2-18-15524/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.aprill 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-15524

Tsiviilasi

Radix Transport OÜ hagi M T vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

57 755,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Radix Transport OÜ (registrikood 12567114,

asukoht Pikk tn 8a, Kose alevik, Kose vald, 75101 Harju

maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu

(LEADELL

Pilv

Advokaadibüroo,

e-post

raini.nou@leadell.com);

Kostja: M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru

(Advokaadibüroo

Sirel

&

Partnerid,

e-post

menetlus@sirel.ee

Asja läbivaatamine

02.04.2019 kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raini Nõu ja seaduslik esindaja K

P ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel

Viru.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt M Tult (T, isikukood xxxx) hageja Radix Transport OÜ

(registrikood 12567114) kasuks välja põhivõlgnevus 36 410 eurot, intress 3 153,11

eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 16.10.2018 seisuga 11 547,38 eurot (s.o kokku

51 110,49 eurot).

3. Mõista kostjalt M Tult hageja Radix Transport OÜ kasuks välja viivis määras

0,05% päevas põhinõudelt (s.o 36 410 eurolt) alates 17.10.2018 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui 8 889,51 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Radix Transport OÜ (hageja) esitas 16.10.2018 Harju Maakohtule hagi M T (kostja) vastu

käenduslepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, kuna põhivõlgnik on ebaõnnestunud võla

tagastamise kohustuse täitmises.

2. Harju Maakohus võttis 29.10.2018 määrusega menetlusse käenduslepingust tuleneva võla ja

kõrvalnõuete hagi ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile. Sama määrusega keeldus kohus

hageja nõuet osaliselt menetlusse võtmast (teise tsiviilasja menetluses kantud menetluskulude

2 656 eurot, ja nendelt arvestatud viivise nõudes, t lk 47 jj).

3. 01.11.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses hagi osalise menetlusse võtmata

jätmisega (t lk 50 jj). Määruskaebust hageja ei esitanud. Kostja esitas hageja vastuväite osas

seisukoha 14.12.2018 (t lk 91 jj). Kohus lahendas hageja vastuväite 01.04.2019 määrusega (t lk

105 jj) jättes vastuväite põhiosas rahuldamata põhjusel, et määruskaebe menetlust ei saa

vastuväite institutsiooniga asendada.

4. Kostja vastas hagile 03.12.2018 (t lk 55 jj). Hageja esitas sellele oma arvamuse 06.12.2018

(t lk 70 jj). Kostja esitas hageja 06.12.2018 arvamuse osas seisukoha 22.03.2019 (t lk 101 jj).

5. Kohtuistung toimus 02.04.2019, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja seaduslik

esindaja ning kostja lepinguline esindaja. Kohtuistungil täpsustas kostja, et nõude

loovutamisega seotud vastuväiteid tal enam ei ole (t lk 112; kl 00:18:27). Samuti loobus kostja

aegumise vastuväite esitamisest (t lk 112; kl 00:20:29).

6. Hageja esitas täiendava seisukoha 11.04.2019 (t lk 114 jj). Kostja esitas täiendava seisukoha

23.05.2019 (t lk 129 jj).

7. Kohus määras 14.01.2020 pooltele lõplikud tähtajad. Kostja esitas menetluskulude nimekirja

20.01.2020 (t lk 134 jj). Hageja esitas kohtukõne kirjalikud seisukohad ja menetluskulude

nimekirja (t lk 137 jj).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

8. Hageja

nõuab

kostjalt

võlgnevust

36 410 eurot,

intressi

3 153,11 eurot,

viivist

11 547,38 eurot (mida on tagastamisele kuuluvatelt summadelt arvestatud alates 08.09.2016 –

16.01.2017, mil laenuleping üles öeldi ja ka kuni 16.10.2018 hagi esitamiseni) ja edasiulatuvat

viivist 0,05% päevas põhinõudelt 36 410 eurot alates 17.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni

arvestusega, et kogu väljamõistetav viivisesumma ei ületa 36 410 eurot.

9. Kogu väljamõistetav summa ei ületa 60 000 eurot, mis on kostja kui käendaja vastutuse

maksimaalne määr.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− N OÜ (registrikood xxxx, edaspidi ka akronüümina NG) ja osaühing S (registrikood

xxxx ehk ka OÜ S) sõlmisid 03.04.2015 laenulepingu, mille kohaselt OÜ S sai laenu

summas 60 000 eurot. Laen tuli tagastada igakuiste osamaksetena. OÜ S jättis laenu

tähtajaliselt ja nõuetekohaselt tasumata. Lepingu alusel tuli maksta ka intressi, mida ei

tehtud. Maksete viivitamise tõttu tuli maksta ka viisist.

− OÜ S laenulepingust tulenevaid kohustusi käendas M T (kostja), kes on OÜ S juhatuse

liige ja ainuomanik.

− Esmakordselt loovutas NG laenulepingust tulenevad nõuded hagejale 06.09.2016.

Hageja ja NG sõlmisid 16.11.2016 nõuete loovutamise lepingu, millega hageja loovutas

kõnealusest laenulepingust tulenevad nõuded NG-le tagasi.

− NG ütles 16.01.2017 laenulepingu erakorraliselt üles ning nõudis tagastamata laenu

kohest

tagastamist.

28.05.2015 käenduslepingu ülesütlemine oli tagajärjetu

(ülesütlemine ei olnud kehtiv).

− NG loovutas 16.01.2017 nõuete loovutamise lepinguga oma nõuded hagejale.

− Hageja esitas 22.02.2017 OÜ S vastu Harju Maakohtusse hagi, mida kohus menetles

tsiviilasjana nr 2-17-2859. Kohus rahuldas hagi 28.05.2018 otsusega. Kohtuotsuse

täitmiseks pöördus hageja 03.08.2018 kohtutäituri poole. Hageja nõudeid OÜ S vastu

pole rahuldatud.

− Kostja kui käendaja ei ole samuti laenulepingust tulenevaid nõudeid täitnud. Hageja on

õigustatud kostjalt nõudma samu summasid, mida kohus mõistis 28.05.2018

kohtuotsusega välja.

− Hageja nõuded ei ole aegunud. Käendaja vastutus algab sellest hetkest, kui võlausaldajal

ei õnnestu põhivõlgniku vara arvelt täitmist saavutada (käenduslepingu p 1.1.).

Arvestades kostja vastuväiteid, siis kui aegumine oli, siis see sai puudutada vaid summat

4 363 eurot ning tsiviilasja nr 2-15-16673 menetluse tõttu aegumine oli peatunud ca

pool aastat.

− Asjaolu, mis tingimustel nõuete loovutamine toimus, ei mõjuta kostja kohustuse

kehtivust. Kostja ei ole selle lepingu pool ega saa lepingu kehtivust vaidlustada. Nõuete

loovutamine ei toimunud tasuta.

− Pooltel on kaks ülesütlemisavaldust – 21.09.2015 seisuga ja 28.08.2015 seisuga, mis on

sisult sarnased. Tsiviilasjas nr 2-15-16673 sai kohus hinnata vaid 21.09.2015

dokumenti. Samas on kohtu järeldused ülekantavad 28.09.2015 dokumendile.

11. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile

järgmised vastuväited:

− Kostja tõi taustainfona välja järgmist: NG on asutatud 11.12.2014 ning selle osanikud

on K P ja M T. M T on olnud ka NG juhatuse liige perioodil 13.02.2015-02.09.2015.

Enne ühise ettevõtte loomist toimus äritegevus kostja ainuomandisse kuuluva ettevõtte

OÜ S kaudu (K P töötas OÜ-s S tõstuste paigaldajana). Kuna OÜ S oli teinud juba

varem (enne ühise ettevõtte loomist) kulutusi ühise ettevõtmise alustamiseks, võttis OÜ

S laenu NG-lt, et tasuda juba soetatud põhivara ja väikevahendite eest. NG

võlausaldajaks oli hageja, kes andis selle laenu hageja juhatuse liikme pojale (K Pile)

ettevõtluse alustamiseks, hilisemaid arenguid arvesse võttes aga kogu ettevõtte ja

tootmise ülevõtmiseks. Kuivõrd NG osanike vahel tekkisid erimeelsused, siis alustas NG

võla sissenõudmist OÜ-lt S. Nõue loovutati hagejale, mille juhatuse liige ja kaudselt

osanik (läbi Osaühingu K) on K Pi isa K P. NG-lt saadud laenuga tasus OÜ S juba

varem ostetud tootmiseks vajalike seadmete eest ja soetas neid juurde. Kogu ostetud

põhivara ja väikevahendid, mis OÜ S tõstuste tootmiseks soetas (kasutades selleks enda

vahendeid ja laenu), on enda valdusesse saanud hageja, kes läbi K Pi ja hageja

ühistegevuse sulges kostjale juurdepääsu K Pi ja kostja ühisesse tootmisettevõttesse ja

selle territooriumile juba 05.06.2015. Tagantjärele nõuti OÜ-lt S selle sama vara

soetamiseks sõlmitud laenulepingu täitmist ja käesolevas kohtumenetluses laenulepingu

käendajalt käenduskohustuse täitmist.

