1-18-10490/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2020, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-18-10490

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Juulia Mahlapuu süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 järgi, Tarmo

Mahlapuu süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi

ning TM Kaubanduse OÜ süüdistatuna KarS § 3891 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 20. jaanuari 2020 otsus

Apellatsioonide esitajad

Ringkonnaprokurör Kaire Hänilene, Eesti Vabariik Maksu –

ja Tolliameti kaudu ning TM Kaubanduse OÜ kaitsja

vandeadvokaat Piret Pallo

Süüdistatavad

Juulia Mahlapuu

isikukood 47606012753;

elukoht XXX;

varem kriminaalkorras karistamata;

Tarmo Mahlapuu

isikukood 36504236522;

elukoht XXX;

varem kriminaalkorras karistamata.

TM Kaubanduse OÜ

registrikood 12998618;

asukoht Rebase küla, Kambja alevik, Kambja vald, Tartu

maakond;

seaduslik esindaja juhatuse liige Rauno Mahlapuu;

varem kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2020 otsus osaliselt, see on:

2. Juulia Mahlapuu õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 1 järgi.

3. Maksu- ja Tolliameti poolt Juulia Mahlapuu vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse läbi vaatamata jätmises.

4. Juulia Mahlapuule kuuluvate Tartu Maakohtu 13. septembri 2017 määrusega

arestitud kinnistute aresti alt vabastamises.

5. Juulia Mahlapuu kasuks Eesti Vabariigilt 2385,97 euro väljamõistmises valitud

kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Maksu- ja Tolliameti poolt Tarmo Mahlapuu vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse rahuldamises osaliselt.

7. Maakohtu õiguslikes põhistustes KarS § 3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuse

käsitlemisel.

8. Teha tühistatud osas uus otsustus, millega:

9. Tunnistada Juulia Mahlapuu süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistada rahalise

karistusega 235 päevamäära ehk 2350 eurot.

10. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus ning mõista Juulia

Mahlapuult solidaarselt Tarmo Mahlapuuga välja Eesti Vabariigi kasuks 50 732,7

eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas alates

21.09.2016 kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi

arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.

11. Jätta aresti alla Juulia Mahlapuule kuuluvad Tartu Maakohtu 13. septembri 2017

määrusega arestitud kinnistud.

12. Välja mõista Juulia Mahlapuult sundraha 876 eurot.

13. Juulia Mahlapuu poolt maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu

2385,97 eurot jätta tema enda kanda.

14. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, asendades maakohtu õiguslikud põhistused

KarS § 3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuse käsitlemisel käesoleva otsuse punktides

154-181 ja 198-200 esitatud põhistustega.

15. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

16. Prokuratuuri ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioonid rahuldada.

17. TM Kaubanduse OÜ kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

18. TM Kaubanduse OÜ poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

1078,34 eurot jätta tema enda kanda.

19. Mõista Eesti Vabariigilt Juulia Mahlapuu kasuks välja 904,01 eurot

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 22. aprillil 2020 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates 23. aprillist 2020.

Süüdistus

1. J. Mahlapuud, TM Kaubanduse OÜ-t ja T. Mahlapuud süüdistatakse järgmises.

2. J. Mahlapuu TM Kaubanduse OÜ (edaspidi TMK) juhatuse liikmena esitas grupis koos Sakkose

OÜ (edaspidi Sakkose) juhatuse liikme ja endise TMK juhatuse liikme T. Mahlapuuga Tartu linnas

ajavahemikul 20.09. – 20.10.2016 raamatupidaja A.H. u vahendusel TMK tagastusnõude

suurendamise eesmärgil TMK huvides maksuhaldurile maksustamisperioodide 2016 august ja 2016

september kohta TMK käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid.

3. TMK raamatupidamises ja esitatud käibedeklaratsioonidel kajastati Sakkose nimel väljastatud

arvete alusel sisendkäibemaksu järgnevalt:

- augustis 2016 on TMK raamatupidamises ja käibedeklaratsioonis kajastatud Sakkose arved

numbritega 16159, 16158, 16151, 16146, 16140, 16138, 16134, 16132, 16131, 16127 kokku

summas 337 800 eurot, millest käibemaks on kokku summas 56 300 eurot;

- septembris 2016 on TMK raamatupidamises ja käibedeklaratsioonis kajastatud Sakkose arved

numbritega 16173, 16171, 16170, 16166, 16168, 16167, 16165 kokku summas 229 215,68 eurot,

millest käibemaks on kokku summas 38 202,61 eurot.

4. Eeltoodud arvetel kajastatud Sakkose ja TMK vahel toimunud tehingute tegelikuks sisuks ei olnud

tootmisseadmete ja puitmaterjali ost-müük, vaid ettevõtte üleminek VÕS § 180 tähenduses, kuna

selle käigus läks TMK-le üle valdav osa Sakkose varadest ja õigustest.

5. Eelpool loetletud arvete alusel võõrandas Sakkose kogu tootmises kasutatava vallasvara

(tootmisseadmed, tooraine, valmistoodang) TMK-le kokku summas 567 015,68 eurot. Samuti andis

Sakkose sümboolse tasu eest (400 eurot kuus) TMK-le 5-ks aastaks rendile Sakkose ja Kullaaugu

kinnistud koos tootmishoonetega. Sakkose kliendid, tarnijad ja töötajad muutusid TMK klientideks,

tarnijateks ja töötajateks. Tootmisseadmed paiknevad Kambja vallas, Rebase külas, Sakkose ja

Kullaaugu kinnistutel, nende asukoht ei ole omaniku vahetumisega muutunud ning TMK sai

samade seadmete kasutamist jätkata samas kohas. Sakkose ja TMK tegevus oli identne – mõlemad

äriühingud tegutsesid ühel ja samal aadressil, ühel ja samal tegevusalal, kasutasid samu

tootmisvahendeid ja valdavalt samu töötajaid.

6. Kuna tehingu tegelik sisu oli Sakkose üleminek TMK-le, siis KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki

käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS-i tähenduses. Sellest tulenevalt puudus Sakkosel

põhivara ja materjali TMK-le üleandmisel kohustus tasuda käibemaksu ja TMK ei tohtinud

omakorda nendelt tehingutelt kajastada käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. TMK ja Sakkose

vaheliste tehingute tegelikuks eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu kaudu TMK-le käibemaksu

enammakse tekitamine ning sellega maksueelise saamine.

7. Seda, et arvetel kajastatud tehingute sisu ei vastanud tegelikkusele, näitavad ka Sakkose ja TMK

pangakontode väljavõtted.

-

ajavahemikul 01.08.2016 kuni 04.10.2016 on J. Mahlapuu teinud TMK AS-is SEB Pank

asuvalt arvelduskontolt nr XXX ülekandeid Sakkosele kokku 567 265,68 eurot;

-

Sakkose SEB pangas asuvale arvelduskontole nr XXX on ajavahemikul 01.08.2016 kuni

04.10.2016 laekunud TMK-lt kokku 567 265,68 eurot. Sakkose kontolt on T. Mahlapuu

teinud ülekandeid enda arvelduskontole kokku 642 351 eurot;

-

T. Mahlapuu SEB pangas asuvale arvelduskontole nr XXX on ajavahemikul 01.08.2016

kuni 04.10.2016 laekunud Sakkoselt kokku 642 351 eurot ning samalt kontolt on T.

Mahlapuu teinud ülekandeid J. Mahlapuu arvelduskontole kokku 570 190 eurot;

-

J. Mahlapuu SEB pangas asuvale arvelduskontole nr XXX on ajavahemikul 01.08.2016

kuni 04.10.2016 laekunud T. Mahlapuult kokku 570 190 eurot ning J. Mahlapuu on enda

arvelduskontolt teinud ülekandeid TMK-le kokku 533 500 eurot.

-

TMK SEB pangas asuvale arvelduskontole nr XXX on laekunud J. Mahlapuult kokku 533

500 eurot.

8. Seega nähtub eeltoodust, et Sakkose poolt esitatud arvetel näidatud kaupade ja teenuste eest ei

toimunud tasumist, vaid tasumist teeseldi ning tehingute eesmärk oli ettevõtte üleminek.

9. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu leppisid kokku, et kuigi toimub ettevõtte üleminek, koostab ja esitab

T. Mahlapuu Sakkose nimel 2016 aasta augusti- ja septembrikuu jooksul TMK-le arved põhivara

ja materjali müügi kohta summas 567 015,68 eurot ning need arved sisaldavad käibemaksu. Samas

olid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu teadlikud, et arvetele ei ole märgitud tehingute tegelik sisu ja

eesmärk, vaid nende näilike arvete koostamise ja esitamise eesmärk oli varjata ettevõtte üleminekut

ja seeläbi tekitada TMK-l sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus. Samuti leppisid J. Mahlapuu ja

T. Mahlapuu kokku, et J. Mahlapuu teeb TMK arvelduskontolt ülekanded Sakkose arvelduskontole

Sakkose poolt esitatud näilike arvete alusel, kuid Sakkosele ülekantud raha jõuab läbi T. Mahlapuu

ja J. Mahlapuu arvelduskontode TMK-le tagasi.

10. J. Mahlapuu aktsepteeris eelmise TMK juhatuse liikme T. Mahlapuu poolt kehtestatud

töökorraldust,

et

TMK

raamatupidaja

saab

raamatupidamise

korraldamiseks

ja

maksudeklaratsioonide esitamiseks vajalikud dokumendid TMK kontorist ning esitab nende

dokumentide alusel maksudeklaratsioonid. Heauskne raamatupidaja kajastas arved äriühingu

raamatupidamises ning esitas nende alusel koostatud käibedeklaratsioonid maksuhaldurile

teadmata, et nendel arvetel kajastatud tehingute sisu ei vastanud tegelikkusele. J. Mahlapuu ja T.

Mahlapuu hoidsid raamatupidajat teadmatuses tegelikest asjaoludest ja kasutasid tema eksitust ära

nii, et raamatupidaja teostas oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk J. Mahlapuu ja T.

Mahlapuu teoplaani. Selliselt valitsesid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu tegu ülekaaluka teadmisega.

11. Käibemaksukohustuse vähendamise ja tagastusnõude suurendamise eesmärgil esitas TMK juhatuse

liige J. Mahlapuu grupis koos Sakkose juhatuse liikme ja endise TMK juhatuse liikme T.

Mahlapuuga ja raamatupidaja vahendusel TMK käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

järgnevalt:

-

20.09.2016 e-maksuameti kaudu esitatud 2016 augustikuu käibedeklaratsiooni real 5

deklareeris sisendkäibemaksu summas 56 300 eurot rohkem kui on seadusega lubatud maha

arvata;

-

20.10.2016 e-maksuameti kaudu esitatud 2016 septembrikuu käibedeklaratsiooni real 5

deklareeris sisendkäibemaksu summas 38 202,61 eurot rohkem kui on seadusega lubatud

maha arvata.

12. 30.09.2016 esitas TMK raamatupidaja A.H. kooskõlastatult J. Mahlapuu ja T. Mahlapuuga Maksu

– ja Tolliametile taotluse augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu

tagastamiseks ning 03.10.2016 tagastati TMK-le 60 206.70 eurot.

13. J. Mahlapuu oli TMK juhatuse liikmena äriseadustiku § 180 lg 1, 181 lg 1 ja 183 kohaselt vastutav

osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. Samuti oli ta MKS § 8 lg-st 1 lähtuvalt

kohustatud tagama TMK maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse

ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele

vastavate maksudeklaratsioonide esitamise.

14. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu tegevuse tulemusel esitati TMK 2016 aasta augusti- ja septembrikuu

käibedeklaratsioonides raamatupidaja vahendusel valeandmeid, kus kajastati alusetult soetamisel

tasutud käibemaksu summasid. Selle tegevusega rikkusid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu

käibemaksuseaduse järgmisi nõudeid:

-

4 lg 2 p 1 – käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;

-

29 lg 3 p 1 - kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv

käibemaks;

-

31 lg 1- kohaselt toimub teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

15. J. Mahlapuu, T. Mahlapuu ja TMK tegevuse eesmärk oli sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekitamine ja seeläbi enammakstud käibemaksu tagasisaamine kokku summas 94 502,61 eurot, so

enam kui suurele kahjule vastava summa ulatuses.

16. Seega panid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega varjatakse

maksukohustust ja suurendatakse alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastava summa

võrra.

17. Seega pani TM Kaubanduse OÜ toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

maksuhaldurile valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega

suurendatakse alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastava summa võrra.

18. T. Mahlapuud süüdistatakse veel selles, et tema Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) (edaspidi PAp)

juhatuse liikmena kahjustas ajavahemikul 27.06.2016 – 10.10.2016 teadvalt ja kohustuste vastaselt

PAp-i varalist seisundit, millega põhjustas PAp-i maksejõuetuse.

19. PAp-i maksejõuetuse põhjustamine seisnes alljärgnevas:

-

ajavahemikul 27.06.2016 – 10.10.2016 võõrandas T. Mahlapuu PAp-i nimel endaga seotud

lähikondsele TMK-le PAp-ile kuuluva Tartumaal Kambja vallas Rebase külas Sakkosel

asuva vara (tootmisseadmed, tooraine, valmistoodang) kogumaksumusega 582 903,68 eurot

selle eest vastusooritust saamata. TMK kandis temale esitatud arvete alusel raha PAp-i

arvelduskontole, kuid laekunud raha ei kasutanud T. Mahlapuu võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, vaid ta kandis PAp-i kontolt raha edasi enda isiklikule kontole ja sealt edasi

J. Mahlapuu arveldusarvele, kust see jõudis tagasi TMK-le. Seega oli lepingu täitmine TMK

poolt näiline. T. Mahlapuu võõrandas tasuta TMK-le järgmise PAp-i vara (vt vara loetelu

süüdistusakti vastavast tabelist VI kd lk 66-67).

-

01.08.2016 sõlmis T. Mahlapuu PAp-i nimel rendilepingu TMK-ga, mille alusel andis PAp-

ile kuuluvad Kullaaugu (registriosa number 3502104) ja Sakkose (registriosa number

2508004) kinnistud kuni 01.08.2021 rendile endaga seotud lähikondsele TMK-le igakuise

rendisummaga 400 eurot. Tegelikult aga TMK lepingu alusel rendisummat ei tasunud, vaid

05.08.2016 arve nr 16138 alusel ülekande tegemisega TMK kontolt PAp-i arvelduskontole

sooviti tekitada näilik mulje lepingu täitmisest, so ühe aasta (01.08.2016-01.08.2017)

renditasu maksmisest. Tegelikult ei kasutanud T. Mahlapuu PAp-i arvelduskontole

laekunud raha kohustuste täitmiseks, vaid kandis raha enda arvelduskontole, kust raha liikus

J. Mahlapuu arvelduskonto kaudu tagasi TMK arvelduskontole. Renditasu ei ole TMK

tasunud ka hiljem.

20. PAp-i põhivara (tootmisseadmed, tooraine, valmistoodang) ja kinnistute üleandmise tagajärjeks oli

PAp-i majandustegevuse lõppemine – üle anti kogu majandustegevuseks (puidu töötlemiseks)

vajalik vara, mille tagajärjel puudus võimalus teenida edasisi rahavoogusid, millest omakorda

rahuldada võlausaldajate nõudeid.

21. TMK näol on tegemist PAp-i lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 5 ja lg 3 mõttes, kuna TMK on

19.02.2016 asutatud T. Mahlapuu enda poolt ning ta oli TMK osanik asutamisest kuni 18.07.2016

ja juhatuse liige asutamisest kuni 28.07.2016. Seejärel võttis nii osaniku kui juhatuse liikme rolli

üle T. Mahlapuu abikaasa J. Mahlapuu ning alates 19.12.2016 on juhatuse liikmeks T. Mahlapuu

poeg R.M. .

22. Võõrandades tasuta 582 903,68 euro ulatuses PAp-i vara (tootmisseadmed, tooraine,

valmistoodang) lähikondsele ning andes vara rendile TMK-le, selle eest renditasu saamata, ei

käitunud T. Mahlapuu majanduslikult otstarbekal viisil ning rikkus Äriseadustiku § 187 lg-s 1

sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust, TsÜS § 35 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsus-

ja lojaalsuskohustust ning VÕS § 620 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, kohustust tegutseda käsundiandja jaoks

parima kasuga ning vältida osaühingu varale kahju tekkimist.

23. T. Mahlapuu tegevus on kohustuste vastane ka seetõttu, et ta tegi PAp-i nimel tehingud, mis on

PankrS § 109, 110 lg 1 p 4 ja 111 lg 1 p 2 kohaselt tagasivõidetavad.

24. T. Mahlapuu tegevuse eesmärgiks PAp-i vara tasuta võõrandamisel ja kinnistute rendile andmisel

selle eest tasu saamata oli PAp-i maksejõuetuse põhjustamine.

25. T. Mahlapuu tegevuse tulemusel algatas Tartu Maakohus 11.07.2017 määrusega PAp-i suhtes

pankrotimenetluse ja 02.10.2017 kohtumäärusega kuulutati välja PAp-i pankrot.

26. Seega pani T. Mahlapuu toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Pajuristi Alusmäe

OÜ juhatuse liikmena kahjustas teadvalt kohustuste vastaselt Pajuristi Alusmäe OÜ varalist

seisundit, millega põhjustas Pajuristi Alusmäe OÜ maksejõuetuse.

Maakohtu otsus

27. Tartu Maakohtu 20.01.2020 otsusega tunnistati T. Mahlapuu süüdi KarS § 384 lg 1 järgi ja

karistati rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses summas 1500 eurot. T. Mahlapuu

tunnistati süüdi ka KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 350 päevamäära

ulatuses summas 3500 eurot. T. Mahlapuule mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus summas

4500 eurot.

28. TM Kaubanduse OÜ tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 3 järgi ja karistati rahalise karistusega

summas 90 000 eurot.

29. J. Mahlapuu mõisteti esitatud süüdistuses õigeks.

30. Rahuldati Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) (endine Sakkose OÜ) tsiviilhagi ja tunnistati

kehtetuks Sakkose OÜ poolt TM Kaubanduse OÜ-le asjade üleandmise tehingud (loetelu vt

maakohtu otsuse resolutsiooni p 6 alapunktid).

31. Rahuldati ka Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) poolt T. Mahlapuu vastu esitatud tsiviilhagi ja

viimaselt mõisteti Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) kasuks välja 563 704 eurone kahjuhüvitis.

32. Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) poolt J. Mahlapuu vastu esitatud tsiviilhagi jäeti läbi

vaatamata.

33. Maakohus rahuldas osaliselt Maksu – ja Tolliameti poolt T. Mahlapuu vastu esitatud avalik-

õigusliku nõudeavalduse ja mõistis T. Mahlapuult välja seni Maksu – ja Tolliametile

tagastamata osa summalt, mis TM Kaubanduse OÜ sai Maksu- ja Tolliametilt alusetult, st

16 436,79 eurot.

34. J. Mahlapuu vastu Maksu – ja Tolliameti poolt esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti läbi

vaatamata.

35. Aresti alt vabastati Tartu Maakohtu 13. septembri 2017 määrusega arestitud J. Mahlapuule

kuuluv kinnistu registriosa numbriga 1946204 (Paju, Rebase küla, Kambja vald, Tartumaa

(tootmismaa 3,63 ha) ja Pihlaka, Rebase küla, Kambja vald, Tartumaa (tootmismaa 4,77 ha)).

36. Aresti alla jäeti Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 määrusega arestitud maakohtu käesoleva

otsuse resolutsiooni 6. punktis ära märgitud asjad.

37. Maakohtu poolne tõendite analüüs, mille põhjal viimane eeltoodud järeldusteni jõudis, asub

maakohtu otsuse punktides 10-79. Ringkonnakohus käsitleb neid kokkuvõtlikult, arvestades, et

T. Mahlapuu süüdimõistmist ja karistamist KarS § 384 lg 1 järgi eraldi pole vaidlustatud, kuid

see süüdistus on seotud süüdistusega KarS § 3891 järgi. Ringkonnakohtu otsuse käsitlusobjekt

on KarS § 3891 järgi esitatud süüdistuse tõendatusega seonduv.

38. KarS § 384 lg 1 järgi süüdistusse puutuvalt maakohus leidis, et T. Mahlapuu oli Sakkose

juhatuse liige ja kahjustas Sakkose varalist seisundit.

39. Esiteks andis ta ära Sakkose äritegevuseks vajalikud asjad. Seepärast ei saanud Sakkose

ettevõtlusega ega raha teenimisega jätkata. Oluline on seegi, et Sakkose ei saanud nende asjade

eest midagi vastu. Vastutasuks ei saa pidada raha, mida T. Mahlapuu korduvalt TMK

arvelduskontolt Sakkose arveldusarvele kandis. Tõsi, Riigikohtu seisukoha järgi sai Sakkose

tema pangakontole makstud raha omanikuks. Seda seepärast, et nn kontoraha ehk nõue panga

vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on

kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega

mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (RKKKo 3-1-1-89-11, p 19.1). Tähele tuleb

aga panna, et seda raha ei saanud Sakkose TMK-le antud asjade eest. Ta sai raha üksnes

seepärast, et T. Mahlapuul oli soov tsementeerida oma valeväiteid müügitehingute kohta.

Lisaks oli T. Mahlapuu raha TMK kontolt Sakkose omale üle kandes teadlik, et ta kannab selle

peagi Sakkose arveldusarvelt edasi.

40. Teiseks muutus Sakkose varaline seis varasemast halvemaks ka kinnistute välja rentimise tõttu.

Ka kinnistute rendile andmine tähendas, et Sakkose ei saanud enam ettevõtluse ja raha

teenimisega jätkata. Seda kaotust ei kompenseerinud Sakkosele ükski vastusooritus.

Teoreetiliselt võiks vastusooritusena tulla kõne alla rent. Seda renti aga ei makstud (vt

maakohtu otsuse p 28). Lisaks ei oleks 400 eurone kuurent kuidagi tasandanud äsja välja toodud

kaotust ehk tõsiasja, et Sakkose ei saanud enam toimetada suhteliselt mahukat ehk küllaltki

suure käibega puiduettevõtlust.

41. Sakkose varalist seisundit eelkirjeldatud moel kahjustades käitus T. Mahlapuu kohustuste

vastaselt.

42. Esiteks rikkus ta ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust. On ilmne, et

kuidagi ei olnud Sakkose huvides ei vallasasjade tasuta ära andmine ega kinnistute tasuta teise

isiku kasutada andmine.

43. Lisaks olid tehingud kohustuste vastased tulenevalt Swedbanga kui Sakkose võlausaldaja

huvide rikkumisest. Sellega seoses on oluline pankrotiseadus. PankrS § 110 kohaselt tunnistab

kohus ajutise pankrotihalduri (ajutise halduri) nimetamise korral mõningad enne ajutise halduri

nimetamist tehtud võlausaldajate huve rikkuvad tehingud kehtetuks. Nõuded tehingute

kehtetuks kuulutamisele on seda leebemad, mida lühem aeg eraldab neid ajutise halduri

nimetamisest. Margo Normann nimetati Sakkose ajutiseks halduriks 6. septembril 2017 (kd 2,

tl 65 pöördel).

44. Eelnevast lähtuvalt saab kaheksa tehingut (16. septembril, kolm 20. septembril, 23. septembril,

26. septembril, 29. septembril ja 10. oktoobril 2016 tehtud) kuulutada kehtetuks PankrS § 110

lg 1 p 2 alusel. Esiteks tehti need vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist. Teiseks

tuleneb otsuses märgitust üheselt, et need tehingud kahjustasid Swedbanga huve. Kolmandaks

on vaja otsustada, kas tehingu teine pool oli sellest huvide kahjustamisest teadlik või pidi sellest

teadlik olema. Tehingute teine pool oli TMK. TMK kui juriidilise isiku teadlikkuse selgeks

tegemisel on mõõduandev J. Mahlapuu kui TMK juhatuse liikme teadlikkus. Nagu otsuses

eelnevalt märgitud, pole võimalik öelda, et J. Mahlapuu oli tehingute sisust ja Swedbanga

kahjustamisest teadlik. Küll aga oleks ta pidanud seda olema: ta oli TMK juhatuse liige ja oleks

pidanud välja uurima, et TMK abil tehakse selliseid (Swedbanka kahjustavaid) tehinguid nagu

tegi T. Mahlapuu.

45. Ülejäänud tehingud on võimalik kuulutada kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. Esiteks tehti

need rohkem kui aasta, aga vähem kolm aastat enne ajutise halduri nimetamist. Teiseks tuleneb

otsuses märgitust üheselt, et neid tehes kahjustas Sakkose teadlikult Swedbanga huve – seda

seetõttu, et teadlikult kahjustas neid huve Sakkose juhatuse liige T. Mahlapuu ja T. Mahlapuu

teadmine tuleb omistada Sakkosele. Kolmandaks tuleb siingi küsida tehingu teise poole ehk

TMK teadlikkuse kohta Swedbanga huvide kahjustamise osas. Kahe esimese, 27. juunil ja 15.

juulil 2016 tehtud tehingu puhul oli TMK-l selles osas kindel teadmine: TMK juhatuse liige oli

T. Mahlapuu, kes oli Swedbanga huvide kahjustamisega suurepäraselt kursis ja T. Mahlapuu

see teadmine tuleb omistada TMK-le. Ülejäänud tehingute puhul kehtib eelmises punktis öeldu:

J. Mahlapuu küll polnud Swedbanga huvide kahjustamisest teadlik, aga oleks seda pidanud

olema.

46. Lisaks saab tehingute kehtetuks tunnistamise aluse tuletada PankrS §-st 111, mis reguleerib

kinkelepingu tagasivõitmist. Nimelt oligi nende tehingute näol tsiviilõiguslikus mõttes tegemist

kinkega VÕS § 259 lg 1 tähenduses: Sakkose andis asjad TMK-le tasuta üle. Maakohtu otsuse

p-s 55 nimetatud tehingud on võimalik tunnistada kehtetuks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel.

Ülejäänud tehingute puhul rakendub PankrS § 111 lg 1 p 2. Nimelt oli TMK Sakkose

lähikondne. Ilmselt saab lähikondsuse tuletada juba PankrS § 117 lg 2 p-st 6. Kindlasti aga

rakendub PankrS § 117 lg 3: juriidilise isiku A lähikondseks peab lugema juriidilist isikut B,

kui i) B ainuke juhatuse liige on sama inimene, kes on A ainuke juhatuse liige ja ii) B ainuke

juhatuse liige on inimene, kes on A ainukese juhatuse liikme abikaasa või elukaaslane või

endine abikaasa või endine elukaaslane, kes lävib endiselt A juhatuse liikmega ja lubab viimasel

teha B-ga seda, mida too soovib.

47. T. Mahlapuu tegevuse tagajärjeks oli Sakkose maksejõuetus. On selge, et pärast T. Mahlapuu

eelkirjeldatud sammude astumist ei suutnud Sakkose rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see

suutmatus ei olnud ajutine (vt PankrS § 1 lg 2).

48. Eelöeldu tähendab, et T. Mahlapuu realiseeris KarS § 384 lg 1 objektiivse koosseisu.

49. T. Mahlapuul oli tahtlus kõigi koosseisuelementide osas. On ilmne, et T. Mahlapuu teadis end

olevat Sakkose juhatuse liige. Ka selle osas, et tema teod kahjustavad Sakkose varalist seisundit,

oli T. Mahlapuul kindel teadmine KarS § 16 lg 3 mõttes: süüdistatav mõistis selgelt, et tema

tehtu tõttu Sakkose seadmete ja Sakkose kasutuses olnud kinnistutega ei saa Sakkose enam raha

teenida ja et seda kaotust ei kompenseeri ükski vastusooritus. Niisamuti oli T. Mahlapuul otsene

tahtlus selle osas, et ta käitub kohustuste vastaselt: ta mõistis, et tema teod ei olnud Sakkose

huvides ja tal oli ka tahtlus asjaolude suhtes, mille najal kohus tuvastas PankrS § 110 lg 1 p 2,

§ 110 lg 1 p 3, § 111 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 p 2 rikkumised (vt maakohtu otsuse p-d 54–57).

Viimaks sai T. Mahlapuu aru sellestki, et pärast tema tegusid ei suutnud Sakkose rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei olnud ajutine.

50. Kuna 2. oktoobril 2017 kuulutas Tartu Maakohus välja Sakkose pankroti, on täidetud ka KarS

§ 384 lg-s 2 sätestatud karistatavuse eeldus.

51. Eeltoodu tähendab, et T. Mahlapuu on KarS § 384 lg 1 järgi süüdi.

52. Maakohus alustas süüdistust KarS § 3891 järgi käsitledes T. Mahlapuust. Hiljem võttis

seisukoha J. Mahlapuu ja TMK süü tõendatuse kohta.

53. KarS § 3891 lg 1 sätestab vastutuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest tagastusnõude

suurendamise eesmärgil, kui sellega suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule

vastava summa võrra või enam. T. Mahlapuu maksuhaldurile vahetult andmeid ei esitanud, sest

deklaratsioonid saatis e-maksuameti kaudu maksuhaldurile A.H. . Seepärast kontrollis kohus,

kas õige on süüdistaja väide, et T. Mahlapuu vastutab maksuhaldurile valeandmete vahendliku

esitamise eest KarS § 21 lg 1 alt 2 mõttes.

54. KarS § 3891 koosseisuobjekt on valeandmed. Valed on andmed, mis ei vasta tegelikkusele.

55. Süüdistuses tuletatakse TMK 2016. aasta augusti ja septembri käibedeklaratsioonides olevate

andmete tegelikkusele mitte vastavus ettevõtte üleandmise instituudist. Kohtu hinnangul ei saa

vähemalt praeguses asjas niisuguse argumentatsiooni alusel süüdimõistvat otsust teha.

Iseenesest on tõesti võimalik esitada valeandmeid mitte üksnes puutuvalt faktilistesse

asjaoludesse, aga ka õiguslikesse küsimustesse (vt Sarv – KarS. Kommentaar. 4. trükk, §

3891/7.2.3). Niisiis võib ettevõtte üleandmise korral, mil juriidilises mõttes käivet ei teki (vt

KMS § 4 lg 2 p 1), käibedeklaratsioonis käibele viitamise näol tõepoolest olla tegemist

valeandmete esitamisega KarS § 3891 tähenduses. Samas aga eeldab isiku vastutusele võtmine

KarS § 3891 järgi tulenevalt KarS § 15 lg-st 1, et andmete esitajal on andmete tegelikkusele

mittevastavuse osas tahtlus. Juriidilist ebakorrektsust sisaldavate andmete esitamise puhul saab

tulenevalt KarS §-st 16 kõneleda tahtlusest vaid siis, kui isik teadis või vähemalt pidas

võimalikuks, et tema õiguskäsitlus ei vasta tõele. Kui ta seda ei tee, langeb tema vastutus ära.

Seega eeldaks T. Mahlapuu vastutusele võtmine viidatud alusel (lisaks sellele, et ettevõtte

üleandmine tõepoolest toimus) seda, et T. Mahlapuu teadis või vähemasti pidas võimalikuks,

et ettevõtte üleandmise korral käivet ei teki. Kohtu hinnangul puuduvad igasugused viited

sellele, et T. Mahlapuul sellised juriidilised teadmised olid. Esiteks ei ole T. Mahlapuul

juriidilist haridust. Ka ei ole viiteid sellele, et tal oleks muidu piisavaid teadmisi maksuõigusest.

Lisaks tuleb – koostoimes eelöelduga – silmas pidada, et KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatu kui väga

spetsiifiline regulatsioon ei ole midagi sellist, mida võiks keegi teada lihtsalt seepärast, et ta

tegeleb ettevõtlusega.

56. Eelöeldu ei tähenda aga, et valeandmetest kõneleda ei saa. Niisuguste andmete esinemist saab

jaatada märksa lihtsamal moel kui seda on tehtud süüdistuses. Deklaratsioonides kajastus tänu

viitamisele ülal korduvalt märgitud arvetele (konkludentne) väide, et TMK maksis Sakkosele

viimaselt saadud asjade eest nii nende endi hinna kui ka käibemaksu. Et aga TMK ei andnud

Sakkosele asjade eest mitte midagi, ei vasta käibemaksu tasumise väide tõele ehk tegemist on

valeandmetega. Samamoodi on vale ka väide, nagu oleks TMK maksnud Sakkosele mingit

renti. Niisugusel moel valetamisest kõnelemist ei välistaks ka see, kui tegemist oleks ettevõtte

üleandmisega: väide asjade eest tasumise kohta oleks ka ettevõtte üleandmise korral väär.

57. Koosseisutegu on esitamine. Nagu juba ülal viidatud, T. Mahlapuu vahetult maksuhaldurile

andmeid ei esitanud, kuivõrd deklaratsioonid saatis e-maksuameti kaudu maksuhaldurile A.H.

. Seetõttu tuleb küsida, kas T. Mahlapuule saab ette heita maksuhaldurile valeandmete esitamist

A.H. u vahendusel. Sellele küsimusele on vaja vastata jaatavalt. Nimelt toimetas T. Mahlapuu

A.H. ule valeandmeid sisaldanud arved. Viimane kajastas neis arvetel oleva väära info

käibedeklaratsioonides ja need käibedeklaratsioonid saatis A.H. e-maksuameti kaudu

maksuhaldurile. Kuivõrd A.H. ei olnud deklaratsioonides oleva info tegelikkusele mitte

vastavusest teadlik, kasutas T. Mahlapuu arveid A.H. ule saates ja tingides sel moel nende

deklaratsioonides kajastamise ning deklaratsioonide ära saatmise, raamatupidaja sellist

teadmislünka ära. Seega kujutab T. Mahlapuu käitumine endast maksuhaldurile valeandmete

vahendlikku esitamist.

58. Et

valeandmetest

lähtuvalt

suurenes

TMK

tagastusnõue

alusetult

94 502,61

(56 300+38 202,61) ehk rohkem kui 40 000 euro võrra, saab rääkida tagastusnõude enam kui

suurele kahjule vastava summa võrra suurendamisest KarS § 121 p 2 mõttes.

59. Ülal öeldust lähtuvalt täitis T. Mahlapuu KarS § 3891 lg 1 objektiivse koosseisu.

60. T. Mahlapuul oli kõigi objektiivse koosseisu elementide osas tahtlus. Esiteks teadis ta, et

käibedeklaratsioonid sisaldavad tegelikkusele mitte vastavaid andmeid, kuivõrd ta oli teadlik,

et TMK Sakkosele tollelt saadud asjade eest käibemaksu ei tasunud. Teiseks teadis T. Mahlapuu

nii seda, et A.H. ei ole arvetel kajastuva teabe ebaõigsusest teadlik, kui ka seda, et A.H. lisab

arvetel kajastuva väära info käibedeklaratsioonidesse ja saadab need deklaratsioonid

maksuhaldurile. Ka oli T. Mahlapuule teada, et valede andmete tõttu suureneb TMK

tagastusnõue 94 502,61 euro võrra. Viimaks: T. Mahlapuu pani eelkirjeldatud teo toime

seepärast, et soovis suurendada TMK tagastusnõuet ehk tegemist oli valeandmete esitamisega

tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Seega täitis T. Mahlapuu KarS § 3891 lg 1 subjektiivse

koosseisu.

61. Tegu oli õigusvastane ja süüline. Seetõttu tuleb T. Mahlapuu KarS § 3891 lg 1 järgi süüdi

mõista.

62. J. Mahlapuu tuleb seevastu KarS § 3891 lg 1 järgi õigeks mõista, sest pole tõendatud, et ta oleks

kuigivõrd maksupettusega seotud tegusid toime pannud (vt maakohtu otsuse p-d 38–42). Nende

mõne üksiku teo puhul, mille toime panemist tuleb (ilmselt) jaatada (vt maakohtu otsuse p 44),

pole võimalik öelda, et J. Mahlapuul oli KarS § 3891 lg 1 osas tahtlus. Isegi kui J. Mahlapuu

aimas, et T. Mahlapuu teeb midagi ebaseaduslikku, pole ikkagi võimalik tema tahtlust jaatada.

Nimelt peab tahtlus puudutama konkreetse koosseisu konkreetseid koosseisuelemente ehk

praegusel juhul KarS § 3891 lg 1 elemente, sh seda, et tegemist on käibemaksupettusega, mis

baseerub valeväitel, justkui oleks Sakkose müünud TMK-le enam kui 200 000 euro eest (st

summa eest, mille puhul ületab käibemaks 40 000 eurot) asju. Sellist konkreetsust pole

võimalik tuletada arusaamast, et keegi teeb midagi illegaalset. Valeandmete ettevaatamatu

esitamine – mis J. Mahlapuu puhul kõne alla tulla võiks – aga karistatav ei ole.

63. Järgnevalt tuleb küsida, kas J. Mahlapuu vastutuse ära langemine välistab ka TMK vastutuse.

Juriidilise isiku vastutus on derivatiivne: talle tuleb omistada mingi inimese tegu (vt nt RKKKo

4-18-5765/24, p 6). J. Mahlapuu õigeks mõistmine kuriteokoosseisu puudumise tõttu tähendab

seda, et J. Mahlapuu tegu TMK-le inkrimineerida ei saa. Küll aga kerkib küsimus, kas TMK-le

saab ette heita T. Mahlapuu tegu.

64. Esiteks tõusetub sellega seoses menetlusõiguslik probleem. Süüdistuses seotakse TMK vastutus

J. Mahlapuu, mitte T. Mahlapuu käitumisega. Samas ei keela seadus kohtul automaatselt heita

juriidilisele isikule ette mõne teise inimese tegu, kui heidetakse ette süüdistuses: tulenevalt

KrMS § 268 lg-st 5 on oluline vaid see, et selle teise inimese tegu oleks süüdistuses kirjeldatud.

Lisaks sellele: ehkki KrMS § 268 lg 6 järgi tuleb anda pooltele võimalus kaitsta end üksnes

süüdistusest erineva kvalifikatsiooni eest, on vähemasti väga soovitatav seegi, et pooled saaks

võimaluse avaldada arvamust ka kvalifikatsiooni mitte puudutava kohtu sellise õiguskäsitluse

kohta, mis erineb süüdistuses välja toodust olulisel määral. Viimati viidatud nõue on praegu

täidetud: kohus uuris pooltelt, kas TMK süüdi tunnistamine võib tulla kõne alla T. Mahlapuu

teo põhjal. Samuti leiab kohus, et T. Mahlapuu teo omistamist TMK-le ei takista KrMS § 268

lg 5. Tõsi, süüdistus on üles ehitatud sellele, et T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu leppisid

maksupettuse plaani (võrdlemisi) üksikasjalikult kokku ning mõlemad andsid sellesse oma

panuse. Selline süüdistusversioon aga hõlmab kohtu hinnangul suuresti seda, mis tegelikult

juhtus. Kokku J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu tõepoolest leppisid, aga nad tegid seda süüdistuses

öeldust märksa vähemdetailselt: J. Mahlapuu lubas T. Mahlapuul teha TMK nimel mida iganes

too soovis. Isegi kui leida (ja ilmselt nii leida tuleb), et selliselt tuvastatud faktilised asjaolud

erinevad süüdistuses kirjeldatutest, ei saa öelda, et see erinevus on vähemalt T. Mahlapuu

tegutsemist puudutavas osas oluline: nii süüdistuse kohaselt kui ka tegelikult (st kohtu tuvastatu

põhjal) oli T. Mahlapuul maksupettuses väga tähtis roll.

65. Teiseks on vaja otsustada, kas T. Mahlapuu käitumise omistamist TMK-le võimaldab

materiaalõigus. Täpsemalt tuleb analüüsida, kas T. Mahlapuud saab pidada oma teo

toimepanemise ajal TMK organiks, selle liikmeks, juhtivtöötajaks või pädevaks esindajaks

KarS § 14 lg 1 tähenduses. Ajal, mil T. Mahlapuu toimetas valeandmeid sisaldava

dokumentatsiooni A.H. ule, ei olnud T. Mahlapuu enam TMK-ga kuidagi vormiliselt seotud.

See aga välistab T. Mahlapuu pidamise TMK organiks, selle liikmeks või juhtivtöötajaks. Seega

jääb järgi pädeva esindaja instituut. Õiguskirjanduses on leitud, et pädev esindaja on selline,

kellel olid mingid volitused midagi juriidilise isiku nimel teha (Pikamäe. Kes on juriidilise isiku

pädev esindaja karistusseadustiku § 14 mõttes? Juridica I/2010, lk 5). Volituste andjana tulevad

kõne alla KarS § 14 lg-s 1 nimetatud: organ, selle liige ja juhtivtöötaja. J. Mahlapuu kui TMK

juhatuse liige andis T. Mahlapuule (konkludentselt) volituse teha TMK nimel kõike, n-ö mida

iganes. Seega hõlmas see volitus ka T. Mahlapuu seda käitumist, mida tuleb karistusõiguslikult

hinnata KarS § 3891 lg 1 pärase teona.

66. Eeltoodu tähendab seda, et TMK realiseeris KarS § 3891 lg 3 koosseisu. Õigusvastasust ega

süüd välistavaid asjaolusid pole. Seetõttu tuleb TMK KarS § 3891 lg 3 järgi maksupettuses

süüdi mõista.

67. Sakkose on esitanud tsiviilhagi T. Mahlapuu, J. Mahlapuu ja TMK vastu.

68. J. Mahlapuu vastu esitatud hagi tuleb jätta KrMS § 2962 lg 1 p 2 ja § 310 lg 2 alusel läbi

vaatamata: esiteks võttis Sakkose selle hagi tagasi (kd 6, tl 95 pöördel) ja teiseks mõistab kohus

J. Mahlapuu õigeks. Juhinduvalt KrMS § 2631 lg-st 2 ja § 2962 lg-st 3 selgitab kohus Sakkosele,

et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.

69. Primaarse nõude on Sakkose esitanud TMK vastu. Nimelt soovib Sakkose, et TMK annaks talle

tagasi asjad, mis T. Mahlapuu TMK-le andis (st asjad, mis on kajastatud maakohtu otsuse p-s

13). Kuivõrd asjade üleandmise tehingute puhul on tagasivõitmise eeldused täidetud (vt

maakohtu otsuse p-d 55–57), tuleb need tehingud PankrS § 109 lg 1, § 110 lg 1 p-de 2 ja 3 ning

§ 111 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kehtetuks tunnistada. See tähendab esiteks seda, et Sakkose saab

uuesti nende asjade omanikuks. Teiseks tähendab see, et TMK peab tulenevalt PankrS § 119

lg-st 1 tagastama asjad koos dokumentatsiooniga (nt juhendid, skeemid, garantiidokumendid

jms) Sakkose pankrotivarasse. Kui need asjad on andnud vilju või muud kasu, tuleb seegi

Sakkosele anda. Seda tuleb teha viivitamatult pärast otsuse jõustumist, aga mitte hiljem kui 10

päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 ja

Sakkose taotluse alusel kohustab kohus TMK-d võimaldama Sakkose pankrotihaldurile või

tema volitatud esindajatele ning nendega kaasas olevatele isikutele ligipääsu viidatud asjadele.

Kui nimetatud asjad on hävinud või kahjustunud või kui asjade väljaandmine on muul põhjusel

võimatu, peab TMK vastavalt PankrS § 119 lg-le 3 hüvitama Sakkosele asjade väärtuse, st

563 704 eurot. Ka taotleb Sakkose viivist selle summa maksmisega venitamise eest. VÕS § 113

lg 1 ls 1 alusel tuleb see nõue rahuldada. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls-le 2 on viivise suuruseks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viimaks tuleb

otsustada, millisest ajast alates seda viivist maksta tuleb. Sakkose on leidnud, et viivist tuleb

hakata arvestama otsuse jõustumisest. Seda pole võimalik teha. Nimelt on kahju hüvitamise

kohustus sekundaarne. Esmane kohustus on asjade tagasi andmine. Kahju hüvitamist saab

nõuda alles siis, kui asju pole võimalik tagasi anda. Seetõttu pole õige siduda viivist otsuse

jõustumise hetkega, vaid see tuleb panna sõltuvusse momendist, mil selgub, et asju tagasi anda

ei saa. Ilmselt saab seda tõdeda siis, kui a) TMK jätab asjad Sakkosele tagasi andmata ja b)

Sakkose esindaja (nt pankrotihaldur) läheb asjade eeldatavasse asukohta ja tuvastab, et asju

tõesti tagasi anda ei saa (nt on nad kuhugi minema viidud). Viivist peab T. Mahlapuu maksma

VÕS § 113 lg 1 ls 1 kohaselt kuni hüvitise tasumiseni.

70. T. Mahlapuult nõuab Sakkose samuti 563 704 eurose kahju hüvitamist ja viivist selle hüvitise

maksmisega venitamise eest. Kahju näeb Sakkose selles, et T. Mahlapuu andis tema asjad

TMK-le üle. Kohtu hinnangul tuleb T. Mahlapuu sellises käitumises näha ÄS § 187 lg 1

rikkumist: on ilmne, et korralik ettevõtja sellisel viisil äriühingu vara äriühingust välja ei

„kandi“. Nii toimides tekitas T. Mahlapuu Sakkosele kahju. Sakkose vara väärtus vähenes

TMK-le antud esemete võrra. Need esemed olid väärt 563 704 eurot. Mingit kompensatsiooni

Sakkose selle eest ei saanud: nagu ülal öeldud, andis T. Mahlapuu asjad ära tasuta. Seega tekitas

T. Mahlapuu Sakkosele 563 704 eurose kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab T. Mahlapuu

niisiis maksma Sakkosele 563 704 eurot ja sellise summa kohus T. Mahlapuult välja mõistabki.

See raha tuleb T. Mahlapuul täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt maksta ära ajaks,

mil otsus jõustub. VÕS § 113 lg 1 ls 1 alusel rahuldab kohus ka Sakkose nõude mõista T.

Mahlapuult välja viivis hüvitise maksmisega viivitatud aja eest. Siingi on tulenevalt VÕS § 113

lg 1 ls-st 2 viivise suuruseks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Viivist peab T. Mahlapuu maksma VÕS § 113 lg 1 ls 1 kohaselt alates otsuse

jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.

71. MTA esitas taotluse mõista T. Mahlapuult ja J. Mahlapuult solidaarselt välja 50 732,7 eurot

TMK 2016. aasta augusti käibemaksuna ning 0,06% päevaintress selle kohustuse tähtaegselt

tasumata osalt (maksimaalselt siiski maksusumma ulatuses).

72. Kuivõrd kohus mõistab J. Mahlapuu õigeks, tuleb tema vastu esitatud nõudeavaldus jätta KrMS

§ 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 2631 lg-le 2 ja § 2962 lg-le 3 selgitab kohus

MTA-le, et avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista sama avalduse

esitamist halduskohtumenetluse korras.

73. MTA T. Mahlapuu vastase nõude rahuldamine eeldab kõigepealt, et TMK-l oleks tekkinud

nõudes näidatud maksukohustus. Selle maksukohustuse tuletab MTA käesolevas otsuses

kirjeldatud tehingutelt: tulenevalt Sakkoselt asjade hankimisest tekkis TMK-l kohustus tasuda

94 502,61 eurot käibemaksu; et riik on TMK-lt saanud tagasi 43 769,91, on vaja veel tasuda

50 732,7 eurot. Kohtu hinnangul maksukohustust sellisel viisil tuletada ei saa.

74. Esiteks ei ole see võimalik MTA argumentatsiooni alusel, mis tugineb ettevõtte üleandmisele.

MTA viitab õigesti KMS § 4 lg 2 p-le 1, et ettevõtte üleandmisel käivet ei teki. See aga muudab

võimatuks käibemaksu nõudmise KMS § 1 lg 1 p 1 alusel, mis eeldab selgelt just käibe

olemasolu. Kohtu hinnangul ei tule kõne alla ka KMS § 1 lg 1 p-d 2–5.

75. Küsima peab siiski, milline oleks olukord siis, kui a) vale oleks väide, et tegemist oli ettevõtte

üleandmisega või b) kui mõnikord võiks sõltuvalt ettevõtte üleandmise täpsest viisist ettevõtte

üleandmise korral siiski käive tekkida. Nimelt võib vähemalt teoreetiliselt väita, et praegu peaks

lähtuma hoopiski sellest, et Sakkose ja TMK sõlmisid kinkelepingud. Kohtu hinnangul aga ei

tekiks kingisaajal sellisel juhul käibemaksu tasumise kohustust. Tõsi, maksukohustuslane (nagu

TMK) peaks KMS § 29 lg 1 ja § 12 lg 3 kohaselt tasuma kinkelt kingitu väärtusest tuleneva

käibemaksu. Samas aga on juhul, kui kinkija on samuti käibemaksukohustuslane (nagu

Sakkose), kingisaajal võimalik KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel kinkelt tasumisele kuuluv

käibemaks tema poolt tasutavast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata. Niisiis ei

peaks kingisaaja sellisel juhul (lõppastmes) käibemaksu tasuma ehk ka sellises olukorras ei

saaks isikult käibemaksu välja nõuda. Sellest lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas a)

väide, et tegemist oli ettevõtte üleandmisega, on vale või b) mõnikord võiks sõltuvalt ettevõtte

üleandmise täpsest viisist ettevõtte üleandmise korral siiski käive tekkida: nimelt ei saaks ka

sellisel juhul praegu TMK-le (ega sellest lähtuvalt ka kellelegi teisele) käibemaksu tasumise

kohustust panna.

76. Ka pole TMK-lt (ega T. Mahlapuult) võimalik nõuda 50 732,7 eurot MKS § 92 lg 1 p 3 alusel,

nagu väitis MTA esindaja kohtuvaidlustes. Viimasena viidatud norm postuleerib, et

maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse juhul, kui maksukohustuslane on esitanud

valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud

tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast

summast. Nimetatud säte on üksnes menetlusliku iseloomuga: ta paneb paika selle, kuna peab

maksukohustuse suuruse määrama kindlaks maksuhaldur. MKS § 92 lg 1 aga ei ütle, millistest

sisulistest (materiaalõiguslikest) alustest maksuhaldur maksukohustuse määramisel juhinduma

peab. Need sisulised alused on toodud maksuseadustes: käibemaksu puhul nt

käibemaksuseaduses. Seega ei vasta tõele MTA esindaja väide, et MKS § 92 lg 1 p 3 alusel on

saavutatav see, et kui keegi üritab riigilt välja petta summat X, mõistetakse täpselt seesama

summa välja hoopiski riiki petta üritanud isikult. Kui asi oleks tõesti nii, peaks mõistma välja

n-ö käibemaksu ka selliselt isikult, kes on koostanud müügiarve mingi täiesti olematu tehingu

kohta ehk olukorras, kus on ilmne, et mingit tegelikku käivet kunagi toimunud pole. Sellisel

puhul pole käibemaksuõiguse alusel võimalik petturilt midagi välja nõuda; riiklik reaktsioon

tuleneb karistusõigusest (karistuse näol).

77. Võimalik pole viidatud 50 732,7 euro nõudmine ka KMS § 38 lg 1 ls 2 alusel, mis sätestab, et

maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule

müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Riigikohus on tõesti selgitanud, et

arvel valesti märgitud käibemaks loob nn uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve

parandamisega, mitte vea tuvastamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 3-17-2005/23,

p 12). Samas saab selline maksukohustus puudutada vaid vale sisuga arve koostajat: seadus

räägib maksukohustuslasest, kes on arvele väära info kandnud. Selleks pole praegu mitte TMK,

vaid müügiarved väljastanud Sakkose.

78. Küll aga saab maksunõude rajada sellele, et TMK sai valeandmeid sisaldanud deklaratsioonide

esitamise tõttu riigilt 60 206,7 eurot, millest riigil on seni tagasi saamata 16 436,79 eurot (60

206,7–43 769,91). See 16 436,79 eurot kujutab endast maksuvõlga MKS § 32 p 3 tähenduses

ja seepärast on riigil võimalik see TMK-lt välja nõuda. T. Mahlapuult kui maksualase kuriteo

toimepanijalt tuleb see summa nõuda välja MKS § 41 lg 1 alusel. Selle raha peab T. Mahlapuu

maksma ära otsuse jõustumise ajaks MTA arvelduskontole.

79. Lisaks 16 436,79 eurosele põhisummale peab T. Mahlapuu tasuma MKS § 115 lg 2 alusel sellelt

summalt kuni selle tasumiseni intressi. Intressi suurus on tulenevalt MKS § 117 esimesest

lõikest 0,06% tasumata maksusummalt päevas (nt täisvõla ehk 16 436,79 euro pealt on päevase

intressi suurus 9,86 eurot). Siiski ei tohi intressisumma ületada 16 436,79 eurot (MKS § 119 lg

1 p 5). Vastavalt MKS § 115 lg-le 2 tuleb intressi arvutada alates 3. oktoobrist 2016, mil MTA

maksis TMK-le lõviosa 60 206,7 eurost (kd 2, tl 195).

Prokuröri apellatsioon

80. Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o J. Mahlapuu õigeksmõistmises,

viimase vara aresti alt vabastamises ja T. Mahlapuule ning TMK-le KarS § 3891 järgi esitatud

süüdistuse sisu muutmises.

81. Prokurör palub J. Mahlapuu süüdi tunnistada KarS § 3891 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 350 päevamäära ehk 3500 eurot. Samuti jätta tema kinnistud hüpoteegiga

koormatuks ning mõista välja menetluskulud.

82. Prokurör palub muuta maakohtu otsuse põhjendusi T. Mahlapuu ja TMK poolt maksuhaldurile

valeandmete esitamises süüdi tunnistamises, asendades maakohtu põhistused prokuröri

apellatsioonis toodud põhistustega.

83. Prokurör märgib, et maakohus tunnistas küll T. Mahlapuu ja TMK maksukuriteo

toimepanemises süüdi, kuid sisustas valeandmete esitamist süüdistusest erinevalt, millega

prokurör ei nõustu. Uuritud tõendite kohaselt on T. Mahlapuu pikka aega tegelenud

ettevõtlusega ning olnud mitmete äriühingute juhatuse liikmeks, kelle üheks ülesandeks on mh

vastutada äriühingu raamatupidamise eest. Kuivõrd antud juhul Sakkose TMK-le kaupa ei

võõrandanud, oli äriühingu juhile teada, et selliste tehingute kohta ei peaks esitama arvet, veel

vähem lisama arvele käibemaksu. Prokuröri hinnangul kinnitavad ettevõtte üleminekut VÕS §

180 tähenduses see, et kattuvad üleandja Sakkose ja omandaja TMK juhtorganite liikmed,

tegevuskohad ja juriidilised asukohad; üle on läinud kinnisasjad, tootmisvahendid ja muud

materiaalsed vahendid. Samuti andis T. Mahlapuu viieks aastaks rendile Sakkosele kuuluvad

kinnistud; Sakkosel olnud kliendi - ja hankijasuhted jätkusid TMK-s, mida kinnitavad

tunnistajate K.P. i (Oerzen OÜ esindaja) ja P.H. (AS Rait esindaja) ütlused, et neile anti teada,

et mingist hetkest hakkab Sakkose asemel nende äriühingutele esitama arveid TMK. Nende

jaoks midagi ei muutunud - nende äripartneri tegevuskoht jäi samaks, hinnad jäid samaks, ainult

tehingupartneri nimi muutus.

84. Sakkose puidutöötlemisega seotud tegevus (tegelikult igasugune tegevus) lõppes 2016

septembrikuuga, s.o varade TMK-le üleandmisega. Sakkose kliendi – ja hankijasuhted jätkusid

TMK-s. Klientide ja tehingupartnerite üleminekut kinnitavad ka Sakkose ja TMK

pangakontode väljavõtted.

85. Ka üleminekule eelnev ja sellele järgnev tegevus olid sarnased. Eeltoodu nähtub nii

majandusaastaaruannetest kui ka pearaamatutest ning säilis personal. Seega oli TMK poolt

Sakkose tegevuse ülevõtmine sujuv ja tootmist ei katkestatud, mistõttu puudus tahe Sakkose

tegevust lõpetada.

86. Sakkose vara võõrandamisel puudus majanduslikult arusaadav eesmärk ning tehingutega

sooviti äriühingu senine majandustegevus üle anda. Samuti lõpetaski Sakkose oma tegevuse

pärast ettevõtte üleandmist. Seega puudus TMK-l õigus Sakkose arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

87. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et valeandmete esitamisena saab käsitleda

maksudeklaratsioonis esitatud valeväiteid selle kohta, et TMK maksis Sakkosele viimaselt

saadud asjade eest nii nende endi hinna kui ka käibemaksu. Et aga TMK ei tasunud Sakkosele

asjade eest midagi, ei vasta käibemaksu tasumise väide tõele ehk tegemist on valeandmetega.

Prokuröri hinnangul saab antud juhul lisaks ettevõtte üleminekule rääkida sellest, et

käibedeklaratsioonid sisaldasid valeandmeid seetõttu, et TMK raamatupidamisarvestuses

kajastati Sakkose arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta – TMK püüdis arvetega

näidata, et justkui oleks toimunud ost-müük, kuid selliseid tehinguid tegelikult aset ei leidnud.

Seega on õige maakohtu märkus, et toimunud tehingud on näilikud TsÜS § 89 mõttes ning neid

saa MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse võtta.

88. Lisaks ei nõustu prokurör ka J. Mahlapuu õigeksmõistmisega. Maakohtu otsusest on aru saada,

et maakohus asus ise võimalikke versioone püstitama seetõttu, et J. Mahlapuu märkmikus

olevad küsimused-vastused on sellised, mida üks tegelik ettevõtja ei peaks üles kirjutama ja et

J. Mahlapuu püüdis esineda ettevõtjana, olles tegelikult T. Mahlapuu tankistiks. Prokurör leiab,

et J. Mahlapuud ei ole aga võimalik käsitleda isikuna, kellele puudus toimuvast arusaamine ja

keda T. Mahlapuu kasutas ära endale oluliste eesmärkide saavutamiseks.

89. J. Mahlapuu avas SEB pangas arvelduskonto juba 25.06.1996, lisaks on sõlminud juurde

internetipanga lepingu ja rahvusvahelise deebetkaardi lepingu. Kontol toimusid tehingud juba

enne süüdistuse aluseks olevate ülekannete tegemist. Tõendamist ei leidnud, et kõnealust kontot

oleks kasutanud keegi teine peale J. Mahlapuu.

90. Maakohus on pidanud J. Mahlapuu ütluseid ebaloogilisteks ja vastuolulisteks. Prokuröri

hinnangul nähtub J. Mahlapuu eeluurimisel antud ütlustest ja T. Mahlapuu ning R.M. ütlustest,

et J. Mahlapuu oli kursis TMK tegevusega ja osales Sakkoselt vara vastuvõtmises. Lisaks on J.

Mahlapuu TMK esindajana sõlminud rendilepingu Sakkosega. J. Mahlapuu TMK juhatuse

liikme ning töö korraldajana oli teadlik selles, et TMK-l puudusid rahalised vahendid seadmete

eest tasumiseks ning et nende seadmete eest tasuti ühe ja sama rahaga.

91. Kogutud tõendite kohaselt olid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu teadlikud, et arvetele ei ole

märgitud tehingute tegelik sisu ja eesmärk, vaid näilike arvete koostamise ja esitamise

eesmärgiks oli varjata ettevõtte üleminekut ja seeläbi tekitada TMK-l sisendkäibemaksu

tagasisaamise õigus. Samuti leppisid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu kokku, et J. Mahlapuu teeb

TMK arvelduskontolt ülekanded Sakkose arvelduskontole Sakkose poolt esitatud näilike arvete

alusel, kuid Sakkosele ülekantud raha jõuab läbi T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu arvelduskontode

kaudu TMK-le tagasi.

92. Ülekannete tegemine tõendab nende tegijate teadlikkust ülekannete tegemise tegelikest

eesmärkidest. Kuna tasumiseks kasutati kogu aeg ühte ja sama raha, olid J. Mahlapuu ja T.

Mahlapuu teadlikud, et tegelikult vara ostu ja müüki ei toimu ja seeläbi ei olnud neil õigust

arvetel

näidatud

käibemaksu

kajastada

käibedeklaratsioonides

enamtasutud

sisendkäibemaksuna.

Kannatanu MTA apellatsioon

93. Kannatanu taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Mahlapuu õigeksmõistmises ja tema suhtes

esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmises, tema vara aresti alt

vabastamises ning osas, millega T. Mahlapuu vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus

rahuldati üksnes osaliselt. Samuti taotleb kannatanu maakohtu otsuses toodud seisukohtade

täiendamist T. Mahlapuu poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise osas. Menetluskulud

palutakse jätta süüdistatavate kanda.

94. Kannatanu palub J. Mahlapuu süüdi mõista KarS § 3891 lg 1 järgi, rahuldada avalik-õiguslik

nõudeavaldus ja välja mõista J. Mahlapuult 50 732,7 eurot ning tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intress 0,06% päevas alates 21.09.2016 kuni maksunõude kohase täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus, jätta aresti alla

tema kinnistud.

95. T. Mahlapuu osas taotletakse rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus ja temalt välja mõista 50

732,7 eurot ning tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas alates 21.09.2016

kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva

maksunõude suurus.

96. Kannatanu märgib, et maakohus on valeandmete esitamist sisustanud erinevalt sellest, kuidas

on seda põhjendanud prokuratuur süüdistusaktis ja maksuhaldur avalik-õiguslikus

nõudeavalduses.

97. Nii prokuratuur kui ka maksuhaldur on seisukohal, et TMK-l puudus õigus kajastada Sakkose

arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas, kuna maksustamisperioodidel –

august ja september 2016 – toimunud tehingute näol ei olnud tegemist tootmisseadmete ja

materjali ostu-müügitehingutega. Toimunud tehingute sisuks oli ettevõtte üleminek VÕS § 180

tähenduses – tehingute käigus läks TMK-le üle valdav osa Sakkose varadest ja õigustest. Kuna

ettevõtte või selle osa üleminekust KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki, puudus TMK-l

õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oma maksustatavast käibest Sakkose arvete alusel.

TMK ja Sakkose tehingute tegelikuks eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise

kaudu TMK-le käibemaksu enammakse tekitamine. Tehingute õigel vormistamisel ettevõtte

üleandmisena ei oleks riigile kahju tekkinud.

98. Maakohus on seisukohal, et käesolevalt ei saa valeandmete esitamist põhjendada läbi ettevõtte

ülemineku instituudi. Maakohus ei ole hinnanud, kas tehingute sisuks oli ettevõtte üleminek,

vaid üksnes nentinud, et maakohtu hinnangul puuduvad igasugused viited sellele, et T.

Mahlapuu omas juriidilisi teadmisi sellest, et ettevõtte ülemineku korral käivet ei teki. Seeläbi

on maakohus välistanud T. Mahlapuu vastutuse süüdistusaktis kirjeldatud maksukuriteo

toimepanemises.

99. Kannatanu leiab, et samas ei saa ainuüksi käibemaksu tasumata jätmise fakti pinnalt väita, et

TMK-l tekkis seetõttu alusetu käibemaksu tagastusnõue. Kui tehing toimus (kaup on üle antud,

teenus osutatud), siis on käive tekkinud (KMS § 11 lg 1) ning ostjal on õigus oma

maksustatavatelt tehingutelt arvestatud käibemaksust maha arvutada nõuetekohaste arvete

alusel maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks (KMS § 29 lg 1), vaatamata sellele, et tasumist ei ole toimunud.

100.

Käesoleval juhul ei ole kahtluse alla seatud tehingute toimumist, vaid seda, et tehingute

sisuks oli ettevõtte üleminek, mitte ost-müük. Ettevõtte või selle osa üleandmise korral käivet

võlaõigusseaduse tähenduses ei teki. Teisisõnu, müüjal ei teki käibemaksu tasumise kohustust

ning

ostjal

ei

ole

õigust

kajastada

arvetel

märgitud

käibemaksu

oma

sisendkäibemaksuarvestuses. Kannatanu on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud

analüüsimata, kas 2016 augustis ja septembris toimunud tehingute sisuks oli ettevõtte üleminek.

Seejuures ei ole T. Mahlapuu väitnud, et ta ei oleks teadnud, et ettevõtte ülemineku käigus

käivet ei teki. Veel enam, seaduse mittetundmine ei välista isiku vastutust toime pandud kuriteo

eest.

101.

Seega tulnuks maakohtul võtta seisukoht selles osas, kas Sakkose ja TMK vaheliste

tehingute sisuks oli ettevõtte üleminek. Kuna maakohus on jätnud ettevõtte üleminekut

kinnitavad asjaolud arvesse võtmata ning analüüsimata, siis sellest tulenevalt tuleb maakohtu

otsuses täiendada T. Mahlapuu poolt valeandmete esitamisega seonduvat ja TMK-l

maksukohustuste tekkimise, sealhulgas alusetute tagastusenõuete tekkimise, asjaolusid ja

põhjendusi.

102.

Kannatanu vaidlustab ka avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud asjaolusid, leides, et

maakohus on põhjendamatult rahuldanud avalik-õigusliku nõudeavalduse vaid osaliselt.

Kokkuvõtvalt leiab kannatanu, et TMK-l puudus 2016 augustis ja septembris õigus kajastada

sisendkäibemaksu hulgas Sakkose poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 94

502,61 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused (KMS § 4 lg 2 p

1 ja § 37 lg 7).

103.

Ekslik on maakohtu seisukoht nagu oleks maksuhaldur käesolevaks hetkeks tagasi saanud

43 769,91 eurot, mis koosneb TMK ettemaksukontole laekunud käibemaksu tagastusnõudest

summas 42 068,42 eurot ja pärast maksuotsuse väljastamist toimunud laekumistest summas 1

701,49 eurot. Maksuhaldur esitas 07.11.2019 nõueavalduse täienduse, kus selgitab, miks

avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud väiksemas summas kui maksukuriteo toimepanemisel

tekkinud kahju (s.o 94 502,61 eurot).

104.

Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et 2016 septembri tagastusnõude summas 42

068,42

euro

arvelt

vähenes

2016

augusti

käibedeklaratsiooni

alusel

tekkinud

käibemaksukohustus – 2016 augustikuu käibemaks vähenes üksnes 3 865,81 euro, mitte 42

068,42 euro võrra.

105.

Arvestades, et maakohus mõistis T. Mahlapuu süüdi valeandmete esitamises, mille

eesmärgiks oli TMK käibemaksu tagastusnõude alusetu suurendamine summas 94 502,61 eurot

ning tänaseks on sellest summast riigile tasumata 50 732,7 eurot, tuleb T. Mahlapuult välja

mõista ka maksukuriteo toimepanemise tõttu tekkinud maksuvõlg põhisummas 50 732,7 eurot.

106.

Kannatanu vaidlustab ka J. Mahlapuu õigeksmõistmise, jäädes avalik-õiguslikus

nõudeavalduses, kohtumenetluses ja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes

prokuröri apellatsioonis toodud põhjendustega.

TM Kaubanduse OÜ kaitsja apellatsioon

107.

Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist TMK süüdi tunnistamise ja karistamise osas

ning menetluskulude väljamõistmises. Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) tsiviilhagi palutakse

rahuldamata jätta. TMK palutakse õigeks mõista ja tema menetluskulud jätta riigi kanda.

108.

Maakohtu järeldused, et TMK seaduslik esindaja J. Mahlapuu on T. Mahlapuule andnud

pädevuse TMK-d kui juriidilist isikut sisuliselt valitseda, on paljasõnalised ja põhinevad

kaudsetel tõenditel ning maakohtu enda kummastavatel järeldustel, mille tõelevastavust

olemasolevate tõendite põhjal kinnitada ei saa. Kaitsja leiab jätkuvalt, et ühtegi taolist volitust

TMK poolt T. Mahlapuule antud ei ole ja vastupidist ei ole tuvastatud ka kohtumenetluse

käigus.

109.

Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti omistanud T. Mahlapuu käitumise TMK-le ja

sellest tulenevalt rikkunud KrMS § 268 lg-t 5. Antud juhul on süüdistuses TMK-le ette heidetud

üksnes J. Mahlapuu tegu, mitte T. Mahlapuu oma, mistõttu on maakohus otsuse tegemisel

väljunud süüdistusakti piiridest ja pannud toime menetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339

lg 2 tähenduses.

110.

Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 14 lg-t 1, leides, et T. Mahlapuu

tegevust saab tõlgendada kui TMK pädeva esindaja käitumist. Ei ole tuvastamist leidnud, et J.

Mahlapuu, kui TMK ainus seaduslik esindaja, oleks andnud T. Mahlapuule ettevõtte

esindamise õiguse. Antud juhul ei ole võimalik leida mõistlikku seletust, miks peaks TMK

vastutama süüteo eest, mille on tema (väidetav) esindaja pannud küll toime juriidiliselt isikult

tuleneva õiguspädevuse raames ja viimase tegevussfääris, kuid ilma, et initsiatiiv selleks oleks

tulnud neilt, kes juriidilise isiku tahet kujundavad. Kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et

J. Mahlapuu TMK ainsa seadusliku esindajana oleks mingilgi moel T. Mahlapuu tegevust

maksuhaldurile valeandmete esitamisel heaks kiitnud või tema tegevusega vaikivalt nõustunud.

111.

Lisaks leiab kaitsja sedagi, et ei Sakkose ega T. Mahlapuu ei andnud TMK-le üle tasuta

asju, vaid viimane ostis need Sakkose poolt väljastatud arvete alusel. Maakohtu seisukoht, et J.

Mahlapuu ei pidanudki TMK üle temale juriidiliselt kuuluma pidanud võimu teostama hakkama

(ning seda pidi teostama hakkama T. Mahlapuu), on arusaamatu.

112.

Kaitsja jaoks on arusaamatu, miks maakohus loeb absurdseks, et J. Mahlapuu soovis hakata

tegelema puiduettevõtlusega ja investeeris seetõttu ettevõttesse suures ulatuses raha. Eeltoodut

ei muuda absurdseks ka asjaolu, et J. Mahlapuul puudub sellekohane haridus. Siinkohal tekib

küsimus, kas inimesel ei ole õigust tegeleda ettevõtlusega, kui tal puudub sellekohane haridus

ja põhjalikumad teadmised vastavast tegevusalast. Maakohtu hinnangul on kummastav, et J.

Mahlapuu astus äriühingu juhatuse liikmeks, paigutas sellesse vara ja lahkus seejärel juhatusest.

Kaitsja hinnangul on eeltoodu arusaamatu, kuna J. Mahlapuu jäi endiselt osanikuks – ta lihtsalt

ei tegelenud enam igapäevaselt äriühingu juhtimisega. Samuti ei ole J. Mahlapuu päevaraamatu

alusel kindlaks tehtud, kes vastavad sõnumid/kirjutised sinna üldse kirja pani ja mida need

ikkagi tähendavad. Tegemist on üksnes märkmetega, mitte väidetava teo „ülestunnistusega.“

Täiesti meelevaldne on maakohtu väide, et need pandi kirja selleks, et äriühingu juhtimise kohta

võimalikult usutavalt valetada. Seega on ka maakohus ise leidnud, et märkmed on teinud

„keegi“, mitte J. Mahlapuu.

113.

Maakohtu hinnangul on ka ebaloogiline, et investeerimiseks kasutatud raha sai J. Mahlapuu

T. Mahlapuult abielulahutusest tingitud vara jagamise käigus. Kaitsja juhib siinkohal

tähelepanu sellele, et vara jagamise kohta on n-ö kirjalik jälg olemas, kuivõrd ülekanne tõendab

abielulahutusest tingitud vara jagamist.

114.

Kaitsja jaoks on arusaamatu ka maakohtu seisukoht TMK poolt rendi tasumise kohta. Ühelt

poolt ütleb maakohus, et ühe aasta rent summas 5760 eurot tasuti arve nr 16138 alusel, kuid

teiselt poolt asub seisukohale, et toodud makse ei kujuta endas siiski rendi tasumist, kuivõrd

makse tehti väidetavalt riigi petmiseks, nagu ka maksed, mis puudutasid seadmeid.

115.

Kaitsja märkis juba eelnevalt, et J. Mahlapuu investeeris TMK-sse enda raha, mida

tõendavad kontoväljavõtted. Eeltoodu tähendab omakorda, et TMK-l oli raha seadmete eest

tasumiseks. Samuti tõendavad kontoväljavõtted, et TMK tasus väljastatud arvete alusel

Sakkosele seadmete eest. Samas ei tohiks mingit tähtsust omada, kust J. Mahlapuu TMK-sse

investeerimiseks raha sai, see ei puutu asjasse. Maakohus on taaskord täiesti meelevaldselt

asjaolusid tõlgendanud ja teinud sellest tulenevalt vastavad ebaõiged järeldused.

116.

Kaitsja jaoks on arusaamatu seegi, et mis tähtsust omab, milline oli esimene ülekanne,

kellelt vastav summa väidetavalt saadi ja maakohtu järeldus, et tõenäoliselt sai T. Mahlapuu sel

moel raha, mida ta hiljem „keerutama“ hakkas. Väidetava raharingluse puhul olid summad

suuremad kui 50 000 eurot.

117.

Oluline on ka seegi, et TMK arved olid Sakkose kontoris, kuna TMK kontor asus Sakkose

kinnistul, kuid käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud, kes vastavad arved ikkagi kõnealusesse

sahtlisse pani. Sellest tulenevalt võibki tegemist olla täiesti tavapärase igapäevase

äritegevusega, mitte mingisuguse väidetava plaaniga riiki petta, nagu seda väidab maakohus.

118.

Samuti saab väita, et T. Mahlapuul oli igasugune õigus kanda J. Mahlapuule raha, mis

abielu lahutamise tõttu vara jagamisest tulenevalt J. Mahlapuule kuulus ja sellest tulenevalt

tekkiski J. Mahlapuul n-ö vaba raha, mida investeerida oma ettevõttesse.

119.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et TMK-le esitatud süüdistus tugineb otseselt J. Mahlapuu

tegevusel nimetatud äriühingu juhatuse liikmena ja kuna maakohus on tuvastanud, et J.

Mahlapuu tegevuses puudus KarS § 389¹ lg 1 kuriteokoosseis, ei ole võimalik tuvastada ka

TMK vastutust KarS § 389¹ lg 3 alusel.

Kirjalikud seisukohad esitatud apellatsioonidele

120.

Kannatanu MTA nõustub täiel määral prokuratuuri apellatsioonis tooduga. Vastusena

TMK kaitsja apellatsioonile leiab kannatanu, et see tuleb jätta rahuldamata rahuldamata ja TMK

süüdimõistmine KarS § 3891 lg 3 järgi muutmata. MTA nõustub maakohtu otsuse p-s 78

tooduga, et T. Mahlapuu käitumist saab omistada TMK-le KarS § 14 lg 1 tähenduses. Kui

ringkonnakohus mõistab ka J. Mahlapuu süüdi maksukuriteo toimepanemises, siis tuleb J.

Mahlapuu kui TMK juhatuse liikme käitumine maksukuriteo toimepanemise ajal omistada

TMK-le ning kaob vaidlus küsimuses, kas T. Mahlapuud saab käsitleda TMK pädeva isikuna

KarS § 14 lg 1 mõttes.

121.

J. Mahlapuu kaitsja ei nõustu prokuratuuri ja kannatanu seisukohtadega ja taotleb selles

osas apellatsioonide rahuldamata jätmist. Maakohus on J. Mahlapuud puudutavas osas

tuginenud järelduste tegemisel eelkõige J. Mahlapuu enda ja T. Mahlapuu ning R.M. ütlustele.

Kaitsja hinnangul ei esine kriminaalasjas ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda antud ütluste

usaldusväärsuses. Seetõttu on arusaamatu prokuröri väide, et antud ütluseid ei saaks käsitleda

tõendina.

122.

Samuti ei ole õige nagu oleks maakohus ühelegi tõendile tuginemata jõudnud järeldusele,

et J. Mahlapuu vastutust ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et mõned (väidetavalt nn rahade

liikumise skeemis kajastuvad) rahaülekanded olid tehtud süüdistatava ja TMK pangakontodelt.

Vastupidiselt, maakohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, et just kõiki (kaudseid)

tõendeid kogumis hinnates ei olnud kohtul võimalik in dubio pro reo põhimõtte kohaselt

tuvastada J. Mahlapuu vastutust. Muuhulgas on maakohus sellisele järeldusele jõudmisel

tuginenud tuvastatud faktile, et 24.11.2016 (ajal, mil J. Mahlapuu oli TMK juhatuse liige)

puudus J. Mahlapuul TMK pangakonto kasutamise õigus, samas oli pangakonto kasutamise

õigus sel ajal T. Mahlapuul.

123.

Lisaks leiab kaitsja, et ühtegi J. Mahlapuu süüd tõendavat otsest tõendit ei ole prokurör ega

Maksu – ja Tolliamet esitanud. Sellest tulenevalt on ka arusaamatu, millistele tõenditele

tuginedes leiab prokurör, et J. Mahlapuu tegutses tahtlikult TMK-le sisendkäibemaksu

tagastamise eesmärgil. Olukorras, kus süüdistus rajaneb peaasjalikult väitele, et tehingud olid

väidetavalt näilikud, esitamata seejuures ühtki veenvat tõendit, mis ka reaalselt kinnitaksid n-ö

„rahade ringlust“, ei ole võimalik J. Mahlapuu tegevuses tuvastada KarS § 3891 lg 1 koosseisu.

Üksnes asjaolu, et nii TMK kui Sakkose olid mõlemad (mingitel ajaperioodidel) samade

füüsiliste isikute kontrolli all, ei anna alust väita, et seadmete ostmine ja nende alusel arvete

esitamine oli MKS § 83 lg 4 tähenduses näilik.

124.

Kuigi J. Mahlapuu ei nõustu väitega, et ta oli üksnes tankist, kes ettevõtlusest ja TMK

tegevusest midagi ei teadnud, on õiged maakohtu järeldused osas, mis puudutavad J. Mahlapuu

teadmisi T. Mahlapuu ebaseaduslikust tegevusest. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti

tuvastanud, et J. Mahlapuu tegevuses puudub KarS § 3891 lg 1 koosseis. Puuduvad tõendid ka

selle kohta, mis kinnitaksid J. Mahlapuu tegutsemist vähemalt kaudse tahtlusega

maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsuse suhtes ega kavatsetusega maksu – või

kinnipidamiskohustuse ja/või tagasinõude suurendamise suhtes.

125.

J. Mahlapuu sai TMK endale seoses ühisvara jagamisega ja varasemalt ettevõttes toimunu

kohta teadmisi ei omanud. Maksuküsimuste eest vastutas raamutupidaja A.H. , kellega J.

Mahlapuu enne ettevõtte omandamist kui ka sellele järgneval perioodil kokku ei puutunud. Ka

A.H. ise on avaldanud, et TMK raamatupidamisteenus oli kokku lepitud T. Mahlapuuga ja J.

Mahlapuuga suhtles tema väga vähe. Informatsiooni selle kohta, mida maksudeklaratsioonides

kajastada, edastas raamatupidajale R.J. , mitte J. Mahlapuu. R.J. i poolt edastatud

informatsiooni ja maksudeklaratsioonide sisu üle J. Mahlapuu täiendavat kontrolli ei teostanud.

Eelnevast tulenevalt puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik J. Mahlapuud seostada

valeandmete esitamisega.

126.

Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M. Normann taotleb TMK kaitsja

apellatsiooni rahuldamata jätmist. Asjas on tõendamist leidnud, et J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu

on endiselt koos, tegutsevad ühistes huvides ning abielulahutuse ja väidetava vara jagamise

argument on esitatud ainult näiliku olukorra loomiseks ja varade väljakantimiseks Pajuristi

Alusmäe OÜ-lt TMK-le väidetava õigusliku aluse loomiseks. Kannatanu leiab, et maakohtu

otsus TMK süüditunnistamise ja tema vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamise kohta on seaduslik

ning apellatsiooni seisukohad ei anna alust apellandi nõude rahuldamiseks. Kannatanu palub

jätta Tartu Maakohtu 20.01.2020 otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 6 kuni 10 muutmata.

127.

Kõik väited väidetavast abielulahutusest ja vara jagamisest on kriminaalmenetluses

esitatud selleks, et näidata J. Mahlapuu iseseisvust ja mitteseotust T. Mahlapuu ebaseaduslike

tehingutega varade „väljakantimisel“. 19.01.2020, s.o on üks päev enne kohtuotsuse

kuulutamist saatis T. Mahlapuu Tartu Maakohtule teate, et temal ja J. Mahlapuul ei ole võimalik

seoses Hispaania Kuningriigis toimunud liiklusõnnetusega ilmuda kohtuotsuse kuulutamisele.

Nimetatud asjaolu kinnitab, et isikud on endiselt koos, tegutsevad ühistes huvides ning

abielulahutuse ja väidetava vara jagamise argument on esitatud ainult näiliku olukorra

loomiseks ja varade väljakantimiseks Pajuristi Alusmäe OÜ-lt TMK-le väidetava õigusliku

aluse loomiseks.

128.

Kannatanu soovib rõhutada ka asjaolu, et haldusasjas on jõustunud kohtulahendiga

tuvastatud, et faktiliselt juhtis TMK-d T. Mahlapuu (Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsus

haldusasjas nr 3-17-1738, p 22).

129.

Kohtu seisukoht selle kohta, et kohus ei pea usutavaks J. Mahlapuu poolt TMK-sse suurte

rahaliste vahendite paigutamist ja seejärel lahkumist juhatuse liikme positsioonilt, on igati

põhjendatud. Samuti on kohtu arvates põhjendatult ebaloogiline, et J. Mahlapuu rahalised

vahendid pärinesid abieluvara jagamisest. Vara jagamise kohta ei ole esitatud mitte ühtegi

dokumenti ja see ei ole keskmiselt mõtleva inimese jaoks normaalne asjade kulg. See on omane

ainult olukorrale, kus abieluvara jagatakse formaalselt.

130.

Asjaolu, et T. Mahlapuu on tunnistatud süüdi ka KarS § 384 lg 1 järgi ja ta ei ole otsust

vaidlustanud, kinnitab oluliselt kohtuotsuses ja kannatanu rahuldatud hagiavalduses esitatud

asjaolusid. Tuvastatud on, et T. Mahlapuu võõrandas Pajuristi Alusmäe OÜ varad

kogumaksumusega 582 903,68 eurot selle eest vastusooritust saamata. TMK kandis küll temale

esitatud arvete alusel raha Pajuristi Alusmäe OÜ arvelduskontole, kuid laekunud raha ei

kasutanud T. Mahlapuu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vaid ta kandis Pajuristi Alusmäe

OÜ kontolt raha edasi enda isiklikule kontole. Isiklikult kontolt kandis T. Mahlapuu raha edasi

J. Mahlapuu arveldusarvele, kust see jõudis tagasi TMK-le. Seega oli lepingu täitmine TMK

poolt näiline.

131.

Kõik TMK apellatsioonis esitatud vastuväited on sisutud ja paljasõnalised ning ei anna

alust TMK õigeksmõistmiseks ja tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Kohtuotsuse lugejal

kujuneb selge arusaam sellest, et J. Mahlapuu ei ole TMK-sse investeerinud mingit raha ja aset

on leidnud n-ö raha ringliiklus ja majanduslikult mõttetu raha „ringmäng“. T. Mahlapuu

eestvedamisel ja J. Mahlapuu kaasabil käivitati „karussell“ raha liikumise õigusliku aluse

näilikuks esitamiseks, mille tagajärjel Pajuristi Alusmäe OÜ pankrotistus. T. Mahlapuu

tunnistab äriühingu rahade kasutamist enda huvides ja osundab selle kasutamisel pooltõdedele:

omaniku laenu väljavõtmine, osakapitali vähendamine ja saadud vahendite kasutamine

abieluvara jagamiseks. Nimetatud asjaolude esinemist ei ole aga kohtumenetluses tõendatud,

kuigi sellised argumendid tuleb tõendada.

Ringkonnakohtu järeldused

132.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub prokuratuuri ning Maksu- ja Tolliameti

apellatsioonides toodud taotluste alusel osaliselt tühistamisele ja nimetatud apellatsioonid tuleb

rahuldada. TM Kaubanduse OÜ kaitsja apellatsioon rahuldamisele ei kuulu ja selles osas jääb

maakohtu otsus muutmata.

133.

Eeltoodud järeldusele jõudis ringkonnakohus järgmisi küsimusi lahendades:

134.

Kas J. Mahlapuu on „tankist“ (vt maakohtu otsuse p-s 44 toodud väljend) ja ei vastuta KarS

§ 3891 lg 1 järgi või ta on siiski süüdi selle kuriteo toimepanemises? Sellega on seotud ka tema

ja T. Mahlapuu vastu solidaarselt esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamine ja selle

suurus, kuna T. Mahlapuult mõisteti see välja ainult osaliselt. Eeltoodust sõltuvalt tuleb

lahendada J. Mahlapuu vara aresti all olek, samuti tema menetluskulud.

135.

Siis tuleb lahendada, millised peaks olema õiguslikud põhistused KarS § 3891 lg 1 järgi

esitatud süüdistuse käsitlemisel.

136.

Veel tuleb otsustada, kas TM Kaubanduse OÜ on süüdi KarS § 3891 lg 3 järgi või ei ole

ning sellega seotud Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) tsiviilhagi lahendamine ja menetluskulud.

137.

Lõpuks tuleb lahendada apellatsioonimenetluse kulude osas esitatud taotlused.

138.

Maakohus leidis, et J. Mahlapuu tuleb KarS § 3891 lg 1 järgi õigeks mõista. Vastavad

põhjendused on toodud maakohtu otsuse p-des 38-44 ja 75. Kokkuvõtlikult taandub kõik KrMS

§ 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo printsiibile: kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks. Otseseid tõendeid J. Mahlapuu tahtlikule osalemisele maksupettuses ei ole

ning kaudsed tõendid tema süüdimõistmiseks alust ei anna. J. Mahlapuu ei teadnud suurt midagi

ettevõtlusest üldiselt, rääkimata siis spetsiifiliselt puiduärist. Tunnistajate väitel ei osalenud J.

Mahlapuu kuidagi ettevõtlustegevuses. Maakohus leidis, et J. Mahlapuu vastused politsei

küsimustele on paljuski ebaloogilised ja vastuolulised ning tema päevik viitab valetamisele.

Väga tõenäoliselt valetas J. Mahlapuu politseile T. Mahlapuu palvel: viimane soovis panna riiki

uskuma, et midagi ebaseaduslikku toimunud ei olnud, vaid et J. Mahlapuu oli sisenenud igati

korrektselt ettevõtlusse. J. Mahlapuu vastutust ei saa tuletada ka tõigast, et terve hulk

rahaülekandeid tehti tema pangakontolt. Nimelt ei tähenda see automaatselt, et raha üle

kandjaks oli J. Mahlapuu. Tõsi, täielikult ei saa välistada, et J. Mahlapuu seda oli, kuid

maakohus pole selles kindel. J. Mahlapuu vastutust ei saa tuletada ka SEB-panga konto

avamisest, TMK-s juhatuse liikmeks hakkamisest ja rendilepingule alla kirjutamisest.

Maakohtu arvates võis neid toiminguid tema eest teha T. Mahlapuu. Aga isegi kui need sammud

viis ellu J. Mahlapuu ise, ei ole võimalik KrMS § 7 lg 3 jaoks tarviliku kindlusega öelda, et J.

Mahlapuu oli kuigivõrd teadlik T. Mahlapuu plaanist. On võimalik, et T. Mahlapuu ei

pühendanud J. Mahlapuud oma plaani rohkem, kui see tingimata tarvilik oli. Seepärast ei

pruukinud T. Mahlapuu J. Mahlapuule selgitada ei Sakkose „tühjaks kantimist“ ega

maksupettust puudutavat. Mõeldav on, et T. Mahlapuu ütles J. Mahlapuule üksnes seda, et too

peab lähimal ajal mõned allkirjad andma ja mingid avaldused esitama. Kuivõrd J. Mahlapuu oli

T. Mahlapuu abikaasa, võis ta anda oma nõusoleku selleks, et T. Mahlapuule vastu tulla. Selle

stsenaariumi tõenäosust kinnitab ka J. Mahlapuu isik. Nagu öeldud, oli tegemist inimesega, kes

ettevõtlusest suurt midagi ei teadnud ja kes võis seepärast anda n-ö blankolubaduse kergemalt

kui seda oleks andnud inimene, kes selle valdkonnaga kursis olnud oleks ja sellest lähtuvalt T.

Mahlapuult täpsustavaid küsimusi küsida võinuks. Et niisugune olukord on võimalik, tulebki

see juhinduvalt KrMS § 7 lg-st 3 tuvastada: J. Mahlapuu oli „tankist“, kes võttis teda ära

kasutanud T. Mahlapuu mahitusel ette mõningad sellised sammud, mille sisust ta ise kuigivõrd

aru ei saanud. Isegi kui J. Mahlapuu aimas, et T. Mahlapuu teeb midagi ebaseaduslikku, pole

ikkagi võimalik tema tahtlust jaatada. Nimelt peab tahtlus puudutama konkreetseid

koosseisuelemente ehk praegusel juhul KarS § 3891 lg 1 elemente, sh seda, et tegemist on

käibemaksupettusega, mis baseerub valeväitel, justkui oleks Sakkose müünud TMK-le enam

kui 200 000 euro eest (st summa eest, mille puhul ületab käibemaks 40 000 eurot) asju. Sellist

konkreetsust pole võimalik tuletada arusaamast, et keegi teeb midagi illegaalset. Valeandmete

ettevaatamatu esitamine – mis J. Mahlapuu puhul kõne alla tulla võiks – aga karistatav ei ole.

139.

Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud järeldustega kõrvaldamata kahtluste kohta ei nõustu.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole kõrvaldamata kahtlustega, sest need on kõrvaldatud,

kuna asjas on olemas J. Mahlapuu süüd kinnitavad otsesed tõendid (nii isikulised kui

dokumentaalsed). Sellisteks tõenditeks on lisaks J. Mahlapuu enda kahtlustatavana antud

ütlustele (VI kd lk 37-45) kaassüüdistatavate T. Mahlapuu ja R.M. ning tunnistaja A.H. u

ütlused (VI kd lk 24-33 ja 9 pöördel-11 pöördel). Dokumentaalseteks tõenditeks on

süüdistusakti (I kd lk 3-12) punktides 2.1.8, 2.1.12-2.1.13, 2.2.2-2.2.4, 2.2.7-2.2.10, 2.2.18-

2.2.27, 2.2.30-2.2.32, 2.2.37-2.2.38 märgitud dokumendid, milleks on pangakontode

väljavõtted, läbiotsimiste protokollid, volitused e-maksuameti teenuse kasutamiseks,

käibedeklaratsioonid.

140.

Käsitledes neid tõendeid lähemalt, nähtub, et J. Mahlapuu maakohtus ütlusi ei andnud ja

seetõttu tema osas tuleb aluseks võtta kahtlustatavana antud ütlused (VI kd lk 33). Neist nähtub,

et ta on olnud Sakkose ja TMK (ringkonnakohtu lühendid) juhatuse liige. T. Mahlapuud tunneb

ta 20 aastat, nüüdseks on nende abielu lahutatud, omavahelised suhted on head. Ka R.M. d (T.

Mahlapuu poeg) tunneb ta 20 aastat, läbisaamine on hea. J. Mahlapuu on TMK omanik, algul

oli ta ka selle juhatuse liige, nüüd on selleks R.M. . Kui J. Mahlapuu oli TMK juhatuse liige,

siis oli tal erinevaid tööülesandeid, tema töö seisnes puidu immutamise ja kuivatamise

organiseerimises. 2016 aastal olid TMK-l samad tegevusalad, soov oli edasi areneda. 2016

suvel korraldas ettevõtte tegevust tema ise. TMK-l on põhivahendeid ja transpordivahendeid,

nende nimekiri on pikk. Puidutöötlemise masinad asuvad TMK tegevuskohas Rebasel. Ta ei

oska öelda, kui palju on TMK-s töötajaid, teab näiteks, et R.S. tegeleb immutamisega. 2016 ta

investeeris TMK-sse, tänu sellele sai osta vajalikud seadmed. TMK majanduslik seis oli 2016

lootusrikas, hetkel on rahuldav. TMK finantseerimise alus on ka praegu tema 2016 tehtud

investeering. 2016 oli TMK-l äripartnereid, kellega 2016 suvel suhtles tema ise, väljastades

arveid ja sõlmides lepinguid. TMK-l oli arvelduskonto SEB pangas, mille kasutamise õigus tal

oli, ta oli allkirjaõiguslikuks isikuks. TMK võttis tema käest laenu 500 000 eurot, ta vormistas

laenulepingu. Selle raha sai ta T. Mahlapuu käest abielulahutuse käigus. TMK

raamatupidamisega tegeles A.H. , kellega ta 2016 ka suhtles. Pangaülekandeid teostas J.

Mahlapuu ise, sularahaga ta ei tegelenud. 2016 olid dokumendid osaliselt A.H. u käes, osaliselt

TMK kontoris. 2016 esitas maksudeklaratsioone A.H. , tema neid ei esitanud. Ruumide

rendilepingule TMK ja Sakkose vahel kirjutas ta alla. TMK ostis Sakkoselt erinevaid

puidutöötlemise masinaid. Tasuti pangaülekannetega. Tema tegi TMK nimel interneti panga

vahendusel ülekandeid Sakkosele, keda esindas T. Mahlapuu.

141.

T. Mahlapuu ütlustest nähtub, et J. Mahlapuu sai TMK omanikuks 2016 maikuus seoses

abieluvara jagamisega. J. Mahlapuu oli kursis Sakkose ja TMK vaheliste äritehingutega, olles

ka varem perekondlike sidemete kaudu kokku puutunud puidutöötlemise ja tootmisega. Ta oli

T. Mahlapuuga peetud läbirääkimiste tulemusena nõus Sakkoselt vara ostma ja kinnistud

rendile võtma. Kui midagi J. Mahlapuul äritegevuses vajaka jäi, siis T. Mahlapuu andis talle

küll nõu, kuid ei teinud ülekandeid ega juhtinud TMK sisulist tegevust, seda tegi J. Mahlapuu.

142.

R.M. ütlustest nähtub, et ta oli J. Mahlapuule TMK juhtimisel igati abiks, sest tal on vastav

haridus ja pädevus olemas. Ta oli teadlik T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu läbirääkimistest

seadmete ost- müügi osas, ta oli ka seal nõustaja rollis. Ta aitas J. Mahlapuul, kes oli TMK

omanik ja finantseerija, äri käima lükata. J. Mahlapuu soov oli investeerida ja ettevõtlusega

tegeleda, mida ta ka tegi.

143.

Tunnistaja A.H. u ütlustest nähtub, et ta teab J. Mahlapuud kui TMK juhatuse liiget, kes

küsis temalt kui raamatupidajalt Maksuameti jaoks vajalikke dokumente ning kellele ta tegi

TMK 2016 aastaaruande. Üldiselt suhtles ta aga J. Mahlapuuga vähe.

144.

Dokumentaalsed tõendid – pangakontode väljavõtted – tõendavad, et J. Mahlapuu tegi

TMK kontolt ülekandeid Sakkose poolt esitatud arvete alusel, olles selleks eelnevalt T.

Mahlapuuga kokku leppinud. J. Mahlapuu on SEB pangas avanud arvelduskonto juba

25.06.1996 (II kd tl 43). 09.08.2016 on J. Mahlapuu sõlminud sama konto juurde internetipanga

lepingu ja rahvusvahelise deebetkaardi lepingu (II kd tl 44-45), millele ta on käsikirjaliselt alla

kirjutanud. Kriminaalasjas on J. Mahlapuu konto väljavõte alates 01.07.2016 (II kd tl 46). Seda,

et J. Mahlapuu pangakontot oleks kasutanud keegi teine kui J. Mahlapuu, ei kinnita ükski

kohtus uuritud tõend, sh J. Mahlapuu enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ning kohtuistungil

avaldatud ütlused.

145.

Maakohus on pidanud J. Mahlapuu ütlusi ebaloogilisteks ja vastuolulisteks.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. J. Mahlapuu ülekuulamise protokollist (vt põhjalikumalt

käesoleva otsuse p 140) nähtub, et ta on andnud selgitusi, kuidas tema on seotud TMK-ga,

milliseid tööülesandeid ta seal täitis, millega äriühing tegeleb, kust äriühing sai põhivara ja

seadmeid, kuidas toimus nende asjade eest tasumine. Samuti andis ta ütlusi selle kohta, et 2016

aasta suvel suhtles klientide ja tehingupartneritega tema, samuti väljastas arveid, aga teda aitas

ka R.M. . Ta teadis, et äriühingul oli konto SEB pangas, mida oli 2016 aasta suvel õigus temal

kasutada. Ta on kinnitanud, et 2016 aastal tegi tema pangaülekandeid. Samuti tasus tema

Sakkose poolt esitatud arvete alusel TMK pangakontolt. J. Mahlapuu on ülekuulamisel

rääkinud, et ta tegi ka ülekandeid enda pangakontolt TMK pangakontole.

146.

Seega nähtub J. Mahlapuu eeluurimisel antud ütlustest ning T. Mahlapuu ja R.M. ütlustest,

et J. Mahlapuu oli kursis TMK tegevusega, osales ise äriühingu tegevuses, Sakkoselt vara

vastuvõtmises. Lisaks on J. Mahlapuu TMK esindajana sõlminud rendilepingu Sakkosega. Ta

on andnud nõusoleku kinnistusosakonnale, et Sakkose kinnistule kantakse sisse kahe äriühingu

vaheline rendileping. Tema pangakontole on laekunud raha T. Mahlapuult, mille ta on kohe

edasi kandnud TMK-le ja sealt omakorda jälle Sakkosele. J. Mahlapuu TMK juhatuse liikme

ning töö korraldajana oli teadlik sellest, et TMK-l puudusid rahalised vahendid seadmete eest

tasumiseks ning et nende seadmete eest tasuti ühe ja sama rahaga.

147.

Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendite kohaselt olid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu

teadlikud, et arvetele ei ole märgitud tehingute tegelik sisu ja eesmärk, vaid nende näilike arvete

koostamise ja esitamise eesmärk oli varjata ettevõtte üleminekut ja seeläbi tekitada TMK-l

sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus. Samuti leppisid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu kokku, et

J. Mahlapuu teeb TMK arvelduskontolt ülekanded Sakkose arvelduskontole Sakkose poolt

esitatud näilike arvete alusel, kuid Sakkosele ülekantud raha jõuab läbi T. Mahlapuu ja J.

Mahlapuu arvelduskontode TMK-le tagasi.

148.

Ülekannete tegemine tõendab nende tegijate teadlikkust ülekannete tegemise tegelikest

eesmärkidest. Kuna nn tasumiseks kasutati kogu aeg ühte ja sama raha, siis olid J. Mahlapuu ja

T. Mahlapuu teadlikud sellest, et tegelikult ei toimunud vara ostu ja müüki ning seeläbi ei olnud

õigust nendel arvetel näidatud käibemaksu kajastada käibedeklaratsioonides enamtasutud

sisendkäibemaksuna.

149.

Eeltoodust nähtub, et J. Mahlapuud ei saa kuidagi „tankistiks“ pidada. Selle kinnituseks

ringkonnakohus märgib alljärgnevalt veelkord tõendid, mis maakohtu sellise järelduse ümber

lükkavad.

150.

T. Mahlapuu ja R.M. kumbki ei ole väitnud seda, et J. Mahlapuu oleks olnud tankisti rollis.

Nad mõlemad rääkisid sellest, et J. Mahlapuule otsustati anda üks äriühing ja ühiselt kolmekesi

otsustati, millist vara rendile võtta ja kuidas äritegevusega edasi minna. J. Mahlapuu

kohtuistungil loobus ütluste andmisest, samas tal oli võimalus kohtule rääkida sellest, et tema

midagi äritegevusest ei teadnud, ta iseseisvalt mingeid toiminguid ei teinud ja täitis ainult teiste

inimeste korraldusi, tegi seda, mida temalt taheti. Kuna ta seda ei avaldanud, siis tuleb lähtuda

tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Neist ei nähtu, et tema võttis ainult äriühingu enda

nimele, avas konto, aga mitte midagi muud ta ei teinud. Ta on andnud ütlusi, kuidas ta 2016. a

suvel juhtis selle äriühingu tegevust, pidas läbirääkimisi varade soetamise üle, leppis kokku,

kuidas ja milliseid varasid soetatakse, tegi ülekandeid pangakontolt. Need on tema ütlused selle

kohta, mida ta teinud on. Kuigi ta raamatupidamise asjaolusid täpselt ei tea, oli ta teadlik, et

A.H. on raamatupidaja ja esitab ka maksudeklaratsioone. Tema enda ütlustest tuleb välja see,

et ta osales T. Mahlapuuga läbirääkimiste pidamises, oli teadlik millised varad TMK endale

saab. Ta sõlmis rendilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti, kust on näha, millised hooned ta

rendile võtab, ta teadis, milline on hoonete sisustus. Kui võrrelda neid hooneid ja arveid, siis

sealt on näha, et põhimõtteliselt kõik nendel kahel kinnistul olevad hooned on läinud TMK

käsutusse. Ta ise kinnitas, et tegi need pangaülekanded. Ülekannetest on näha, et pole märgitud

lihtsalt ülekanne Sakkosele, vaid on viide konkreetse numbriga arvele, konkreetne summa. Seal

on näha, et Maksu- ja Tolliamet kannab oktoobris raha tagasi ja seda raha kasutatakse veel

omakorda järgmiste kannete tegemisel. J. Mahlapuu osaleb kahte pidi kannetel - ta saab raha T.

Mahlapuu pangakontolt isiklikule kontole ja kannab isiklikul kontol oleva raha TMK-le ja sealt

omakorda Sakkosele. Ta on sõlminud laenulepingu, mille alusel ta on andnud laenu TMK-le

600 000 eurot, samas äriühingu juhatuse liikmena ta nägi, et ta ei ole sellist raha äriühingule

laenanud, vaid see on üks ja sama raha, mis koguaeg ringi liigub. See on 50 000 euro

suurusjärgus rahasumma, mis lihtsalt käib ühelt kontolt teisele selleks, et näidata, et justkui

oleks arvete eest tasutud. Seega näitavad need J. Mahlapuu ütlused ja tema poolt tehtud

ülekanded seda, et ta oli täpselt teadlik nendest arvetest, arvete sisust ja ta tegi nende alusel

teeseldud ülekandeid. Ta oli teadlik sellest, millise vara ta üle võtab, st võtab üle praktiliselt

kogu Sakkose vara ja jätkab teise äriühinguga samalaadset tegevust. Äriühingu juhina oli ta

teadlik, et kui on olemas arved, mida tema äriühingu pangakontolt tasub, siis oli ta teadlik, et

nende arvete alusel tehakse raamatupidamist ning neid kajastatakse raamatupidamise

dokumentide hulgas ning Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonides.

151.

Käesoleva otsuse p-des 140-144 toodud ütlustest ja dokumentidest tuleneb, et J. Mahlapuu

tegeles 2016. a suvel TMK igapäevase majandustegevuse juhtimisega. Oli teadlik sellest, et

raamatupidaja esitab deklaratsioonid. Leppis kokku, kuidas toimub varade ost - müük ja varade

rendile andmine. Andis nõusoleku kinnistusosakonnale, et Sakkose kinnistule kantakse sisse

kahe äriühingu vaheline rendileping. Pangakontodelt nähtuvast J. Mahlapuu osales toimingutes,

kus tema kontole laekus raha T. Mahlapuult, siis ta selle raha kandis edasi TMK-le ja TMK

nimel tegi ülekandeid Sakkosele. Kuivõrd J. Mahlapuu kinnitas, et tema on nende ülekannete

tegija, oli allkirjaõiguslikuks isikuks, pidas läbirääkimisi varade osas ja rendilepingu

sõlmimiseks, siis oli J. Mahlapuu TMK juhatuse liikmena teadlik sellest, et TMK-l puudusid

varalised vahendid seadmete eest tasumiseks, mille kohta Sakkose arveid esitas ning nende

seadmete eest tasuti ühe ja sama rahaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et T.

Mahlapuu ja J. Mahlapuu tegutsesid ühiselt ja üheskoos. T. Mahlapuu esitas kooskõlastatult J.

Mahlapuule arveid, mis ei vastanud tegelikkusele. J. Mahlapuu tasus nende arvete alusel, seega

oli ta teadlik, et need arved on esitatud ja tema osales nende n-ö karussell tehingute tegemisel.

Seega

panustasid

mõlemad

sellele,

et

raamatupidaja

vahendusel

esitatakse

maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kui tulla subjektiivse külje juurde, et milline oli T.

Mahlapuu ja J. Mahlapuu tahtlus neid tegusid toime panna, siis ringkonnakohus leiab, et just

nimelt nende rahade n-ö karussell ringide tegemine näitab T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu

kavatsetust. Kuivõrd nende plaan ei olnud kunagi nende arvete eest tasuda, vaid lihtsalt näidata

arvete eest tasumist ja seejuures ühe äriühingu tegevus tõsteti ümber teise äriühingusse, on nad

mõlemad tegutsenud kavatsetult, kasutada olukorda selliselt, et esitada maksudeklaratsioonides

valeandmeid ja saada seeläbi riigilt tagasi enammakstud käibemaks. Uuritud tõenditest nähtub,

et see tegevus on toimunud TMK huvides ja huviks oli saada riigilt enammakstud käibemaks

tagasi enda äritegevuses kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli ettevõtte

üleminekuga. Seda näitavad kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Ettevõte ülemineku korral

tegelikult käivet ei teki ja seetõttu on maksuhaldurile deklaratsioonides esitatud valeandmeid

selle kohta, et justkui oleks käive tekkinud.

152.

Kõike eeltoodut kokku võttes ringkonnakohus leiab, et J. Mahlapuu on toime pannud talle

süüks arvatud kuriteo KarS § 3891 lg 1 järgi.

153.

Kuna süüdistus on J. Mahlapuule esitatud koos T. Mahlapuu ja TMK-ga ning viimased

maakohus mõistis süüdi, kuid T. Mahlapuu osas prokuratuur ja MTA on vaidlustanud

süüdimõistmise põhistused ning TMK kaitsja taotleb TMK õigeksmõistmist, siis alljärgnevalt

ringkonnakohus algul käsitleb T. Mahlapuu KarS § 3891 lg 1 järgi süüdimõistmise põhistusi

ning seejärel TMK kaitsja taotlust.

154.

Maakohus tunnistas küll T. Mahlapuu ja TMK maksukuriteo toimepanemises süüdi, kuid

sisustas valeandmete esitamist erinevalt sellest, kuidas on seda põhjendanud prokuratuur

süüdistusaktis

ja

maksuhaldur

avalik-õiguslikus

nõudeavalduses.

Maakohus

luges

valeandmeteks selle, et TMK käibemaksudeklaratsioonides kajastus väide, et TMK maksis

Sakkosele viimaselt saadud asjade eest nii nende endi hinna kui ka käibemaksu. Et aga TMK

ei andnud Sakkosele asjade eest midagi, ei vasta käibemaksu tasumise väide tõele ehk tegemist

on valeandmetega (maakohtu otsuse p 68).

155.

Süüdistuses toodud etteheite kohta, et tegemist on ettevõtte üleminekuga ja seetõttu käivet

ei teki – on maakohus lühidalt nentinud, et T. Mahlapuu vastutusele võtmine süüdistuses

viidatud alusel (lisaks sellele, et ettevõtte üleandmine tõepoolest toimus) eeldaks seda, et T.

Mahlapuu teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et ettevõtte üleandmise korral käivet ei teki.

Kohtu hinnangul puuduvad igasugused viited, et T. Mahlapuul sellised juriidilised teadmised

olid. Rohkem ei ole maakohus süüdistuses toodud etteheitel peatunud ning tegelikult on jätnud

analüüsimata, kas ettevõtte üleminek toimus või mitte (maakohtu otsuse p 67).

156.

Ringkonnakohus sarnaselt prokuratuuri ja MTA-ga ei nõustu eeltoodud maakohtu

seisukohtadega. Uuritud tõendite kohaselt on T. Mahlapuu pikka aega tegelenud ettevõtlusega

ning olnud mitmete äriühingute juhatuse liikmeks, kelle üheks ülesandeks on mh vastutada

äriühingu raamatupidamise eest. Äriühingute juhtide tavapäraseks ülesandeks on esitada ise või

tagada, et maksuhaldurile esitatakse õigeaegselt õige sisuga maksudeklaratsioonid. Seega on

äriühingu juhil olemas elementaarsed teadmised selle kohta, et käive on kauba võõrandamine

ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus (KMS § 4 lg 1 p 1) ning et maksudeklaratsioonide

aluseks olevatel arvetel peab olema kajastatud nende tegelik sisu. Kuivõrd antud juhul Sakkose

TMK-le kaupa ei võõrandanud, oli äriühingu juhile teada, et selliste tehingute kohta ei peaks

esitama arvet, veel vähem lisama arvele käibemaksu.

157.

Ringkonnakohus leiab, et uuritud tõendite kohaselt oli toimunud tehingute sisuks ettevõtte

üleminek VÕS § 180 tähenduses ning seda kinnitavad järgmised asjaolud:

158.

Kattuvad üleandja (Sakkose) ja omandaja (TMK) juhtorganite liikmed, tegevuskohad ja

juriidilised asukohad. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu on mõlemad olnud nii TMK kui ka Sakkose

juhatuse liikmed. TMK jätkas sama tegevust samas tegevuskohas, samade tootmisvahenditega

ning valdavalt samade töötajatega.

159.

Üle on läinud kinnisasjad, tootmisvahendid ja muud materiaalsed vahendid. T. Mahlapuu

andis Sakkose nimel TMK-le üle praktiliselt kogu oma vallasvara. Samuti andis ta viieks

aastaks sümboolse tasu eest (400 eurot) rendile Sakkosele kuuluvad kinnistud koos

tootmishoonetega. T. Mahlapuu elukohas toimunud läbiotsimisprotokolli ja rendilepingu lisaks

oleva üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel saab öelda, et kinnistutel asuvatest hoonetest on

läinud TMK valdusesse peaaegu kõik hooned ning samuti hoonetes asunud seadmed.

160.

Nii T. Mahlapuu kui TMK juhatuse liige R.M. väitsid kohtuistungil, et kogu Sakkose vara

ei võõrandatud TMK-le, oli ka teisi ostjaid ning osa varast jäi üldse müümata. Need väited on

jäänud paljasõnalisteks, kuna raamatupidamise dokumentide kohaselt (Sakkose pearaamatu -

põhivara müük - kohaselt) on põhivarast müüdud kellelgi teisele kui TMK-le ainult mõned

esemed ning võrreldes TMK-le üle antud varadega moodustavad need väga väikese osa

Sakkose põhivarast. Ülejäänud seadmed on müüdud kõik TMK-le.

161.

Sakkosel olnud kliendi- ja hankijasuhted jätkusid TMK-s. Tunnistajate K.P. i (Oerzen OÜ

esindaja) ja P.H. (AS Rait esindaja) ütlused kinnitavad, et neile anti teada, et mingist hetkest

hakkab Sakkose asemel nende äriühingutele esitama arveid TMK. Nende jaoks midagi ei

muutunud - nende äripartneri tegevuskoht ja hinnad jäid samaks, ainult tehingupartneri nimi

muutus. P.H. esitas ka e-kirja, mille AS Rait sai 26.09.2016 Sakkoselt selle kohta, et alates

12.09.2016 on arvete väljastajaks TMK, kuna Sakkose ei opereeri enam immutusega. Hinnad

ja maksetähtajad jäävad kõik samaks. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja M.S. .

162.

Sakkose ja TMK käibedeklaratsioonide A ja B osadest nähtuvad mõlema äriühingu

kliendid – kellele müüdi ja kellelt osteti kaupa. Samuti nähtuvad kliendid ja hankijad

pearaamatutest. Need kirjalikud tõendid kinnitavad, et Sakkose kliendid ja tarnijad muutusid

TMK klientideks ja tarnijateks. Sakkose puidutöötlemisega seotud tegevus (tegelikult

igasugune tegevus) lõppes 2016 septembrikuuga, so varade TMK-le üleandmisega. Sakkose

kliendi- ja hankijasuhted jätkusid TMK-s. Klientide ja tehingupartnerite üleminekut kinnitavad

ka Sakkose ja TMK pangakontode väljavõtted.

163.

Ettevõtte üleminekut tõendab ka AS Kernel vastuskiri, mille kohaselt on esmalt IP-

aadressi kasutamiseks sõlmitud leping Sakkosega, kuid alates 09.08.2016 on selle lepingu ja

sama IP-aadressi kasutamise üle võtnud TMK (I kd tl 240-241).

164.

Üleminekule eelnev ja sellele järgnev tegevus olid sarnased. See nähtub majandusaasta

aruannetest (Sakkose 2015 aasta ja TMK 2016 aasta) ja pearaamatutest - mõlemad äriühingud

tegelesid puidutöötlemisega, pakkusid puidutöötlemise teenuseid. Sakkose jätkas 2016

puitmaterjali immutamise ja kuivatusteenuse osutamise ning küttepuude tootmisega. TMK

2016 aasta majandusaasta aruande kohaselt tegeles ettevõte puidutöötlemissaaduste tootmise ja

müügiga. Aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 5 töötajat, töökohad komplekteeriti põhiosas

2016 sügisel. 2017 on kavas spetsialiseeruda puiduimmutusele ja leida ettevõttele muid

täiendavaid tegevusvaldkondi.

165.

Säilis personal. Sakkose töötajatest said TMK töötajad. 2016 septembrikuuga lõppes

sisuliselt Sakkose tegevus – pangakontodele ei toimunud laekumisi. Käibedeklaratsioonide

lisade kohaselt puudusid ostutehingud, toimusid müügid TMK-le ja Firewood Production OÜ-

le. Samas jätkusid tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide kohaselt töötasu väljamaksed

mitmetele töötajatele, näiteks M.S. ele, kes töötas Sakkoses ostu-müügi juhina. Ta selgitas

kohtuistungil, et ta töötas kogu aeg samas asukohas, täitis samu ülesandeid, aga nende

äriühingute nimed, kus ta töötas, vahetusid. Mingil perioodil ütles T. Mahlapuu, et

metsamaterjal tuleb kokku osta TMK nimel. Tunnistajad S.S. ja T.R. tegelesid Rebase

kinnistul puude pakendamisega. Nad seletasid kohtuistungil, et töötasid Sakkoses alates

septembrikuu keskpaigast 3 kuud. Tõepoolest on Sakkose deklareerinud nendele töötasu

väljamaksete tegemise. Samas lõppes Sakkose tegevus juba septembris 2016.

166.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et ettevõtte üleminek oli sujuv. Töötajad ei saanud aru,

millises äriühingus nad töötavad ning see info ei jõudnud ka dokumentidesse ega

raamatupidajani. Töötajad tegid jätkuvalt ühte ja sama tööd ühes asukohas sõltumata äriühingu

nimedest. Uuritud tõenditest nähtub, et TMK jätkas Sakkose majandustegevust samade

tootmisvahenditega ja samades ruumides, kus varem tegutses Sakkose. Seetõttu säilitas

Sakkose poolt üle antud majandusüksus oma identiteedi. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et

TMK võttis Sakkose tegevuse üle sujuvalt, tootmist katkestamata, mis viitab sellele, et Sakkosel

puudus tahe tegevust lõpetada. Poolte tahe oli suunatud sellele, et Sakkose senine

majandustegevus anda üle TMK-le.

167.

Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtte ülemineku tuvastamiseks hinnata tehingute olemust,

poolte käitumist enne ja pärast tehingute sõlmimist, poolte seotust ja muid asjaolusid kogumis.

Nende, objektiivselt tuvastatud asjaolude kogumi põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kas

omandajale on üle antud iseseisva majandusüksuse tuum, s.o põhiliste asjade ja õiguste kogum,

mis lubab neid koostoimes kasutada samaks või sarnaseks tegevuseks ettevõtluses.

168.

Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et Sakkose andis TMK-le üle

iseseisva majandusüksuse tuuma, so põhiliste asjade ja õiguste tuuma, mis lubab neid

koostoimes kasutada samaks või sarnaseks tegevuseks ettevõttes.

169.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on õigesti tuvastanud, et arvetel näidatud tehinguid

tegelikult ei toimunud ning TMK, Sakkose, T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu pangakontodel

toimunud ülekannete tegemise eesmärk oli varjata oma ebaseaduslikku tegevust ning jätta

mulje, justkui tehingud oleks tegelikult aset leidnud. See omakorda kinnitab, et Sakkose vara

võõrandamisel puudus majanduslikult arusaadav eesmärk ning tehingutega sooviti äriühingu

senine majandustegevus üle anda.

170.

Sakkose lõpetas tegevuse pärast ettevõtte üleandmist. Eeltoodust nähtub, et Sakkose

ettevõte on TMK-le üle läinud ning seetõttu puudus TMK-l õigus Sakkose arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

171.

Maakohus leidis, et valeandmete esitamisena saab käsitleda maksudeklaratsioonis esitatud

valeväited selle kohta, et TMK maksis Sakkosele viimaselt saadud asjade eest nii nende endi

hinna kui ka käibemaksu. Et aga TMK ei andnud Sakkosele asjade eest midagi, ei vasta

käibemaksu tasumise väide tõele ehk tegemist on valeandmetega. Samamoodi on vale ka väide,

nagu oleks TMK maksnud Sakkosele mingit renti. Niisugusel moel valetamisest kõnelemist ei

välistaks ka see, kui tegemist oleks ettevõtte üleandmisega, sest väide asjade eest tasumise

kohta oleks ka ettevõtte üleandmise korral väär. Tegemist oli näilike tehingutega, toimusid

mitte müügi-, vaid kinketehingud (vt maakohtu otsuse p 68 ja selle joonealune kommentaar).

172.

Ringkonnakohus sarnaselt prokuröri ja MTA-ga ei nõustu maakohtu eeltoodud

järeldusega, et tegemist oli näiliku kinketehinguga. Kuigi TMK ei tasunud esitatud arvete alusel

Sakkosele saadud asjade eest midagi, ei moodusta arvete tasumata jätmine KarS § 3891

sätestatud kuritegu. Seaduse kohaselt võib käibedeklaratsioonis kajastada ostuarveid ka juhul,

kui nende eest ei ole deklaratsiooni esitamise ajaks tasutud.

173.

Antud juhul on tegemist ettevõtte üleminekuga, kus käibedeklaratsioonid sisaldasid

valeandmeid seetõttu, et TMK raamatupidamisarvestuses kajastati Sakkose arveid tegelikkuses

mittetoimunud tehingute kohta – TMK püüdis arvetega näidata seda, justkui oleks toimunud

ost-müük, kuid selliseid tehinguid tegelikult aset leidnud ei ole.

174.

Ringkonnakohus sarnaselt prokuratuuri ja maksuhalduriga leiab, et TMK-l puudus õigus

kajastada Sakkose arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas, kuna

maksustamisperioodidel 08.2016 ja 09.2016 toimunud tehingute näol ei olnud tegemist

tootmisseadmete ja materjali ostu-müügitehingutega. Toimunud tehingute sisuks oli ettevõtte

üleminek VÕS § 180 tähenduses – tehingute käigus läks TMK-le üle valdav osa Sakkose

varadest ja õigustest.

175.

Sakkose arvelduskontol nr XXX , TMK arvelduskontol nr XXX , J. Mahlapuu

arvelduskontol nr XXX ja T. Mahlapuu arvelduskontol XXX ajavahemikus 01.08.2016 kuni

04.10.2016 toimunud ülekanded kinnitavad, et tegelikult ei tasunud TMK Sakkosele arvetel

kajastatud tehingute eest. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu leppisid kokku, et J. Mahlapuu teeb TMK

arvelduskontolt ülekanded Sakkose arvelduskontole Sakkose arvete alusel, kuid Sakkosele

ülekantud raha jõudis läbi T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu arvelduskontode TMK-le tagasi. Vastav

asjaolu kinnitab, et vara võõrandamisel puudus majanduslikult arusaadav eesmärk ning

tegelikkuses sooviti tehingutega üle anda Sakkose senine majandustegevus.

176.

TMK käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikuti KMS § 4 lg 2 p-i 1, KMS §

29 lg 3 p-i 1 ja KMS § 31 lg-t 1. Kuna ettevõtte või selle osa üleminekust KMS § 4 lg 2 p 1

kohaselt käivet ei teki, siis puudus TMK-l õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oma

maksustatavast käibest Sakkose arvete alusel. TMK ja Sakkose tehingute tegelikuks eesmärgiks

oli alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu TMK-le käibemaksu enammakse

tekitamine. Tehingute õigel vormistamisel ettevõtte üleandmisena ei oleks riigile kahju

tekkinud.

177.

Ringkonnakohus sarnaselt prokuratuuri ja maksuhalduriga leiab, et TMK ei tasunud

Sakkosele midagi ning Sakkose arvetel märgitud käibemaksu kajastamise eesmärgiks oli

käibemaksu tagastusnõuete tekitamine.

178.

Samas ei saa ainuüksi käibemaksu tasumata jätmise fakti pinnalt väita, et TMK-l tekkis

seetõttu alusetu käibemaksu tagastusnõue. Kui tehing toimus (kaup on üle antud, teenus

osutatud), siis on käive tekkinud (KMS § 11 lg 1) ning ostjal on õigus oma maksustatavatelt

tehingutelt arvestatud käibemaksust maha arvutada nõuetekohaste arvete alusel maksustatava

käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks (KMS

§ 29 lg 1), vaatamata sellele, et tasumist ei ole toimunud.

179.

Käesoleval juhul ei ole seatud kahtluse alla tehingute toimumist, vaid seda, et tehingute

sisuks oli ettevõtte üleminek, mitte ost-müük. Ettevõtte või selle osa üleandmisest ei teki käivet

võlaõigusseaduse tähenduses. Teisisõnu, müüjal ei teki käibemaksu tasumise kohustust ning

ostjal ei ole õigust kajastada arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksuarvestuses.

180.

Ringkonnakohus sarnaselt prokuratuuri ja maksuhalduriga leiab, et maakohus on

põhjendamatult jätnud analüüsimata, kas perioodidel 08.2016 ja 09.2016 toimunud tehingute

sisuks oli ettevõtte üleminek. Samuti T. Mahlapuu vastutust ei saa välistada maakohtu otsuse

p-s 67 toodud põhjendustel. Seejuures ei ole T. Mahlapuu ka ise väitnud, et ta ei oleks teadnud,

et ettevõtte ülemineku käigus ei teki käivet. Veelgi enam, seaduse mittetundmine ei saa

välistada isiku vastutust toime pandud kuriteo eest.

181.

Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus leiab, et maakohtul tulnuks võtta seisukoht, kas

Sakkose ja TMK vaheliste tehingute sisuks oli ettevõtte üleminek. Kuna maakohus on jätnud

ettevõtte üleminekut kinnitavad asjaolud arvesse võtmata ning analüüsimata, siis tuleb

täiendada/täpsustada 20.01.2020 kohtuotsuses T. Mahlapuu poolt valeandmete esitamise

koosseisu ja TMK maksukohustuste tekkimise, sh alusetute tagastusenõuete tekkimise,

asjaolusid ja põhjendusi käesoleva otsuse p-des 154-181 ja 198-200 toodud põhjendustega.

182.

Prokuratuuri ja MTA apellatsioonidele esitas vastuväited J. Mahlapuu kaitsja. Need on

järgmised:

183.

Prokurör on oma apellatsioonis leidnud, et kohus ei ole tõendite hindamisel lähtunud

kohtus uuritud tõenditest, vaid on püstitanud ise versioone, kuidas võisid asjad aset leida. Ka

MTA hinnangul on kohus põhjendamatult lähtunud eeldusest, et tõenäoliselt tegi teatud

toiminguid J. Mahlapuu asemel T. Mahlapuu.

184.

Süüdistatav prokuröri ja MTA sellekohaste väidetega ei nõustu. Maakohus on korduvalt

kohtuotsuse J. Mahlapuud puudutavas osas viidanud, et järelduste tegemisel on lähtutud

eelkõige J. Mahlapuu, T. Mahlapuu ja R.M. ütlustest, aga ka tunnistajate ütlustest (vt maakohtu

otsuse p 39).

185.

Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-25-15 sedastanud, et tõendi usaldusväärseks

tunnistamisel peab kohus hindama, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi

muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või

teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Süüdistatava hinnangul ei esine

antud kriminaalasjas ühtki asjaolu, mis annaks alust kahelda menetluse käigus antud ütluste

usaldusväärsuses, mistõttu jääb süüdistatavale arusaamatuks, miks üritab prokurör jätta muljet,

justkui menetluses antud ütlusi (millest lähtudes on kohus otsuse teinud) ei saaks käsitleda

tõenditena, eriti arvestades, et ka prokurör ega MTA ise ei ole menetluse käigus varasemalt

ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud.

186.

Samuti ei ole õige väide, nagu oleks kohus ühelegi tõendile tuginemata jõudnud

järeldusele, et süüdistatava vastutust ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et mõned (väidetavalt

nn rahade liikumise skeemis kajastuvad) rahaülekanded olid tehtud süüdistatava ja TMK

pangakontodelt. Vastupidiselt, kohus on oma otsuse punktides 41 ja 42 põhjalikult selgitanud,

et justnimelt kõiki (kaudseid) tõendeid kogumis hinnates ei olnud kohtul võimalik in dubio pro

reo põhimõtte kohaselt tuvastada süüdistatava vastutust.

187.

Muuhulgas on kohus sellisele järeldusele jõudmisel tuginenud tuvastatud faktile, et 24.

novembril 2016 (st ajal, mil süüdistatav oli TMK juhatuse liige) puudus süüdistataval TMK

pangakonto kasutamise õigus, samas oli pangakonto kasutamise õigus sel ajal T. Mahlapuul. Et

SEB pank ei säilita andmeid kehtetute arvete kasutamise volituste kohta, ei ole küll võimalik

kontrollida pangakonto kasutamise volitusi 2016. a suvel ja septembris, kuid T. Mahlapuu

tegevuse osas tuvastatud faktilisi asjaolusid arvesse võttes on eluliselt usutav, et T. Mahlapuul

olid vastavad volitused ka varem, kuivõrd vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad. Sellest

tulenevalt on kohtul põhjendatult tekkinud kahtlused ka süüdistatava isiklikult pangakontolt

tehtud ülekannete osas.

188.

KrMS § 7 lg 3 kohaselt saaks kohus süüdistatavale raha üle kandmise omistada üksnes siis,

kui kohus oleks selles täiesti kindel. Antud tõendid ilmselgelt kohtus sellist siseveendumust

tekitanud ei ole, mistõttu ei saanud kohus tõenduslikust baasist lähtudes teha ka süüdimõistvat

otsust. Kuna süüdistatava süüd kinnitavad otsesed tõendid puuduvad ning ka kaudsete tõendite

kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, on

kohus õigesti tuginenud in dubio pro reo põhimõttele, mille kohaselt tuleb kohtul põhjendatud

kahtluste korral langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku

otsust puudulike tõendite alusel. Kohtu sellise tegevuse õiguspärasust kinnitab seejuures ka

varasem kohtupraktika (vt nt 3-1-1-24-12; 3-1-1-12-07 ja 3-1-1-88-06). Seejuures rõhutab

süüdistatav, et kohtupraktika kohaselt on kahtluste püsimajäämise tõenäosus suurem siis, kui

tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid (vt nt 3-1-1-33-08 ja 3-1-1-12-07).

Süüdistatav on seisukohal, et ühtki süüdistatava vastutust ja süüd tõendavat otsest tõendit

prokurör ega MTA käesolevas menetluses esitanud ei ole.

189.

Sellest tulenevalt ei ole tõendatud ka prokuröri väited, et „tasumiseks kasutati kogu aeg

ühte ja sama raha“ ning „kogutud tõendite kohaselt olid Juulia Mahlapuu ja Tarmo Mahlapuu

teadlikud, et arvetele ei ole märgitud tehingute tegelik sisu ja eesmärk, vaid nende näilike arvete

koostamine ja esitamise eesmärk oli varjata ettevõtte üleminekut ja seeläbi tekitada TM

Kaubanduse OÜ-l sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus“. Süüdistatavale jääb jätkuvalt

arusaamatuks, millised tõendid prokuröri arvates üheselt kinnitavad, et süüdistatav tegutses

tahtlikult TMK-le sisendkäibemaksu tagastamise eesmärgil.

190.

Olukorras, kus süüdistus rajaneb peaasjalikult väitele, et tehingud olid väidetavalt näilised,

esitamata seejuures ühtki veenvat tõendit, mis ka reaalselt kinnitaksid nn rahade ringlemist, ei

ole võimalik tuvastada süüdistatava tegevuses KarS § 3891 lg -s 1 sätestatud süüteokoosseisu

objektiivset külge. Üksnes asjaolu, et nii TMK kui Sakkose olid mõlemad (mingitel

ajaperioodidel) samade füüsiliste isikute kontrolli all, ei anna alust väita, et seadmete ostmine

ja nende alusel arvete esitamine oli MKS § 83 lg 4 tähenduses näilik. Süüdistatav rõhutab

veelkord, et ühtki otsest tõendit prokurör menetluses esitanud pole ning nagu eelnevalt

märgitud, siis üksnes kaudsetele tõenditele, mis ei ole kindlalt kõrvaldanud kahtlusi

süüdistatava süü osas, tuginedes ei ole kohtul võimalik teha süüdimõistvat otsust.

191.

Prokurör leiab, et süüdistatavat ei ole vastupidiselt kohtu seisukohale võimalik käsitleda

isikuna, kellel puudus arusaamine toimuvast ning keda T. Mahlapuu kasutas ära endale oluliste

eesmärkide saavutamiseks, kuivõrd süüdistatav oli kursis TMK tegevusega ning osales ise nii

äriühingu tegevuses kui Sakkoselt vara vastuvõtmises, millest tulenevalt pidi süüdistatav olema

ka teadlik, et TMK-l puudusid rahalised vahendid seadmete eest tasumiseks ning et nende

seadmete eest tasuti ühe ja sama rahaga (st toimus nn rahade ringlemine).

192.

Ehkki süüdistatav ei saa nõustuda väitega, justkui oleks süüdistatav olnud üksnes nn

tankist, kes ettevõtlusest ja TMK tegevusest midagi ei teadnud, on siiski õige kohtu seisukoht

selles osas, mis puudutab süüdistatava teadmisi T. Mahlapuu ebaseadusliku tegevuse osas.

Süüdistatav nõustub kohtu seisukohaga otsuse punktis 75, mille kohaselt „isegi kui J. Mahlapuu

aimas, et T. Mahlapuu teeb midagi ebaseaduslikku, pole ikkagi võimalik tema tahtlust jaatada.

Nimelt peab tahtlus puudutama konkreetse koosseisu konkreetseid koosseisuelemente ehk

praegusel juhul KarS § 3891 lg 1 elemente, sh seda, et tegemist on käibemaksupettusega, mis

baseerub valeväitel, justkui oleks Sakkose müünud TMK-le enam kui 200 000 euro eest (st

summa eest, mille puhul ületab käibemaks 40 000 eurot) asju. Sellist konkreetsust pole võimalik

tuletada arusaamast, et keegi teeb midagi illegaalset. Valeandmete ettevaatamatu esitamine –

mis J. Mahlapuu puhul kõne alla tulla võiks – aga karistatav ei ole.“

193.

Seega on kohus õigesti tuvastanud, et süüdistatava tegevuses puudub KarS § 3891 lg-s 1

sätestatud süüteokoosseisu subjektiivne külg, mis eeldab toimepanijalt vähemalt kaudset

tahtlust maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsuse suhtes. See tähendab, et isik peab

vähemalt pidama võimalikuks, et esitatavad andmed võivad olla valed. Lisaks näeb viidatud

paragrahv ette subjektiivse küljena kavatsetust, maksu- või kinnipidamiskohustuse ja/või

tagasinõude suurendamise osas. Antud juhul ei ole süüdistuses välja toodud ühtki tõendit, mis

kinnitaksid süüdistatava tegutsemist vähemalt kaudse tahtlusega maksuhaldurile esitatavate

andmete ebaõigsuse suhtes ega kavatsetusega maksu- või kinnipidamiskohustuse ja/või

tagasinõude suurendamise suhtes.

194.

Süüdistatav selgitab veelkord, et sai TMK endale seoses ühisvara jagamisega ning

ettevõttes varasemalt toimunust sel hetkel teadlik ei olnud. Seejuures vastutas nii enne ettevõtte

omandamist kui sellele järgnenud perioodil maksuküsimuste eest raamatupidaja A.H. ning

süüdistatav raamatupidamisega ega A.H. uga kokku ei puutunud. Nimetatud asjaolu on

tõendatud ka A.H. u ütlustega, et TMK-le raamatupidamisteenuse osutamise töökorraldus oli

kokkulepitud T. Mahlapuuga ning et süüdistatavaga suhtles raamatupidaja „väga vähe“.

Informatsiooni selles osas, mida maksudeklaratsioonides kajastada, edastas raamatupidajale

R.J. , mitte süüdistatav. R.J. i poolt edastatud informatsiooni ja maksudeklaratsioonide sisu üle

J. Mahlapuu täiendavat kontrolli ei teostanud. Eelnevast tulenevalt ei esine ühtki faktilist

asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mille alusel oleks võimalik süüdistatavat seostada MTA-le

valeandmete esitamisega.

195.

Kokkuvõtvalt leiab süüdistatav, et talle esitatud süüdistus on alusetu ning põhjendamata ja

tõendamata. Süüdistus on otseses vastuolus teadaolevate ja tuvastatud faktidega, mis

kummutavad süüdistatava süü võimalikkuse talle inkrimineeritava süüteokoosseisu mõttes.

Sellest tulenevalt on Tartu Maakohus oma 20.01.2020 otsuses õigesti leidnud, et süüdistatav

tuleb KarS § 3891 lg 1 alusel õigeks mõista.

196.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud J. Mahlapuu kaitsja vastuväited ei lükka prokuratuuri

ja MTA apellatsioonides toodud väiteid ümber.

197.

Nii on J. Mahlapuu kaitsja ise väitnud, et „ehkki süüdistatav ei saa nõustuda väitega, justkui

oleks süüdistatav olnud üksnes nn tankist, kes ettevõtlusest ja TMK tegevusest midagi ei

teadnud, on siiski õige kohtu seisukoht selles osas, mis puudutab süüdistatava teadmisi T.

Mahlapuu ebaseadusliku tegevuse osas“ (vt käesoleva otsuse p 192). Samas kaitsja leiab, et

süüdistatava tegevuses puudub KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivne külg,

mis eeldab toimepanijalt vähemalt kaudset tahtlust maksuhaldurile esitatavate andmete

ebaõigsuse suhtes.

198.

Ringkonnakohus leiab, et J. Mahlapuu tegutses tahtlikult maksukuritegu toime pannes.

Seda kinnitab see, et J. Mahlapuu oli kursis TMK tegevusega, osales ise äriühingu tegevuses,

Sakkoselt vara vastuvõtmises. TMK esindajana sõlmis rendilepingu Sakkosega, andis

nõusoleku kinnistusosakonnale, et Sakkose kinnistule kantakse sisse kahe äriühingu vaheline

rendileping. Tema pangakontole on laekunud raha T. Mahlapuult, mille ta on kohe edasi

kandnud TMK-le ja sealt omakorda jälle Sakkosele. J. Mahlapuu TMK juhatuse liikme ning

töö korraldajana oli teadlik selles, et TMK-l puudusid rahalised vahendid seadmete eest

tasumiseks ning et nende seadmete eest tasuti ühe ja sama rahaga. J. Mahlapuu oli teadlik, et

arvetele ei ole märgitud tehingute tegelik sisu ja eesmärk, vaid nende näilike arvete koostamise

ja esitamise eesmärk oli varjata ettevõtte üleminekut ja seeläbi tekitada TMK-l

sisendkäibemaksu tagasisaamise õigus. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu leppisid kokku, et J.

Mahlapuu teeb TMK arvelduskontolt ülekanded Sakkose arvelduskontole Sakkose poolt

esitatud näilike arvete alusel, kuid Sakkosele ülekantud raha jõuab läbi T. Mahlapuu ja J.

Mahlapuu arvelduskontode TMK-le tagasi. Ülekannete tegemine tõendab nende tegijate

teadlikkust ülekannete tegemise tegelikest eesmärkidest. Kuna nn tasumiseks kasutati kogu aeg

ühte ja sama raha, siis olid J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu teadlikud sellest, et tegelikult ei

toimunud vara ostu ja müüki ja seeläbi ei olnud õigust nendel arvetel näidatud käibemaksu

kajastada käibedeklaratsioonides enamtasutud sisendkäibemaksuna.

199.

Eeltoodut kinnitavad J. Mahlapuu, T. Mahlapuu ja R.M. ütlused, pangakontode

väljavõtted, volitused e-maksuameti teenuse kasutamiseks, käibedeklaratsioonid. J. Mahlapuu

ja T. Mahlapuu tegutsesid ühiselt, mõlemad panustasid sellele, et raamatupidaja vahendusel

esitatakse maksudeklaratsioonides valeandmeid. Selline käitumine näitab nende mõlema

kavatsetust kasutada seda, et ühe äriühingu tegevus tõsteti ümber teise äriühingusse (ettevõtte

üleminek), selleks, et esitada maksudeklaratsioonides valeandmeid ja saada seeläbi riigilt tagasi

enammakstud käibemaks, kuigi käivet ei tekkinud. J. Mahlapuu aktsepteeris eelmise TMK

juhatuse liikme T. Mahlapuu poolt kehtestatud töökorraldust, et TMK raamatupidaja saab

raamatupidamise korraldamiseks ja maksudeklaratsioonide esitamiseks vajalikud dokumendid

TMK kontorist ning esitab nende dokumentide alusel maksudeklaratsioonid. Heauskne

raamatupidaja kajastas arved äriühingu raamatupidamises ning esitas nende alusel koostatud

käibedeklaratsioonid maksuhaldurile teadmata, et nendel arvetel kajastatud tehingute sisu ei

vastanud tegelikkusele. J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu hoidsid raamatupidajat teadmatuses

tegelikest asjaoludest ja kasutasid tema eksitust ära nii, et raamatupidaja teostas oma tegevusega

tahtmatult vahendliku täideviija ehk J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu teoplaani. Selliselt valitsesid

J. Mahlapuu ja T. Mahlapuu tegu ülekaaluka teadmisega.

200.

J. Mahlapuu oli TMK juhatuse liikmena ÄS § 180 lg 1, 181 lg 1 ja 183 kohaselt vastutav

osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. Samuti oli ta MKS § 8 lg-st 1

lähtuvalt kohustatud tagama TMK maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning

maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise.

201.

Eeltoodud tõendite kogum näitab, et J. Mahlapuu ei täitnud neid kohustusi ja pani toime

maksukuriteo.

202.

Kuna nii J. Mahlapuu kui T. Mahlapuu on toime pannud kuriteo KarS § 3891 lg 1 järgi, siis

tuleb neil hüvitada riigile tekitatud kahju.

203.

MTA on nende vastu solidaarselt esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse 50 732,7 eurot

pluss intress.

204.

Maakohus rahuldas selle nõude ainult T. Mahlapuu vastu ja sedagi osaliselt, mõistes välja

16 436,79 eurot pluss intress. Vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse p-des 111-

119.

205.

MTA sellise arutluskäiguga ei nõustunud ja taotleb avalik-õigusliku nõudeavalduse

rahuldamist 50 732,7 euro ulatuses. Vastavad põhjendused on toodud käesoleva otsuse p-des

102-105.

206.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus ebaõigest maksuvõla kujunemise metoodikast

ja asjaoludest.

207.

Ringkonnakohus leiab, et avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tuleb aluseks võtta

järgmised MTA apellatsioonis toodud asjaolud:

208.

Maksuhalduri avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks on valeandmete esitamine TMK

perioodide 08.2016 ja 09.2016 käibedeklaratsioonides, mille tõttu tekkis TMK-le alusetud

käibemaksu tagastusnõuded kogusummas 94 502,61 eurot.

209.

Kohtuotsuse p-s 114 on maakohus asunud seisukohale, et maksuhalduri argumentatsiooni

alusel, mis tugineb ettevõtte üleandmisele, ei saa maksukohustust tuletada. Kohus märgib, et

maksuhaldur viitab õigesti KMS § 4 lg 2 p-le 1, et ettevõtte üleandmisel käivet ei teki, ent samas

sedastab, et see aga muudab võimatuks käibemaksu nõudmise KMS § 1 lg 1 p 1 alusel, mis

eeldab selgelt käibe olemasolu. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks kohtu taoline seisukoht.

210.

Avalik-õiguslik nõudeavalduses toodud maksukohustuste tekkimise põhjuseks on asjaolu,

et TMK kajastas oma sisendkäibemaksuarvestuses Sakkose arvetel märgitud käibemaksu. Kuna

aga kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et TMK ja Sakkose vahel toimunud

tehingute näol oli tegelikkuses tegemist ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse tähenduses

ning ettevõtte üleminekust käivet ei teki (KMS § 4 lg 2 p 1), siis puudus TMK-l õigus ka

nimetatud arvetel märgitud käibemaksu kajastamiseks oma sisendkäibemaksuarvestuses.

211.

Täitmata on järgmised sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused:

212.

KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet äriühingu või selle osas üleandmisest VÕS

tähenduses. Arvestades, et ettevõtte või selle osa üleandmisel käivet ei teki, on TMK

tootmisseadmete ja puitmaterjali soetusel Sakkose arvete alusel käibemaksu summa

arvestamine sisendkäibemaksu hulgas vastuolus KMS-s sätestatuga.

213.

Sisendkäibemaks arvatakse maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel.

Kuna tootmisseadmete ja puitmaterjali müüki tegelikult ei toimunud, siis ei ole tegemist

nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7).

214.

Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud, siis puudus TMK-l

õigus

Sakkose

rekvisiitidega

arvetel

märgitud

käibemaksu

kajastamiseks

oma

sisendkäibemaksu hulgas.

215.

Kohtuotsuse p-s 16 on kirjeldatud käibemaksu tagastustaotluste asjaolusid. Õige on, et

30.09.2016 esitati TMK perioodi 08.2016 käibemaksu tagastustaotluse summas 60 206,7 eurot

ning 03.10.2016 tagastati vastav rahasumma TMK-le.

216.

Samas on ekslik asjaolu, et sellest summast on maksuhaldur praeguseks tagasi saanud 43

769,91 eurot, mis koosneb TMK ettemaksukontole laekunud perioodi 09.2016 käibemaksu

tagastusnõudest summas 42 068,42 eurot ja pärast maksuotsuse väljastamist toimunud

laekumistest summas 1 701,49 eurot.

217.

Maksuhaldur selgitas 07.11.2019 esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse täienduses, miks

on avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatud väiksemas summas kui maksukuriteo toimepanemisel

tekkinud kahju (s.o 94 502,61 eurot).

218.

MKS § 107 lg 4 sätestab, et kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus

seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. MKS § 92 lg 1 p 2 järgi

määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse, kui maksukohustuslane on esitanud

valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud

tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast

summast.

219.

Nimelt on maksuhaldur koostanud TMK-le 21.07.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20

maksukuriteo süüdistuse aluseks olevate tehingute osas. Maksuotsuses tuvastati, et TMK on

perioodide 08.2016 ja 09.2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud Sakkose

väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kogusummas 94 502,61 eurot. Maksuotsuse tegemise

asjaolud kattuvad süüdistusaktis kirjeldatud maksukuriteo asjaoludega.

220.

Kontrolli tulemusel muutus TMK käibemaksukohustus kokku 94 502,61 euro võrra (sh

perioodi 08.2016 käibemaks 56 000 eurot, perioodi 09.2016 käibemaks 38 202,61 eurot).

Maksuotsusega määratud kohustused loeti 42 068,42 euro ulatuses täidetuks TMK poolt

maksustamisperioodil

09.2016

äriühingu

ettemaksukontole

vabastatud

käibemaksu

enammakse arvelt. Seega kuulus maksuotsuse väljastamisel tasumisele tagasinõutav perioodi

08.2016 käibemaksusumma 52 434,19 eurot (s.o 94 502,61-42 068,42). TMK ettemaksukontol

olnud 42 068,42 euro arvelt sai tasutud perioodi 09.2016 käibemaks summas 38 202,61 eurot

ning perioodi 08.2016 käibemaksust 3 865,81 eurot (s.o 42 068,42-38 202,61). Lisaks

nimetatud summale on pärast maksuotsuse väljastamist perioodi 08.2016 käibemaksu katteks

laekunud 1 701,49 eurot ehk kokku 5 567,3 eurot.

221.

Seega on perioodi 08.2016 käibemaksu jäägiks 50 732,7 eurot (s.o 56 300-5 567,3), mille

osas on kannatanu esitanud ka avalik-õigusliku nõudeavalduse T. Mahlapuu ja J. Mahlapuu

suhtes.

222.

Kokkuvõtlikult on avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud maksukohustuste tasumisega

seotud asjaolud järgmised:

223.

TMK sai perioodi 08.2016 käibedeklaratsiooni alusel riigilt tagasi 60 206,7 eurot.

Nimetatud summast moodustab alusetu tagastusnõue 56 300 eurot.

224.

TMK perioodi 09.2016 käibedeklaratsiooni alusel tekkinud ja ettemaksukontole laekunud

käibemaksu tagastusnõue summas 42 068,42 eurot broneeriti TMK ettemaksukontol

maksumenetluse raames. Maksuotsuse väljastamisel sai 42 068,42 euro arvelt tasutuks perioodi

09.2016 käibemaks summas 38 202,61 eurot, mis tekkis valeandmete esitamise tõttu. Lisaks sai

nimetatud summast tasutud 3 865,81 eurot perioodi 08.2016 käibemaksust ehk tasumata jäi 52

434,19 eurot (s.o 56 300-3 865,81).

225.

TMK perioodi 08.2016 käibemaksukohustuse katteks on täiendavalt laekunud 1 701,49

eurot, mistõttu on tasumata perioodi 08.2016 käibemaks summas 50 732,7 eurot (s.o 52 434,19-

1 701,49).

226.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et perioodi 09.2016 tagastusnõude 42 068,42 euro arvelt

vähenes perioodi 08.2016 käibedeklaratsiooni alusel tekkinud käibemaksukohustus – perioodi

08.2016 käibemaks vähenes ainult 3 865,81 euro, mitte 42 068,42 euro võrra.

Kuna maakohus on lähtunud ebaõigetest asjaoludest, siis on see kaasa toonud ebaõige

kohtuotsuse. Ringkonnakohus leiab, et 20.01.2020 kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega T.

Mahlapuu vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati osaliselt.

227.

Arvestades, et kohus mõistis T. Mahlapuu süüdi valeandmete esitamises, mille eesmärgiks

oli TMK käibemaksu tagastusnõude alusetu suurendamine summas 94 502,61 eurot ning

tänaseks on sellest summast riigile tasumata 50 732,7 eurot, siis tuleb T. Mahlapuult välja

mõista ka maksukuriteo toimepanemise tõttu tekkinud maksuvõlg põhisummas 50 732,7 eurot.

Kuna ringkonnakohus mõistab ka J. Mahlapuu süüdi valeandmete esitamises, siis tuleb

eeltoodud nõue koos intressidega välja mõista J. Mahlapuult ja T. Mahlapuult solidaarselt.

Intresside kohta alljärgnevalt:

228.

MKS § 115 lg 1 järgi on maksukohustuslane, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega

sätestatud tähtpäevaks, kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt

intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse

järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS §

117 lg 1 kohaselt on sellise intressi määr 0,06% päevas. MKS § 119 lg 1 p-st 5 tuleneb, et

intressisumma ei saa olla suurem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõue.

229.

Kuna TMK-l on tasumata maksustamisperioodi 08.2016 käibemaks summas 50 732,7

eurot, tuleb maksuvõlalt arvestada intressi arvates maksusumma tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast (s.o 21.09.2016) kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.

230.

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13.09.2017 määrusega arestitud J. Mahlapuule

kuuluvad kinnistud tuleb jätta aresti alla avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks.

231.

J. Mahlapuule karistuse mõistmisel ringkonnakohus arvestab tema süü suurust, karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus

vajalikuks J. Mahlapuule karistuseks mõista rahaline karistus selle sanktsiooni keskmises

määras ehk 235 päevamäära, seega summaliselt 2350 eurot.

232.

Seoses J. Mahlapuu süüdimõistmisega KarS § 3891 lg 1 järgi tuleb temalt KrMS § 175 lg

1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha, milleks on 876 eurot.

233.

Kuna J. Mahlapuu õigeksmõistmine tühistatakse, siis sellest tulenevalt jääb tema poolt

maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2385,97 eurot tema enda kanda.

234.

Maakohus mõistis TMK KarS § 3891 lg 3 järgi süüdi T. Mahlapuu kui TMK pädeva

esindaja tegude kaudu (vt täpsemalt käesoleva otsuse p-d 63-66).

235.

TMK kaitsja vaidlustas TMK süüdimõistmise ja taotleb TMK õigeksmõistmist (vt

täpsemalt käesoleva otsuse p-d 107-119).

236.

Ringkonnakohus leiab, et TMK on toime pannud kuriteo KarS § 3891 lg 3 järgi. Kuna

ringkonnakohus mõistab ka J. Mahlapuu süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi, siis tuleb tema kui

TMK juhatuse liikme käitumine maksukuriteo toimepanemise ajal omistada TMK-le ning

samas saab jätkuvalt ka T. Mahlapuud käsitleda TMK pädeva isikuna KarS § 14 lg 1 mõttes.

237.

Ringkonnakohus märgib, et TMK kaitsja on apellatsiooni aluseks võtnud selle, et kuna

TMK-le on ette heidetud ainult J. Mahlapuu tegevus ja viimane mõisteti õigeks, siis sellest

tulenevalt tuleb ka TMK õigeks mõista. Kaitsja leiab, et T. Mahlapuu ei olnud TMK pädev

esindaja, kuna pole tõendatud, et J. Mahlapuu oleks talle sellised volitused andnud.

238.

Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu. Asjas on tõendatud, et T. Mahlapuu ja J.

Mahlapuu leppisid maksupettuse plaani võrdlemisi üksikasjalikult kokku ning mõlemad andsid

sellesse oma panuse. Seejuures J. Mahlapuu lubas T. Mahlapuul teha TMK nimel tehinguid,

mida viimane ka tegi. Seega J. Mahlapuu TMK ainsa seadusliku esindajana vaikivalt nõustus

T. Mahlapuu tegevusega maksuhaldurile valeandmete esitamisel (vt käesoleva otsuse p-d 140-

151, 156-181 ja 198-200).

239.

Ringkonnakohus leiab, et alust TMK kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ei ole.

240.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 3, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20.01.2020 otsuse osaliselt, see on J. Mahlapuu

õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 1 järgi, tema vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse

läbi vaatamata jätmises, talle kuuluvate kinnistute aresti alt vabastamises, talle valitud kaitsjale

makstud tasu riigilt väljamõistmises ning T. Mahlapuu vastu esitatud avalik-õigusliku

nõudeavalduse osalises rahuldamises, aga samuti maakohtu õiguslikes põhistustes KarS § 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuse käsitlemisel. Tühistatud osas ringkonnakohus teeb uue otsustuse,

millega tunnistab J. Mahlapuu süüdi KarS § 3891 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuse, rahuldab

avalik-õigusliku nõudeavalduse ning mõistab solidaarselt T. Mahlapuult ja J. Mahlapuult välja

50732,7 eurot koos intressidega, jätab aresti alla J. Mahlapuu kinnistud, mõistab temalt välja

sundraha, jätab tema poolt maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu tema enda

kanda, muudab maakohtu otsuse põhiosa, asendades maakohtu õiguslikud põhistused KarS §

3891 lg 1 järgi esitatud süüdistuse käsitlemisel ringkonnakohtu käesoleva otsuse p-des 154-181

ja 198-200 toodud põhistustega. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Prokuratuuri ja

MTA apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele, TMK kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

241.

Apellatsiooni menetluskuluna TMK kaitsja esitas õigusabiteenuste loetelu kokku 1078,34

euro ulatuses (ilma käibemaksuta), paludes selle riigilt TMK kasuks välja mõista, kui TMK

õigeks mõistetakse.

242.

Ringkonnakohus peab nimetatud summat mõistliku suurusega tasuks ja arvab selle

menetluskulude hulka. Kuna TMK süüdimõistmine jääb muutmata ja TMK kaitsja apellatsiooni

ei rahuldata, siis KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel jääb TMK poolt apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu 1078,34 eurot tema enda kanda.

243.

Apellatsiooni menetluskuluna (seisukohad prokuratuuri ja MTA apellatsioonide osas) J.

Mahlapuu kaitsja esitas õigusabiteenuste loetelu kokku 904,01 euro ulatuses (koos

käibemaksuga), paludes selle riigilt J. Mahlapuu kasuks välja mõista.

244.

Ringkonnakohus peab nimetatud summat mõistliku suurusega tasuks ja arvab selle

menetluskulude hulka. Kuna J. Mahlapuu osas tehakse KrMS § 185 lg-s 1 toodud lahend, siis

kannab menetluskulud riik. Seega tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista J. Mahlapuu kasuks

904,01 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas