2-19-122412/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-122412

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus (osaotsuse mõttes)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-122412 Tsiviilasi Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X Xi vastu nõudes Tsiviilasja hind 6000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri 6, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (e-post: tenno.parmas@mklaw.ee); Kostja: X Xi (isikukood xxx, elukoht xxxa, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Krevald (e-post: jaanus@krevald.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega osaotsuse mõttes.

2. Välja mõista kostjalt X Xi’lt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 3000 eurot ja intress 180 eurot.

3. Jätkata viivisenõude osas menetlust.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta menetluskulud käesoleva kohtuotsusega rahuldatud nõude osas kostja kanda ning määrata nende rahaline suurus kindlaks tsiviilasja lõpplahendis.

6. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

2-19-122412

2 (2) mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 03.12.2019 Harju Maakohtusse hagi X Xi vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 3000 eurot, intressi 180 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1266 eurot ning täiendava viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 04.12.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1554 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Credit Invest OÜ ja kostja vahel 06.04.2018.a sõlmitud käenduslepingust nr x, millega kostja asus tagama Credit Invest OÜ ja X OÜ vahel 06.04.2018.a sõlmitud laenulepingust nr x tulenevaid nõudeid. Credit Invest OÜ loovutas 14.08.2019 lepingu alusel laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohus võttis hagiavalduse 31.01.2020 määrusega menetlusse. Kostja teatas oma 25.02.2020 vastuses, et ei vaidle vastu hagis märgitud põhinõudele ning intressile.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg

1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks, kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud, et ta võlgneb hagejale põhivõla ja intressi. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas menetluskulude rahaline suurus seoses õigeksvõetud nõudega määrata kindlaks kogu tsiviilasja lõpetavas lahendis ning kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtuotsuses või kohtumääruses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik