2-19-6565/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (Täiendav otsus) Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-6565 Kohtuasi A K ja A K hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Hagejate lepinguline esindaja:

Kostja:

Kostja volitatud esindaja: A K (isikukood xxx) A K (isikukood xxx)

I N (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Vadim Vilde (volikirja alusel, e-post: vadim@juristaitab.ee)

A K (isikukood xxx, elukoht: xx)

Harland Paas, e-post: harland@juristaitab.ee

RESOLUTSIOON

1. Täiendada 09.10.2019. a kohtuotsuse resolutsiooni alljärgnevaga:

jätta hagejate nõue viivise väljamõistmiseks rahuldamata

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Täiendava kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. 09.10.2019. a kohtuotsusega rahuldas maakohus osaliselt A K ja A K vastu elatise nõudes.

2. Tartu Ringkonnakohus 30.01.2020. a otsusega tühistas Viru Maakohtu 09. oktoobri 2019. a otsuse kostjalt väljamõistetud elatise suuruse ja tasumise algusaja, menetluskulude jaotuse ja hageja viivise nõude lahendamata jätmise osas. Ülejäänud osas (tagasiulatuva elatise osas, resolutsiooni p 3) jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Vastavalt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3-le saadeti tsiviilasi maakohtule hagejate viivise nõudes uueks läbi vaatamiseks alates menetlusse võtmise staadiumist. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

4. 26.03.2020. a esitas kohus hagejate lepingulisele esindajale nõude, milles kohustas esitada kohtule 14 päeva jooksul viivise nõude täpsustuse, arvestades hagejate põhinõude rahuldamise ulatust.

5. Hagejate esindaja ei ole kohtunõudele vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hagejate poolt esitatud täiendava hagiavaldusega ning ringkonnakohtu lahendiga, leiab, et asjas tuleb teha täiendav otsus.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

8. 29.04.2019. a esitanud hagejate nõue oli kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras.

9. Täiendavas hagiavalduses palusid hagejad kostjat välja mõista elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras tagasiulatavalt (ühe aasta eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

10. Võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendamatu muuhulgas põhjusel, et hagejad ei ole viivise nõuet täpsustanud.

12. VÕS § 113 sisust ja mõttest tulenevalt on viivis hüvitis, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue jäeti rahuldamata, seega ei ole võlgnetavat summat, millelt viivist nõuda.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

14. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

15. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda

16. Vastavalt TsMS § 448 lg 5 on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik