4-09-6517/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-6517 (2376,09,002181) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Väärteoasi Risto Rauamäe väärteoasi LS § 7435 lg 1, § 741 lg 2 järgi Menetlusalune isik: Risto Rauamäe (ik 37808230233) Kohtuväline menetleja Esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-§ 111 ja § 113

1. Mõista Risto Rauamäe LS § 741 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi süüdi ja tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 karistada teda LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o 10200 krooni. 2. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda igakuiste vähemalt 1020-krooni suuruste maksetena 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest

Rahatrahv tuleb maksta ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: SEB: 10220034796011; Swedbank 221023778606; Danske Bank AS Eesti filiaal: 333416110002. Tasumisel märkida viitenumber 4100064939, selgituseks märkida „Risto Rauamäe, 4-09- 6517, rahatrahv“. Tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Risto Rauamäele koostati 30.03.2009. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 09:28 juhtis Rae vallas Jüris Aruküla tee 23 juures sõiduautot „Nissan Sunny“, kasutades asulasisesel teel mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita. Lisaks juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus ta LS § 9 lg-t 4 ja § 20 lg-t 1, pannes toime LS § 7435 lg 1 ja § 741 lg 2 vastavad väärteod.

Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja materjalid Harju Maakohtule, taotlusega kohaldada karistusena aresti, kuna varasemad trahvid on tasumata, isikul mootorsõiduki juhtimisõigus puudub ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuistungil taotles politsei esindaja R. Rauamäe karistamist 4 päeva arestiga.

R. Rauamäe teatas, et ei saa töökohustuste tõttu kohtuistungile ilmuda.

R. Rauamäe on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, et käib Inglismaal tööl ja tal on Inglismaa juhiload. Ta liigub palju ka teistes EU maades ning seal pole nende lubadega probleeme olnud. Kui teda kontrolliti eelmisel korral, siis lubati edasi sõita. Ühtlasi väitis

R. Rauamäe, et on esitanud ARK-le taotluse Eesti Vabariigi juhilubade saamiseks ning ootab otsust, millal saab minna eksamile. Samuti tunnistas R. Rauamäe, et kasutas asulas mobiiltelefoni, kuna talle helistati. Kohtuvälise menetleja kogutud materjalide hulgas on väljatrükk XTee andmebaasist, mis kinnitab, et R. Rauamäel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti on 20.09.2008. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt R. Rauamäe kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Samasugune otsus on kohtuvälise menetluse materjalide kohaselt koostatud 30.03.2009. a.

Kohtu nõudel esitas R. Rauamäe kohtule koopiad oma juhiloa esi ja tagaküljest. Nii juhiloa esikui tagaküljel on märge „provisional“, esiküljel on lisaks sellele tähis „L“. Ajutise juhiloa mõiste annab „Road Traffic Act 1988 (ametlik tekst kättesaadav http://www.opsi.gov.uk/acts/acts1988/ukpga_19880052_en_1)“ art 97 (2), mille kohaselt väljastatakse esialgne juhiluba selleks, et võimaldada taotlejal juhtida autot eesmärgiga sooritada sõidueksam. Ajutised juhiload väljastatakse sõiduõppeks ja eksami tegemiseks. „The Motor Vehicles (Driving Licences) Regulations 1996 (Statutory Instrument 1996 No. 2824; ametlik tekst kättesaadav http://www.englandlegislation.hmso.gov.uk/si/si1996/Uksi_19962824_en_1.htm)“ art 15 para (1)(a) ja (b) sätestavad, et ajutise juhiloaga võib mootorsõidukit juhtida üksnes „kvalifitseeritud juhi“ järelevalve all ning sõidukil peab ees ja taga olema lisa 4 osas 1 toodule vastav selgelt nähtav tähistus.

Nimetatud lisa kohaselt on selleks tähiseks punast värvi „L“ täht valgel taustal. Seega on ilmne, et kõnealune juhiluba on sõiduõpilase juhiluba. Vastavalt Viini konventsiooni art 41 lg 2 c) viimasele lausele ei kuulu konventsiooni alusel tunnustatavate teise riigi juhilubade hulka sõiduõpilase juhiload. See kriteerium on kooskõlas sama artikli 1. lõikega, mille kohaselt juhiluba antakse välja isikule, kui kompetentne organ on tuvastanud, et isikul on mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud oskused ja võimed (s.o isik on edukalt sooritanud eksami).

LS § 27 lg 1 kohaselt tunnustab Eesti välisriigis välja antud juhilube vastavalt Genfi ja Viini konventsioonides sätestatule. Seega ei tunnusta Eesti Suurbritannias välja antud sõiduõpilase juhiluba. Kuna R. Rauamäe ei olnud omandanud mootorsõiduki juhtimise õigust, rikkus ta juhtimiselt kõrvaldamise otsust, pannes sellega toime LS § 741 lg-le 2 vastava väärteo. Samuti on R. Rauamäe ise andnud ütlusi selle kohta, et rääkis asulas mobiiltelefoniga, kuna talle helistati. Seega on R. Rauamäe rikkunud LS § 9 lg-t 4 ja pannud sellega toime LS § 7435 lg-le 1 vastava väärteo.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt tuleb erinevaid mootorsõiduki juhtimisega seotud väärtegusid lugeda ideaalkonkurentsis olevaks, kui neist vähemalt ühe korral seisnebki tegu mootorsõiduki juhtimises (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-6-07). Seega tuleb mõlema teo eest mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus, lähtudes sättest, mis näeb ette raskema karistuse. Antud juhul on selleks LS § 741 lg 2, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles aresti kohaldamist, kuna R.

Rauamäel on varasemad trahvid tasumata (mida kinnitab politsei andmebaasi väljavõte) ja ta jätkab väärtegude toimepanemist. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust aresti kohaldamiseks. Süüdlasel ei ole kohustust trahv igal juhul ise tasuda, vaid tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäimist. Lisaks arvestab kohus sellega, et väärteo toimepanemisest on möödunud pea aasta, uusi väärteoasju kohtusse sel ajal saadetud ei ole. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on trahvi kohaldamine. Kuna aga R. Rauamäed on juba mitmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, lisaks pani ta samaaegsel toime veel teisegi liiklusalase väärteo, leiab kohus, et mõistetav trahv peab olema üle sanktsiooni keskmise määra.

Sellest tulenevalt mõistab kohus karistuseks rahatrahvi

170 trahviühiku ulatuses, s.o 10 200 krooni. Kohus määrab KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel, et trahv tuleb tasuda vähemalt 1020 krooni suuruste osamaksetena 10 kuu jooksul

Sten Lind Kohtunik