2-19-130383/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-130383

Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu avaldus D Li vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine Menetlusosalised Avaldaja: Lüganuse vald Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu (registrikood 80357495)

Avaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, Ida-Viru Advokaadibüroo,

e-post: irina.gromtsev@gmail.com

Puudutatud isik: D L (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista kostjalt D Lilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevus 1 654 (üks tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot ja 51 senti.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda

4. Välja mõista kostjalt D Lilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulud 262 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 212 eurot).

5. Välja mõista kostjalt D Lilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (262 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu esitas 22.10.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Li vastu 1 428,62 euro võlgnevuse ning menetluskulu nõudes. 07.11.2019. a tegi kohus makseettepaneku. Pärnu Maakohtu 04.02.2020. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Esitatud avalduse kohaselt on Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 11 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xxx ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 01.01.2017. a kuni 31.12.2019. a tekkinud võlgnevus 1 654,51 eurot ja menetluskulud summas 262 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 03.03.2020. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 03.04.2020. a. Puudutatud isik kirjalikku vastust avaldusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 17.04.2020. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.

5. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2017. a – detsember 2019. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 1 654,51 eurot.

6. Korteriomandija korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg

1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1 654,51 eurot perioodil jaanuar 2017. a – detsember 2019. a. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1 654,51 eurot.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

10. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 262 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 192 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse koostamise eest. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud

262 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik