1-19-4135/49 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

21. aprill 2020

Kriminaalasja number

1-19-4135 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Ruslan Repkin süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 2,

§ 113 lg 1 järgi

üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. jaanuari 2020 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Ruslan Repkini kaitsja vandeadvokaat Sergei

Politšev

Prokurör

ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa

Süüdistatav

Ruslan Repkin, isikukood: 38702082230, asukoht: Viru

Vangla; kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON:

Viru Maakohtu 9. jaanuari 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Ruslan Repkinit süüdistataks:

1.1. KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema 17.09.2018 kella 19.17 paiku, olles alkoholijoobes

XXX , Sillamäel asuva maja juures tuli majast väljuva T.Z. juurde ning suunas tema poole

stardipüstoli Stalker kaliibriga 9mm ja gaasipüstoli kaliibriga 4,5mm, seejärel ähvardades

tulistas ühest püstolitest trepikoja lakke. T.Z. tundis ohtu oma elule;

1.2. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema 05.12.2018 kella 01.12 paiku, olles alkoholijoobes

ning tegutsedes huligaansetel ajenditel, asudes avalikus kohas tänaval XXX , Sillamäel asuva

maja juures, tulistas mitu korda vintpüssist, mis oli laetud metallist kuulide ja viskenooltega

kaliibriga 4,5 mm, millega hirmutas, häiris ning seadis ohtu tänaval jalutavad juhuslikud

möödakäijad V.H. i ja J.L. i. V.H. sai aru, et R. Repkin tulistab nende (V.H. i ja J.L. i) suunas,

tundis ohtu ning pöördus häirekeskussesse. Oma tegevusega rikkus R. Repkin avalikku korda

KorS § 55 lg 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival

või ohtu seadval viisil;

1.3. KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes 05.12.2018 öisel ajal, täpselt

tuvastamata kellaajal, kuid pärast kella 01.12 paiku toime pandud avaliku korra rasket

rikkumist, läks aadressil XXX , Sillamäel asuvasse korterisse. Korteris olles vaenulike suhete

pinnal ning tahtliku tapmise eesmärgil tulistas mitte vähem kui 9 korda vintpüssist, mis oli

laetud metallist kuulide ja viskenooltega kaliibriga 4,5 mm, O.S. i erinevatesse keha

piirkondadesse, sh rindkere vasakusse piirkonda. Seejärel lahkus sündmuskohalt, jättes

haavatud ja verise kannatanu korteri köögi põrandale lebama. Oma tegevusega tekitas

R. Repkin O.S. ile rindkerre tungiva vigastuse vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, rohked

haavad paremal pool rindkere eespinnal, vasakul õla- ja küünarvarrel, paremal küünarvarrel,

paremal tuharal ja paremal reiel (kokku 9 haava). Rindkere läbistav lasuvigastus vasakul pool

vasaku kopsu vigastusega ning vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte (küünar- ja

kodarluuaarteri vigastusega) omavad O.S. i surmaga otsusest põhjuslikku seost. Rindkerre

tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise

verejooksuga, põhjustas O.S. i surma sündmuskohal.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 09.01.2020 otsusega mõisteti R. Repkin süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi

õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati R. Repkinit KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS

§ 113 lg 1 järgi 9 aasta vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti

R. Repkinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2018 kuni 18.09.2018, s.o

2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti R. Repkinile lõplikult ärakandmisele 8 aastat 11 kuud

28 päeva vangistust.

Karistusaega arvestatakse alates 06.12.2018.

3. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.

3.1. Süüteo toimepanemist tunnistab süüdistatav osaliselt. Tema ütluste kohaselt 2018

detsembri alguses tulistas ta Sillamäe linnas, XXX al õhupüssist liiklusmärki, aga ta ei

tulistanud inimeste pihta. Ta tahtis tulistada ruudukujulist märklauda ja jätta seda pandiks O.S.

ile, sest alkohol oli lõppenud. Ta tulistas 1 või 2 korda tänaval olmemaja ja baari Krunk juures

vintpüssist liiklusmärki. Kui ta tulistas, siis nägi inimest. Inimene oli kuskil 100 meetri kaugusel

sellest liiklusmärgist. Pärast tulistamist ta kõndis maja 16 poole, astus O.S. i juurest läbi.

3.2. Maakohus leidis, et R. Repkini poolt avaliku korra raske rikkumise toimepanemine on

tõendatud kannatanu V.H. i ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei olnud maakohtul alust

kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Tema ütluste kohaselt

2018 detsembris kella 01.00 paiku ta liikus koos sõbranna J.L. iga Sillamäel, XXX al. Ta nägi,

et nende ees, 100 m kaugusel, seisis meesterahvas. Tema käes oli vintpüstol ja ta tegi lasku.

Meesterahvas tulistas kaks või kolm korda. Kannatanu nägi, et vintpüstol oli suunatud

kannatanute poole. V.H. ja J.L. ehmusid ja läksid sinna allapoole, V.H. helistas

häirekeskusesse. V.H. nägi, et meesterahvas võttis püssikoti, pani oma vintraua püssikoti sisse,

riputas õla peale ja läks ära. Kannatanu oli šokiseisundis.

3.3. Kannatanu J.L. i ütlused haakuvad kannatanu J.H. i ütlusega, mille kohaselt 05.12.2018

tema ja V.H. oli baaris Krunk, kus kohtusid klassivendadega. Pärast seda, kui kõik lõppes,

läksid koju. Kui nad läksid koju, oli kell 01.00 paiku, XXX al 14 ja 16 majade vahel, nägid nad

meesterahvast, kes võttis vintpüssi kotist välja ja hakkas tulistama. Kannatanu ei saanud päris

aru, kuhu isik tulistab, kannatanule tundus, et see oli liiklusmärkide pihta. Meesterahvas oli

kannatanust ja V.H. ist umbes 100 m kaugel. V.H. avaldas soovi helistada politseisse.

Kannatanu J.L. ei toetanud seda soovi ja läks kodu poole. V.H. jäi ülesse sinna, kus nad

meesterahvast nägid. Kannatanu kuulis paari laske. Kannatanu ei tundnud midagi nendest

laskudest. Lasud ei häirinud kannatanut. V.H. oli nördinud selle meesterahva käitumise tõttu

ja seoses sellega hakkas helistama politseisse. V.H. jäi kohale ja hakkas politseisse helistama,

J.L. läks koju.

3.4. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja A.P. i ütlused, et tema ja R. Repkin

on tuttavad. Ta teab teda ammu. R. Repkin kuritarvitab alkoholi. 04.12.2018 kella 8-9 paiku

tuli R. Repkin emaga tunnistajale külla. R. Repkini ema jõi teed köögis. R. Repkinil kaasas olid

kaks pudelit veini, taskupudel jookide jaoks, kotis oli pneumaatiline vintpüstol. Ühe pudeli

veini nad panid külmkappi, teise tegid lahti. R. Repkin läks ära emaga kell 10-11 paiku. Öösel,

kella 2 paiku, tuli R. Repkin tunnistaja juurde tagasi. Enne seda ta helistas tunnistajale ning

ütles, et tuleb hiljem. Ütles, et tema on kuskil mikrorajoonis posti juures. Tunnistaja helistas

R. Repkinile tagasi. Kella 02.00 paiku R. Repkin tuli tunnistaja juurde jälle. Kaasas tal olid

kilekott, vintpüss. Vintpüss oli lahtine, mitte püssikotis. Ta oli imelikus seisundis, hüppas ühelt

teemalt teisele teemale ja ei olnud selgeid lauseid, mis oleksid arusaadavad ja korralikult üles

ehitatud. R. Repkin rääkis sellest, et tema ehmatas mingit meesterahvast ja tegi seda õhuga,

kuna see vintpüss ei olnud laetud ja lihtsalt ta tulistas ilma kuulideta. R. Repkin selgitas, et see

oli posti hoonest ja baarist mööda, XXX al. R. Repkin läks ära kella 04.00 paiku. Ta võttis

kaasa oma taskupudeli jookide jaoks, kilekoti ja vintpüssi. Ta jättis ainult selle pudeli, mis oli

külmkapis. Ükskord oli niimoodi, et tuli R. Repkin ja kutsus tunnistajat tänavale selle jaoks, et

seal tulistada, tunnistaja keeldus, siis R. Repkin tulistas Pringles purki kodus. 05.12.2018 kella

13-14 paiku tuli tunnistaja R. Repkini koju, kuna tahtis temaga veini lõpuni juua. R. Repkini

juures olid O.I. , A.L. ja Vitja hüüdnimega Titja Mitja. R. Repkini juures nad jõid veini,

kuulasid muusikat. Tunnistaja tundis O.S. i agressiivse ja mõjuka inimesena. Üks kord O.S. lõi

tunnistajat ilma põhjuseta. R. Repkin tundis O.S. i ka, suhtlesid ühes hoovis. O.S. il olid

kõikidega pingelised suhted. O.S. lõi R. Repkinit, Ta tundis oma võimu. 04.12.2018 oli jutt

O.S. ist, et lähme ja võtame temalt n-ö võlgu, kangemat viina. 05.12.2018 kui tunnistaja oli R.

Repkini juures, siis oli juttu O.S. ist. Keegi ütles, et O.S. on surnud. Kuna tunnistaja teadis, et

R. Repkin käis O.S. i juures, siis küsis tema käest, kas seda ei teinud tema. R. Repkin vastas, et

ei ole seda teinud. 05.12.2018 R. Repkinil külas nägi tunnistaja plaskut, valget värvi telefoni ei

näinud. Tunnistaja teab sellest, et R. Repkinil oli konflikt T.Z. ga. R. Repkin läks alla ja temal

oli püss kaasas. R. Repkin tahtis seda varjata kuidagi, aga Tatjana ehmus ja kutsus välja politsei.

3.5. Avaliku korra raske rikkumise toimepanemist kinnitab 22.04.2019 asitõendi – CD-plaat –

vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on CD-plaat telefonikõne

salvestisega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 05.12.2018 kell 01.12.40 telefoninumbrilt xxx .

Antud kõnes meesterahvas V.H. teatas, et meesterahvas tulistas vintpüssist õhku Sillamäe

linnas, XXX al, ühiselamu kõrval. Meesterahvas oli vintpüss ja vintpüssi ümbris.

Ka 26.02.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga on kooskõlas eeltoodud tõenditega

ning selles on vaadeldud 06.12.2018 R. Repkini poolt vabatahtlikult väljaantud õhupüss

„Shanghai CB 86“ (number XXX ) ning 17.09.2018 Repkini kinnipidamisel leitud ja võetud

ära stardipüstol, kokkupanduv nuga, mask, gaasipüstol „Stalker“ 914-S (number XXX , cal. 9

mm). Õhupüssi visuaalsel vaatlusel avastati kaba pinnal vasakul pool kabakaitselt 29 cm

kaugusel veremäärdumisi, oli võetud puuteproov.

3.6. Maakohus leidis, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et

R. Repkin täitis enda tegevusega KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu,

kuna ta 05.12.2018 kella 01.12 paiku avalikus kohas, nimelt Sillamäe linnas XXX tänaval maja

juures, tulistas mitu korda õhupüssist. R. Repkini tegevusega oli häiritud mittepuutuvate isikute

V.H. i ja J.L. i rahu ja turvatunne.

3.7. R. Repkin öösel mitu korda tulistas Sillamäe linna tänaval õhupüssist, tulistamise ajal nägi

ta inimesi, inimesed nägid R. Repkinit, et tulistas, oli relvaga käes, nemad tundsid ohtu. Seega

maakohtu hinnangul pani R. Repkin toime avaliku korra raske rikkumise relvaga ähvardades

kaudse tahtlusega. R. Repkin pidi aru saama, et tema selline käitumine võib rikkuda teiste

inimeste õigusrahu. Sellega maakohus leidis, et subjektiivne koosseis on täidetud.

3.8. Süüdistatava käitumises esinevad inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud maakohtu hinnangul

puuduvad.

4. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi.

4.1. Kannatanu A.M. andis kohtuistungil O.S. i iseloomustuse kohta ütlusi, et O.S. oli tema

õepoeg. O.S. elas üksi Sillamäe linnas. Viimasel ajal ta ei tarvitanud alkoholi. Kannatanu ei

näinud O.S. i agressiivsena. Kui nad kohtusid, siis kõik oli hea. Tsiviilhagi esitada ei soovinud.

4.2. Tunnistaja L.V. andis kohtuistungil ütlusi, mille tegelikkusele vastavuses ei olnud

maakohtul alust kahelda, et tema on R. Repkini ema. Kui R. Repkin on kaine, siis ta on lahke

inimene, abivalmis. Kui ta tarvitab alkoholi, siis ta on teine. Ta on haige inimene. Tal on 100%

invaliidsus. Tal on kasvaja ajus, maksatsirroos, hepatiit, HIV, probleemid neerudega. Ta võtab

ravimeid. Mõnikord tarvitab nii ravimeid kui ka samal ajal alkoholi. Kodus R. Repkin ei ole

agressiivne. Kodus nägi tunnistaja püssi. 04.12.2018 tunnistaja oli tööl alates 06.00 hommikul

kuni 18.00. Pärast läks ta oma ema juurde. Tema ema on voodihaige. Lahkus ema juurest kella

22.00 paiku. Esmalt läks ta oma sõbranna J.P. juurde. R. Repkin oli J.P. juures. Ta oli teises

toas koos A.P. iga. Tunnistaja ja J.P. jõid teed. Kella 22.40 paiku tunnistaja läks koju. R. Repkin

jäi J.P. i koju. R. Repkin tuli koju kell pool kaks või pool kolm öösel alkoholijoobes. Ta oli

kodus umbes 20 minutit, midagi jõi või sõi ning läks ära uuesti. 05.12.2018 hommikul midagi

erilist poja käitumises ei olnud. Ta palus anda temale raha. Tunnistaja tundis O.S. i visuaalselt.

Oli juhtum 2017 suvel, et O.S. lõi R. Repkinit selle tõttu, et Ruslan nimetas O.S. i halva sõnaga.

Pojal oli haav põse peal, selle haava õmbles kirurg. R. Repkin jutustas tunnistajale, et O.S.

nõuab temalt 1000 eurot selle eest, et R. Repkin solvas O.S. i. 05.12.2018 kui ta oli ema juures,

helistas R. Repkin ning ütles, et korterist viiakse välja asju. Tunnistaja jõudis sinna. Oli kell

17.00. Korteris oli O.I. alasti, tal olid ainult püksid jalas ja A.L. . R. Repkin istus voodi peal,

tal olid huuled katki löödud. Väike teler oli lõhki. O.I. pani riided selga, võttis arvuti ja läks

trepikotta. Tunnistaja läks tema järgi. Kui O.I. tuli tagasi, siis tunnistaja hüppas välja temale

järele, haaras arvutit ja tõi selle tagasi. O.I. ja Ruslan hakkasid kaklema omavahel. O.I. püüdis

haarata arvutit tunnistaja käest välja, aga see ei õnnestunud. O.I. ütles, et tal on vaja pandimajja

arvutit viia selleks, et edasi alkoholi tarvitada.

4.3. O.S. i surnukeha leidmise asjaolusid tõendab 12.12.2018 asitõendi – CD-plaat –

vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokolli alusel vaadeldaks objektiks on CD-plaat telefonikõne

salvestisega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 05.12.2018 kell 11.13.53 telefoninumbrilt +xxx .

Antud kõnes naisterahvas palub kutsuda kiirabi aadressile XXX , Sillamäe meesterahvale, kes

lamab korteris veres. Meesterahvas on surnud. Ta on 50-aastane.

4.4. Sündmuskoha olustikku, kuriteojälgede avastamist ja paiknemist sündmuskohal,

kahjustuste iseloomu tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest

nähtub, et 05.12.2018 kell 13.30 korteris aadressil XXX , Sillamäe köögis põrandal leiti ja

vaadeldi O.S. i laipa. Käelabade, käeselgade, kõhu ja alumiste jäsemete nahk on verega koos.

Rinna eespinnal rindkere keskjoonest paremal pool on ümar täpikujuline haav. Sarnased haavad

on avastatud kehal vasaku õlavarre sisemisel pinnal, 2 haava vasaku õla esipinnal, vasaku õla

välipinnal, parema reie esipinnal ülemises kolmandikus, parema reie sisepinnal ülemises

kolmandikus.

Sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab sündmuskohalt leitud ja ära

võetud esemeid ning puuteproovide võtmist. Protokolli alusel olid sündmuskohalt ära võetud

kolm pneumaatilise relva kuuli, toas laua alt leitud verejälgedega klaas, riiul-kapi lahtiselt

riiulilt leitud kolm võtit kobaras, neli suitsukoni põrandalt diivani juurest leitud tuhatoosist:

kaks koni valge filtriga ja kaks koni kollase filtriga.

4.5. Surnu ekspertiisiakt nr 18E-IDS0033/276 tõendab O.S. i surma põhjust ning kehavigastuste

tekkemehhanismi. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli O.S. i surma põhjuseks rindkerre tungiv

vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise verejooksuga,

mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Surm saabus, otsustades koolnumuutuste järgi mitte

rohkem kui ööpäev enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal. O.S. i surnukeha kohtuarstlikul

välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: a) rindkerre tungiv vigastus

vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, rohked haavad paremal pool rindkere eespinnal,

vasaku õla- ja küünarvarrel, paremal küünarvarrel, paremal tuharal ja paremal reiel (kokku 9

haava), mis tekkisid madala võimsusega tulirelva, mille pihtamislaenguks olid metallist kuulid

ja üks nn drotik, toimel, mida kinnitavad metalli tihedusega deformeerunud võõrkehade

osakesed ja plastmassist, metallist otsaga nn drotik haavakanalite lõpus; b) rohked marrastused

paremal pool seljal, vasaku põlveliigese eespinnal, paremal pool pea otsmiku-kiirupiirkonnas,

verevalum vasakul pool rindkere külgpinnal, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi piiratud

kontaktpinnaga eseme (esemete) toimel löögist või kannatanu kasvu kõrguselt kukkumisele

järgnevast löögist. Rindkere läbistav lasuvigastus vasakul pool vasaku kopsu vigastusega ning

vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte (küünar- ja kodarluuarteri) vigastusega

omavad surmaga otsest põhjuslikku seost. Ülejäänud vigastused surmaga otsest põhjuslikku

seost ei oma. Peale kõigi ülalkirjeldatud vigastuste saamist võis O.S. mõne aja jooksul, mida

võib loendada kümnete minutitega, sooritada rea aktiivseid sihipäraseid tegevusi, nagu näiteks

liikuda ringi, rääkida, avaldada vastupanu, jne. O.S. i surnukeha vere ja uriini

toksikoloogiauuringul leiti veres 3,08 mg/g, uriinis 3,67 mg/g etüülalkoholi. Selline

etüülalkoholi kontsentratsioon veres võib elaval isikul kutsuda esile raske alkohoolse joobe,

surma saabumise hetkel oli etüülalkohol organismist eritumise staadiumis, mida tõendab selle

kõrge kontsentratsioon uriinis. Vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti narkootilisi aineid

(veres

efedriini/pseudoefedriini,

uriinis

amfetamiini,

metamfetamiini,

etaveriini

ja

efedriini/pseudoefedriini).

Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktist nr 19E-IDT0001 nähtub, et uurimiseksperimendi

ajal videosse võetud R. Repkini ütlused kannatanu O.S. i vasaku ülajäseme asendi kohta

relvaraua suudme suhtes ei vasta haavakanali suunale. Sisenemisava paiknemise piirkond O.S.

i surnukehal (vasakul pool rindkerel), haavakanali suund ja pikkus relvaraua suudmest

päästikuni võimaldab vigastuste tekitamist kannatanu enda käega.

4.6. 06.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti R. Repkin

kahtlustatavana kinni 06.12.2018 kell 14.45 Sillamäe politseijaoskonnas aadressil Pavlovi 4,

Sillamäe. Kinnipeetu riietus: must kollase kaelusega T-särk, hall lukuga kampsun, musta-halli

värvi spordijakk Believe, tumesinised teksad, pruun nahkjope, valgete paeltega tumehallid

potased Adidas. Kinnipeetaval olid hulgalised kriimud näol, kaela esi- ja küljepinnal,

hematoom vasaku silma all, vasaku silmamuna verevalum, sügav vertikaalne kriim kaela

esipinnal. R. Repkinilt kinnipidamisel olid ära võetud mobiiltelefon Meizu, foolium, mille sees

on taimse päritoluga aine, ümbris kirjaga „Milk Caramels“, mille sees on valge pulber.

4.7. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka

06.12.2018 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, mille alusel süüdistatava R. Repkini

elukohast aadressil XXX , Sillamäel olid leitud ja ära võetud esemeid: kapuutsiga halli värvi

jope; musta värvi poolmantel; metallist karp pneumaatiliste kuulidega koguses 66 tk, üks

metallist ja üks plastikust kuulikesed pneumaatilisest relvast laskmiseks, 2 paukpadrunit; väike

klaaspurk kaanega, selle sees on 8 metallist pneumaatilist kuuli, väike nael; minigrip väike

kilekott, mille sees on fooliumi tükk, 2 helerohelist tabletti, 2 valget, 1 roosa, 3 valge tableti

osa; musta isoleerimislindiga ümber seotud kollane plastikust konteiner, selle sees on 6 seemet

ja väike hieroglüüfidega kott, mille sees on väiksed halli värvi kuulikesed.

4.8. Kuriteo asjaolusid ning seda, et R. Repkin tulistas kannatanut kinnitavad 10.01.2019 ja

15.04.2019

asitõendi

vaatlusprotokollid

koos

CD-plaatidega.

10.01.2019

asitõendi

vaatlusprotokolli alusel oli vaadeldud R. Repkinilt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon

Meizu. Mobiiltelefonilt leiti 7 pildifaili ja 2 videofaili, mis salvestati koos metaandmetega CD-

plaadile. 15.04.2019 asitõendi vaatlusprotokolli vaadeldavateks objektideks on JPG-formaadis

esitatud failid ning 2 videosalvestist, mis asuvad CD-R-ketta peal ning mis olid taastatud peale

kustutamist R. Repkini mobiiltelefonist. Videosalvestuse alguses on näha põrandal paremal

küljel lebavat kõhnema kehaehitusega meesterahvast triibulise aluspükstega jalas ja kes on

verega koos. Kannatanu vasakul sääremarjal ka mõlemal käel õlgadest käelabadeni on näha

tätoveeringuid. Kannatanu lebab kuskil ruumis radiaatori kõrval. Samuti on näha mingit

meesterahvast tumedate riietega, kes seisab kannatanu jalus ning tema käes on pika rauaga

püssitaoline ese. Kahtlustatav mingil hetkel pöördub kannatanu poole: “Kuuled?“. Järgneb

kahtlustatava arusaamatu jutt. Videosalvestusest on näha, et kannatanu hingamine on

raskendatud ning kannatanu pomiseb midagi enda ette. 26 sekundi möödudes ütleb

kahtlustatav: “Suurepärane, lita“ ning suunab püssitaolise eseme kannatanu suunas, kes ütleb

midagi arusaamatu. Kahtlustatav: “Ütle, Sem, anna andeks, palun….Ja praegu lõin ju teda…..

Ma ütlesin sulle.“ Videosalvestusest on kuulda, kuidas kahtlustatav hingeldab. 1 minuti ja 19

sekundi möödudes alates videosalvestuse algusest on kuulda lasku kannatanu suunas ning

kahtlustatav ütleb: “Valmis“, peale mida mobiiltelefon suunatakse verise põranda peale ning

videosalvestus lõpeb.

4.9. 02.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt 04.12.2018 kell 14.38

helistas R. Repkin O.S. ile.

4.10. 23.01.2019 asitõendi vaatlusprotokolli alusel olid vaadeldud sündmuskohalt korterist

aadressil XXX , Sillamäel ning kahtlustatava elukohalt aadressil XXX , Sillamäel äravõetud

esemed. Vaadeldud objektid asuvad hoiul PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna kambris

aadressil Tiigi 9, Narva.

4.11. 21.01.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavateks objektideks on

06.12.2018 kinnipidamisel kahtlustatavalt R. Repkinilt äravõetud fooliumis rohelist värvi aine

(pakend nr 2) ning Milk Caramels ümbris valge pulbrilise ainega (pakend nr 3) ning 06.12.2018

läbiotsimise käigus korterist aadressil XXX , Sillamäe äravõetud minigripp pakend, milles oli

2 helerohelist tabletti, 2 valget, 1 roosa, 3 murtud osa valget tabletti (pakend nr 5); kollane

plastikust konteiner, selles kuus taimset seemet ning kilekott hieroglüüfiga, milles olid väikesed

halli värvi pallid (pakend nr 6). Kõik esemed saadeti ekspertiisi.

Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 19E-AN0094 nähtuvalt on R. Repkinilt kinnipidamisel

äravõetud rohelise värviga aine kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli

(THC) sisaldus on 17%. R. Repkini korterist leitud ja äravõetud kuus pruuni seemet massiga

0,087 g pakendist nr 6 on kanepiseemned, mille kestadel leidub delta-9-tetrahüdrokannabinooli.

Valge tablett massiga 0,16 g pakendist nr 5 sisaldab klonasepaami, vastavalt ravimiregistris

toodule sisaldab üks antud kirjeldusega tablett 0,002 g klonasepaami. Tabletitükid massidega

vastavalt 0,036 g, 0,046 g ja 0,042 g pakendist nr 5 sisaldavad klonasepaami, mille

protsentuaalset sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata.

4.12. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka

31.01.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on vaadeldavateks objektideks

06.12.2018 läbiotsimise käigus R. Repkini korteris aadressil XXX , Sillamäel ära võetud halli

värvi meeste jope ning meeste mantel. Jope vasakul varrukal avastati kiirtesti Tetrabase

kasutusega vereplekid. Vasaku varruka verekahtlase pleki pinnalt, mis asub alumisest varruka

servast 8,5 cm kaugusel, õmblusest 11 cm kaugusel võeti DNA-puuteproov, pakendati

paberkarpi – pakend nr 1.1. Jope paremal varrukal avastati veremäärdumisi. Tetrabase testid

olid positiivsed. Parema varruka verekahtlase pleki pinnalt, mis asub alumisest varruka servast

9 cm kaugusel, õmblusest 10 cm kaugusel võeti DNA-puuteproov, pakendati paberkarpi –

pakend nr 1.2. Meeste mantli parema varruka servalt võeti puuteproov, pakend nr 2.1. Vasaku

varruka servalt võeti puuteproov, pakend nr 2.2. Parempoolse küljetasku servalt võeti

puuteproov, pakend nr 2.3.

4.13. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0266. Proovist mantli

vasaku varruka servalt, proovist mantli parema varruka servalt ning proovist mantli

parempoolse küljetasku servalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev

R. Repkini DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada O.S. ilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Õhupüssi käepidemelt võetud proovist

(ühel tampoonil, pakend 3, karp 1, proov P190042. võis sisaldada eeltesti alusel verd) saadi

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa

kindlalt välistada Ruslan Repkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis. O.S. i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga.

Ekspertiisi alusel võib kinnitada, et O.S. ei võtnud relva kätte ning ei tulistanud endasse, mis

lükkab ümber süüdistatava ütlused.

4.14. 27.03.2019 asitõendi vaatlusprotokolliga olid vaadeldud pärast O.S. i lahangut äravõetud

viit 4,5 mm kaliibrilise pneumorelva pliikuuli ja kuul-viskenoolt („Drotik“) metallist

teravikuga. Kuulid ja kuul-viskenool pärast vaatlust pakendatud ning edastatud ekspertiisi.

Tulirelva ekspertiisiakti nr 19E-TB0036 kohaselt esitati ekspertiisiks R. Repkinilt äravõetud

pneumopüss, viis kuuli, üks laskenool. Ekspert tuli arvamusele, et ekspertiisiks esitatud Hiina

päritolu pneumopüss BAM mudel QB-36 kaliiber 4,5 mm nr P511901 kuulub tulirelvade hulka,

sest seda on võimalik kohandada püssirohugaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel

suunatult välja laskma lendkeha. Ekspertiisiks esitatud pneumopüss on laskekõlblik.

Ekspertiisiks esitatud kuulid ja laskenool on kaliibriga 4,5 mm, s.t need on sobilikud laskmiseks

kõigist vastava kaliibriga pneumorelvadest, s.h ekspertiisiks esitatud pneumopüssist.

Ekspertiisiks esitatud viiest 4,5 mm kaliibrilisest pneumorelva pliikuulist olid võrdlusuuringuks

kõlblikud kaks kuuli. Neist üks kuul on lastud ja üks kuul on tõenäoliselt lastud ekspertiisiks

esitatud pneumopüssist BAM QB-36 kaliiber 4,5 mm nr P511901. Ekspertiisiks esitatud üks

4,5 mm kaliibriline pneumorelva laskenool on lastud ekspertiisiks esitatud pneumopüssist

BAM QB-36 kaliiber 4,5 mm nr P511901.

4.15. Viru Maakohus oma 08.12.2018 määrusega nr 1-18-9938 rahuldas prokuratuuri taotluse

R. Repkini vahistamiseks ning vahistas R. Repkin kaheks kuuks alates 06.12.2018. Viru

Maakohus 01.02.2019 määrusega nr 1-18-9938 rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri vahi all

pidamise tähtaja pikendamise taotluse ning pikendas R. Repkini vahi all pidamise tähtaega üle

kahe kuu, s.o kuni 06.04.2019. Viru Maakohus oma 28.03.2019 määrusega nr 1-18-9938

rahuldas Viru Ringkonnaprokuratuuri vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse ning

pikendas R. Repkini vahi all pidamise tähtaega üle kahe kuu, s.o kuni 06.06.2019.

4.16. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 9/13 nähtub, et R. Repkinil

ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad

määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske

psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. R. Repkinil esineb hiljemalt alates 24. aasta

vanusest püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum - sõltuvus alkoholist (F10.2). Sõltuvushäire

ei takista ega ei piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest

tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale inkrimineeritavate

tegude toimepanemise ajal ei esinenud R. Repkinil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite,

mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“,

„nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“. R. Repkin oli

alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund: F10.0) koos sellest tulenevate

muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. R. Repkinil ei ole käesoleval ajal

takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest

arusaamiseks ega sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Käesoleval ajal on R. Repkin

suuteline aru saama ümbrusest ja oma käitumisest ning ta on suuteline sihipäraseks arutlemiseks

ja käitumiseks, sh on ta suuteline osalema menetlustoimingutel. R. Repkinil esinev püsiv

psüühika- ja käitumishäirete kogum - sõltuvus alkoholist (F10.2), mis ei ole takistuseks tema

viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes. Varasemate sündmuste meenutamisel on

R. Repkin suuteline tegema sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast.

Mälestuste ebatäpsus alkoholijoobes oldud aja kohta on alkoholi toimele iseloomulik.

Määratlus „tõepärased ütlused“ ei kuulu psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda.

R. Repkinil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes

vormis. R. Repkinil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Mis

põhjustaksid temal tahtest olenematut, sh teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist.

R. Repkinil ei esine isiksusehäiret. R. Repkinil ei esine psühholoogilisi iseärasusi, sh püsivaid

kognitiivseid defitsiite, mis takistaksid või piiraksid tema võimet ümbrusest ja oma tegude

iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks.

4.17. 13.12.2018 ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt seostati R. Repkini ütlusi.

Seostamises osalejad jõudsid seostamise paika aadressil XXX , Sillamäe. Kahtlustatav R.

Repkin tuli autost välja, läks esimese trepikoja juurde ja selgitas, et siis, kui ta O.S. i juurde tuli,

oli trepikoja uks lahti. R. Repkin selgitas, et tuli O.S. i juurde koos vutlaris vintpüssiga, kuna

terve päev käis selle vintpüssiga mööda linna. Seejärel läks R. Repkin korteri nr 1 juurde ja

selgitas, et kui ta O.S. i juurde tuli, siis koputas ta ukse peale. Peale seda, kui O.S. vastas, läks

ta korterisse sisse, sest korteri uks oli kinni lükatud, kuid lukustamata. Kui R. Repkin tuli O.S.

i juurde esimest korda oli valge. O.S. andis R. Repkinile akna kaudu pudeli viina ja pudeli

veini. R. Repkin lahkus. Kui R. Repkin tuli O.S. i juurde teist korda tagasi, õhtul, siis O.S. i

juures oli keegi kiilaspäine suure armiga peas. R. Repkin oli alkoholijoobes. Püss oli kaasas. R.

Repkin jättis püssi esikusse. Nad jõid alkoholi. O.S. istus diivanil. Kõik olid purjus. O.S. ütles,

et on vaja veel raha. R. Repkin tegi O.S. ile ettepaneku osta püss. O.S. ütles, et on vaja seda

kontrollida. R. Repkin võttis püssi ümbrisest. Diivani juures oli valget värvi ämber. R. Repkin

tulistas püssist ämbrit, see oli läbi löödud. O.S. käskis R. Repkini tulistada teda ning ähvardas

peksmisega, kui R. Repkin ei tulista. R. Repkin tulistas kuulikesega O.S. i vasaku õla ja kaela

vahel asuvale piirkonnale, tulistas kuulikesega või viskenoolega O.S. i vasakule tuharale, veel

kord O.S. sundis R. Repkinit tulistama O.S. i vasakule reiele, pärast tulistas O.S. kuskile endale

kätte ning vasakule randmele. Pritsis verd. O.S. läks kööki, võttis kapikesest viina, andis R.

Repkinile ning kukkus maha paremale küljele, pea on suunatud radiaatori poole. Pärast O.S.

käskis tulistada surma kujutisse, mis on O.S. i vasakul õlal. R. Repkin tulistas üks kord köögi

algusest O.S. i surma kujutisse. Jõid veel. O.S. tõusis püsti ja kõndis diivanile tagasi. Pärast

rääkis, et temale ei ole vaja üldse sellist püssi. Andis R. Repkinile veel pudeli, ütles anna talle

raha hiljem. R. Repkin lahkus. Enne seda pakkus kutsuda kiirabi. O.S. keeldus. Kiilaspäine

lahkus kohe. Kui R. Repkin lahkus O.S. i juurest, siis O.S. läks kööki.

4.18. Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav R. Repkin ennast süüdi ei tunnistanud.

Tema ütluste kohaselt 05.12.2018 O.S. sundis R. Repkinit teda tulistama. O.S. ähvardas, et

lööb luud katki, ähvardas tapmisega, kui R. Repkin ei hakka tulistama. R. Repkin tuli O.S. i

juurde öösel selleks, et jätta vintpüss pandiks, et juua. O.S. jõi mitte esimene päev. O.S. kartis

kedagi või midagi, kurjad vaimud ahistasid O.S. i. Hiljem muutus O.S. kiskjaks või loomaks.

Kui R. Repkin tuli O.S. i juurde, tema juures oli mingi mees. Mees oli tätoveeringuid täis, peas

arm, kiilakas. O.S. sundis R. Repkinit tulistama. O.S. aina ütles, et vintpüss ei ole vinge, see

ei tekita kahju, ei tee midagi üldse. Algselt tulistas R. Repkin plastämbrisse. O.S. ütles, et täitsa

jama, seejärel hakkas O.S. R. Repkinit sundima tulistama algul tuhaarasse, see ajas O.S. i

naerma. R. Repkin ütles O.S. ile, et ei taha seda. O.S. käskis. Kuna R. Repkin kartis O.S. i, siis

tegi ta lasud. Kaks lasku tegi O.S. ise endale. R. Repkin tegi 6 või 7 lasku O.S. i tuharasse,

reide, kätte, õlga. O.S. istus R. Repkini vastas ja R. Repkin tulistas O.S. ile vasakusse poolde,

pisut õlavarrest madalamale, rinda. Kuul saatus O.S. i rindkerre paremale poole, pisut õlavarrest

madalamale. Üks kuul sattus O.S. i rindkerre vasakult poolt. Selle lasu tegi endale O.S. . Teise

lasu tegi O.S. endale kätte. Pärast võeti napsu. O.S. pärast laske suhtles R. Repkiniga, käis

korteris ringi. O.S. kukkus paar korda maha. Kuulid olid tinast. Salvestisel vintpüss on R.

Repkini käes. Videosalvestusel lamab O.S. põrandal, kuna kukkus maha, oli purjus.

Videosalvestuses ütles R. Repkin sõna „valmis.“ Ta ei pidanud silmas seda, et sel hetkel on

saabunud O.S. i surm. Kui R. Repkin lahkus O.S. ist, oli ta elus. O.S. läks akna juurde, kuna

keegi koputas talle vastu akent, pärast läks diivanile tagasi. O.S. i kehal oli pisut verd.

Lahkudest O.S. i juurest, võttis R. Repkin vintpüssi kaasa. R. Repkin tahtis kiirabi kutsuda, aga

ei mäleta, kas kutsus või mitte. Peale O.S. i läks R. Repkin A.P. i juurde või koju, väljas oli

juba valge. Sellest, et O.S. on surnud, sai R. Repkin teada A.P. i käest. Suhted O.S. iga olid

normaalsed, enne seda hästi ammu oli konflikt, aga nad on andestanud teineteisele. R. Repkin

kartis O.S. i, seetõttu tulistas O.S. i pihta. Kui R. Repkin tulistas O.S. i, ta ei möönnud, et võib

tekitada selliseid kehavigastusi, millest O.S. saab surma. O.S. oli alkoholijoobes, tarvitas ka

narkootikume.

Maakohus asus seisukohale, et R. Repkini ütlused osas, et O.S. tulistas kaks korda endasse, et

O.S. sundis R. Repkinit tulistada tema pihta, et R. Repkin kartis O.S. i, on eluliselt mitte

usutavad ning maakohus kõrvaldas need tõendite kogumist.

4.19. Tunnistaja O.I. andis kohtuistungil ütlusi, et vahetult enne R. Repkini kinnipidamist

tarvitas koos temaga alkoholi R. Repkini elukohas. Tunnistaja tuli R. Repkini juurde hommikul

kella 11 paiku ning lahkus õhtul, kui R. Repkini ema tuli koju. R. Repkini juures olid veel A.L.

ning mingi meesterahvas. Mõneks ajaks tuli A.P. . O.S. i surmast juttu ei olnud. Kui nad

hakkasid O.S. ist rääkima, siis tunnistaja otsustas temale helistada. Tunnistaja helistas O.S. ile.

O.S. ei võtnud vastu, kuna tema telefon oli R. Repkini laua peal. Arvestades seda, et O.S.

tarvitas alkoholi juba mitme nädala jooksul, siis tunnistaja mõtles, et O.S. andis telefoni panti.

Tunnistaja kuulis perioodiliselt, et R. Repkin ostis endale mingi õhupüstoli, aga ta ei näinud R.

Repkini juures mingit relva. Tunnistaja tarvitas paar korda alkoholi O.S. iga, tema käitumine

tunnistaja suhtes ei muutunud, ta ei olnud agressiivne tunnistaja suhtes.

Maakohtul ei olnud alust kahelda selles, et tunnistaja O.I. i ütlused vastavad tegelikkusele, kuna

nad haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega ning tunnistaja A.L. ütlustega.

4.20. Tunnistaja A.L. andis kohtuistungil ütlusi, et R. Repkin on tunnistaja sõber. R. Repkin

tarvitas alkoholi ning alkoholijoobes ta ei muutunud agressiivseks, ta oli alati rahulik.

Tunnistaja tundis O.S. i, aga isiklikult temaga ei suhelnud. R. Repkin tundis O.S. i. 05.12.2018

kella 10.00 paiku oli tunnistaja R. Repkini juures koos O.I. iga ning tarvitasid alkoholi.

Tunnistaja oli R. Repkini juures õhtuni. R. Repkin näitas oma telefonist mingit videot. Videos

peksti mingit meesterahvast. Meesterahvas lamas põrandal ilma T-särgita. Kui tunnistaja oli R.

Repkini juures, siis nägi ta valget värvi mobiiltelefoni.

Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja ütlusi tuleb usaldada, kuna nad haakuvad kogutud

kriminaalasja materjalidega ning tunnistaja O.I. i ütlustega.

4.21. Tunnistaja J.K. andis kohtuistungil ütlusi, et O.S. oli tema parim sõber. Viimasel ajal ta

kuritarvitas alkoholi. Alkoholijoobes oli ta adekvaatne, ta ei muutunud agressiivseks.

05.12.2018 läks tunnistaja O.S. i juurde. Ta koputas uksele ja sisenes korterisse. Uks ei olnud

lukustatud. Tunnistaja sisenes korterisse ning hakkas hüüdma nimepidi Oleg. O.S. ei vastanud.

Tunnistaja sisenes vetsu ruumi, O.S. i seal ei olnud. Tunnistaja hakkas minema tuppa

külmkapist ja köögist mööda ning nägi O.S. i jalgu külmkapi taga. Tunnistaja leidis O.S. i, ta

oli surnud. Tunnistaja sai aru, et O.S. on surnud tema välimuse tõttu. O.S. oli tugevalt läbi

pekstud ja oli näha rihma triipe, verd. Veri oli seintel, põrandal, voodil, O.S. i kehal. Seejärel

tunnistaja tormas D.S. i juurde, koputas vastu akent, ütles, et O.S. on surnud. D.S. tuli koos

S.J. iga. S.J. puudutas O.S. i ja ütles, et ta on juba külm ja siis kutsusid kiirabi ja politsei. See

oli kella 11 paiku. Nad ootasid kiirabi ja politseid väljas. O.S. il oli valget värvi mobiiltelefon

Samsung. O.S. i telefoni tunnistaja korteris 05.12.2018 ei näinud. Tunnistaja tunneb R.

Repkinit. Kui R. Repkin on kaine, siis ta on adekvaatne ja korralik mees. Kui R. Repkin on

ebakaine, siis ta ei saa millestki aru, varem on ta ka käinud relv käes, hirmutades teisi. Ta

hirmutas T.Z. t. T.Z. ütles tunnistajale, et R. Repkin tulistas tema akende pihta. Naabrid ütlesid,

et R. Repkin jooksis ringi kas püss käes või pipargaasiga balloon või nuga. R. Repkin tundis

O.S. i. R. Repkin oli tige O.S. i peale, aga nad suhtlesid omavahel. O.S. ei peksnud R. Repkinit.

O.S. i ja R. Repkini vahel oli konflikt, peksmist tunnistaja ei näinud. 03.12.2018 suhtles

tunnistaja telefoni teel O.S. iga. O.S. tahtis, et tunnistaja tuleks tema juurde. Tunnistaja oli

läbiotsimise ajal O.S. i korteris. Rihm, mille abil O.S. i löödi, hõbedat värvi joogipudel, O.S. i

telefon - puudusid. O.S. i keha peal oli näha rihma hoope.

Maakohtul puudus põhjus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlused haakuvad teiste

tunnistajate ütlustega ning kriminaalasjas kogutud tõenditega.

4.22. Tunnistaja N.R. andis kohtuistungil ütlusi, mis on maakohtu hinnangul usaldusväärsused,

et 04.12.2018 kell 02.40 – 03.00 öösel helistas tunnistajale O.S. . Ta oli alkoholijoobes. O.S.

ütles, et temal on halb, tuldi tema juurde teda maha lööma, et keegi mitte üksi tulid teda tapma.

Tunnistaja vastas O.S. ile, et räägime hommikul, sest tunnistaja oli haige, ta ei uskunud O.S. i.

Sel öösel O.S. i korterist mingit häält tunnistaja ei kuulnud. Tunnistaja on kuulnud, et ukse taga

on keegi kõndimas. 05.12.2018 kella 9-10 hommikul tunnistaja uksele koputati, ta avas ukse ja

sai teada sellest, et O.S. on leitud surnuna. Politsei ja kiirabi tulid kohale korraga ning tunnistaja

koos nendega sisenes vaatama. Tunnistaja nägi O.S. i korteris verd, tal hakkas halb ja ta kohe

lahkus. R. Repkinit tunnistaja teab, elavad ühes kohas. Tunnistaja teab sellest, et R. Repkini

pidas politsei kinni seetõttu, et temal oli relv käes. Kui O.S. il oli joomahoog, siis ta karjus seina

taga ning oli juba teada, et ta läks pööraseks.

4.23. Tunnistaja D.S. i kohtuistungil antud ütlused on maakohtu seisukohalt usaldusväärsed,

kuna haakuvad teiste tunnistajate ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt olid tunnistaja ja O.S.

tuttavad. O.S. oli normaalne mees. O.S. tarvitas alkoholi. Alkoholijoobes ning kogu aeg oli

O.S. lahke, hea ja rahulik. 05.12.2018 kella 11.00 paiku läks tunnistaja O.S. i korterisse.

Tunnistaja juurde tuli J.K. . Tunnistaja oli koos S.J. iga. J.K. küsis tunnistaja käest, kas

tunnistaja nägi O.S. i, tunnistaja vastas eitavalt, O.S. helistas viimati 03.12.2018. Tunnistaja

ütles, et ta läheb O.S. i juurde kontrollima. J.K. läks O.S. i juurde, kuid mõned minutit hiljem

jooksis tunnistaja akna juurde ja hakkas karjuma, et ta on justkui surnud. Tunnistaja ja S.J.

hakkasid riidesse panema. S.J. riietus kiiremini ja läks O.S. i juurde esimesena. Kui tunnistaja

sisenes korteri esikusse, siis sai kuulda, et S.J. ütles, et O.S. on juba surnud, peaks kiirabi

kutsuma. Kutsuti kiirabi. Tunnistaja lahkus sealt, korterisse ei sisenenud. Tunnistaja nägi

koridorist jalgu. O.S. lamas köögis. S.J. ja J.K. käisid korteris. Tunnistaja ja R. Repkin olid

tuttavad. R. Repkin tundis O.S. i, nad suhtlesid. O.S. ütles tunnistajale, et tal oli mingit konflikt

R. Repkiniga. Üks kord (umbes pool aasta enne O.S. i tapmist) läks tunnistaja suitsetama koos

naabrinaise N.R. ga. Hoovil oli R. Repkin, kellel oli verine nägu. Kutsuti kiirabi. Kiirabi tuli

kohale, osutasid esmaabi, hiljem tuli politsei kohale ja ta viidi koju ära. Uurija poolt sai

tunnistaja teada, et Ruslani ja Olegi vahel oli konflikt ning O.S. lõi R. Repkinit. Pärast konflikti

nägi tunnistaja R. Repkinit ja O.S. i koos, konflikt sai rahulikult ära lahendatud. T.Z. sõnadest

sai tunnistaja aru, et R. Repkin ähvardas T.Z. t õhupüstoliga. Paar korda nägi tunnistaja R.

Repkinit õhupüstoliga. R. Repkin võttis õhupüstoli taskust välja. Tunnistaja nägi ka, et R.

Repkin kõndis mööda tänavat ja tulistas maha. Kui O.S. on alkoholijoobes, siis ta on rahulik,

leplik kõigega, lahke. Tal olid joomahood. 2018 detsembris O.S. il olid joomahood. 03.12.2018

O.S. helistas tunnistajale, tema jutt oli pooleldi adekvaatne. Tunnistaja nägi R. Repkinit

alkoholijoobes. Tunnistaja juuresolekul ta oli normaalne, kui R. Repkin hakkas midagi liiga

tegema, temale tuleb seletada ning ta lahkub. T.Z. ütles tunnistajale, et R. Repkin võttis püstoli

välja, midagi rääkis ja siis tuli politsei kohale. R. Repkin võeti kinni. Tunnistaja ei näinud, kas

T.Z. oli ehmunud või mitte.

4.24. Tunnistaja S.J. andis kohtuistungil ütlusi, mille tegelikkusele vastavuses ei olnus

maakohtul alust kahelda, kuna need haakuvad teiste tunnistajate ütlustega ja ka teiste avaldatud

tõenditega ja mille kohaselt tundis tunnistaja O.S. i lapsepõlvest. O.S. tarvitas alkoholi. O.S. i

käitumine alkoholijoobes oli normaalne. Tunnistaja ja O.S. i vahel ei tulnud konflikte ette.

05.12.2018 hommikul tuli J.K. . Tunnistaja ja D.S. olid üheskoos, jõid teed. J.K. palus suitsu.

D.S. andis J.K. le suitsu. J.K. ütles, et läheb vaatama O.S. i, kuidas ta seal elab. J.K. läks O.S.

i juurde. Mõned minutid hiljem jooksis J.K. tagasi nende juurde ja kutsus vaatama, et too olevat

surnud. Nad panid ennast riide ja läksid O.S. i korterisse. Tunnistaja sisenes korterisse, nägi

jalgu, too oli pikali köögis. Tunnistaja tuli O.S. i juurde, ta oli ainult trussikute väel. O.S. lamas

külili, üks käsi oli ebatavalises asendis, diivan oli verine. Nähtavaid haavasid tunnistaja ei

näinud. Tunnistaja kummardus, puudutas ja ütles J.K. le, et too on juba kõvaks muutunud, et

on vaja välja kutsuda kiirabi. J.K. hakkas kiirabi kutsuma. Tunnistaja ütles, et kohe tuleb kiirabi

ja läheb vaja arvatavasti dokumenti, O.S. i dokumendid olid tavapäraselt rahakotis. Vaatasid

ringi, rahakott puudus. Nad väljusid korterist ja ootasid kiirabi. Kiirabi tuli kohale kiiresti.

Sisenesid korterisse koos kiirabiga. Tunnistaja tunneb R. Repkinit. O.S. tundis R. Repkinit.

Nemad olid normaalsetes suhetes. Tunnistaja kuulis, et ühel korral juhtus O.S. i ja R. Repkini

vahel konflikt. O.S. andis R. Repkinile vastu pead. O.S. il olid joomahood.

4.25. Tunnistaja D.T. andis kohtuistungil ütlusi, et tundis R. Repkinit, müüs talle marihuaanat.

Paar päeva enne R. Repkini kinnipidamist detsembris 2018, öö poole, tunnistaja kohtus R.

Repkiniga. Kohtumine toimus Sillamäe linnas, pargis, kultuurimaja kõrval. R. Repkin oli üsna

purjus. R. Repkinil oli kaasas õhupüss kohvris.

Maakohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

4.26. Ekspert M.J. andis kohtuistungil ütlusi, et O.S. il olevad vigastused olid tekitatud, kui

O.S. oli elus. O.S. pärast rindkerre tungivat vigastust vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega

võis sooritada erinevaid tegevusi mõnede minutite või tunni aja jooksul. Koheselt pärast

vigastuste saamist ei kaotanud kannatanu teadvust, aga aja möödudes sai. Surnukeha läbivaatus

toimus 05.12.2018 kella 1 ja 3 vahel päeval. Kannatanu verest leiti alkoholi ja narkootiliste

ainete sisaldust. See ei mõjuta kannatanu tervislikku seisundit selles osas, et see võis kuidagi

kiirendada või aeglustada verejooksu tekkimist. O.S. oli raskes joobes, kui häiritakse tegevuste

koordinatsioon. Haava piirkond ehk rindkere vasakul poolel võimaldas kannatanul enda käega

endale vigastuste tekitamist. Haavakanal on suunatud ülevalt alla, vasakult paremale ja eest

taha. Lask oli tehtud eest selgroo suunas. Rindkerre tungiv vigastus kopsu vigastusega tekitab

verejooksu, vasaku küünarvarre vigastusega suurte soonte vigastusega ja kutsub isikutel esile

eluohtliku vigastuse või kahju. Ühel ajal tekkis nii väline kui ka sisemine verejooks ja need

toimusid üheaegselt ja n-ö paralleelselt. Seega oli võetud aluseks rindkerre tungiv haav. Verd

oli kahest kohast. Mõlemad haavad omavad põhjuslikku seost surmaga. Kui O.S. il ei oleks

olnud tekitatud haav rindekerel, oleks ainult vigastus küünarvarrel, siis saabuks ka tema surm,

kuna tegemist on suurte veresoonte vigastusega. Ekspert punktis 1 osutas, et üks haav oli

vahetuks surma põhjuseks, mis oli tekitatud rindkerele, lähtudes õõnde valgunud vere kogusest.

Kui O.S. il oleks haav üksnes vasakul küünarvarrel, siis oleks saabunud O.S. i surm, kuna see

on ohtlik vigastus ja abi osutamata saabub surm. O.S. i surm saabus rindkerre tungivast haavast

koos kopsu vigastusega. Ülejäänud haavad, mis tekkisid metallist kuulide ja viskenoolega, ei

olnud eluohtlikud ja oleksid tekitanud kerge tervisekahjustuse.

4.27. Surnu ekspertiisiakt ja täiendekspertiisiakti ning eksperdi ütlustega on tõendatud, et O.S.

il tuvastati kokku 9 haava erinevates kehapiirkondades. O.S. i surma põhjuseks oli rindkerre

tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, järgneva massiivse sisemise

verejooksuga. Ekspertiiside kohaselt oli surmaga põhjuslikus seoses ka vasaku küünarvarre

lasuvigastus suurte veresoonte (küünar- ja kodarluuaarteri vigastusega). Eksperdi ütluste

kohaselt tähendab, et tegemist oli eluohtliku vigastusega ning surm oleks saabunud ka juhul kui

ei oleks olnud haava vasakul pool rindkeres.

4.28. Kriminaalasjas kogutud materjalidega ning tunnistajate ütlustega tuvastas maakohus, et

R. Repkin tappis O.S. i. R. Repkin tuli O.S. i juurde vintpüssiga ning alkoholi tarvitamise käigus

tappis O.S. i, lastes ta pneumopüssist maha. R. Repkin tulistas kannatanu O.S. i erinevatesse

keha piirkondadesse vähemalt 9 korda, seejärel lahkus sündmuskohalt. Rindkerre tungiv

vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega ning vigastus vasakul küünarvarrel

põhjustasid O.S. i surma sündmuskohal. Seega täitis süüdistatav R. Repkin enda tegevusega

süüdistusaktis toodud ajal ja kohas tapmise objektiivse koosseisu. Tunnistajate ütlustest

tuleneb, et R. Repkinil oli olemas motiiv O.S. i tapmiseks. Nimelt oli R. Repkin varem O.S. ilt

peksa saanud. Maakohus on seisukohal, et tapmise põhjuseks on konflikt R. Repkini ja O.S. i

vahel, kui O.S. lõi R. Repkinit vastu pead. Kuriteo toimepanemist soodustas R. Repkini ja O.S.

i seisund, kuna mõlemad olid tugevas alkoholijoobes ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt

muutus R. Repkini käitumine alkoholijoobes, ta ei saanud millestki aru, hakkas liiga tegema.

4.29. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatav R. Repkin pani O.S. i tapmise toime

kavatsetusega. R. Repkin tuli O.S. i korterisse eesmärgiga teda tappa. Ta võttis pneumopüssi

kaasa ning tulistas kannatanu vähemalt 9 korda erinevasse keha piirkondadesse. Sellega kohus

leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud.

4.30. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud maakohtu

hinnangul puuduvad.

5. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

5.1. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes R. Repkini tegevuses ei esine.

5.2. Isikut iseloomustavate andmetena võttis maakohus arvesse, et R. Repkin on varasemalt 1-

l korral kriminaalkorras karistatud ning talle karistuseks on mõistetud tingimisi vangistus.

5.3. KarS § 263 lg 1 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud avaliku korra raske rikkumise tehiolusid ja raskust etteheidetava

kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, leidis maakohus, et R. Repkini süüaste pole suur ning

ta väärib karistust, mis on alla KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Maakohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

5.4. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Arvestades toimepandud tapmise tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, leidis maakohus, et R. Repkini süüaste on suur ning ta väärib karistust,

mis on üle KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Tapmise puhul tuleb süü

suuruse hindamisel arvestada, et R. Repkin tekitas kannatanu O.S. ile kokku 9 haava, millest

kaks olid eluohtlikud ning R. Repkin salvestas kannatanu tapmise. Kergendavaid ning

raskendavaid asjaolusid ei esine.

Eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada, et R. Repkin on varem

kriminaalkorras karistatud ning üldpreventiivsete eesmärkide saavutamise osas tuleb arvestada,

et üks R. Repkini kuritegudest oli suunatud ühiskonnas olulise väärtuse, nimelt inimelu vastu,

siis õiguskorra kaitsmise huvides peab see kajastuma ka temale mõistetud karistuses. Maakohus

pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 9 aastat vangistust.

Apellatsioon

6. Viru Maakohtu 09.01.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Repkini kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist KarS § 263 lg 1 p 2

järgi ja KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistva otsuse tegemises, liitkaristuse mõistmises ning

menetluskulude väljamõistmisest. Teha uus otsus, millega mõista R. Repkin KarS § 263 lg 2

p 1 ja KarS § 113 lg 1 järgi õigeks ning menetluskulud jätta riigi kanda. Alternatiivselt

taotletakse mõistetud karistuse kergendamist.

Viru Maakohtu otsus ei vasta KrMS § 3051 lg-le1 ega § 312 p-dele 1 ja 2.

6.1. Apellandi seisukoht R. Repkini süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 2 järgi.

6.1.1. Uuritud tõenditega, ei ole tõendatud, et tulistamisega oleks häiritud V.H. i ja J.L. i rahu

ning turvatunne. Maakohus on valesti hinnanud V.H. i ütlusi. Nendest tuleneb järgnev.

V.H. nägi, et 05.12.2018 XXX al meesterahvas tulistas pneumaatilisest relvast. Kannatanu oli

koos J.L. iga. Kannatanu ei näinud, mis suunas ja kuhu tulistas R. Repkin. Ei saa väita, et lasud

oli tehtud nende pihta või nende suunas. Peale tulistamist kannatanu otsustas helistada

häirekeskusse ja tegi seda. Seejuures kannatanu ja J.L. läksid XXX alt ära teisele tänavale, et

minna koju.

V.H. vastas kaitsja küsimusele, et ta ei tunne ennast kannatanuna. Tema rahu ei olnud häiritud,

kuna oli alkoholijoobes. Hirmutatud ei olnud. Stressi ei olnud.

Samas maakohtu täiendava suunatud küsimusele vastas V.H. , et võib olla väike stress tal oli

(see nähtub kohtuistungi audiosalvestisest).

Seega V.H. i ütlustest üheselt nähtub, et tema ise kahtleb selles, et tema rahu oli R. Repkini

tegevusega häiritud.

6.1.2. KrMS § 7 lõikest 3 lähtuvalt kehtib süütuse presumptsiooni printsiip, et

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse alati süüdistatava kasuks.

Maakohus rikkus seda printsiipi V.H. i ütluste hindamisel.

6.1.3. Kohtuotsuses ei ole märgitud, milliste kogutud tõenditega haakuvad V.H. i ütlustega ja

millises osas. Kohtuotsuses puudub põhjendus.

6.1.4. Maakohus jättis tähelepanuta ja hinnanguta, et tunnistaja V.H. i ütlused on vastuolus

tunnistaja J.L. i ütlustega.

Tunnistaja J.L. i ütlustest, kes algusest peale ei olnud tunnistatud kannatanuks selles

kriminaalasjas, tuleneb järgmist.

05.12.2018 õhtul tema viibis koos V.H. iga XXX al ja nägi kuidas meesterahvas tulistas

pneumaatilisest vintpüssist. Kuhu mees tulistas ei olnud arusaadav, kuid tunnistajale tundus, et

liiklusmärki. Tunnistaja ei ole kindel, et sel hetkel meesterahvas nägi neid. V.H. jäi seisma sel

kohal, kust nad nägid meesterahvast ja hakkas helistama häirekeskusse, aga tunnistaja läks koju.

Tunnistaja ja V.H. elavad ühes elamumajas ühes trepikojas. Minnes koju, tunnistaja ei muutnud

oma marsruuti, ei läinud üle teisele tänavale.

Tunnistaja ütles, et tema ei tundnud hirmu, tema rahu tulistamine ei häirinud. V.H. il ka ei olnud

hirmu. V.H. oli nördinud meesterahva käitumise tõttu ja seoses sellega hakkas helistama

politseisse.

Seega V.H. i ütlused ei haaku tunnistaja J.L. i ütlustega. Vastupidi, tunnistaja V.H. i ütlused on

vastuolus tunnistaja J.L. i ütlustega selles osas, mis suunas R. Repkin tulistas, marsruudi

muutmise osas tulistamise tõttu ja osas, kas V.H. on tundnud hirmu ja tema rahu oli häiritud

või mitte.

6.1.5. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, mille alusel maakohus sisuliselt jõudis järelduseni, et

V.H. i ütlused on usaldusväärsemad kui J.L. i ütlused.

6.1.6. Kohtuotsuses ei ole toodud, kuidas V.H. i ütlused haakuvad 22.04.2019 asitõendi – CD-

plaat vaatlusprotokolliga /telefonikõne salvestis Häirekeskusse.

Vastupidi, maakohus jättis tähelepanuta ja hinnanguta, et V.H. i ütlused on vastuolus

22.04.2019 asitõendi – CD-plaat vaatlusprotokolliga.

V.H. i ütlustest nähtub, et ta ei näinud, mis suunas ja kuhu tulistas R. Repkin ning tulistamine

toimus XXX al. Samas Häirekeskusse V.H. teatas, et R. Repkin tulistas vintpüssist õhku ja

XXX al.

Kannatanu V.H. i ütlused ei ole usaldusväärsed osas, et R. Repkini tulistamisega oli häiritud

tema rahu ja turvatunne. Selle järelduse kasuks räägivad ka tema vastuolulised ütlused

kohtuistungil. Peale selle V.H. i käitumine sündmuskohal näitab, et tema ei olnud tulistamisega

hirmutatud.

6.1.7. Tunnistaja A.P. i ütlustest tuleneb, et 05.12.2018 kella 02.00 paiku tema juurde tuli R.

Repkin. Ta rääkis sellest, et tema ehmatas mingit meesterahvast ja tegi seda õhuga, kuna see

vintpüss ei olnud laetud ja lihtsalt ta tulistas ilma kuulideta. R. Repkin selgitas, et see oli

postihoonest ja baarist mööda, XXX al.

Süüdistatav R. Repkin eitab, et tema olla rääkinud tunnistajale sellest, et ta oli ehmatanud

mingit meesterahvast.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, kuidas tunnistaja A.P. i ütlused tõendavad seda, et R. Repkin

häiris V.H. i ja J.L. i rahu ning turvatunnet.

6.1.8. Isegi kui hinnata kriitiliselt R. Repkini ütlusi ja võtta aluseks tunnistaja A.P. i ütlused,

siis ka sel juhul ei ole võimalik teha järeldust, et vestluses tunnistajaga R. Repkin pidas silmas

just neid laske, millised nägid V.H. ja J.L. ning pidas silmas just V.H. i või J.L. i.

6.1.9. Kohtuotsuses puudub põhjendus selle kohta, mil viisil ja kellele süüdistatav R. Repkin

ähvardas vintpüssist tulistamisega KarS § 263 lg 1 p 2 tähenduses.

Süüdistatav R. Repkin andis ütlusi, et tema tulistas 1-2 korda liiklusmärgi suunas. Tunnistaja

J.L. ütles, et ta nägi, kuidas meesterahvas tulistas pneumaatilisest vintpüssist. Kuhu mees

tulistas ei olnud arusaadav, kuid tunnistajale tundus, et liiklusmärki. Kannatanu V.H. ütles

kohtuistungil, et ta ei näinud, mis suunas ja kuhu tulistas R. Repkin.

Süüdistatava R. Repkini eeltoodud ütlused selle kohta, et ta tulistas liiklusmärki, kinnitatakse

tunnistaja J.L. i ütlustega. Ei ole tuvastatud, et V.H. ja J.L. asusid liiklusmärgi juures või lasu

suunas. Seda enam, et R. Repkini ja nende vahel oli vahemaa umbes 100 meetrit.

Seega, ei ole alust järeldada, et R. Repkin ähvardas kedagi vintpüssist tulistamisega.

6.1.10. Maakohus on tõendite hindamisel rikkunud menetlusõigust, mis on toonud kaasa

ebaõige kohtuotsuse. R. Repkin ei ole toime pannud KarS § 263 lg 1 p-s 2 sätestatud süütegu.

Apellatsioonis leitakse, et R. Repkin pani toime avaliku korra rikkumise, mis on ettenähtud

KarS § 262 lg 1 järgi.

6.2. Apellandi seisukoht R. Repkini süüditunnistamises KarS § 113 lg 1 järgi.

6.2.1. Maakohus on loetlenud kohtuotsuses kohtuistungil uuritud tõendeid, mis enamjaolt ei ole

põhjendanud, kuidas tõend tõendab seda, et süüdistatav R. Repkin pani toime kannatanu

tapmise.

6.2.2. Ekspertiisiaktide järeldused ja eksperdi ütlused selle kohta, millised haavad olid

kannatanu surma otseseks põhjuseks, on vastuolulised ja neid tuleb hinnata kriitiliselt.

Surnu ekspertiisiakti nr 18-IDS0033/276 resolutiivosa punktis 1 ekspert järeldas, et O.S. i

surma põhjuseks oli rindkere tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega,

järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks.

Ekspertiisiaktis nr 19E-IDT0001, mis täiendavalt on tehtud 12.04.2019 ekspertarvamuse

põhjenduses ekspert tegi sisuliselt ka sama järelduse.

Ekspert tuvastas, et O.S. i surnukeha kohtuarstlikul uuringul sedastati kaks vigastuse tekitamise

hetkel elu ohustavat lasuvigastust, millest üks tõi endaga kaasa surmlõpe (rindkerre tungiv

vigastus siseelundite vigastusega). See on haav nr 5, mis paikneb vasakul pool rindkere

külgpinnal eesmisel kaenlajoonel, vasakust jalatallast 130 cm kõrgemal, haavakanali suund

kannatanu suhteliselt vertikaalse asendi korral vasakult paremale, eest taha ja ülevalt alla.

Seega, kahes eeltoodud ekspertiisiaktis ekspert tegi järelduse, et O.S. i surma põhjuseks oli

rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, s.o haav nr 5.

Samas surnu ekspertiisiakti nr 18-IDS0033/276 resolutiivosa punktis 3 ekspert järeldas, et

rindkere läbipaistav lasuvigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega /haav nr 5/ ning

vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte veresoonte ( küünar- ja kodarluuarteri ) vigastusega

/haav nr 4/ omavad surmaga otsest põhjuslikku seost.

Kohtuistungil eksperdi ütlustest tuleneb järgmist. Mõlemad vigastused on eluohtlikud. „Ühel

ajal tekkis nii väline kui ka sisemine verejooks ja need toimusid üheaegselt ja n.ö. paralleelselt.

Seega oli võetud aluseks rindkerre tungiv haav. Mõlemad haavad omavad põhjuslikku seost

surmaga. Kui O.S. ile ei oleks olnud tekitatud haav rindkerel, oleks ainult vigastus küünarvarrel,

siis saabuks ka tema surm, kuna tegemist on suurte veresoonte vigastusega“.

Eksperdi eeltoodud selgitus on vastuolus tema järeldustega, millised ta tegi eelnimetatud

ekspertiisiaktides. Ekspertiisiaktides ta ei järeldanud, et vasaku küünarvarre lasuvigastus suurte

veresoonte (küünar- ja kodarluuarteri) vigastusega, s.o haav nr 4, iseenesest tekitaks kannatanu

surma. Vastupidi, ekspert üheselt järeldas, et just rindkere tungiv vigastus vasakul poolel

vasaku kopsu vigastusega, s.o haav nr 5, tõi endaga kaasa surmlõpe ja oli vahetuks surma

põhjuseks.

Veenvalt on tõendatud üksnes see, et just rindkerre tungiva vigastuse, s.o haav nr 5, tekitamine

tõi kaasa kannatanu O.S. i surma saabumise.

6.2.3. Süüdistatav R. Repkin andis ütlusi, et O.S. ise tulistas enda pihta kaks korda. Ühe lasu

tegi rindkere vasakule poolele /haav nr 5/ ja teise lasu tegi vasaku küünarvarre painutuspinnale

/haav nr 4/.

Süüdistatav näitas 13.12.2018 ütluste ja olustiku seostamise protokollis koos videosalvestisega,

kuidas see võis toimuda. Protokoll ja videosalvestus on uuritud kohtuistungil.

Seoses eeltoodud protokolli ja videosalvestisega maakohus uuris ekspertiisiakti nr 19E-

IDT0001. Ekspertiisiaktis oli eksperdile esitatud järgmine küsimus. Arvestades haavandite

kohta ning haavandite suunda (kanali) ning hukkunu füsioloogilisi parameetreid, kas O.S. oli

võimeline tekitama endale vigastusi, mis viisid tema surmani, tulistades iseennast relvast

isteasendis (tuginedes kahtlustatava ütlustele).

Ekspert tegi järgmise järelduse haava nr 5 osas. Haava nr 5 osas, mis paikneb rindkere vasakul

poolel ja milline tõi endaga kaasa surmlõpe, ekspert järeldas, et sisenemisava paiknemise

piirkond O.S. i surnukehal ( vasakul pool rindkerel ), haavakanali suund ja pikkus relvaraua

suudmest päästikuni võimaldab vigastuse tekitamist kannatanu enda käega. Ekspert ei

järeldanud, et videosse võetud R. Repkini ütlused ei vasta haava nr 5 kanali suunale. Seega,

eksperdi arvamusega kinnitatakse süüdistatava ütlusi selle kohta, et O.S. ise tegi lasu rindkere

vasakule poolele /haav nr 5/.

Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata eeltoodud tõendid haava nr 5 tekitamise osas.

6.2.4. Maakohus, viidates ekspertiisiaktile nr 19E-IDT0001, osutab, et „uurimiseksperimendi

ajal videosse võetud Ruslan Repkini ütlused kannatanu O.S. i vasaku ülajäseme asendi kohta

relvaraua suudame suhtes ei vasta haavakanali suunale“.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, kuidas eeltoodud järeldus on seotud haava nr 5 tekitamisega.

Ekspertiisiakti põhjendusest nähtub, et eeltoodud järeldus ekspert tegi seoses haava nr 4

tekitamisega, aga mitte haava nr 5 tekitamisega.

Mis puudutab haava nr 4 tekitamist, siis kohtuistungil süüdistatav R. Repkin ütles, et

uurimiseksperimendi ajal tema näitas, kuidas ligilähedalt O.S. tulistas enda pihta. R. Repkin

rõhutas, et ta ei osanud näidata, kuidas täpselt oli relvaraud kannatanu suhtes suunatud. On

tuvastatud, et sündmuskohal oli R. Repkin tugevas alkoholijoobes ja on eluliselt usutav, et tal

kõike täpselt ei jätnud meelde.

6.2.5. Maakohus viidates DNA-ekspertiisiaktile nr 19E-GE0266 osutab, et O.O.S. ei võtnud

relva kätte ning ei tulistanud endasse, kuna õhupüssi käepidemelt võetud proovist saadud DNA-

segaprofiil ei ole seostav O.S. i DNA-profiiliga. See asjaolu lükkab ümber süüdistatava ütlused.

Asjaolu, et õhupüssi käepidemelt võetud proovist saadud DNA-segaprofiil ei ole seostav O.S.

i DNA-profiiliga, ei tõenda seda, et kannatanu ei võtnud õhupüssi kätte.

Tegemist on segaprooviga, millest saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. See, et O.S. i profiil ei ole seostav saadud DNA-segaprofiiliga, võib tähendada üksnes

seda, et O.S. i DNA-profiil ei õnnestunud tuvastada erinevatel põhjustel. Selle järelduse kasuks

räägib asjaolu, et vaatamata sellele, et õhupüss kuulub süüdistatavale, isegi R. Repkinilt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumise osas ei ole tehtud kindlal järeldust, aga tehtud

järeldus on ainult tõenäoline, et tema bioloogilane materjal on olemas segaproovis.

Ei ole tõendatud, et süüdistatav R. Repkin tekitas kannatanule O.S. ile rindkerre tungiva

vigastuse vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega, s.o haav nr 5, milline tõi endaga kaasa

surmlõpe ja oli vahetuks surma põhjuseks.

6.2.6. Maakohus osutas, et kuriteo asjaolusid ning seda, et R. Repkin tulistas kannatanut,

kinnitavad 10.01.2019 ja 15.04.2019 asitõendi vaatlusprotokollid koos CD-plaatidega, mille

alusel oli vaadeldud R. Repkinilt äravõetud mobiiltelefoni Meizu.

Kohtulikul uurimisel on uuritud videosalvestus, mis oli tehtud R. Repkini mobiiltelefoniga.

Kohtuotsusest nähtub, et kohus üksnes kirjeldab, mis oli fikseeritud 2 videosalvestisel. Samas

kohtuotsuses puudub põhjendus, kuidas mobiiltelefonis salvestatud tõendab seda, et süüdistatav

R. Repkin tulistas kannatanu pihta 9 korda ja, sealhulgas, tekitas talle haavad nr 4 ja 5.

Videosalvestisest nähtub, et O.S. lamab põrandal, oma keha paremal poolel. R. Repkin seisab

kannatanu vastas, R. Repkini käes on pneumaatilise vintpüss ja edasi on kuulda pauku. R.

Repkin räägib „valmis“.

Kohtuistungil R. Repkin ütles, et ta ei mäleta, mis hetkel oli tehtud videosalvestus ja millega

seoses. Ei saa väita, et oli tehtud lask kuuliga. Sõna „valmis“ ei tähenda seda, et tema pidas

silmas seda, et O.S. on surnud.

Videosalvestis ei anna informatsiooni selle kohta, kes ja kuidas tekitas O.S. ile 9 haava,

sealhulgas, seda haava nr 5 rindkere vasakul poolel, millest saabus kannatanu surm. Ei anna

informatsiooni ka sellest, mis põhjusel kannatanu lamab põrandal ja oigab.

Videosalvestisest ei saa teha järeldust, et R. Repkin tulistas kannatanu pihta. Seda enam ei saa

väita, et tulistamisega R. Repkin tekitas O.S. ile haavad, mis tõid kaasa kannatanu surma.

Kannatanu surm saabus haava tõttu, mis oli rindekere vasakul poolel. Videosalvestusel on näha,

et paugu hetkel O.S. lamab põrandal, oma keha paremal poolel, aga R. Repkin seisab kannatanu

vastas. Kui isegi eeldada, et oli tehtud lask, kuul ei saanud sattuda kannatanu rindkere pihta.

Uuritud videosalvestis ei lükka ümber R. Repkini ütlusi ning ei tõenda seda, et just R. Repkin

tekitas kannatanule haava, millest O.S. suri.

6.2.7. Maakohus, viidates 31.01.2019 asitõendi vaatlusprotokollile, tuvastas 06.12.2019

läbiotsimise käigus R. Repkini korteris aadressil Vaski 2-42, Sillamäe ära võetud halli värvi

meeste jope ning meeste mantli.

Vastavalt DNA-ekspertiisiaktile nr 19E-GE0266 proovist mantli vasaku varruka servalt,

proovist mantli parempoolse küljetasku servalt saadi DNA-analüüsi täisprofiilid, mis on enam

kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev

R. Repkini DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada O.S. ilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, kuidas eeltoodud eksperdi järeldus O.S. ilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumise osas tõendab seda, et 06.12.2018 süüdistatav R. Repkin pani

toime kuriteo O.S. i suhtes.

Ei ole tuvastatud, et 06.12.2018 R. Repkin viibis kannatanu korteris just mantlis, mis oli

läbiotsimisel ära võetud.

Süüdistatava ja tunnistajate J.K. , D.S. i ja S.J. i ütlustest nähtub, et R. Repkin ja O.S. oli hästi

tuttavad ja tihti suhtlesid omavahel, tarvitasid koos alkoholi. Ühel korral nende vahel tekkis

konflikt ja O.S. lõi R. Repkinile vastu pead.

Seega, ei saa välistada seda võimalust, et O.S. ilt pärinev bioloogiline materjal võis sattuda R.

Repkini mantli peale teistel asjaoludel, aga mitte 06.12.2018, kui isegi eeldada, et sel päeval R.

Repkini seljas oli mantel.

Kokkuvõtvalt arvan, et DNA-ekspertiisiakti nr 19E-GE0266 tulemus selle kohta, et R. Repkini

mantlis võis olla O.S. ilt pärinev bioloogiline materjal, ei oma tõenduslikku tähtsust.

6.2.7. Maakohus tegi järelduse, et tunnistajate ütlustest tuleneb, et R. Repkinil oli olemas motiiv

O.S. i tapmiseks. Nimelt oli R. Repkin varem O.S. i käest peksa saanud. Maakohus oli

seisukohal, et tapmise põhjuseks on konflikt R. Repkini ja O.S. i vahel, kui O.S. lõi R. Repkinit

vastu pead.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, milliste tunnistajate ja millised nende ütlused tõendavad, et

R. Repkinil oli motiiv O.S. i tapmiseks.

Maakohtu järeldus, et tapmise põhjuseks oli konflikt R. Repkini ja O.S. i vahel, kui O.S. lõi R.

Repkinit vastu pead, on ennatlik.

Süüdistatav R. Repkini ütlustest nähtub, et tema suhted O.S. iga olid normaalsed, enne seda

hästi ammu oli konflikt, aga nad olid andestanud teineteisele.

Tunnistajate J.K. , D.S. i ja S.J. i ütlustest tuleneb, et nad kuulsid, et konflikt toimus, aga millal,

ei tea. Nad seda ei näinud.

Tunnistaja D.S. ütles, et pärast konflikti ta nägi R. Repkinit ja O.S. i koos, konflikt sai

rahulikult ära lahendatud. Tunnistaja ütlustega kinnitatakse R. Repkini ütlusi, et seisuga

06.12.2018 tema ja O.S. i suhted olid normaalsed.

Uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et 06.12.2018 R. Repkinil oli motiiv O.S. i tapmiseks, kuna

varem nende vahel oli konflikt.

6.2.7. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja arvestas üksnes süüdistatava R. Repkini

süüstavaid tõendeid, millega maakohus rikkus kohtumenetluse uurimisprintsiipi.

6.3. Kui ringkonnakohus jätab kohtuotsuse R. Repkini süüditunnistamise osas muutmata, siis

alternatiivselt palutakse määrata süüdistatavale kergem karistus.

Kohtuotsuses puudub põhjendus, millised avaliku korra rikkumise asjaolusid ja süüteo

tunnused maakohus niivõrd arvestas, et mõista karistuseks just 2 aastat vangistust, aga mitte

väiksem karistus, pidades silmas, et KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud vangistuse miinimummäär

on 30 päeva vangistust. Süüdistatav R. Repkini ütlusi selle kohta, et ta tulistas pneumaatilisest

vintpüssist 1-2 korda liiklusmärki ei ole ümber lükatud. Seejuures ei ole tuvastatud, et sellega

ta oleks häirinud tunnistaja J.L. i ja kannatanu V.H. i rahu ja turvatunnet.

Karistuse mõistmisel kohus ei ole arvestanud, et R. Repkinil on invaliidsus, tal oli tuvastatud

töövõimetus 100%.

Määratud karistus ei vasta süüdistatav R. Repkini süü suurusele.

Vastus apellatsioonile

7. Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 05.03.2020.

Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad prokurör, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata ning ei taotle asja arutamist suulises menetluses.

7.1. Prokurör nõustub Viru Maakohtu otsuses toodud põhjenduste ja esitatud seisukohtadega

ning leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, kohtuotsus on põhjendatud, kohtu

järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

R. Repkinile mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga.

7.2. Süüdistatava R. Repkini kaitsja apellatsioonist nähtub, et kaitsja etteheited on eelkõige

suunatud maakohtu tõendite hindamisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui erinevad

kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab

ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või

puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused

mittevastavusse faktiliste asjaoludega (3-1-1-77-05). Prokuröri hinnangul ei ole süüdistatava

kaitsja apellatsioonis esitatud selliseid kaalukaid argumente, mis tingiksid maakohtu

seisukohtade ümberhindamist.

7.3. Seoses tõendite hindamisega soovib prokurör lühidalt välja tuua järgmist. Prokurör on

seisukohal, et kohus on õigesti hinnanud kannatanu V.H. i ütluseid ning kogumis teiste

tõenditega põhjendatult jõudnud järeldusele, et R. Repkini tegevusest V.H. i rahu oli rikutud.

Vaidlust ei ole, et R. Repkin tulistas V.H. i ning J.L. i nähes vintpüssist ning V.H. pidas

vajalikuks pöörduda häirekeskusesse. Häirekeskusesse pöördumine ei ole asjaolu, mida tehakse

kergekäeliselt ning see kinnitab, et V.H. oli R. Repkini tegevusest häiritud, sest vastasel juhul

poleks olnud vajadust teavitada häirekeskust. Kaitsja poolt välja toodu, et V.H. tunnistas vaid

väikese stressi olemasolu, ei tõenda rahu rikkumise puudumist. Ka väike stress on stress.

Asjaolu, et tunnistaja J.L. end häirituna ei tundnud ning ei tundnud hirmu, ei muuda kannatanu

V.H. i ütluseid ebausaldusväärseteks. Hirmu ning häirituse tunne on inimesest endast lähtuv

subjektiivne tundmus ning paratamatult on see inimestel erinev.

7.4. Seonduvalt süüdistusega KarS § 113 lg 1 järgi on kaitsja apellatsioonis viidanud KrMS

§ 61 lg-le 1, mille järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Antud juhul on

asjakohane viidata ka sama §-i lg-le 2, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis

oma siseveendumuse kohaselt. Seega leiab prokurör, et apellatsioonis esitatud etteheited osas,

kuidas üks või teine tõend (ekspertiisiaktid, videosalvestis) ei tõenda R. Repkini süüd, on

ainetud, kuna tõendite hindamine toimub kogumis. Seejuures on maakohus põhjendatult

tõendikogumist välja arvanud R. Repkini ütlused osas, mille kohaselt tulistas O.S. end kaks

korda ise ning mille kohaselt O.S. sundis R. Repkinit end tulistama ning mille kohaselt R.

Repkin kartis O.S. i.

7.5. Apellatsioonist tulenevalt kaitsja ei ole nõus R. Repkinile määratud karistusega, leides, et

karistus ei vasta R. Repkini süü suurusele ning taotleb R. Repkinile kergema karistuse

mõistmist.

Prokurör on seisukohal, et R. Repkini karistusküsimuse otsustamisel ei ole maakohus rikkunud

materiaal- või menetlusõigust ning ei ole tegemist ilmselt süüteo raskusele või süüdimõistetud

isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmisega. Kaitsja poolt välja toodud R. Repkini

invaliidsus, ei ole R. Repkini teguviisi kergendavaks asjaoluks, samuti ei saa selleks olla

kannatanu joobeseisund. Seega alus R. Repkinile leebema karistuse mõistmiseks puudub.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle ja

kohtuotsust, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning Viru

Maakohtu 09.01.2020 otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid

ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1.

9. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamisele kuritegude osas, milles maakohus süüdistatava

süüdi tunnistas. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses kriminaalmenetlusõiguse

olulisi rikkumisi ja materaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mida apellatsioonist võib välja

lugeda. Apellatsioonis on väidetud, et maakohus on süüdistatava süüditunnistamisel rikkunud

KrMS sätteid ja hinnanud tõendeid ühekülgselt süüdistatava kahjuks. Kohtukolleegium selle

seisukohaga ei nõustu.

10. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha R. Repkini süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

(I), seejärel analüüsib süüdimõistmise asjaolusid KarS § 113 lg 1 järgi (II), siis vaeb

apellatsiooni taotlust süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise osas (III) ja lõpuks võtab

kokku apellatsioonimenetluse tulemused (IV).

I

11. Süüdistatav ise on tunnistanud oma süüd avaliku korra raske rikkumise süüdistuses

osaliselt. Ta väidab, et tulistas 2018 detsembri alguses Sillamäel XXX al üks või kaks korda

õhupüssist liiklusmärki, aga ei tulistanud inimeste pihta. Tulistamise ajal nägi küll inimest, kes

oli u 100 meetri kaugusel liiklusmärgist.

Maakohtus andis süüdistatav muuhulgas ütlusi selles, et ta kuulis lasu tagajärjel kõlksu vastu

liiklusmärki. Inimesi ta otseselt ei sihtinud, kuid „…inimene oli täiesti eemal, sellest

liiklusmärgist kaugel, ilmselt oli sellest postist umbes 100 meetri kaugusel või pisut lähemal,

kuid oli kuulda seda kõlksu või häält ja inimene selle peale kadus ära, teda ei olnud.“ (Ko To

1. kd, tl 90)

12. Prokuröri küsimusele, kas süüdistatav rääkis tunnistaja A.P. ile, et oli püssiga kedagi

meesterahvast hirmutanud, vastas süüdistatav esmalt eitavalt. Samas on tunnistaja A.P.

kinnitanud R. Repkini puhul tema erilist huvi relvade ja tulistamise vastu. Maakohtus andis

süüdistatava lapsepõlvesõber tunnistaja A.P. ütlusi kuidas R. Repkin tuli 04.12.2018 õhtul

kella 20-21 vahel tema poole ja kaasas oli tal kotiga pneumaatiline vintpüss. Koos tarvitati

alkoholi ja siis tegi R. Repkin tunnistajale ettepaneku minna tänavale tulistama. Kuna tunnistaja

enesetunne oli haiglane, siis ta ei soovinud kuhugi õue minna. Seejärel otsustas süüdistatav lasta

märki tunnistaja köögis ja tulistas Pringlesi purgi pihta (Ko To 1. kd, tl 57p). R. Repkin lahkus

A.P. i juurest kella 22.00 paiku ja tuli hiljem tagasi kella 02.00 paiku. Kui ta tagasi tuli, oli tal

püss endiselt kaasas, aga seekord lahtiselt ja polnud kotis. Muuhulgas süüdistatav rääkis, et ta

„ehmatas mingit meesterahvast ja tegi seda õhuga, kuna see vintpüss ei olnud laetud ja lihtsalt

ta tulistas ilma kuulideta.“ See oli toimunud XXX al. Süüdistatav lahkus tunnistaja juurest kella

04.00 paiku ja võttis püssi kaasa.

Tunnistaja A.P. i ütlused kinnitavad seega, et ka süüdistatav R. Repkin sai väga hästi aru, et oli

tulistamisega inimesi hirmutanud.

13. Apellatsiooni kohaselt süüdistatav ei pannud toime avaliku korra rasket rikkumist KarS

§ 263 lg 1 p 2 järgi ja tegemist võib olla kergema avaliku korra rikkumisega. Kaitsja väidab, et

kannatanu V.H. ile ei avaldanud süüdistatava poolt püssist tulistamine mingit häirivat mõju ja

äärmisel juhul V.H. il oli ainult väike stress.

14. Ringkonnakohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, sest sündmuse ja olukorra tõsidust

kinnitab kannatanu V.H. i kõne Häirekeskusele, mis on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis

(tõendite toimik 1 kd, tl 4). Kannatanu kirjeldas kuidas ta seisab Sillamäel tänaval ja isik tulistas

püssist. Häirekeskuse küsimusele isikut kirjeldada, vastas kannatanu V.H. , et “Ma ei oska

midagi öelda, sest me ei lähenenud, sest kartsime.“

Kannatanu V.H. on andnud maakohtus detailsed ütlused, millede usaldusväärsuses pole

kohtukolleegiumil alust kahelda. Ta viibis tulistamise hetkel koos sõbra J.L. iga süüdistatavast

umbes 100 meetri kaugusel XXX al. Põles öine tänavavalgustus. Lasku nad ei näinud, „sest kui

me liikusime ja kõndisime, siis me vestlesime ja kuulsime, et olid tehtud lasud, kui kuulsime

neid laske siis jäime seisma.“ V.H. kinnitas, et see oli igati ebameeldiv tunne kui sinu poole

sihitakse. „No ma ei tea kõik võis juhtuda, aga meid midagi ei tabanud, aga oli kuulda

tulistamist, vintpüstol oi suunatud meie poole, see oli nähtav vaadates seda .“ Mõni hetk hiljem

„ta võttis kuskilt püssikoti, me nägime ainult seda, et ta pani oma vintraua püssikoti sisse,

riputas õla peale ja läks ära.“ (Ko To 1. kd tl 36p, 37)

Maakohtus on kannatanu olnud mõneti segaduses küsimustele vastates ja pole pidanud ennast

justkui kannatanuks. Samas on kannatanu selgitanud, et arvas seda seetõttu, et nad ei saanud

sõbraga lasu tagajärjel pihta. Küll aga tundsid kindlasti hirmu ja jooksid pärast laske sõbraga

ära. Toimunu tagajärjel oli tal stress.

15. Tunnistaja J.L. on maakohtule vastates kinnitanud, et „olukord oli ebanormaalne, aga mis

puudutab mind isiklikult, siis antud suhtumine on tingitud sellest, et varahommikul mina pidin

tõusma ja minus ainukeseks sooviks oli magama minna.“ (Ko To 1 kd, tl 56p) Taoline tunnistaja

selgitus annab ka vastuse, et temal oli eluliselt vajalik tekkinud häiriv ootamatu vahejuhtum

unustada. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et J.L. i antud ütlused ei ole vastuolus V.H. i

ütlustega ja ei pisenda kuidagi V.H. i poolt tajutut ega sea kahtluse alla tema ütluste

usaldusväärsust. Maakohtus uuritud tõenditega on usaldusväärselt tuvastatud V.H. i häiritus ja

negatiivse iseloomuga üleelamine süüdistatava tegevuse tagajärjel.

16. Riigikohtu praktika kohaselt KarS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda

teoga häiriti või ohustati (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2017. a otsus asjas

nr 3-1-1-15-17, p 24 ja 13. oktoobri 2017. a otsus nr 1-16-5540/42, p 23). Selle

kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste

asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra

rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus

nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt.

Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste

isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all

tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti

lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes.

17. Siinjuures peab kohtukolleegium veel vajalikuks viidata värskemale Riigikohtu praktikale.

Nimelt KarS § 263 lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui

kollektiivne õigushüve. See punkt nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis

kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna

üldist turvalisust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 2019. a otsus asjas nr 1-17-

9941/80, p 9). Seega ei kätke KarS § 263 lg 1 p 2 endas vägivallategu kui ähvardamist või

kehalist väärkohtlemist KarS § 120 või § 121 mõttes, vaid selle sättega on nimetatud vahendeid

silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus,

sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset

õigushüve. Näitena võib tuua pommiähvarduse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 14) või avalikus kohas kogunevate inimeste juuresolekul

relvaga õhkulaskmise (ilma et see oleks kellegi konkreetse vastu suunatud) jms. Üldistatult

öeldes on KarS § 263 lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest

punktist avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline. See eristab neid kahte

punkti olemuslikult ja põhjendab ühtlasi seda, miks on esimese punkti kõrvale vaja eraldi ka

teise punktiga sätestatud kuriteokoosseisu. (RKKKo nr 1-18-5540/50, p-d 17, 18)

18. Avalikku korda raskelt mitterikkuvaks ja kodanike turvatunnet mitteohustavaks ei saa

kuidagi pidada olukorda, kus varajastel öötundidel liiguvad tänaval kodanikud ja samal ajal

tulistatakse relvast. Oluline on märkida, et tulistamise hetkel nägi süüdistatav kannatanuid ja

kannatanud teda ning määravalt oli häiritud kannatanute rahu ja turvatunne, mis tingis ka

kohese helistamise Häirekeskusele.

II

19. Maakohtu otsuse motiveerivas põhiosas on jälgitavalt näidatud kohtu siseveendumuse

kujunemine R. Repkini süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi. Süüdistatava süü on leidnud

tõendamist tõenditele antud hinnanguga nende kogumis. Põhjaliku analüüsi tulemusena on

maakohus põhjendatult jätnud välja süüdistatava eluliselt mitteusutavad ütlused osas, milledes

ta väidab, et kannatanu O.S. tulistas ennast ise, kannatanu sundis süüdistatavat tulistama ja

kuna süüdistatav kartis O.S. i, siis tegigi seda. Maakohus on küll süüdistatava ütlused kõrvale

heitnud, kuid kuna apellatsioonis on nendele jällegi viidatud, siis peab ringkonnakohus

vajalikuks mõned sõlmkohad välja tuua. Maakohtus tunnistas süüdistatav süüd osaliselt ja

väitis, et tal ei olnud tahtlust kannatanut tappa.

Maakohus tuvastas uuritud tõenditest tapmise motiivina varasema aastataguse konflikti

süüdistatava ja kannatanu vahel, kus O.S. oli löönud R. Repkini vastu pead.

20. Ringkonnakohus märgib, et nagu eelmisegi episoodi puhul avaldub asja materjalidest,

sealhulgas süüdistatava enda ütlustest, et R. Repkini näol oli tegemist üle keskmise

relvahuvilisega („kandsin seda mõni aeg, võtsin selle kaasa sageli“, Ko To 1. kd, tl 93). Samuti

on ta küsimusele, kas kannatanu juurde minnes oli tal relv kaasas, vastanud „Ma käisin sellega

terve päev.“ (tõendite toimik 2. kd, tl 75)

21. Ütluste olustikuga seostamisel andis süüdistatav ütlusi, et ta tegi kannatanu O.S. ile

ettepaneku püss osta. Kannatanu tahtis püssi proovida. Alguses tulistas süüdistatav plastämbrit,

siis aga nõudis kannatanu O.S. , et süüdistatav kannatanut tulistaks ja väljendas süüdistatava

ütluste kohaselt „kui sa ei tulista“, siis „ma annan sulle peksa.“ Seepeale süüdistatav tulistas

kannatanule õla ja kaela vahelisse piirkonda. Siis tulistas ta O.S. i veel tuhara piirkonda ning

reide, mispeale süüdistatava ütluste kohaselt „siis napsitasime jälle“. Seejärel laadis süüdistatav

püssi uuesti ja kannatanu võttis püssi ning diivanil istudes tulistas endale kätte. Seejärel tegi

kannatanu ettepaneku uuesti napsitada ja andis süüdistatava kätte viinapudeli, aga kukkus ise

maha. Siis jõi kannatanu alkoholi, aga kannatanu käskis R. Repkinil tulistada kannatanu vasakul

õlal oleva surma kujutise tätoveeringu pihta. Kuna süüdistatav ei tahtnud seda teha, siis

kannatanu ähvardas talle peksa anda. Seejärel süüdistatav tulistas ühe korra kannatanu pihta ja

pärast lasku jõid nad alkoholi jälle edasi. Vahepeal tõusis O.S. ka püsti. (tõendite toimik 2 kd,

tl 58-86)

Kaitsjale vastates selgitas süüdistatav maakohtus, et „Teise lasu lasi kannatanu endale rinna

piirkonda.“ Süüdistatav kirjeldab veel „Ja vaat ma ei mäleta, kas ma kutsusin või ei kutsunud,

aga tundub, et kutsusin kiirabi.“ Hetk hiljem leiab, et ei saa kõike meenutada.

Samuti kinnitab süüdistatava laveerivat ja muutlikku ütluste andmist järgmine olukord. Ütluste

olustikuga seostamisel küsiti süüdistatavalt, kas võtsite midagi O.S. i korterist, millele

R. Repkin vastas : „Ei O.S. i korterist ei võtnud.“ Tema mobiiltelefoni ? „No ma ei puudutanud

tema mobiiltelefoni.“ Olete kindel? „Jah no mul on ka ju telefon justkui olemas.“ Kuidas võite

selgitada, et tunnistajad nägid kannatanu telefoni Teie kodus? „Aga vaat ma ei tea kust.“

(tõendite toimik 2 kd, tl 83).

22. Maakohtus jätkas süüdistatav ütluste andmist selles, et 05.12.2019 kella 01.00 paiku tulistas

ta liiklusmärki üks või kaks korda. Pärast seda läks O.S. i juurde, et jätta püss pandiks ja saada

selle eest O.S. ilt alkoholi. Alkoholi ta saigi. Mingil hetkel sundis O.S. teda püssist tulistama.

Alguses tulistas süüdistatav plastämbrisse, et näidata püssi korrasolekut. Siis kannatanu ütles

talle, „…et sina midagi ei jäta ja teed seda, mida mina sulle ütlen, kuna mina kartsin teda mina

täitsingi need lasu tegemised sinna kohta kuhu ta näitas.“ Kaks lasku tulistas kannatanu ise

enda pihta, süüdistatav tulistas kannatanu pihta 6-7 lasku „tuharasse, reide, kätte, õlga

tundub.“

23. Kaitseversioonina väidetakse juba maakohtus ja hiljem apellatsioonis, et kannatanu tulistas

endale ise rindkerre. Kohtuistungi protokollist on väljaloetav süüdistatava rabe ja heitlik

positsioon sellele küsimusele vastates. Kord vastab ta kaitsja küsimusele, et tema ise tulistas

kannatanule „rinda justkui“, „pisut õlavarrest madalamale“, siis jällegi selgitab

uurimiseksperimendi käigus antud ütlusi, et „täpsemat suunda ma ei suutnud näidata, sest lask

ikka toimus, ta ikka võttis kätte ja pani selle enda külge ja lask kostis ka ju.“ Üks lask oli

süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu poolt endale tulistatud rindkere vasakule poole ja teine

lask „ilmselt kätte paistab.“ (Ko To 1. kd, tl 91, 91p) Küsimusele, mis toimus edasi pärast seda

kui süüdistatav oli kannatanule tekitanud lasuvigastused ja kannatanu tulistas endale ise pihta,

vastas süüdistatav, et „tundub, et võtsime napsu.“

Kuna R. Repkin vastas kaitsjale, et tulistas kannatanut rindkerre paremale poole ja prokurörile

väitis, et tulistas vasakule poole, siis kaitsja püüdis süüdistatava käest kohtuliku uurimise lõpus

täpsustada, et kummale poole süüdistatav tulistas kannatanut, siis süüdistatava vastas „mina ise

tulistasin paremale, tema aga tulistas iseendale vasakule.“ (Ko To 1. kd, tl 96)

24. Apellatsiooni ja kaitseversiooni kohaselt esitletakse süüdistatavat kui õnnetut

meeskodanikku, kes sattus oma püssiga kannatanu O.S. i korterisse ja oli „sunnitud“ tema pihta

korduvalt tulistama, muidu oleks teda ähvardanud O.S. i poolne vägivald.

25. Asja juures on tõendina süüdistatava mobiiltelefoni ja seal sisalduvate pildi ning

videofailide kui asitõendite vaatlusprotokoll, millel on jäädvustatud süüdistatava enda poolt

ülesfilmitud mõningad kuriteosündmusega seonduvad asjaolud.

Kaitseväide, et kannatanu sundis süüdistatavat tulistama ei sobitu R. Repkini kinnipidamisel

temalt ära võetud mobiiltelefonis salvestatud 7 pildifaili ja 2 videofailiga, milliseid on

vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis ja salvestatud CD-plaadile. (tõendite toimik 1. kd, tl

133-134, 135-141) On märkimisväärne, et nimetatud tõendusteave oli asja menetluse käigus

taastatud, sest see oli varasemalt mobiiltelefonist kustutatud. Videosalvestusest on näha, et

põrandal lebava kannatanu hingamine on raskendatud ning kannatanu pomiseb midagi enda

ette. 26 sekundi möödudes ütleb kahtlustatav, et „Suurepärane, lita“ ning suunab püssitaolise

eseme kannatanu suunas, kes ütleb midagi arusaamatut. Videosalvestusest on kuulda, kuidas

kahtlustatav hingeldab. 1 minutit ja 19 sekundit pärast videosalvestuse algust on kuulda lasku

kannatanu suunas ning kahtlustatav ütleb, et „Valmis“, peale mida mobiiltelefon suunatakse

verise põranda peale ning videosalvestus lõpeb.

Siinkohal tekib kohtukolleegiumil põhjendatud küsimus, miks asus süüdistatav raskelt

vigastatud põrandal lebavat kannatanut veel filmima, tulistas lisaks kannatanu suunas ja

resümeerib kuuldavalt, et „valmis.“ Sellest saab järeldada, et süüdistatav sai väga hästi aru

kannatanu vigastuste raskusest ning konstateerib seda salvestuses kuuldavalt välja tuues.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on kannatanu korteris näha hulgaliselt verekahtlasi

määrdumisi mitmesugustel esemetel, mis tähendas, et kannatanu oli palju verd kaotanud. Samas

oleks seaduskuuleka kodanikuna süüdistatav pidanud pöörduma kannatanu elu päästmiseks

Häirekeskusesse või kaaskodanike poole. Seda ta ei teinud.

26. Kohtulikul uurimisel vaadati maakohtus samuti tõendina süüdistatava mobiiltelefonist

leitud videosalvestist, kus kannatanu lebab põrandal ja süüdistatav lausub sõna „valmis.“

Nimetatud tõendi osas süüdistatav mingit arusaadavat põhjendust ei oska nimetada ja väidab

esialgu, et ta ei mäletagi kas tegi mingi videosalvestise kannatanu korteris või mitte. (Ko To 1.

kd, tl 91p) Prokuröri küsimusele vastates väidab jällegi, et „ma ei tea äkki oli mul vaja seda

videot, ma ei oskagi selgitada, kuid ma ei näidanud kellelegi seda videot.“ (Ko To 1. kd, tl 94p)

Mõni hetk hiljem väidab süüdistatav juba, et „võib olla näitasingi videot, ma ei tea, ma olin

purjus, põgusalt võib olla näitasin midagi, kuid mis eesmärgil ei teagi.“

Tunnistaja A.L. kinnitas maakohtus, et süüdistatav näitas A.L. le telefonist mingit videot, kus

meesterahvas lamas põrandal ilma T-särgita, aga kes see oli või millega seoses sellist

jutuajamist ta ei mäleta (Ko To 1. kd, tl 63).

27. Süüdistatava ülekuulamisel maakohtus on jälgitav, et kaitseversiooni tegevuse asjaolusid

püüab ta mäletada, aga samas ajab olulisi fakte segamini, vassib ning keerutab. Nii vastab ta

küsimusele kas püss jäi kannatanu elukohta „Mina ei mäletagi paistab, et ei jätnud, võtsin

kaasa lahkudes, täpselt ei tea.“ Samamoodi põiklevalt vastab süüdistatav prokuröri küsimusele,

kas süüdistatav võttis kannatanu elukohast kaasa tema mobiiltelefoni ja pakub välja „mina

kindlalt ei tea, kas see telefon kuulus temale või mitte, sest mina mingit telefoni varem seal ei

näinud.“ (Ko To 1. kd, tl 95)

Eelkirjeldatud süüdistatava kaitseversiooni lükkavad veenvalt ümber tunnistaja O.I. i

maakohtus antud ütlused (Ko To 1. kd, tl 61-63). Tunnistaja kirjeldas kuidas 05.12.2008 päeval

nad tarvitasid R. Repkini juures alkoholi kui tuli jututeemaks O.S. , siis ta helistas O.S. ile, kuna

ei olnud viimast ammu näinud. O.S. telefoni vastu ei võtnud, küll selgus üllatusena, et O.S. i

telefon helises R. Repkini korteris laua peal. Telefon oli valget värvi, mille marki ta ei mäleta.

Tunnistaja on kindel, et see oli O.S. i telefon, kuna see hakkas helisema just siis kui tunnistaja

oli oma telefonilt valinud helistamiseks O.S. i numbri. O.I. ei hakanud midagi täpsemalt O.S.

i telefoni sattumise kohta R. Repkini kätte pärima ja arvas lihtsalt, et ju see on O.S. i poolt R.

Repkinile panti antud.

28. Asjas on läbivalt märgata, et süüdistatava kaitseversiooni jaoks kasulikku R. Repkin justkui

mäletab, aga süüstavaid fakte püüab eitada ja mitte mäletada.

29. Süüdistatava R. Repkini poolt on esitatud seega kohtupraktikas küllalt harva esinev

kaitseversioon. Nimelt, et kannatanu ise palus ennast korduvalt süüdistataval tulistada, mida

süüdistatav R. Repkin seejärel tegigi. R. Repkini enda ütluste kohaselt oli tal olnud suur hirm

kannatanu ees, sest mittetulistamise korral oli kannatanu ähvardanud süüdistatavat vägivallaga.

Kummastav on see, et süüdistatava ütluste kohaselt oli kannatanu samuti võtnud R. Repkinile

kuuluva tulirelva enda kätte ja tulistanud ning tekitanud endale kaks lasuvigastust. Kaitsja

toetab loomulikult süüdistatava kaitseversiooni, et kannatanu tulistas ise enda pihta kaks lasku

R. Repkinil kaasa olnud pneumaatilisest relvast ja kindlasti oli üks neist laskudest O.S. i surma

põhjustanud ekspertiisaktis märgitud lasuhaav nr 5, mis paiknes vasakul pool rindkeres.

Maakohus on süüdistatava ja kaitsja versiooni tõendite kogumis kummutanud ja

siseveendumusele rajanevalt teinud põhjendatult süüdimõistva otsuse. Arusaadavalt tekib

küsimus, miks pidi kannatanu tahtma ja laskma endale tekitada arvukalt lasuvigastusi esmalt

süüdistataval ja seejärel tulistas ennast veel paaril korral, sealhulgas rindkeresse. Ilmselgelt

tekitasid lasuvigastused kannatanule valu. Selline süüdistatava poolt kirjeldatud kannatanu

enesehävituslik soov pole ka eluliselt usutav ega tulene ka teistest kogutud tõenditest.

Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav R. Repkin pani O.S. i tapmise toime kavatsetusega,

tulistades pneumopüssist vähemalt 9 korda erinevasse keha piirkondadesse. Seejärel lahkus

sündmuskohalt. Rindkerre tungiv vigastus vasakul poolel vasaku kopsu vigastusega ning

vigastus vasakul küünarvarrel põhjustasid ägeda verekaotusega kannatanu O.S. i surma

sündmuskohal. Siinkohal pole kuidagi usutav süüdistatava versioon selles, et kannatanu tekitas

ise endale küünarvarre ägeda verekaotusega lasuvigastuse ning pärast seda jätkasid süüdistatav

ja kannatanu ühises seltskonnas sundimatult väikeste vaheaegadega alkoholi tarvitamist.

30. O.S. i lahanguakti kohaselt oli tema surma põhjuseks rindkerre tungiv vigastus vasakul

poolel vasaku kopsu vigastusega ja järgneva massiivse verejooksuga. (tõendite toimik 1. kd, tl

66-91)

Kannatanu lahangu läbi viinud ja kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse koostanud ekspert M.J.

kuulati üle maakohtus. Ekspert kinnitas, et kannatanu O.S. il tuvastatud vigastustest olid

eluohtlikud kaks vigastust: rindkerre tungiv lasuvigastus, mis vigastas kopsu ja lasuvigastus,

mis vigastas vasakut küünarvart. Küünarvarre puhul oli tegemist suurte veresoonte vigastusega.

See on eluohtlik vigastus ja abi saamata saabub surm. Ühel ajal tekkis nii sisemine kui väline

verejooks. Mõlemad haavad omavad põhjuslikku seost surmaga. (Ko To 1. kd, tl 82) Prokurör

uuris eksperdilt kas kannatanu võis rindkerevigastuse endale ise tekitada ning ekspert selgitas,

et haava piirkond rindkere vasakul poolel võimaldab kannatanul enda käega vigastuse

tekitamist, kuid kas kannatanu seda tegelikkuses tegi, pole ta pädev arvama. Surnu kohtuarstliku

täiendekspertiisi aktist nr 19E-IDT0001 (tõendite toimik 1 kd, tk 92-101) nähtub, et

uurimiseksperimendi ajal videosse võetud R. Repkini ütlused kannatanu O.S. i vasaku

ülajäseme asendi kohta relvaraua suudme suhtes ei vasta haavakanali suunale.

31. Süüdistatava kaitseväite lükkab muuhulgas ümber ka DNA-ekspertiisiakt, mille arvamuse

kohaselt õhupüssi käepidemelt võetud proovist ei saa kindlalt välistada R. Repkinilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, küll aga ei ole O.S. i DNA-profiil seostatav

sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Seega tuleneb ekspertiisiaktist, et kannatanu O.S.

pole puutumuses olnud nimetatud relvaga, mis omakorda lükkab ümber süüdistatava

kaitseväite, et kannatanu tulistas relvast iseenda pihta rindkerre ja küünarvarre piirkonda.

32. Eelkirjeldatud süüdistatava kaitseversioon ja tegevus (näit. vigastatud kannatanu

mobiiltelefoniga filmimine) on tõstatanud küsimuse süüdistatava R. Repkini vaimse seisundi

osas.

Menetleja

on

põhjendatult

määranud

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi, mille on läbi viinud kvalifitseeritud eksperdid K.E. ja T. K.

Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 9/13 nähtub, et R. Repkinil ei

esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad

määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske

psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. R. Repkinil esineb hiljemalt alates 24. aasta

vanusest püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum - sõltuvus alkoholist (F10.2). Sõltuvushäire

ei takista ega ei piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest

tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale inkrimineeritavate

tegude toimepanemise ajal ei esinenud R. Repkinil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite,

mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“,

„nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“. R. Repkin oli

alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund: F10.0) koos sellest tulenevate

muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides.

III

33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud alternatiivne taotlus karistuse

kergendamiseks jääb samuti rahuldamata, sest maakohus on juhinduvalt KarS §-st 56 mõistnud

süüdistatavale karistuse, mille kergendamiseks puudub alus. Kohus on motiveerinud

karistusmäära valikut. O.S. i tapmise eest on karistus mõistetud alla sanktsioonis ettenähtud

keskmist määra. Samuti on alla sanktsiooni keskmise määra mõistetud süüdistatavale vangistus

kuriteo eest KarS § 263 lg 2 p 1 järgi. Liitkaristuse mõistmisel KarS § 64 lg 1 järgi on kergem

karistus loetud kaetuks raskeima karistusega.

Kaitsja apellatsioonis on märgitud, et maakohus pole karistuse mõistmisel küllaldaselt

arvestanud süüdistatava invaliidsust ja kannatanu alkoholijoovet. Kohtukolleegium leiab, et

need pole kindlasti asjaolud, mida käesoleva kriminaalasja faktide puhul arvestada karistuse

mõistmisel.

Karistuse kergendamine tuleks kaalumisele olukorras, kui mõistetav vangistus eluvastase

kuriteo puhul ilmselgelt ei vastaks kuriteo raskusele või süüdistatava isikule. Käesoleval juhul

sellised asjaolud tuvastatavad ei ole.

IV

34. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 09.01.2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)