2-20-2643/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-2643

Tsiviilasi

A B, R G avaldus Garaažiühing Liblika-Sõpruse

(kustutatud)

likvideerimise

algatamiseks

ja

likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: A B (isikukood xxx, elukoht xxx);

Avaldaja II: R G (isikukood xxx, elukoht xxx);

Puudutatud isik I: Garaažiühing Liblika-Sõpruse

(kustutatud, registrikood 80196845);

Puudutatud isik II: A S (isikukood xxx, elukoht xxx);

Puudutatud isik III: I M (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ja algatada Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud,

registrikood 80196845) likvideerimismenetlus.

2. Määrata Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) likvideerijateks A B (isikukood

xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) ja R G (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx).

3. Kohustada

likvideerijaid

A

B

ja

R

G

viivitamata

kohtule

teatama

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Garaažiühing Liblika-Sõpruse registrist

kustutamisest. Pärast likvideerijate tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule

aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 25. veebruariks 2021 registrist

kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta

(ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse

või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist

ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates

nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni.

Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

4. Jätta menetluskulud Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) kanda. Välja

mõista Garaažiühing Liblika-Sõpruse (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot

solidaarselt avaldajate A B ja R G kasuks.

2-20-2643

2 (5)

5. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajatele ja likvideerijate kaudu Garaažiühingule

Liblika-Sõpruse (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle

edastamisest avaldajatele ja puudutatud isikule I, s.o alates 23.04.2020.

6. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldajad või puudutatud isik I esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Hooneühistu likvideerija on muu hulgas kohustatud:



lõpetama ühistu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(TÜS § 82 lg 2);



esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava ühistu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (TÜS § 83);



koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (TÜS § 84 lg

2);



koostama majandusaasta aruande ühistu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (TÜS § 84 lg 3);



avaldama viivitamatult teate ühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (TÜS §

85 lg 1-3);



rahuldama ühistule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (TÜS § 87

lg 1);



koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (TÜS § 88 lg 1);



esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani ühistu asukohas tutvumiseks kõigile liikmetele ning sellest

liikmetele teatama (TÜS § 88 lg 3);



esitama avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-teate

avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks

esitamisest liikmetele teatamisest ja tingimusel, et ühistu ei osale Eestis poolena üheski

käimasolevas kohtumenetluses (TÜS § 93 lg 1);



andma ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule

(TÜS § 94 lg 1);

 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²);

 Kohus selgitab, et erinevalt TÜS 5. peatükis sätestatust võib hooneühistu likvideerimisel jagada

liikmete Aukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt

korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused

võõrandada neid liikmelisuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. Sellisel juhul ei rahuldata

võlausaldajate nõudeid korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisele kuuluva

kinnisasja või hoonestusõiguse arvel. Kui muust varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisa,

koormatakse likvideerimismenetluse käigus enne korteriomandite või korterihoonestusõiguste

hooneühistu

liikmetele

võõrandamist

hooneühistule

kuuluvad

korteriomandid

või

2-20-2643

3 (5)

korterihoonestusõigused rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuete tagamiseks võlausaldajate

kasuks hüpoteekidega (vt HÜS § 18).

MENETLUSE KÄIK

1. Garaažiühing Liblika-Sõpruse kustutati registrist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §

361 lg 3 alusel 26.07.2012 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldajad esitasid

17.02.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid määrata Garaažiühingu Liblika-Sõpruse

likvideerijaks ühistu liikmed I Mi, A B ja R Gi.

2. Kohus jättis avalduse 16.03.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajaid tasuma

avalduselt riigilõivu 50 eurot, märkima avalduses avaldajate kontaktandmed, esitama uue

likvideerija kandidaadi ja tema nõusoleku ning likvideerija seisukoha likvideerija tasu ja kulude

osas. Avaldajad esitasid 01.04.2020 enda kontaktandmed ning likvideerija kandidaatidena

uuesti ühistu liikmed A B ja R Gi, kes ei soovi likvideerijana tasu. Avaldajad tasusid avalduselt

riigilõivu 50 eurot.

3. Kohus algatas 02.04.2020 määrusega menetluse likvideerimise otsustamiseks ja küsis

avalduse kohta seisukohad puudutatud isiku I endistelt juhatuse liikmetelt A S ning I M.

Puudutatud isikud II ja III olid nõus A B ja R Gi likvideerijaks määramisega.

4. Kohus palus 13.04.2020 kirjaga likvideerija kandidaatidel esitada vastused kohtu

küsimustele, et hinnata kandidaatide sobivust. Kandidaadid esitasid 16.04.2020 ühise vastuse

kohtu küsimustele ja seisukoha.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

6. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille

eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja

valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade Aukasutust.

HÜS § 20 lg 1 näeb ette, et alates selle seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid,

kelle eesmärk vastab HÜS § 1 lg-le 1, asutada Ault selles seaduses sätestatud korras. HÜS § 20

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja enne

HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Puudutatud isik I on asutatud enne HÜS

jõustumist 1. jaanuaril 2005. Puudutatud isiku I põhikirja ei ole viidud vastavusse HÜS

sätetega. Sellest järeldab kohus, et puudutatud isik I on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv

juriidiline isik. HÜS § 1 lg 2 järgi tuleb HÜS-s reguleerimata juhtudel kohaldada

tulundusühistuseaduse (TÜS) sätteid.

7. TÜS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus (ÄS) osaühingu kohta sätestatut, kui

TÜS-st ei tulene teisiti. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb,

et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada

likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist

kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise

taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on

2-20-2643

4 (5)

avaldajad puudutatud isiku I liikmed, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku I

võlausaldajatega ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

8. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul I on vara (vallasvarana 12 boksist koosnev garaaž).

Kuna puudutatud isikul I on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata

selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

9. Kohus määrab likvideerijateks avaldajad, s.o A B ja R Gi. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib

kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu

hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaadid on

avalduses andnud nõusolekud enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Avaldajad

esitasid kohtule 16.04.2020 andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta, mis võimaldavad

eeldada, et nad suudavad likvideerimise vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja

likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Kohus leiab, et isikud vastavad TsMS § 603

lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. A B ja

R Gi on andnud nõusolekud enda likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isikute

suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid,

mis välistaksid A B ja R Gi likvideerijateks nimetamise.

10. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijate õigused ja kohustused on sätestatud TÜS

§ 82-94. Sealjuures on likvideerijad kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerijad kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peavad likvideerijad esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijatel ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerijad

kohustatud need hoiule võtma.

11. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerijate üle järelevalvet ja määrab

likvideerijatele tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijatelt

teavet ülesannete täitmise kohta.

12. Likvideerijate tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijatel esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta

hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade

likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või

majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule

viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast

kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

13. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võivad likvideerijad nõuda neile tekkinud

kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks

enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides.

Likvideerijad kinnitasid, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et

sellest tulenevalt ei ole likvideerijatel võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu

maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku

varast võib mitte jätkuda likvideerijatele tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

2-20-2643

5 (5)

14. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku

I kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajate menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult I

solidaarselt avaldajate kasuks välja mõista.

15. Kohus saadab kohtulahendi likvideerijate ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (TÜS § 81 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus

tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajatele ja puudutatud isikule I

viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse

nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

16. Likvideerijate esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja

kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses

tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel

ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu

02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

17. Isiku määramise määruse peale võivad avaldajad ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik kohtunik