2-19-116002/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-116002

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1521,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: T. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

29.02.2020)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

09.11.2010 sõlmitud liitumislepingu nr 978738, 22.04.2013 sõlmitud liitumislepingu nr

2445172, 15.01.2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 4460362,

16.01.2017 sõlmitud liitumislepingu nr 5831120 ja osamaksetega vara müügilepingu

nr 5831125 alusel väljastatud arvetest nr 2018718905, nr 2018960447, nr 2019225060

ja nr 2019467025 tulenev võlgnevus kokku 1411,39 eurot (millest 1186,59€

põhivõlgnevus, 194,80€ põhivõlalt perioodi eest 19.10.2017 kuni 06.11.2019

sissenõutavaks muutunud viivis, 30,00 € sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 15 eurot.

4. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1186,59 eurot) alates 07.11.2019 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 19.04.2020 k.a summas 42,83 eurot.

5. Välja mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 1186,59 eurot) alates 20.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

Tsiviilasi nr 2-19-116002

2 (6)

6. Jätta menetluskulud 99,01% ulatuses T. S. kanda ja 0,99% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 465 eurot (millest 225 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 460,42 eurot mõista T. S.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. S. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale T. S.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule

viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-116002

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants 07.06.2019 esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult T. S.lt 1881,87 euro saamiseks. Kohus tegi 20.06.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.10.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 16.10.2019 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 31.10.2019 hagiavalduse T. S. vastu põhivõlgnevuse 1320,50

euro, võla sissenõudmiskulude 45,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 216,78 euro

nõudes ja viivised alates 07.11.2019 kuni põhinõude 1320,50 euro täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 09.11.2010 liitumislepingu nr 978738,

22.04.2013 liitumislepingu nr 2445172, 15.01.2016 osamaksetega vara müügilepingu nr

4460362, 16.01.2017 liitumislepingu nr 5831120 ja osamaksetega vara müügilepingu nr

5831125, milledega kohustas Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale Elisa Eesti AS poolt esitatud arveid nr

2018718905, 2018960447, 2019225060 ja 2019467025. Elisa Eesti AS loovutas 15.01.2019

oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates

viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.10.2017 kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 06.11.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul kui kostja ei

vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega

ilma kohtuistungit korraldamata.

Hageja loobus 21.11.2019 kostja vastu käsitlustasude nõudest summas 133,91 ning nõudis

põhivõlgnevuse tasumist summas 1186,59 eurot. 05.12.2019 hageja vähendas sissenõutavaks

muutunud viiviste nõuet ning esitas sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 194,80

eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 11.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse põhinõudes summas

1186,59 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudes summas 45,00 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes summas 194,80 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras

nõudes kuni põhinõude täitmiseni. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1580128).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse väljavõte 13.02.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks

29.02.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 30.03.2020 kell

24:00 (TsMS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-19-116002

4 (6)

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 ning

09.11.2010 sõlmitud liitumislepingu nr 978738, 22.04.2013 sõlmitud liitumislepingu nr

2445172, 15.01.2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 4460362, 16.01.2017

sõlmitud liitumislepingu nr 5831120 ja osamaksetega vara müügilepingu nr 5831125 kohaselt

on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 1186,59 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

Tsiviilasi nr 2-19-116002

5 (6)

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2017 kuni

06.11.2019 eest arvestatuna võlasummalt 1186,59 väljamõistmiseks kostjalt summas 194,80

eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 07.11.2019 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 42,83 eurot (1186,59 x 8%/365 kp x 55 kp perioodi

eest 07.11.2019-31.12.2019 + 1186,59 x 8%/366 kp x 110 kp perioodi eest 01.01.2020-

19.04.2020 k.a) ning alates 20.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 45,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113²

lg 2 p 3 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 25 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole

õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist,

lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist millegagi tõendanud. Seega on

põhjendatud sissenõudmiskulud summas (25€+5€) 30,00 eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja lisatud arve kohaselt

on hageja maksnud esindajale arve nr 2863947 alusel tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta).

Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

Tsiviilasi nr 2-19-116002

6 (6)

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi on selles asjas põhjendatud. Kuigi asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud, on hagi koostamise aluseks

olevate dokumentide maht tavapärasest suurem, seega on ka dokumentidega tutvumisele ja

analüüsimisele kuluv aeg pikem. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär

120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (3h x 80€). Hagejale esitatud arve on ilma käibemaksuta.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,01 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

460,42 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik