2-18-15285/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 12.12.2019 otsuse lõppjäreldus ja resolutsioon,

arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud XX kanda.

3. Mõista XX-t Puuhooldustööd OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis

108 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

23.04.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15285

Kohtuasi

Puuhooldustööd OÜ hagi XX (X) vastu 04.11.2015.a

antud garantiist tuleneva võlgnevuse 6 930 euro ja

viivise 6 930 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

9 095 eurot 7 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Puuhooldustööd OÜ (registrikood 12039929),

esindaja Kaupo Süvaoja

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Kaspar Noor

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1. Puuhooldustööd OÜ (hageja) esitas 11.10.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu

04.11.2015 garantiikirjast tuleneva võlgnevuse 6 930 euro ja viivise 6 930 euro nõudes.

Hageja väljastas 13.12.2014 Green Tending 4U-le arve summas 6 930 eurot. Kostja võttis

04.11.2015 isiklikult enda kanda eelpool nimetatud arve võla tasumise. Kostja pidi tasuma

esimese osamakse hiljemalt 16.11.2015, kuid seda ta ei teinud. Hageja on arvestanud viivist

alates 17.11.2015 kuni 05.10.2018 summas 6 930 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 650

eurot ja esindajakulu summas 251 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Esitatud garantiikirjast ei nähtu ühtegi konkreetselt

määratletavat rahalist ja tähtajalist kohustust kostja suhtes. Tekstist võib järeldada, et kostja

nimeline isik garanteerib OÜ Green Tending 4U kohustuste täitmist Puuhooldustööd OÜ ees

korrektselt teostatud tööde osas. Milles täpsemalt tööd seinevad, kas need on teostatud

korrektselt ja kellegi poolt üle antud või vastu võetud (või millal seda tehakse), jääb selgusetuks.

Garantiikirjast nähtub, et hiljemalt 04.11. või 06.11.2015 koostatakse maksegraafik. Viidatud

maksegraafikut hageja poolt esitatud ei ole – seega ei ole võimalik hinnata, millal ja millises

suuruses pidi osamakseid tasuma ning milline oli nende tasumise lõplik tähtpäev.

Hageja pole tõendanud nõude olemasolu ka üldisemalt, s.o hageja pole tõendanud, et OÜ Green

Tending 4U oleks aktsepteerinud talle esitatud 04.12.2014 arvet nr A253. Järelikult on täitmata

ka nn. “garantiikirjas” antava “garantii” sisuline eeldus. Samuti pole hageja tõendanud, kas

04.12.2014.a arvest nr A253 tulenev nõue on esitatud OÜ Green Tending 4U

likvideerimismenetluses. Kui nimetatud nõue on esitatud ja rahuldatud, siis on garantiilepingust

tulenev kohustus VÕS § 155 lg 4 p 1 kohaselt lõppenud (kui selline kohustus reaalselt

eksisteeriks).

Kostja ei ole tegutsenud majandus-või kutsetegevuses tegutseva isikuna ega andnud hagejale

sellest tulenevaid mingeid garantiisid. Kostja puhul ei saa käesoleval juhul olla tegemist

tarbijakäendusega ka seetõttu, et lisaks seaduses nõutud rahalise vastutuse maksimumsumma

puudumisele puudub ka kostja (kui tarbija) kirjalik tahteavaldus, millega ta oleks eelnevalt

soovinud käendatavat kohustust võtta.

Täiesti alusetu on hageja viivise nõue - arvelt nähtuvalt on hageja rakendanud viivise määra

0,25% päevas. Hageja kohaldab liigkasuvõtliku määraga lepingulist intressimäära kuigi poolte

vahel puudub üldse kokkulepe mistahes lepingulise viivisemäära kohaldamiseks.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulu summas

1 180 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 04.11.2015

antud garantiist tuleneva võlgnevuse 6 930 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt

alates 17.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

Hageja palus kostjalt välja mõista 04.11.2015 garantiikirja alusel võlgnevuse summas 6 930

eurot ja viivise summas 6 930 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on olnud OÜ

Green Tending 4U (likvideerimisel) juhatuse liige ja osanik. Ka ei ole vaidlust selles, et kostja

on andnud hagejale 04.11.2015 garantii, millise kohaselt kostja garanteerib OÜ Green Trade

4U (likvideerimisel) kohustuse täitmist Puuhooldustööd OÜ ees korrektselt teostatud tööde

osas, esitatud arve nr A253.

Hageja väljastas OÜ-le Green Tending 4U (likvideerimisel) 04.12.2014 arve nr A253 summas

6 930 eurot maksetähtajaga 18.12.2014, mille kättesaamist on osaühingu poolt vastavalt

kinnitatud ja allkirjastatud. Viidatud arve on siiani tasumata. OÜ Green Trade 4U

(likvideerimisel) ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud (arve nr A253 tasumata). Seega on

hageja õigustatud nõudma kostjalt garantiikirja alusel eelpool viidatud arve tasumist.

Garantiikirjast tuleneb, et kostja garanteerib OÜ Green Trade 4U (likvideerimisel) kohustuse

täitmist hageja ees esitatud arve nr A253 ulatuses.

Asjaolu, et garantiikirjale on kostja poolt lisatud käsikirjalisi juurdekirjutusi, milliste kohaselt

kohustub viimane tasuma esimese osamakse 16. novembriks ja hiljemalt 06.11.2015 koostama

maksegraafiku, ei tähenda seda, et see välistaks võetud kohustuse täitmist. Vastupidi,

nimetatust nähtub, et kostja on korduvalt tunnistanud kohustuse olemasolu ja andnud

täiendavaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid ei ole neid järginud. Seega on kostjale, kui

OÜ Green Trade 4U seaduslikule esindajale olnud arusaadav, millise kohustuse täitmist ta

garanteerib ning kostja poolt kuulub hagejale garantiikirja alusel tasumisele 6 930 eurot.

Antud juhul ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja on isiklikult garanteerinud

kohustuse täitmist tulenevalt oma majandus- ja kutsetegevusest. Lisaks ei tugine hageja oma

nõudes käenduslepingule.

Hageja ei ole tõendanud, et pooled on eraldi kokku leppinud kindlas viivisemääras. Seega

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras alates 17.11.2015

kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 66 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 34 %

ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 594

eurot 66 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulu summas 401 eurot 20 senti. Kohus

tasaarvestas poolte vastastikused kohustused menetluskulude osas ning tasaarvestuse tagajärjel

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 193 eurot 46 senti. Kohus kohustas

kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada

rahuldatud ulatuses ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt, mis omakorda on viis ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamisele. Kohtuotsus

ei ole seaduslik ja põhjendatud ning on vastuoluline. Kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise

põhimõtet, võttes hilinenult hageja esitatud tõendid kohtuistungil vastu.

Kostja ei ole andnud garantiid. Kohus ei ole poolte tegelikku tahet väljaselgitanud. Kostjal

puudus tahe anda garantiid, võimalus läbirääkida dokumendi sisu ning hageja survestamisel on

kostja sellele allkirja andnud. Samuti ei vasta garantii selle tunnustele. Kohus oleks pidanud

hindama, kas tegu võiks olla võlatunnistusega. Samuti pole hageja esitanud garantiikirja

originaali.

Kostja ei ole andnud käendust. Kui kostja oleks kohustust käendanud, siis oleks tegemist

tarbijakäendusega, mis oleks tühine. Kostja ei ole tegutsenud ka majandus-ja kutsetegevuses.

Nõue on aegunud. Kostja on aegumisele tuginenud juba maakohtus.

Kohus on jätnud käsitlemata ja tähelepanuta tõendid, millega kostja soovib tõendada ähvarduse

ja vägivalla kasutamist tema osas.

Kostja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1320 eurot hageja kanda. Kostja

taotleb määrata täies ulatuses hageja kanda eelnevas kohtuastmes kantud menetluskulud, s.h.

kostja poolt kantud menetluskulu summas 1180 eurot. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

Vastus kaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud 108 eurot kostja kanda. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme ning jõudis õige

järelduseni.

Kostja ei nõudnud aegumise kohaldamist maakohtu menetluses ja sellest tulenevalt ei saanud

ka esimese astme kohus aegumist analüüsida. Ka praegu ei nähtu kaebusest, miks kostja leiab,

et nõue on aegunud - väide pole põhjendatud ega põhistatud. Praegusel juhul on kostja toonud

sisse täiesti uue seisukoha aegumise näol. Kostja ei ole põhjendanud uue asjaolu sissetoomist

Ringkonnakohtu menetluses. Hageja leiab, et kostja kuritarvitab oma õigusi. Juhul kui kohus

leiab, et nõue on aegunud, siis palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja

põhivõla 6930 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates 17.11.2015

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kui mitte üle põhinõude summa. Hageja apellatsioonkaebust

ei esitanud. Seega ei ole pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid viivise määra osas.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, rahuldades osaliselt hagi.

Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on

kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohus on

otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid.

10. Poolte vaidlus seisneb esmajoones selles, et kas OÜ Green Tending 4U juhatuse liikme

poolt 4.11.2015 allkirjastatud garantiikiri (tlk 5) tõi kostjale kaasa varalise kohustuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses võib isik

(garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab

võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Maakohus leiab õigesti, et kostja sõlmis

lepingu oma majandus-ja kutsetegevuses ja on tõendite pinnalt asunud põhjendatud

seisukohale, et tegemist on garantiiga. Garantii andmisega võtab garant endale kohustuse teha

garantiilepingus nimetatud toiming, milleks on käesoleval juhul raha maksmise kohustus ehk

sisuliselt on tehtud kokkulepe rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Menetluses pole toodud

esile selliseid asjaolusid, mis annaksid asuda teistsugusele seisukohale (nt tegemist

võlatunnistusega nagu väidab kostja).

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja nõue kostja vastu ei põhine

käenduslepingule, vaid tegemist on garantiiga. Ringkonnakohus märgib, et garantii ja käendus

on erinevad tagatise liigid. Garantii puhul on tagatise andja sooviks ja tahteks vastutada mitte

toetudes põhivõlgniku kohustusele (käendus) või koos temaga (kohustustega ühinemine), vaid

põhivõlgniku asemel iseseisva, tagatavast võlasuhtest sõltumata võlasuhte alusel. Garantii

sõnastuse kohaselt garanteeris kostja isiklikult OÜ Green Tending 4U (likvideerimisel)

kohustuste täitmist arvest nr A253 tulenevate tehtud tööde eest. Seega on maakohus õigesti

tuvastanud, et tegemist on garantiivastutusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et garantiist on selgelt arusaadav, millist kohustust

kostja tagab ning maksegraafiku sõlmimata jätmine ei ole kohustuste täitmata jätmise alus.

Maakohus on õigesti arvestanud, et hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist alates

17.11.2015. Kostja andis garantii 04.11.2015 ning kinnitas maksegraafiku koostamist hiljemalt

06.11.2015 ja esimese osamakse tasumist 16.11. Puudub kahtlus, et pooled on pidanud

osamakse tasumisel silmas samuti 2015. aastat. Kuivõrd kostja oma kohustusi kokkulepitud

ajaks ei täitnud, siis saab pidada mõistlikuks hageja õigust nõuda kogu võlgnevuse

sissenõudmist alates 17.11.2015. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte

tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et garantii tähtaja puudumine ei ole kohustuse täitmata jätmise alus, kuna

tähtaja kokkuleppimine ei ole garantii kehtivuse aluseks tulenevalt VÕS § 155 regulatsiooni

dispositiivsusest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejal oli õigus

nõuda võlgnevuse tasumist alates 17.11.2019.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei

nõudnud hagejalt originaaldokumendi (garantiikirja) esitamist. Seadus ei kohusta pooli esitama

kohtule dokumentide originaale. Kostja avaldas 10.10.2019 toimunud maakohtu istungil (tlk

75p), et ta ei vaidlusta allkirja õigsust kokkuleppel ja seega ei kerkinud maakohtu menetluses

dokumendi originaali esitamise vajaduse küsimust.

12. Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid.

Nimelt on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, millega kostja soovis tõendada tema suhtes

ähvarduse ja vägivalla kasutamist ja vastamata tehingu tühisuse väitele. Ringkonnakohus

nõustub selles osas kaebajaga ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi, kuid leiab, et nimetatud

rikkumine ei ole viinud ebaõigele lahendile.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 96 lg-d 1-2 näevad ette, et isik, kes tegi tehingu

õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald

oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit

mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise

poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ähvardus on õigusvastane

juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2)

ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine

tehingu tegemisele kallutamiseks. Kostja tõi esile, et hageja seaduslik esindaja YY ilmus kostja

juurde juba valmis kirjutatud garantiikirjaga ning nõudis sellele kostja allkirja. Kostjal ei jäänud

muud valikut. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja Politsei-ja Piirivalveameti 05.06.2018

tõendi väärtoemenetluse alustamise kohta BB avalduse alusel tema auto kahjustamise kohta

YY poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis

annaksid TsÜS § 96 alusel asuda seisukohale hageja ja kostja vahelise kokkuleppe tühisuse

osas. Ka kostja esitatud tõendid ei tõenda tema suhtes TsÜS §-s 96 nimetatud aluste esinemist.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja tuli kõik oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud

ja neid kinnitavad tõendid esitada maakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja

kaebuse väited asuda maakohtust erinevale seisukohale hagi rahuldamise osas.

13. Asjaolu, et maakohus võttis hilinenult esitatud tõendid asja materjalide juurde, ei ole selline

rikkumine, mis tooks kaasa igal juhul maakohtu tühistamise aluse. Kohus võtab vastu selliseid

tõendeid, millel on asjas lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Kohus on istungil esitatud

tõendeid pidanud asjakohasteks ning on neile ka lahendi tegemisel viidanud. Kohus peab andma

pooltele võimaluse oma väiteid tõendada. Tulenevalt TsMS § 237 ja 331 on kohtul õigus võtta

ka hilinemisega esitatud tõendeid vastu juhul, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise

viibimist. Kohus määras kostjale 10.10.2019 istungil ka tähtaja 01.11.2019 oma seisukoha

avaldamiseks hageja poolt esitatud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus

maakohtupoolset menetlusnormi rikkumist.

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuses aegumise vastuväite. Ringkonnakohus tuvastab asja

materjalide põhjal, et kostja ei ole maakohtus aegumise vastuväidet esitanud. Kohus või muu

vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel

vastavalt TsÜS §-le 143. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda

apellatsioonimenetluses aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei

ole nõudnud.

Kostja avaldas kaebuses, et hageja nõue on aegunud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

Tulenevalt VÕS § 155 lg-st 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas

kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kuna garantiinõude maksmapandavus sõltub ainult

garantiist endast ja see pole seotud põhinõude maksmapandavusega, siis ei ole ka aegumine

seotud arve aegumisega. Aegumist saab kohus kontrollida alates garantii andmisest. TsÜS §

146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg

algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1. Kohustus muutus

sissenõutavaks 17.11.2015. Hageja esitas maakohtusse hagi 11.10.2018, st enne kolmeaastase

tähtaja möödumist. Seega ei ole kostja väide hageja nõude aegumise osas põhjendatud ja hageja

on õigustatud nõudma võlgnevuse tasumist. Ringkonnakohus tuvastab, et hageja nõue ei ole

aegunud. Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus

maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel

jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

16. Maakohus määras hüvitatava kulu rahaliselt kindlaks, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1, määrab ringkonnakohus järgnevalt menetluskulude jaotuse

alusel kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks

ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 108 eurot järgmiste toimingute eest:

ringkonnakohtumenetluses nõustamine (38 eurot 1 töötunni eest), vastuse koostamine

kaebusele (35 eurot 1 töötunni eest) ja lõplik arvamus (35 eurot 1 töötunni eest). Hageja

märgib, et summad ei sisalda käibemaksu. Ringkonnakohus, vaadanud läbi hageja

menetluskulud, määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks, et hageja lepingulise

esindaja kulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab need kulud kostjalt

hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing