009 kell 09.30. (t/l 12-15)

• 01.06.2009 koostatud kahtlustatava Z.M-i ülekuulamise protokollist

nähtuvalt seletas kahtlustatav, et oli eile Konsumi poes ja tahtis varastada pudeli viina.

Teda peeti kinni ja selle käigus hammustas politseinikku jalast. Rohkem toimunust ei mäleta. Oma meelest ta HIV positiivne ei ole, seda kontrolliti 2003 aastal vanglas. (t/l 16- 19)

• Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Z.M-i keskmiseks päevasissetulekuks oli 310 krooni. (t/l 31)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: kahtlustatava Z.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Rudolf T ja tunnistaja Andrei K ütlusi, Lasnamäe traumapunkti patsiendikaarti, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, andmeid keskmise päevasissetuleku kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so

võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel tunnistanud, et hammustas politseiametnikku jalast kui

teda taheti toimetada politseiosakonda pärast viina varguse katset kauplusest. Seega sai

süüdistatav aru, et seoses tema poolt süüteo toimepanemisega on ta kinni peetud ning politseiametnikud tulid teda ära viima. Sellest tulenevalt sai ta ka sellest aru, et vormiriietust

4 kandvad politseiametnikud täidavad oma teenistuskohustusi ning on oma teenistuse tõttu

võimuesindajad. Sellele vaatamata kasutas süüdistatav võimuesindaja suhtes füüsilist vägivalda, tekitades politseiametnikul füüsilist valu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav

püüdis taolise vägivallaga püüda takistada võimuesindajal oma teenistuskohustusi täitmast, takistamaks tema kinnipidamist ja toimetamist politseiasutusse. Kohus leiab, et süüdistatava

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millistest

suurem osa on tasutud. Peale selle nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval on olnud ka sissetulekut. Samas ilmnes kohtuistungil, et tal siiski alaline sissetulek puudub, millest annab kohtu arvates tunnistust ka asjaolu, et süüdistatav peeti kinni viinapudeli varguselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd tal

puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist ei olnud sellise tervisekahjustusega, mis tinginuks operatiivset ravi kannatanul, mistõttu ei ole

kohtu arvates süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu võib süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatavat on varem kohtu

poolt karistatud aastaid tagasi ning tema suhtes jäeti pikaajaline vangistus kohaldamata, allutades ta käitumiskontrollile ning seda vangistust ei pööratud täitmisele, siis võiks arvata,

et käitumiskontroll suudab teda hoida õiguskuulekana. Samas aga nähtub karistusregistri andmetest, et ta on katseajal ja sellele järgnevalt korduvalt toime pannud väärtegusid, mis on

seotud alkoholi või narkootilise aine tarvitamisega. Seevastu on viimane väärtegu toime pandud 31.05.2009 ning puuduvad andmed, et viimase 10 kuu jooksul oleks süüdistatav toime

pannud uusi süütegusid. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatav on oma

käitumist järsult ja oluliselt muutnud paremuse poole ning kohus peab võimalikuks jätta

süüdistatava suhtes temale mõistatava karistuse kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Samas, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja varasemaid

väärteokaristusi, mis on olnud üldjuhul seotud mõnuainete tarvitamisega, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile.

Märt Toming kohtunik