2-19-120654/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-120654

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-120654

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi Maksim Belomestnõi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagihind

3696,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, aadress

Eesti, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, F. Tuglase

tn 19)

• Hageja seaduslik esindaja: Jelena Bogdanova (e-post

jelena@credit.ee)

• Kostja: Maksim Belomestnõi (isikukood XXX, elukoht

XXX)

• Kostja lepingulised esindajad: Erkki Evart ja Andres

Suurväli (e-post andres@kaitsja.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Credit.ee

OÜ

hagi

Maksim

Belomestnõi

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Maksim Belomestnõilt Credit.ee OÜ kasuks põhivõlg summas 1500

eurot, intress summas 220,96 eurot, XX.XX.XXX seisuga arvestatud viivis summas

562,21 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 45 eurot ning edasiulatuv

viivis määraga 0,25% päevas alates 30.10.2019 kuni põhinõude (1500 eurot) kohase

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2821,82 eurot.

3. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4. Jätta poolte menetluskulud Maksim Belomestnõi kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-120654 Credit.ee OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

325 eurot, mis on riigilõiv.

6. Välja mõista Maksim Belomestnõilt Credit.ee OÜ kasuks menetluskulud 325 eurot.

7. Maksim Belomestnõil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurot)

käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-19-120654

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Credit.ee OÜ (hageja) ja OÜ Rebate50 sõlmisid XX.XX.XXXX kirjaliku laenulepingu nr

XXX (dtl 33-42), milles kokkulepitud tingimuste järgi andis hageja OÜ-le Rebate50 laenu

summas 1500 eurot laenuperioodiga 6 kuud. OÜ Rebate50 poolt laenulepinguga võetud

kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja OÜ Rebate50 juhatuse liige Tomas

Tšeblukov ning käendaja Maksim Belomestnõi (kostja) samal kuupäeval kirjaliku

käenduslepingu nr XXX (dtl 43-51). Hageja kandis XX.XX.XXXX OÜ Rebate50

arvelduskontole laenu summas 1500 eurot (dtl 53). Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli

tagastamisele kuuluv kogusumma 1730,40 eurot (laenusumma koos laenu kasutamise eest

arvestatud intressiga), aastane intressimäär 50,9%, krediidi kulukuse määr 65% ning laenu

viimase osamakse tähtpäev 17.08.2019 (dtl 41-42).

OÜ Rebate50 ja käendajad rikkusid solidaarvõlgnikena laenulepingust tulenevaid kohustusi,

jättes maksmata maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja saatis 20.06.2019 lepingu

erakorralise ülesütlemise hoiatuse OÜ-le Rebate50 ja 05.07.2019 käendajatele (dtl 54-57).

Hageja ütles laenulepingu üles 23.07.2019, edastades vastavad teavitused käendajatele ja OÜ-

le Rebate50 (dtl 58-64).

2. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu nr XXX p 1 järgi vastutab käendaja

laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr

XXX. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist,

leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele

kuuluvaid makseid. Sama käenduslepingu p 9 teise lause järgi vastutab käendaja ka

laenulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevate kohustuste eest oma vastutuse

maksimummäära ulatuses. Käenduslepingu p 7 järgi vastutab käendaja laenuvõtja ees

laenusaajaga solidaarselt. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu nr XXX järgi on

kostja vastutuse maksimumsumma 5150 eurot.

Laenulepingu üldtingimuste p 3.1 järgi kohustub laenusaaja tasuma intressi vastavalt

laenulepingule lisatud või talle saadetud maksegraafikule. Laenulepingu eritingimuste järgi

oli krediidi aastane intressimäär 50,90%. Intressi arvestuse (dtl 65) kohaselt on hageja

intressinõue kostja vastu 220,96 eurot.

Lepingu nr XXX kokkulepitud tingimuste järgi on viivise määraks 0,25% päevas tähtajaks

tagastamata laenusummalt. Viivise arvestuse (dtl 65) kohaselt oli seisuga 29.10.2019 hageja

viivisenõue kostja vastu 562,21 eurot. Hageja taotleb kostjalt edasiulatuva viivise

viivisemääraga 0,25% päevas alates 30.10.2019 kuni põhivõlgnevuse summas 1500 eurot

lõpliku tasumiseni väljamõistmist.

Tsiviilasi nr 2-19-120654

Hageja üldtingimuste p 4.5 järgi laenusaaja või käendaja on kohustatud hüvitama laenuandjale

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja alusel. Hageja

kehtiva hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate võlateavituste

maksumus 15 eurot iga viivitatud osamakse eest (dtl 66-67). Hageja saatis 13.05.2019 ja

28.05.2019 OÜ-le Rebate50 e-postiga lepingu ülesütlemise kaks hoiatust teenustasuga 15

eurot/kord ning 20.06.2019 lepingu ülesütlemise hoiatuse teenustasuga 15 eurot (dtl 68-72),

nõue kogusummas 45 eurot.

Eeltoodut arvesse võttes palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 1500

eurot, intress summas 220,96 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, 29.10.2019 seisuga

arvestatud viivise summas 562,21 eurot ning edasiulatuv viivise viivisemääraga 0,25 %

päevas alates 30.10.2019 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.

3. Kostja vastuväidete osas avaldab hageja oma 06.12.2019 seisukohas (dtl 99-101) järgmist.

Laenuleping hageja ja Rebate50 OÜ vahel on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevate juriidiliste isikute vahel. Käendusleping, mis on sõlmitud kostjaga, ei anna alust

järgida tarbijakrediidilepingute regulatsiooni. VÕS § 143 vastav maksimumsumma on hageja

ja kostja vahelises lepingus sätestatud. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada

võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja

arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Seega ei saa kostja esitada

vastuväidet, et krediidi kulukuse määr on kostja tarbijaks oleku tõttu liiga kõrge, sest sellist

vastuväidet ei saa esitada Rebate50 OÜ.

Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, mille kohaselt pidi hageja olema teadlik laenu

andmisel, et kostja on sattunud makseraskustesse. Hageja täitis laenulepingu sõlmimisel

kohustust kontrollida nii laenusaaja kui ka käendajate maksevõimet ja varasemat

maksekäitumist. Maksehäireregistri väljavõtetest ei nähtunud laenusaajal ega käendajatel

ühtegi kehtivat maksehäiret. Kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite

kinnitamiseks on tegemist paljasõnalise väitega.

Hageja ei nõustu kostja käsitlusega laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise osas. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud töötasu XXX

XX.XX.XXXX,

XX.XX.XXXX

(dtl

105-143),

seega

oli

lepingu

sõlmimisele

(XX.XX.XXXX) eelnenud perioodil kostjal tuvastatav kindel sissetulek ja töökoht.

Hageja selgitab, et kostja kui käendaja vastutab käenduslepingu punkti 7 kohaselt laenuandja

ees solidaarselt laenuvõtjaga ja kõigi teiste käendajatega, kes tagavad laenuandjale laenuvõtja

kohustuste täitmist. Hageja on esitanud oma nõude kõigi solidaarvõlgnike vastu. Hageja

selgitab, et ei käsitle kostjaga sõlmitud käenduslepingut ja laenulepingut ühtse lepinguna.

Siiski märgib hageja, et käendus- ja laenuleping on olemuslikult seotud, kuivõrd

käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

4. 06.04.2020 esitatud seisukohas (dtl 176-179) märgib hageja alljärgnevat. Laenuleping, millest

tulenevad käendatavad kohustused, sõlmiti majandustegevuses, sest nii hageja kui ka

laenusaaja on ettevõtjad VÕS § 1 lg 6 tähenduses. VÕS § 44 kohaselt vaid eeldatakse

majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes sisalduvate tüüptingimuste ebamõistlikku

kahjustamist, kui tegemist on VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tingimusega. Kohtumenetluses tuleb

majandus- ja kutsetegevuses tegutsejal kui tüüptingimuse kasutajal vaidluse korral ümber

lükata VÕS § 44 eeldus. Eelnevalt peab tüüptingimuse adressaat aga olema põhjendanud

vaidlusaluse tüüptingimuse kahjustavat iseloomu, vastasel juhul tüüptingimuse kasutajal

kohustust ei teki. Esiteks ei ole kostja selgitanud, milliseid tingimusi käsitleb ta

tüüptingimustena ning miks need tingimused on käsitletavad tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1

alusel. Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuste suhtes tüüptingimuste

regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS §

35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Seetõttu jääb arusaamatuks kostja

Tsiviilasi nr 2-19-120654

seisukohas esitatud viide VÕS § 42 lg-le 1 ja VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuivõrd kostja ei ole

selgitanud seda, millist lepingutingimust ja millistel põhjendustel ta käsitleb tüüptingimusena,

ega ka seda, milline on tingimuse kahjustav iseloom.

Kostja on tuginenud vaidlusaluse käenduslepingu heade kommete vastasusele. Seejuures on

kostja ilmselt lähtunud Riigikohtu 31.01.2018. a otsusest tsiviilasjas nr 2-14-21710, milles

kohus on nimetanud asjaolud, mille esinemisel võib käendusleping olla heade kommetega

vastuolus. Nimetatud asjaolud peavad esinema kogumis. Kostja ei ole vastavate eelduste

esinemist tõendanud. Kostjal on tõendamata sõltuvussuhe või muu isikliku asjaolu esinemine,

millest tulenevalt on käendusleping lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt poolte vaba tahte

väljendus. Kostja on käendustaotluse esitamisel kinnitanud digitaalallkirjaga järgmist:

„Käendaja kinnitab, et käendusleping sõlmitakse seoses käendaja isikliku huviga Laenusaaja

majandustegevuse vastu. Käendaja kinnitab Laenusaajaga seotud isikuna, et Laenusaaja

majanduslik seisund ja rahavool võimaldavad konservatiivselt hinnatuna kohustust täita.

Käendaja kinnitab, et ta on suuteline käendatavat kohustust täitma, kui Laenusaaja oma

kohustusi ei täida. Käendaja kinnitab, et on laenulepingu tingimustega põhjalikult tutvunud ja

endale võetud kohustuste sisust ja riskidest aru saanud. Käendaja kinnitab, et Credit.ee OÜ on

talle selgitanud laenulepingu ülesütlemisele järgnevat käendaja solidaarvastutuse tähendust ja

samuti seda, et Laenuandjal on õigus nõuda kõikide kohustuste täitmist ka ainult käendajalt.“

Seega on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et tal on isiklik huvi laenusaaja majandustegevuse

vastu. Kuna eelnimetatud lahendis toodud eeldused on kogumis täitmata, ei saa hageja ja

kostja vahel sõlmitud käenduslepingut lugeda heade kommete vastaseks.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

6. Kostja hinnangul tuleb tuvastada sõlmitud käenduslepingute tühisus, kuna käenduslepingud

on vastuolus heade kommetega. Heade kommete vastasus seisneb selles, et käenduslepingud

olid sõlmitud erakordselt ebasoodsatel tingimustel ning hageja teadis või pidi teadma, et

laenusaaja Rebaste50 OÜ, kostja ning juhatuse liige Tomas Tšebulkov vajasid laenu, et

maksta tagasi oma varasemaid laenuvõlgnevusi. Käenduslepingute sõlmimise ajal oli neil

täitmata mitmeid rahalisi kohustusi teiste võlausaldajate ees.

Kostja on seisukohal, et sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist VÕS § 143 lg 1 mõttes

tarbijakäenduslepinguga. Kuna XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingus on krediidikulukuse

määr enam kui kolm korda Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidikulukuse

määra ületav, on käendusleping sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Samuti viitab kostja, et sõlmis käenduslepingu hagejale teadvalt oma erakorralistest

vajadustest lähtuvalt, st omamata püsivat XXX ja XXX, olles suurtes makseraskustes, seega

oli hagejale nähtav, et ta pole krediidivõimeline ega suuteline käenduslepingust tulenevaid

kohustusi täitma. Samuti ei ole laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eeltoodud asjaolud annavad aluse sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks.

7. 08.01.2020 seisukohas (dtl 168-169) on kostja viidanud, et hageja käsitluses on käendusleping

ja laenuleping teineteisega seotud, mitte teineteisest sõltumatud lepingud. Juhul kui neid

lepinguid käsitleda seotud lepingutega ning ka lepingu tingimused on teineteisega seotud tuleb

arvestada ka laenulepingu tingimusi ning nõudmisi.

Käendusleping võib olla siiski heade kommetega vastuolus mh juhul, kui käendaja ei saa

käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Käendaja kinnitab, et ei saa ega ole

saanud kasu ettevõttest Rebate50 OÜ. Kostjat ei seo Rebate50 OÜ-ga lepingulised suhted sh

ta ei ole ettevõttes tööl, samuti ei ole juhatuse liige ega tee vabatahtlikku tööd laenusaajale.

Käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise

Tsiviilasi nr 2-19-120654

ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust

olulises osas täita. Käendaja käesoleval ajal XXX ning tema sissetulekuks on XXX saadav

XXX. Lisaks sellele on käendajal XXX (XXX). Käendaja osaleb hetkel XXX kursustel, et

leiaks endale uue püsiva töökoha. Eelmises töökohas kus ta töötas oli tema töötasu XXX eurot

kuus (bruto töötasu). Kui arvestada, et käendaja leiab endale töökoha, kus on isegi kuni 20%

suurem töötasu (mis on hetkel siiski kaheldav sest käendajal puuduvad erialane kompetents),

võib eeldada, et ülalpidamise kohustuste tõttu ja väikese sissetuleku tõttu ei suuda käendaja

põhivõlgniku kohustust täita, kuna ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada.

9. Credit.ee OÜ esitas 29.10.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Maksim Belomestnõi vastu

käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja on esitanud nõude laenulepingust (VÕS § 396 lg 1) tulenevate kohustuste täitmiseks.

Hageja nõuded laenusumma tagastamiseks ja intressi tasumiseks võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks

eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või

mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab

aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise

tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kuivõrd nõue on esitatud kostja kui käendaja vastu, kohalduvad täiendavalt VÕS § 142 lg 1

ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS §

145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt

või igaühelt või mõnelt neist.

10. Kostja esitas 26.11.2019 kohtule vastuse, milles palub tuvastada laenu- ning käenduslepingu

tühisus ja jätta hagi rahuldamata.

11. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

Credit.ee OÜ ja OÜ Rebate50 sõlmisid XX.XX.XXXX kirjaliku laenulepingu nr XXX (dtl

33-42), milles kokkulepitud tingimuste järgi andis hageja OÜ-le Rebate50 laenu summas 1500

eurot laenuperioodiga 6 kuud.

-

OÜ Rebate50 poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja

OÜ Rebate50 juhatuse liige Tomas Tšeblukov ning käendaja Maksim Belomestnõi (kostja)

samal kuupäeval kirjaliku käenduslepingu nr XXX (dtl 43-51).

-

Hageja kandis XX.XX.XXXX OÜ Rebate50 arveldusarvele laenu summas 1500 eurot (dtl

53).

-

Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma 1730,40 eurot

(laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga), aastane intressimäär 50,9%,

krediidi kulukuse määr 65% ning laenu viimase osamakse tähtpäev 17.08.2019 (dtl 41-42).

-

Hageja täitis talle laenulepingust langeva kohustuse – andis OÜ-le Rebate50 laenu, tehes

vastava ülekande OÜ Rebate50 arveldusarvele.

Tsiviilasi nr 2-19-120654

12. Pooled vaidlevad praegusel juhul käenduslepingu kehtivuse üle. Kostja leiab, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2

alusel. Kostja hinnangul on käendusleping tühine, sest see on sõlmitud erakordselt

ebasoodsatel tingimustel ning Credit.ee OÜ kui laenuandja teadis või pidi teadma, et

laenusaaja Rebate50 OÜ, äriühingu juhatuse liige ning kostja vajavad laenu, et tagasi maksta

oma eelmisi laene ehk teisisõnu teadis või pidi hageja teadma, et kostja on makseraskustes.

Kostja peab seda ka sõltuvussuhteks, sest laenuvõtja võimalus saada laenuandjalt laenu sõltus

käendaja poolsest käenduslepingu sõlmimisest. Tehing oli kostja hinnangul tehtud teise poole

jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kui pidada silmas laenulepingus olnud intressi, mis

tarbija jaoks on kindlasti äärmiselt ebasoodne. Lisaks ei kontrollinud laenuandja kordagi

käendaja võimet oma kohustusi täita.

13. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlusalune käendusleping on TsÜS § 86 lg 2 alusel

tühine.

14. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Vastavalt TsÜS §

86 lg-le 2 on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus märgib, et tavaliselt

ei tule käenduslepingu juures tühisus heade kommete vastasuse tõttu (TsÜS § 86) kõne alla.

Erandlikes olukordades võib käendusleping olla siiski tühine põhjusel, et see on tehtud

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 86 lg 2 p 1), kui on täidetud ka muud TsÜS § 86

lg-s 2 toodud eeldused, kuid käenduslepingu puhul ei saa tugineda TsÜS § 86 lg 2 p-le 2,

kuivõrd käendusleping ei ole vastastikune leping (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207).

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 759).

15. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja käendas käenduslepinguga XX.XX.XXXX

laenuandja ja äriühingu Rebate50 OÜ vahel sõlmitud laenulepingut XXX, mille laenulepingu

eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma 1730,40 eurot (laenusumma koos

laenu kasutamise eest arvestatud intressiga), aastane intressimäär 50,9%, krediidi kulukuse

määr 65% ning laenu viimase osamakse tähtpäev 17.08.2019.

16. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täitmata eeldused, mille alusel saaks käenduslepingut

pidada vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja paljasõnalised väited käenduslepingu

sõlmimisest erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte ja kogenematuse tõttu ei ole põhjendatud.

Kostja on avaldanud, et tehing oli tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel,

kui silmas pidada laenulepingus olnud intressi, mis tarbija jaoks on äärmiselt ebasoodne.

Kohus juhib tähelepanu, et laenuleping ei ole sõlmitud tarbijaga, vaid äriühingute vahel. Seega

on kostja väide juba seetõttu asjakohatu. Lisaks ei ole võimalik käenduslepingu ebasoodsust

hinnata käendatava kohustuse enda tingimustega. Kostja väited, et tal puudus sissetulek ja

vara ning laenuandja ei kontrollinud seda, on ebaõiged. Asja materjalidest nähtuvalt on

laenuandja kontrollinud kostja maksejõulisust, hinnates kostja pangakonto väljavõtet ja

avalikult kättesaadavat infot (nt maksehäireregistrite infot) (dtl 102 ja 105-143). Käenduse

vormistamise avalduses on kostja (dtl 50) kinnitanud, et tema igakuine keskmine sissetulek

on XXX eurot, tal puuduvad ülalpeetavad ning tema igakuised kulud kokku on XXX eurot.

Kohtu hinnangul ei saa käenduslepingut muuta heade kommete vastaseks kostja praegune

majanduslik olukord.

17. Kostja kohustus oli esitada laenuandjale õige ja täielik teave, mis oli vajalik tema varalise

seisundi hindamiseks. Samas ei laiene kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Riigikohus on lahendis nr 2-14-21710 märkinud, et käendusele kui tagamistehingule on

olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku

laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud

Tsiviilasi nr 2-19-120654

kohustust täitma (p 48). Seega ei saa kostja käesolevas asjas tugineda vastutustundliku

laenamise põhimõttele. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine ei annaks

alust käenduslepingu sõlmimisel pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid

õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja

võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule (vt ka Riigikohtu 18.02.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 11).

18. Käendusleping võib olla siiski heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste

asjaolude kogum:

•

käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

•

käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

•

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise

ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust

olulises osas täita;

•

eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Välistatud ei

ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus

heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui

maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset

elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava

laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat

tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see

summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut

vastutust. (vt Riigikohtu lahend nr 2-14-2710, p 49)

19. Kostja ei ole kohtule selgitanud, et ta oleks käendajana põhivõlgnikuga isiklikes suhetes ja et

käendusleping oleks sõlmitud sellest suhtest tulenevalt. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei

ole Rebate50 OÜ omanik ega ka juhatuse liige, ta ei saa ega ole saanud kasu ettevõttest

Rebate50 OÜ, teda ei seo Rebate50 OÜ-ga lepingulised suhted sh ta ei ole ettevõttes tööl,

samuti ei ole juhatuse liige ega ta ei tee vabatahtlikku tööd laenusaajale.

Lepingu kohaselt oli kostja vastutuse maksimumsummaks 5150 eurot. Kostja on kohtule

selgitanud, et käendajal ei ole hetkel muud sissetuleku allikat kui XXX saadav XXX.

Käendaja osaleb hetkel XXX kursustel, et leida endale uut püsivat töökohta. Eelmises kohas

kus ta töötas oli tema töötasu XXX eurot kuus (bruto). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole

kohtule selgitanud, milline oli tema majanduslik seisund ja sissetulekud lepingu sõlmimise

ajal. Kostja pole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks kostja tollane (käenduslepingu

sõlmimise ajal olnud) sissetulek. Riigikohus on asunud seisukohale, et erakorralise vajaduse

hindamise aluseks tuleb võtta laenuvõtja majanduslik olukord laenuvõtmise hetkel (vt

RKTKm 3-2-1-186-13 p 18).

Lisaks ei ole käenduslepingu maksimumsumma (5150 eurot) kohtu hinnangul selline, mis

peaks ainuüksi kaasa tooma käenduslepingu heade kommete vastasuse. Kohtu hinnangul ei

saa väita, et kostjal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid

kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja jooksul sellist

rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel.

Eelnevast tulenevalt ei esine kohtu hinnangul asjaolusid mis annaksid alust asuda seisukohale,

et käendusleping oli sõlmitud heade kommete vastaselt.

Tsiviilasi nr 2-19-120654

20. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ning kostja vastutab käenduslepingu järgi kohustuste

täitmise eest. Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 2 ja § 152 lg 1 alusel tekib hagi rahuldamise

korral kostjal käendajana tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu.

21. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Vaidlus puudub, et Rebate50 OÜ on saanud XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu

alusel laenu summas 1500 eurot, intressimääraga 50,9% aastas (230,40 eurot) ja

tagasimaksmise tähtajaga 6 kuud. Vastavalt laenulepingule oli põhivõlgnik kohustatud

laenusumma 1500 eurot koos intressiga 230,40 eurot tagastama laenuandjale 17.08.2019.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Laenulepingust tulenev laenu põhiosa (1500 eurot) tagastamise kohustus muutus seega

sissenõutavaks 23.07.2019, kui laenuandja ütles laenulepingu üles ning laenusaajal tuli

laenusumma kasutamise ajavahemiku 16.02.2019-23.07.2019 eest tasuda ka intressi summas

220,96 eurot. Lisaks saatis laenuandja põhivõlgnikule nõudekirjad võlgnevuse tasumiseks

13.05.2019 ja 28.05.2019 ning 20.06.2019 lepingu ülesütlemise teatise (dtl 68-74).

Üldtingimuste punkt 4.5 kohaselt on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama

laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja

alusel. Hageja kehtiva hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate

võlateatiste maksumus 15 eurot iga viivitatud osamakse eest (dtl 66-67). Seega on hageja kulu

võlateatiste eest kokku 45 eurot.

22. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõue tühine. Riigikohtu praktikas on korduvalt

rõhutatud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku

ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled

leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu

kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma

lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb

kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu

tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (vt nt Riigikohtu 29.01.2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 17). Käesoleval juhul ei ole laenuandja/hageja jätkanud intressi

arvestamist ega nõudnud hagis intressi pärast laenulepingu järgse laenusumma tagastamise

tähtpäeva saabumist.

23. Eeltoodust lähtuvalt on kostja poolt jätkuvalt täitmata laenulepingust tulenev laenu

tagastamise kohustus 1500 euro ulatuses ja intressi tasumise kohustus summas 220,96 eurot.

Seega on hageja põhinõue 1500 eurot ja intressinõue 220,96 eurot põhjendatud ning kuulub

hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele. Samuti on põhjendatud hageja nõue võlateatiste

edastamise eest summas 45 eurot.

24. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-

le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-19-120654

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab laenu põhiosalt viivise väljamõistmist ajavahemiku 19.03.2019-29.10.2019 eest

summas 562,21 eurot (vt arvutuskäik hagi p-s 3.5.) ja edasi viivist 0,25% põhinõudelt (1500

eurolt) päevas alates 30.10.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

Laenulepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,25% tähtajaks tasumata makselt

päevas. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja seisuga

29.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 562,21 eurot. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks ka välja viivise 0,25% põhinõudelt (1500 eurolt) päevas alates

30.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 2821,82 eurot (5150-1500-220,96-

562,21-45).

25. Kohus leiab, et antud asjas puudub õiguslik alus hageja viivisenõude tühistamiseks. Kohus

selgitab, et VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS

162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,

vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et praegusel juhul ei

esine eelnimetatud aluseid nõutava viivise vähendamiseks. Kostja ei ole välja toonud viivise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

26. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

(põhinõue) 1500 eurot, intressi 220,96 eurot, seisuga 29.10.2019 sissenõutavaks muutunud

viivise 562,21 eurot ja viivise 0,25% põhinõudelt (1500 eurolt) päevas alates 30.10.2019 kuni

põhinõude täitmiseni, aga mitte enam kui 2821,82 eurot ning sissenõudmiskulud summas 45

eurot. Kohus märgib, et kostjalt otsusega väljamõistetavad summad ei ületa käenduslepingust

tulenevat käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (5150 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

28. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

29. Hageja on menetluskuludena palunud kostjalt välja mõista 345 eurot. Kohus on seisukohal, et

põhjendatud ja vajalikuks kuluks on riigilõiv summas 325 eurot. Kohtu hinnangul tuleb

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot jätta kostjalt välja mõistmata, kuna selle on

kohus juba 15.10.2019 põhivõlgnikult maksekäsuga välja mõistnud. Menetluskulude osas ei

ole käesoleval juhul tegemist solidaarkohustusega.

30. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot, mis kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik