1-19-10013/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-10013 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi X.O süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja KarS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav, kaitsja Prokurör Paul Pikma Süüdistatav X.O , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva. Kinni peetud 20.09.2019 Kaitsja Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-19-10013 X.O süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja KarS § 201 lg 1 järgi muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon

ja süüdistatava id jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole X.O ’le Vanalinna vandeadvokaadi Leelo Viil poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 129.60 eurot (sh

21.60 eurot u käibemaks ).

4. Mõista X.O ’lt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

Eesti Vabariigi kasuks välja 129.60 eurot, mis tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi X.O ’le dokumendina.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

. X.O , olles karistatud 07.05.2015 rgi, Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 jä tahtlikult juhtis 11.07.2015 kella 03:59 ajal Harjumaal Tallinnas Narva mnt'l Smuuli tee suunas mootorsõidukit Ford Mondeo – reg.nr XXX XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,81 mg/l) ning samuti 20.09.2019 kella 10:02 paiku Harjumaal Tallinnas Kakumäe tee 13c juures mootorsõidukit BMW 520I reg.nr – SSSSSS olles joobeseisundis (alkoholijoove väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,99 mg/l ja narkojoove – kanep (THC- COOH), amfetamiin, kokaiin ja metadoon) ilma juhtimisõiguseta ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. Süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti X.O ajavahemikul 30.01.2017

– 10.02.2017 omastas pärast ehitustööde lõpetamist Tartumaal Laeva vallas ’ile kuuluvas eramus temale kasutada antud ja X asuval DD ZZ’ele kuuluvad järgmised tööriistad: MAKITA komplekt, mis koosneb akutrellist, lööktrellist koos akuga, löökkruvikeerajast, laadijast ja viiest akust, koguväärtusega 500 €; akutikksaag väärtusega 150 €; nurklihvija väärtusega 230 €; kompressor MECAFER koos voolikutega koguväärtusega 100 €; raadio MAKITA väärtusega 90 €; rullnaelapüstol TOOFAST väärtusega

450 €; vesilood STABILA väärtusega 40 €; kaks paari plekikääre WISS koguväärtusega 40 €; nurgamõõdik IKH väärtusega 45 €; järkamissaag METABO väärtusega 150 €; tihvtipüstol MAKITA väärtusega 100 €; akusirkelsaag MAKITA väärtusega 250 € ja suur nurklihvija BOSCH väärtusega 125 € ning ’elt laenatud ZZ kasutuses ja varalisel vastutusel olev CC akulöökkruvikeeraja koos kahe akuga koguväärtusega 150 €. Omastamisega tekitas süüdistatav ZZ-le varalist kahju kokku 2420,- €. Süüdistatav pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ehk

KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS

2. Maakohus tunnistas X.O süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta

6 kuud. Tunnistas X.O s vangistusega 7 kuud. süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karista KarS § 64 lg 1 alusel suurenda mõistetud üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõist s is vangistuse 1 aasta 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõist s is karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurenda mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 0 s 7.05.2015.a mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõistis liitkaristuseks

1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud a 11.07.2015 kuni ja 12.07.2015 eva, kandmisele kuuluvaks luges

, s.o 2 pä

1 aasta 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas alates kinnipidamisest, s.o 20.09.2019.a. Tõkend – jättis X.O suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, i vahistamine -

otsuse jõustumisel tõkendi tühistas.

KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeeris maakohus kuriteo toimepanemise vahendi - mootorsõiduk BMW 520I reg.nr ) nõusolekul. Mootorsõiduk a SSSSSS, omaniku (T TT sub Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Maakohus m X.O-lt õistis välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1 alusel ZZ kasuks varalise kahju summas 2420 eurot, mis kanda arvelduskontole nr GG XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Maakohus m is X.O-lt riigituludesse 3,4,9 alusel sundraha - 876 õist KrMS § 175 lg 1 p

eurot; määratud kaitsjale määratud tasu 865.20 eurot, joobe tuvastamise kulu – 219 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras X.O-l menetluskulude 1960 euro tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis määratud kaitsja sõidukulu 7.20 eurot riigi kanda.

APELLATSIOON

ID

3. Kaitsja leiab

, et Harju Maakohtu 13. veebruari 2020.a otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa X.O süüditunnistamisega KarS § 201 lg 1 järgi. Leia hinnanud tõendeid b, et Harju Maakohus on vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohus on olulised asjaolud jätnud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt motiveerinud.

Seonduvalt X.O 'le KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei ole vaidlust selles, et X.O, ja

objektil Tartumaal Laeva vallas X - LL MM töötasid 2017.a jaanuaris koos DD le kuuluvas eramus ja X.O kasutas objektil - ZZ le kuuluvaid tööriistu. Antud asjaolu kinnitavad nii

ja

süüdistatava, kannatanu, kui ka tunnistajate LL MM ütlused.

Süüdis le kuuluvate tööriistade omastamises süüdi tatav X.O ennast - ZZ ei tunnistanud. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tal oli eraisikuna töösuhe ZZ-ga. Töötades objektil koos -ga, kasutasid nad

- LL ZZ tööriistu. ZZ ga, oli kokku lepitud, et peale töö lõpetamist pidid nad viima keldrisse. Objektilt lahkusid nad koos tööriistad X.O endise tüdruksõbra BB L autoga ja L m

aja ees laadisid tööriistad tema tüdruksõbra autosse, tüdruksõber nägi ka seda ja teadis, et tööriistad viiakse tema keldrisse. Kelder on vana, boksidega, uks oli lukustatud, kellelgi peale B andis ka Z-l juurdepääsu keldrile ei olnud. X.O e teada, et osa tööriistu on tüdruksõbra keldris ja Z lubas neile järgi tulla, kui ta umbes nädala pärast Eestisse tuleb. BB käest sai ta hiljem käis tööriistadel järel ja ütles, et mõned tööriistad on puudu. teada, et

ZZ

Maakohtu kokkuleppe hinnangul ei riimu süüdistatava ütlused tööriistade objektilt äraviimise ja äraviimise osas ei kannatanu ega tunnistaja ütlustega. Tuleb nõustuda, et süüdistatava ja LL

kannatanu ütlused on omavahel vastuolus. ei saa nõustuda, et süüdistatava ütlused ei Samas riimu tunnistaja

. Tunnistaja on kohtueelses menetluses selgitanud: , LL ütlustega ,Z-ga jäi jutt,

et kui Z Z poole''. objekt valmis, vime sealt sodi ise käruga äraning tööriistad viime tema või LL - on eelnevalt oma ütlustes lisaks endale ja ZZ le maininud üksnes X.O-d , seega on loogiline järeldada, et ,,tema'' tähendas eelnevate ütluste kontekstis X.O-d .

Seega tunnistaja

LL ütlused kinnitavad pigem süüdistatava väiteid. Samuti ei nähtu kannatanu poolt esitatud versiooni kinnitavat teavet ka teistest tõenditest.

Tunnistaja

BB ütluste kohaselt ei teadnud ta tööriistade ZZ keldrisse paigutamisest, kuid andis talle võtme ja kannatanu sai mingid asjad keldrist kätte. Tunnistaja MM selgitas, et terve hunnik Z nende kahe poisi kasutada, kuid seda tunnistaja ei tea, mis kokkulepe tööriistu jäi objektile Z-l X.O-ga oli kse objektile, kui oma tööriistade kohta, kui nad töö lõpetavad. Tavaliselt jäeta ise lahkud. Seega on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus ei ole võimalik olemasolevatest tõenditest teha kindlalt ja ümberlükkamatult järeldust selle kohta, milline oli süüdistatava ja kannatanu kokkulepe tööriistade objektilt ärav üheseltmõistetav kokkulepe üldse iimiseosa ja kas selline eksisteeris. Kokkulepet tööriistade äraviimise kohta on maakohus on põhjendatult lugenud oluliseks asjaoluks X.O süüküsimuse otsustamisel. Selle asjaolu tuvastamisel on aga maakohus tuginenud

üksnes kannatanu ütlustele ja jätnud veenvate põhjendusteta kõrvale muud tõendid. Kohus jättis aga tähelepanuta, et viibis Rootsis sel ajal, kui tööd objektil lõpetati, mistõttu ZZ võib X.O poolt tööriistade äraviimist pidada mõistlikuks ja heas usus tegutsemiseks. Samuti ei saa X.O käitumise hindamisel tähelepanuta jätta, et tunnistaja ütlustest MM

nähtuvalt jäetakse tavaliselt tööriistad objektile. Ilmselt ei olnud tööriistade ehitusplatsile jätmine käesoleval juhul mõistlik, kuna nende omanik ei oleks saanud välismaal viibimise tõttu neid ära viia.

E

i ole alust X.O-d omastamises süüdi tunnistada ka juhul, kui lugeda tõendatuks süüdistatava kavatsus tööriistu oma huvides ZZ kasutada. Tunnistaja kohtueelses LL menetluses antud ütluste kohaselt tahtis X.O jätta tööriistad enda kätte, kuna tal oli vaja

ZZ kodus ka mingid riiulid kokku panna, milleks oli vaja kasutada Z tööriistu. Seejuures on oluline, et LL

Z-ga kokku saama ja siis ta annab ütluste kohaselt ütles X.O , et niikuinii peab ta tööriistad talle tagasi. Seega X.O ei ole asjade tagastamisest keeldunud, ei ole väljendanud keeldumist sõnades ega tahet võõraid asju omastada oma tegudega. Käesoleval juhul nähtub tunnistaja ütlustest, et X.O kavatses tööriistad le üle LL

ZZ- anda. oleks teinud mingeid toiminguid Käesoleval juhul ei nähtu tõenditest, et süüdistatav eesmärgiga tööriistadest kestvalt ilma jätta või muuta tööriistade faktilist kuuluvust ZZ

(nt ei ole üritanud tööriistu müüa, peita, edasi anda, kasutada viisil, mis võinuks asjade väärtust ebamõistlikult vähendada, varjata tööriistade kuulumist kannatanule vms). Süüdistatav viis asjad oma tüdruksõbra juurde, kus ta ka ise sel ajal elas ja kust omanik võis need kergesti leida. Nimetatud asjaolud annavad alust järeldada, et X.O ei ole käesoleval juhul mingilgi viisil manifesteerinud omastamistahet. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt lahkus X.O oma tüdruksõbra juurest BB

suure tüli tõttu, mille tekkimist ta ilmselt ei võinud ette näha ja ei saanud seega ka arvestada sellega, et peab

-

BB juurest ära minema, jõudmata tööriistu ZZ le tagastada. Kuivõrd X.O-l ei olnud autot ja ta pidi kiiresti lahkuma, ei ole eluliselt usutav, et ta

ZZ tööriistad (mis olid

suuremõõtmelised) endaga kaasa võttis. Maakohus tuvastas, et kannatanu ja tunnistajad püüdsid X.O-ga kontakti saada, algul telefon k

utsus, kuid seejärel oli välja lülitatud. Kohtu hinnangul X.O selline käitumine näitab, et ta püüdis vältida kontakte ga, tegi kõik selleks, et mitte le kättesaadav, ZZ- olla - ZZ mis omakorda on kinnituseks asjaolule, et ta ei pannud kannatanu tööriistu elukaaslase keldrisse mitte niisama, vaid selleks, et need omastada.

X.O selgitas, et

pikemat aega ZZ ei saanud temaga ühendust, kuid ta ei varjas end politsei, mitte kannatanu eest, kuna kartis kinnipidamist ja reaalset vangistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Seega käesoleval juhul ei saa väita, et tööriistade enda kasuks ZZ pööramine võis väljenduda nende endale jätmises X.O poolt, kuna tõendatud ei ole kannatanu asjade kaasavõtmine süüdistatava poolt, kui ta juurest ootamatult lahkuma pidi. BB Samuti ei ole mingeid andmeid selle kohta, et süüdistatav tööriistu võõrandanud või oleks peitnud

asjade . Tõenditest ei nähtu mingit alust järeldamaks, et süüdistatav oleks ZZ tagastami

sest keeldunud või sellest kõrvalehoidumisega manifesteerinud tahet omastada võõrast vara, kuivõrd BB juurest lahkumise järel ei olnud tal enam tööriistade valdust ega nende kasutamise või käsutamise võimalust. Asjaolu, et kannatanul ei õnnestunu d X.O-ga hiljem ühendust saada, ei osuta tööriistade tagastamisest kõrvalehoidumisele, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav hoidus kõrvale tema suhtes KarS § 424 järgi alustatud kriminaalmenetlusest ja varjas end eest ning seetõttu ei õnnestunud ka politsei teistel isikutel teda kätte saada.

Maakohtu järeldus on oletuslik. Kriminaalasjas ei puudu mitte üksnes keldriboksi suhtes

protokollid sündmuskoha vaatluse ja asitõendite vaatluse kohta, vaid ka muud tõendid, millest võiks mingilgi määral saada teavet keldriboksi ja selle ukse seisundi kohta. Seega ei ole X.O väited keldriukse kohta ühegi tõendiga ümber lükatud. Kannatanu ega ka tunnistaja ei ole keldriboksi ega selle ust ZZ oma ütlustes mingilgi määral kirjeldanud.

Kohtuotsuse kohaselt nähtub kannatanu ütlustest, millised tööriistad kuulusid temale ning olid antud X.O-le objektil kasutamiseks. Tunnistaja

X.O-le LL ütlustest nähtuvalt oli ZZ jätnud akutrellid, akuketaslõikuri, needitangid, naelapüstoli, silikoonpüssid jms.

Tunnistaja

MM mäletas kompressorit, akudrelle, löökdrelli, relakat. Mõlemad tunnistajad ei mäletanud enam kõiki tööriistu, kuid tunnistaja

MM ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et ka kompressor jäi X.O ja teise töölise kätte. Süüdistatav ise tunnistas peaaegu kõikide süüdistuses nimetatud tööriistade objektilt äraviimist, ei mäletanud vaid nurklihvijat väärtusega

230 eurot, kompressorit, rullnaelapüstolit, nurgamõõdikut. nähtub kohtuotsusest, et Seega süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused konkreetsete tööriistade osas ei riimu, kuid kohus ei ole mingilgi viisil selgitanud ega põhjendanud, milliseid ütlusi ta oma sellekohaste järelduste tegemisel usaldusväärseks pidas ning kuidas on käesoleval juhul tuvastatud, et X.O on süüdi kõigi süüdistuses nimetatud tööri istade omastamises. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus X.O süüdi tunnistanud kõigi süüdistuses loetletud asjade omastamises ning on poolt seejuures võtnud aluseks üksnes kannatanu ZZ esitatud tööriistade nimekirja ning maksumuse. Seejuures ei ole maakohus oma sellekohaseid järeldusi kuidagi põhjendanud.

Käesoleval juhul on tõendamata ka süüdistuses nimetatud tööriistade maksumus. Kannatanu ZZ on küll loetlenud tööriistad, mida ta tagasi ei ole saanud, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit tööriistade maksumuse kohta. Samuti ei ole ta selgitanud, milliste andmete põhjal määras ta tööriistade maksumuse, kuidas ta need andas ja millise hinnaga saaks ta osta või on ostnud om uued samaväärsed tööriistad. Ka muudest kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest ei nähtu konkreetset teavet - ZZ le kuulunud ja X.O kasutusse antud tööriistade ja nende väärtuse kohta. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus jätnud nõuetekohaselt põhjendamata, kuidas on tõendamist leidnud väidetavalt omastatud tööriistade maksumus ning millistel alustel on rahuldatud tsiviilhagi. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kuivõrd X.O ei ole t siviilhagi õigeks võtnud, peab kannatanu (tsiviilhageja) nõue olema tõendatud. Riigikohus on selgitanud, et süüdistatava neid ütlusi, milles ta tsiviilhagi suuruse ja kannatanu esindaja faktiväidetega tingimusteta ning selgesõnaliselt ei ole nõustunud, ei ole alust käsitada asjaolu õigeksvõtuna

TsMS § 231 lg 2 mõttes.

Eeltoodu alusel leiab, et X.O ei ole pannud toime võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist, s.o KarS § 201 lg

1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Ei ole tuvastatav selline tõenditest järelduv asjaolude kogum, mis võiks olla aluseks X.O süüditunnistamisel omastamises, tuleks süüdistatav nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Maakohtu otsuse põhjendused X.O süüditunnistamise osas ei ole veenvad. Põhjenduste ja analüüsi puudumine kohtuotsustes on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tulenevalt KrMS § dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust -

kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kooskõlas KrMS § 7 lg s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb sellisel juhul kõrvaldamata kahtlused -

tõlgendada süüdistatava kasuks.

KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik õiguslik nõudeavaldus läbi - vaatamata. Kuivõrd X.O tuleks käesolevas asjas KarS § 201 lg 1 järgi õigeks mõista, tuleks

ZZ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS § s 182 sätestatud erandeid. una X.O tuleks käesolevas asjas KarS - K § 201 lg 1 järgi mõista õigeks, on alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks.

Kaitsjatasu taotlustesse ei ole võimalik märkida, milline osa kaitsjatasust seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles X.O tuleks õigeks mõista, mistõttu tuleks õigeksmõistmise suhet süüdistuse kogumahtu arvestades jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Juhindudes KrMS §-dest 181 lg 1; 185 lg 1; 310 lg 2; 337 lg 1 p 4; 338 p 1,2 ja 3; 340 lg1 ja 2 p 2, 5 ja 6, palub tühistada Harju Maakohtu 13. veebruari 2020.a otsus X.O süüditunnistamise osas KarS § 201 lg 1 järgi ja talle karistuse mõistmise osas.

2. Teha uus otsus, millega mõista X.O KarS § 201 lg 1 järgi õigeks ja mõista talle kergem karistus.

3. Jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. ZZ

4. Jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

4. X.O vaidlustab tema süüdimõistmist KarS § 201 lg 1 järgi. Taotleb KarS § 201 lg 1 järgi õigeksmõistva otsuse tegemist. Selgitab, et oli 2017 aasta alguses -l abiks Tartumaal, eramus.

ZZ DD ZZ sõituis ise Rootsi, tema koos - petama.

- LL ga jäi objekti lõ ZZ jättis oma tööriistad nendele kasutada. Leppis ZZ ga kokku, et tööde lõpetamisel viib tööriistad enda juurde. Kui tööd lõpetatud täpsustas ZZ-ga millised tööriistad on vaja kaasa võtt. Mõned suuremad asjad jäid sinna. Viisid LL-ga tööriistad tema maja juurde, kus tõstsid need ümber elukaaslase autosse. Viisid tööriistad KKK maja keldriboksi, millest teavitas ka ZZ. Lahkus elukaaslase juures kuna läks viimasega tülli. Telefoni jättis elukaaslasele, kuna kuulus temale. Hiljem, kui ära leppisid, olid ühenduses interneti teel ja siis elukaaslane ütl oli käinud tööriistades järgi ja midagi oli puudu es, et

ZZ olnud. Eeldas, et need jäid objektile. Viibides juba Hispaanias, kuulis, et oli tehtud avaldus politseisse. Väidetavalt pidi tegema ära nende töö, mistõttu on kindel, et tegemist on ZZ väljapressimisega selleks, et oma kulud tasa teha. Süüdistatav taotleb kirjalikku menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja apellatsioonide , leiab ga alljärgnevat.

6. Apellatsioonides ei vaidlusta

ta KarS § 424 lg 2 järgi süüditunnistamist ega karistamist. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 340 lg 1 ettenähtud aluseid apellatsioonide piiridest väljumiseks, mistõttu KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistamis e ja karistamise osas otsuses põhjendusi ei esita.

7. Apellatsioonides on vaidlustatud X.O süüdimõistmist ja karistamist KarS § 201 lg 1 järgi.

7.1. Kaitsja ja s des esitanud üüdistatav on apellatsiooni ja järelduste tegemisel aluseks võtnud süüdistatava poolt maakohtu istungil antud ütlus Maakohus on otsuses süüdistatava ütlused ed. kajastanud ning on neid analüüsinud kõikide teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning on sisuliselt leidnud, et need on usaldusväärsed osas, millega süüdistatav kinnitas, et oli üheks isikuks, kes töötas 2017 aastal DD-le kuuluvas eramus, kus kasutas - ZZ le kuuluvaid tööriistu. Samuti ütlused sellest, et viis kannatanule kuuluvad tööriistad Tartu linnas KKK asuvas kortermajas -le kuuluvasse keldriboksi. BB Maakohus, kõrvutades otsuses süüdistatava ütlused teiste tõenditega, on jõudnud järeldusele, et tema ütlused tööriistade objektilt äraviimise kokkuleppe osas ei riimu ei kannatanu ega tunnistaja

LL ütlustega. Seega on selles osas süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed, mistõttu pole maakohus otsuse tegemisel nendega arvestanud. Samuti on maakohus hinnanud loogilisteks ja usaldusväärseteks kannatanu ütlused sellest, et ta soovis töö lõppedes tööriistade viimist garaaži, mitte kuskile võõra oma ehk siis kannatanu maja keldrisse. Samuti on kohus jõudnud tõendite analüüsi tulemusel järeldusele, et kannatanu usaldusväärsed ütlused lükkavad ümber X.O väite kohtuistungil ka selle kohta, et ta teatas ZZ-le tööriistade viimisest elukaaslase elukoha keldrisse. Kohus saab oma otsuse rajada vaid seaduslikeks ja ka usaldusväärseteks tunnistatud tõenditele. Süüdistatava apellatsioonis vaid maakohtu poolt ebausaldusväärseteks tunnistatud ütluste kordamine ei anna alust maakohtu poolt tmiseks. tõenditele antud hinnangu muu

7.2. Kaitsja leiab, et tõendite pinnalt pole tõsikindlalt võimalik järeldada milline oli kannatanu ja süüdistatava kokkulepe tööriistade objektilt äraviimise osas. Kaitsja, tõdedes, et kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolus, leiab, et süüdistatava ütlused riimuvad tunnistaja LL ütlustega tööriistade objektilt äraviimise kokkuleppe osas. Kaitsja teeb viite tunnistaja

LL ütlusele Z- iime sealt sodi ise ga jäi jutt, et kui objekt valmis, v käruga ära ning Z tööriistad viime tema või Z poole (2 kd. t.lk. 12-14) ja teeb nendest järelduse et all pidas tunnistaja silmas X.O-d. tema Kolleegium sellise tunnistaja ütluse tõlgendamisega ei nõustu. Tunnistaja ei viita kordagi selle , et - le ZZ ga oli jutt, et tema tööriistad võib viia X.O poole ja eelnimetatud lausest sellist jä ainuvõimalik järeldada, et reldust samuti teha ei saa. Lause sisust tulenevalt on tema

all on tunnistaja silmas pidanud kannatanut ZZ. Tunnistaja on andnud ütlusi, et X.O elas tema peretuttava, kannatanu naabri O juures. Kannatanu ZZ on andnud ütlusi, et X.O-ga jäi kokkulepe, et kasutatud tööriistad viib pärast tööde lõpetamist kannatanu garaaži. LL teadis samuti, et kannatanule kuuluvad tööriistad tuleb kannatanu garaaži viia. Isegi naaber O teadis, e O t kannatanu tööriistad tuleb kannatanu juurde viia ning oli X.O-le öelnud, et võivad tema, ehk siis naabri kätte kannatanu asjad jätta( 2 kd. t.lk. 4 O -7). Kolleegium leiab, et kui kõrvutada tunnistaja ja kannatanu ütlusi tervikuna, siis on üheselt tõendatud, et tööriistad tuli viia kannatanu koju, garaaži ning on ka viidatud tööriistade jätmist kannatanu naabri O kätte, kuid puuduvad igasugused viited sellest, et oli mingisugune luba või kokkulepe sellest, et kannatanu tööriistad võib süüdistatav Sten X.O jätta enda kätte ja viia oma elukaaslase juurde keldrisse. Seega viimise kokkuleppe maakohtu järeldus, et süüdistatava ütlused tööriistade objektilt ära osas ei riimu kannatanu ega tunnistaja

, on seaduslik j isikuliste LL ütlustega a kooskõlas tõenditega. LL ütlused ei kinnita süüdistatava versiooni ning ekslik on kaitsja seisukoht, et tõendite pinnalt pole võimalik teha kindlat järeldust süüdistatava ja kannatanu kokkuleppest tööriistade saatuse üle. ulepe kannatanu tööriistade kannatanu garaaži õendatud Kokk viimise kohta on t ja analoogselt maakohtuga kolleegium selles osas mingeid kõrvaldamata kahtlusi ei tuvastanud.

7.3. Kaitsja on leidnud, et kokkuleppe osas on kohus tuginenud vaid kannatanu ütlustele, jättes sellega oma järeldused põhjendamata. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on kõiki kohtule esitatud tõendeid otsuses kajastanud ning on neid omavahel kõrvutanud ning ära näidanud ka ütluste kooskõla nii kui ka vastuolud ning vastavalt sellele ka andnud hinnangu ütluste usaldusväärsusele. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses on ära näidatud, millis konkreetsetele tõenditele ja miks kohus kannatanu ja süüdistatava vahelise te le kokkuleppe osas tugines. Nii on kohus andnud hinnangu ja tuginenud oma järelduses kannatanu ütluste kõrval tunnistajate LL ja MM K ütlustele. ohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, mistõttu kaitsja vastupidised väited on ekslikud. Kaitsja v e selle ajal vi äid st, et tööde lõppemise ibis kannatanu Rootsis, mistõttu süüdistatav, viies tööriistad elukaaslase keldrisse toimis heas usus ja mõistlikult, on antud juhul asjakohatu. Maakohus on tuvastanud tööriistade kannatanu araaži viimise kokkuleppe, millise g tõendatusega nõustus ka kolleegium, mistõttu süüdistatava ses olnud võõraste valdu vallasasjade, nende omaniku tahte vastaselt, enda elukaaslase keldrisse viimisel pole ei heas usus ega mingit puutumust. mõistliku tegutsemisega

8. Kaitsja arvamuse kohaselt pole tõendatud, et X.O le kuulunud tööriistad enda on - ZZ kasuks pööranud.

8.1. Kaitsja on viidanud tunnistaja

LL ütlustele sellest, et süüdistatav selgitas, et viib tööriistad enda juurde mööbli kokkupanemiseks ja lubas hiljem tööriistad ZZ-le tagastada. Vastavalt kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendites osutatule saab nentida, et võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramisena pole käsitatav igasugune asja omaniku omandiõigust rikkuv käitumine. Samas on antud juhul tõendatud, et süüdistatav toimetas kannatanule kuulunud ja süüdistatava valduses olnud tööriistad kohta, mida tööriistade omanik ei teadnud. Selline käitumine võib näidata omastamistahte manifesteerimis t. Samuti pole vähetähtis asjaolu, et oma ütlustes eitanud igasuguste tööde, tunnistaja on BB milleks oleks vaja tööriistu, tegemise vajadust ja tegemist tema elukohas. Seega pole süüdistatava poolt põhjendus tööriistade elukaaslase keldrisse viimise LL-le antud

vajadusest kooskõlas tunnistaja ütlustega õige järelduse, et X.O-l BB . Maakohus on teinud sellest puudus tegelikult vajadus tööriistade ajutiseks kasutamiseks ning ta neid korteris ei kasutanud.

Erinevalt kaitsja seisukohast on kolleegium arvamusel, et tunnistaja LL ütlused ei näita, et X.O-l puudus soov . muuta tööriistade faktilist kuuluvust

8.2. Maakohus on jõudnud järeldusele, et süüdistatava tahtlus tööriistu ZZ-le mitte tagastada nähtub muuhulgas sellest, et X.O le telefoni teel kättesaadav. ei olnud - ZZ

Süüdistatav on esitanud apellatsioonis väite sellest, et tema kasutuses oli elukaaslase mobiiltelefon, mille nädal pärast tööde lõppu andis elukaaslasele tagasi. Kohtukolleegium leiab, et selline väide on esmakordne. Kohtuistungil on süüdistatav vaid märkinud, et siis kui BB-lt sai teada, et ZZ-l on osa tööriistad kadunud, ta mobiiltelefoni, millega eelnevalt oli kannatanuga ühenduses, enam ei kasutanud ( 3 kd. t.lk. 165). Tunnistaja BB on andnud ütlusi, et ZZ helistas talle ja otsis X.O taga. Ta ei mäleta miks Z ise X.O-ga otse ei suhelnud, kas polnud numbrit või ei saanud teda kätte( 2 kd. t.lk. 15 17). Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et kui X.O-ga - ä otsib teda taga. X.O vastas, et ta teab seda, kuid sellega on kõik ra leppis, mainis, et Z Z

korras. Kolleegium leiab, et eelnimetatu ei anna alust jõuda maakohtu järeldusest erinevale seisukohale. I aaslasest lahku minemist eelnevalt segi kui süüdistatav ei kasutanud pärast eluk kasutuses teadis ta olnud mobiiltelefoni, oli tal alati võimalik võtta ise kannatanuga ühendust, ju ka kannatanu elukohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatav ka teadlik, et otsib teda ZZ seoses tööriistade kadumisega. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited sellest, et süüdistatav varjas ennast politsei eest kuna kartis kinnipidamist katseajal toimepandud kuriteo eest, ei kummuta maakohtu järeldust sellest, et süüdistatav varjas ennast kannatanu eest, milline käitumine annab aluse järelduseks, et süüdistatav soovis võõrad tööriistad kestvalt endale jätta. Asjaolu, et

süüdistatav varjas ennast politsei eest ei anna vähimatki alust järeldada, et tal oli ZZ-ga mitteseotud kuriteo toimepanemise e ennast veel ka est kinni sattumise vältimiseks vaja kannatanu eest varjata. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav oli sunnitud ootamatult BB juurest lahkuma, r maakohtu poolt tuvastatut, et ja juures ei lükka ümbe süüdistatav elas tunnista vähemalt veel nädal aega alates päevast, mil ta tööriistad keldrisse paigutas. Selline ajavahemik on piisav selleks, et kannatanule teatada kus tema tööriistad asuvad, kuid süüdistatav seda ei teinud. Samuti oli tal võimalik kannatanuga ühendust võtta ka pärast tunnistaja poolt lahkumist, kuid ka seda ta ei teinud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et sellise pikemaajalise käitumisega, kannatanu eest enda ja tööriistade asukoha on tuvastatav süüdistatava poolt võõra vara varjamisega,

omastamistahte manifesteerimine.

Samuti on maakohus hinnanud eluliselt mitteusutavaks süüdistatava väite, et keldriboksi laudade vahe oli nii suur . , et sealt oli võimalik tööriistu välja tõmmata Kaitsja on apellatsioonis viidanud tõendite puudumisele keldriboksi olukorra kohta ning leidnud, et maakohtu järeldus on oletus. ü Kolleegium osutab, et tluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise üks itest ning kohtul on õigus kriteerium süüdistatava poolt antud ütluste elulise usutavuse osas oma seisukohta väljendada. le Asjaolu, et tunnistajale kuulunud keldriboks oli lukustatud ning keldri ukselukk ega keldriboksi tabalukk ei olnud lõhutud, tuvastas maakohus tunnistaja kui ka kannatanu

BB ZZ ütlustega. Järeldus, et lukustatud keldribokside kasutamise eesmärgiks on sinna pandud esemete alleshoitus, on aga üldiste teadmiste põhjal tavapärane Seega ei ole maakohus süüdistatava ütluste .

usaldusväärsusele hinnangu andmisel elulise usutavuse kriteeriumi arvestamisega menetlusnorme rikkunud.

9. Kaitsja on leidnud, et tööriistade osas süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ei riimu ning kohus pole põhjendanud milliste tõendite alusel tuvastas X.O süü kõigi , süüdistuses nimetatud tööriistade omastamises. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Nimelt nähtub kohtuotsusest, et maakohus on hinnanud usaldusväärseteks kannatanu poolt antud ütlused. Ütlused kajastavad tööriistade nimetusi koos hindandega, millised olid tema omad ja antud X.O kasutusse tööde tegemiseks ( 2 kd. t.lk. 4-7). Samuti on maakohus tuginenud tunnistajate ja

LL MM ütlustele. Tunnistajad on oma ütlustes loetlenud kanatanule kuulunud tööriistu, millised oli jäetud X.O kasutusse. Tunnistajate poolt nimetatud tööriistad ühti vad kannatanu ütlustes nimetatud tööriistadega. Asjaolu et mõlemad tunnistajad on oma ütlustes ,

ka kinnitanud, et oli veel teisi tööriistu, kuid nad kõiki ei mäleta anu ütlusi enamate tööriistade süüdistatava , kinnitab kannat kasutusse jätmisest mitte aga pole vastuolus kannatanu ütlustega. ,

Samuti on maakohus tuginenud süüdistatava kohtuistungil antud ütlustele. Nimelt on süüdistatav kohtuistungil esmasküsitluse vastanud kaitsjale, et süüdistuses nimetatud s tööriistad olid kõik olemas, kuid kõiki ehitusel ei kasutanud. Kompressorit ei viinud keldrisse. Kõik tööriistad peale kompressori olid olemas. Prokuröri küsitlemisel iga tööriista keldrisse viimise osas eraldi, pole süüdistatav eitanud ühegi tööriista keldrisse viimist, küll on nelja tööriista osas ütelnud, et ta ei mäleta kas võttis need ( 3 kd. t.lk. 164-165). Seega pole ka süüdistatava ütlused vastuolus kannatanu ütlustega ega sea kahtluse alla kannatanu ütlusi sellest millised tööriistad olid objektilt süüdistatava poolt ära viidud. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tõendite kogumi alusel on maakohus seaduslikult X.O istele süüdi tunnistanud süüdistuse kogumahus ning on viidanud ka tõenditele, mill selline kohtu järeldus tugineb. Seega pole maakohus põhjendamiskohustust rikkunud.

10. Kaitsja leiab, et tööriistade maksumus on jäänud tõendamata ja maakohus pole nõuetekohaselt põhjendanud tsiviilhagi rahuldamist.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks selgitada, et kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisu element. Omastamise koosseis on täidetud hetkel, mil isik manifesteerib omastamistahte. Manifesteerimistegu võib endaga kaasa tuua kahju, aga ei pruugi seda teha, mis tähendab, et KarS § 201 lg 1 st välistavaks asjaoluks ei ole vara omanikul kahju puudumine. vastutu

Kaitsja osutab õigesti, et tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellatsioonis on kaitsja viidanud Riigikohtu lahenditele, milles märgitakse, et tsiviilhagi lahendamisel on võimalik tugineda kannatanu ütlustele kui KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendile - ning et tsiviilhagi pole tõend. Kaitsja poolt viidatud lahendis nr 3-1-167-16 on Riigikohus sedastanud, et kui süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud omavahel kattuvad, ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata neid süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid, mis kuuluvad samal ajal nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka. Vaidlustatud asjas esitatud tsiviilhagi kohaselt on hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju tõendatud kriminaaltoimikusse kogutud tõenditega. Tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad täielikult süüdistuse alusfaktidega. Kolleegiumi

märgib, et tööriistade omastamise osas on maakohus tõendid esitanud ja tööriistade, mis on kajastatud hagiavalduses, maksumuse kohta on kannatanu oma ütlused andnud e . ning kannatanu ütlus on tõend, millel on võimalik tsiviilhagi osas otsus rajada

Maakohus on otsuses märkinud, et kriminaalasjas ei ole vaidlust tsiviilhagis esitatud esemete maksumuse osas. Kaitsja leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et X.O ei ole tsiviilhagi õigeks võtnud, mistõttu kannatanu nõue peab olema tõendatud. Kolleegium osutab, et maakohus ei olegi tsiviilhagi rahuldanud süüdistatava poolt haginõude õigeks võtmise põhjusel, mistõttu asjaolu, et süüdistatav ei tunnista tsiviilhagi( 3 kd t.lk. 165 pöördel) pole jäänud kohtul tähelepanuta nagu väidab kaitsja.

11. - - Kaitsja on viidanud KrMS § le 7 ja § le 14 ning leidnud, et maakohtu põhjendused pole veenvad ning põhjenduste ja analüüsi puudumine otsuses on käsitatav KrMS § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kolleegium leiab, et vaidlustatud juhul pole maakohtu poolt - KrMS § 7 lg s 3 ettenähtud kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendami e ega KrMS § s 14 ettenähtud n - kohtumenetluse poolte võistlevuse põhimõtte rikkumine apellatsiooni väidete alusel tuvastatavad. Maakohus on kooskõlas kriminaalmenetluse normide ning Riigikohtu asjakohase praktikaga ning - kooskõlas KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhjendanud tõendite eelistust süüküsimuse otsustamisel. X.O Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Seetõttu pole tuvastatav ka kaitsja poolt märgitud otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.

12. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks seaduslikke aluseid ega ka KrMS § 309 lg 2 nimetatud aluseid KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks, mistõttu ei kohaldu KrMS § 310 lg s 2 ettenähtud alus - tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. Samuti puudub alus jätta kriminaalmenetlus kulud e osaliselt riigi kanda.

13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

14. tsioonimenetluses riigi Riigi õigusabi korras määratud kaitsja on esitanud taotluse apella õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb apellatsiooni koostamise eest, mille ajakuluks oli 120 minutit, kokku 129,60 euro (sh käibemaks) hüvitamist. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toiming on olnud vajalik ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 129.60 eurot X.O kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)