− Kostja sai 28.09.2015 kätte teate laenulepingu ja käenduslepingu ülesütlemise kohta

(nõude summa teates 4 364 eurot). Nõuete loovutamise ajal oli käendusleping juba üles

öeldud.

− Tsiviilasjas nr 2-17-2859 ei esitatud hagi kostja vastu. Nimetatud menetlus ei mõjuta

kostjat. Samuti ei esitanud hageja selles menetluses kohtule 28.09.2015 ülesütlemise

teadet, mis tõttu ei saanud kohus seda arvesse võtta. Üheski kohtumenetluses pole

analüüsitud käenduslepingu ülesütlemist.

− Kohus on tsiviilasjas nr 2-15-16673 hinnanud vaid 21.09.2015 ülesütlemise avaldust.

Puudub võimalus kohtu seisukohtade ülekandmiseks 28.09.2015 ülesütlemise

avaldusele.

− Tsiviilasjas nr 2-15-16673 on 01.03.2016 tehtud kohtuotsuses märgitud, et otsuse

tegemise seisuga puudus põhivõlgnikul võlgnevus võlausaldaja ees. Järelikult ei saanud

ka käendajal olla mistahes kohustusi võlausaldaja ees. Samas oli nimetatud kuupäevaks

käendusleping juba ammu lõppenud seoses ülesütlemisega. Järelikult, isegi siis, kui

põhivõlgnik jäi hiljem laenu tagastamisega viivitusse, ei vastuta selle eest enam

käendaja ehk kostja, kellel puudus kehtiv leping võlausaldajaga.

− Kostja avaldas kohtuistungil, et aegumise vastuväide ja nõuete loovutamise vastuväide

on ära langenud.

13. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil

ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab nende rahalise suuruse kindlaks määrusega

pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist.

15. Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

16. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel

oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole

menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt

mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401

lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18).

17. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kogu vaidlus taandunud sisuliselt ühele küsimusele:

kas käendusleping on 28.09.2015 kehtivalt üles öeldud või mitte.

Hageja väidab, et see ülesütlemine on kehtetu, sest üles öeldi korraga nii laenuleping kui ka

seda tagav käendusleping ja kuna Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtuotsusega loeti laenulepingu

ülesütlemine kehtetuks ehk toimetuks, siis jäi kehtima ka käendusleping. Seejuures oli

laenulepingu ülesütlemine toimetu seetõttu, et laenusaajal puudus võlausaldaja ees võlgnevus

ja seega ka mõjuv põhjus lepingu üles ütlemiseks (vt ka t lk 75 pöördel). Selle kohtumenetluse

poolteks olid NG hagejana ning OÜ S ja M T kostjatena.

Kostja aga väidab, et käendusleping öeldi üles 28.09.2015 ülesütlemise teatega ning sellele

ülesütlemisele ei ole üheski menetluses hinnangut antut – Harju Maakohtu 01.03.2016 otsus

käsitleb 21.09.2015 ülesütlemise teadet. Seega on 28.09.2015 ülesütlemine kehtiv. Kuna poole

vahel puudub kehtiv käendusleping, siis ei saa hagejal kostja vastu üldse nõudeid olla. Seetõttu

ei oma tähendust enam ka kostja esialgsed vastuväited nõude loovutamisele ja aegumisele.

18. Kuna kohus vaatab tsiviilasja läbi ainult nendes raamides, mida pooled esitavad, tõendavad

ja taotlevad, siis ei analüüsi kohus seda, kas ja mis nõuded hagejale loovutati – pooled ei vaidle

selle üle, et hagejal on õigus laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu esitada, kuna need

nõuded on talle kehtivalt loovutatud.

19. Kohtule on esitatud järgmised tõendid laenukohustuse tõendamiseks:

− Laenuleping:

NG ja OÜ S vahel 03.04.2015 sõlmitud laenuleping (mõlema seaduslikuks esindajaks

on M T), mille kohaselt OÜ S sai laenu summas 60 000 eurot (t lk 7-10). Laen tuli

tagastada igakuiste osamaksetena graafiku alusel hiljemalt 07.05.2018. Lepingu alusel

tuli tasuda intressi 5% aastas ja võlgnevuse tasumise viivitamisel viivist 0,05% päevas.

Kostja käendas laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja vastutuse piirmäär oli

60 000 eurot.

− Nõuet on loovutatud järgmiselt:

a) 06.09.2016 NG loovutab Radix Transport OÜ-le (t lk 32 -33, samuti lk 28 pöördel).

b) 16.11.2016 Radix Transport OÜ loovutab nõude NG-le nõude tagastamata osas, milleks

on 27 2156,15 eurot + kõrvalnõuded (t lk 14 p 2.1, samuti t lk 31). Uus võlausaldaja on

NG.

c) 16.01.2017 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ja nõude loovutamisest

teatamine, mille kohaselt NG loovutab nõude suurusega 36 410 eurot + intress 3 153,11

eurot ja viivis 202,55 eurot hagejale (t lk 21 p 2 ja 3 ja t lk 21 pöördel).

− Laenulepingut on üles öeldud järgmiste dokumentidega:

d) 16.01.2017 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega (t lk 20 jj), tagastamata

laenusumma 36 410 eurot + kõrvalnõuded). Ülesütlemise avaldus on edastatud ka

06.02.2017 e-kirjaga OÜ-le S, kelle juhatuse liige on omakorda kostja M T (t lk 25).

e) 28.09.2015 teade :“Võlgnevuse nõue summas 4 364 eurot ja 03.04.2015 sõlmitud

laenulepingu ja käenduslepingu erakorraline ülesütlemine.“(t lk 60 jj).

f) 21.09.2015 teade: „03.04.2015 sõlmitud laenulepingu erakorraline ülesütlemine ja

03.04.2015 käenduslepingu lõpetamise avaldus.“(t lk 125 jj).

-

Nõudega on seotud järgmised kohtulahendid:

g) Harju Maakohtu 28.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-2859 Radix Transport OÜ hagis

OÜ S vastu. 29.06.2018 jõustunud otsusega on OÜ-lt S välja mõistetud laenulepingust

tulenev põhivõlg 36 410 eurot, intress 3 153,11 eurot ja viivis seisuga 22.02.2017

summas 603,17 eurot ja määraga 0,05% põhinõudelt alates 23.02.2017 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue 36 410 eurot (t lk 34-38).

h) Harju Maakohtu 01.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16673 NG hagis OÜ S ja M T

vastu laenu-ja käenduslepingust tulenevas nõudes. Kohus jättis hagi rahuldamata (t lk

74-77).

20. Eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle ja kohus loeb need TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

21. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja nõue tuleneb käenduslepingust, mis on 03.04.2015

sõlmitud NG ja kostja vahel (t lk 40 pöördel – 41). Pooled ei vaidle selle üle, et käendusleping

on kehtivalt sõlmitud ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma

60 000 eurot (lepingu p 1.2). Käendaja on võtnud kohustuse tagada NG ja OÜ S vahel

03.04.2015 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused juhul, kui OÜ S vara arvel ei saa

võlausaldaja oma nõuet rahuldada (lepingu p 1.1). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida

võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja 145 lg 1, lg 2 järgi.

22. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ S vara arvel ei ole võlausaldaja nõuet õnnestunud rahuldada

(vt ka täiteavaldus t lk 42 ja täituri bürooga peetud e-kirjavahetus 2018 teises pooles t lk 39

pöördel ja lk 40).

23. Vaidlus on ainult sellele taandunud, kas 28.09.2015 öeldi käendusleping NG poolt kehtivalt

üles ehk kas hageja nõude aluseks olev leping lõppes 28.09.2015 ülesütlemisega või mitte.

24. Kostja kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1

mõttes eeldab, et hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib

käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

25. Harju Maakohus tuvastas oma 01.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16673, et 21.09.2015

kuupäevaga laenulepingu erakorralise ülesütlemise ja käenduslepingu lõpetamise avalduse

materiaalsed eeldused on täitmata – puudus võlgnevus ja seega VÕS § 196 lg 1 nõutav mõjuv

põhjus lepingu ülesütlemiseks. Tegemist on tühise ülesütlemisega ja seega laenuleping ei

lõppenud ülesütlemisega.

26. Kohus selgitab varasema Riigikohtu praktika alusel, et kohus käsitleb tema ette toodud

varasemaid kohtulahendeid, kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 lg 2 mõttes, mille sisu

tuleb samuti hinnata tõendina (vt nt RKTK 25.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, milles

sedastatakse, et kuigi TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas

(RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11). Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas

tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui

dokumentaalse tõendi (TsMS § 272) sisu hindamist. Vastavat kohtuotsust kui tõendit hindamata

ei saa kohus ka selgeks teha, millistel asjaoludel hagi lahendati.

27. Vaadeldes 21.09.2015 kuupäeva kandvat dokumenti (t lk 125), siis sõltumata selle

pealkirjast, on selle sisuks võlausaldaja soov, et OÜ S laenu tagastamise kohustust täidaks,

sellest ei nähtu võlausaldaja soov tagatisest loobuda või käenduslepingut lõpetada. NG avaldab

selle dokumendi punktis 1.3, et ütleb laenulepingu p 4.1.2 alusel (laenulepingu järgne makse

on tasumata) selle erakorraliselt üles ja nõuab kõigi laenukohustuste viivitamatut täitmist. Sama

dokumendi punktis 3 esitab NG oma taotlused, milleks on ettepanek võlgnevus likvideerida.

Harju Maakohtu 01.03.2016 otsusega on tuvastatud, et see dokument on toimetu, sest selles

toodud väited võlgnevuse olemasolust, on ebaõiged.

Kohtul puudub alus teistsuguste järelduste tegemiseks.

28. Mõningate sõnastuslike erinevustega, on 21.09.2015 dokumendiga samasisuline

28.09.2015 kuupäeva kandev NG juhatuse liikme K Pi poolt allkirjastatud „võlgnevuse nõue ja

03.04.2015 sõlmitud laenu- ja käenduslepinguste erakorraline ülesütlemine.“(t lk 60).

Siiski ei ole kohtul alust jätta seda dokumenti tähelepanuta ning samastada seda 21.09.2015

dokumendiga. Nendes dokumentides on käsitletud erinevat võlaperioodi ja ka võlgnetav

summa on erinev: nii on 21.09.2015 dokumendis võlgnevus 24.06.2015 ja 24.07.2015 maksete

osas ja NG taotleb võla 2 182,48 euro likvideerimist hiljemalt 05.10.2015.

Seevastu 28.09.2015 dokumendis on võlgnevus 07.06; 07.07; 07.08 ja 07.09.2015 maksete osas

summas 4 364 eurot ja võla likvideerimiseks on NG andnud tähtaja kuni 12.10.2015. Samuti

on 28.09.2015 dokumendi punktis 3.2. sõnaselgelt väljendatud soovi laenuleping ja

käendusleping võla tõttu erakorraliselt üles öelda.

29. Lisaks VÕS §-s 153 lg 1 toodud käenduse lõppemise alustele, lõpeb mistahes leping ka

lepingu lõppemise üldistel alustel: VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega.

VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles

öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Seega saab lepingu üles öelda, kui seadus või leping seda ette näeb.

Käenduslepingus endas puuduvad sätted, mis reguleeriksid lepingu ülesütlemist. VÕS § 153 lg

1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; kohustuse ülevõtmisega,

kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest ja tähtajalise käenduse korral

tähtaja möödumisega.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaksid käenduse lõppemist ühel või mitmel VÕS

§-s 153 lg-s 1 toodud alusel. Käenduslepingu punkt 4.1 kohaselt lõpeb leping siis, kui

laenusaaja või käendaja on laenulepingujärgsed kohustused täielikult täitnud. Ka see tingimus

pole saabunud.

Seega puudus 28.09.2015 seisuga nii õiguslik kui ka faktiline alus käenduslepingu

ülesütlemiseks. Kohus jõuab Harju Maakohtu 01.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16673

väljendatuga sarnasele järeldusele, et 28.09.2015 ülesütlemise avaldus oli materiaalsete

eelduste puudumise tõttu tühine ja seega toimetu – see ei lõpetanud käenduslepingut.

Ka sisulises mõttes oleks arusaamatu, miks võlausaldaja oleks pidanud loobuma laenulepingu

täitmise ainsast tagatisest olukorras, kus laenuleping oli täimata – see oleks vastuolus

28.09.2015 dokumendis avaldatud laenuandja tahtega – sooviga, et kas laenusaaja või käendaja

tasuks võla.

30. Kuna muid vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud ja kohus loeb käenduslepingu

ülesütlemise 28.09.2015 dokumendiga toimetuks, siis kuulub hagi rahuldamisele: hageja ja

kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja

käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

31. Edasiulatuva

viivise

väljamõistmisel

arvestab

kohus

käendaja

vastutuse

maksimummääraga, mis on 60 000 eurot ja kokku lepitud käenduslepingu punktis 1.2 (t lk 40

pöördel).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

33. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

34. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

35. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2020 kohtuotsusega muudeti osaliselt maakohtu 20.04.2020

kohtuotsuse põhjendusi.