Legislator Case Law & Legislation
3-20-687/2 AI generated

3-20-687/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-687/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 17.04.2020 taotlus Edastada määrus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole, kellel tuleb

Legislator headnote

AI generated

3-20-687/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 17.04.2020 taotlus Edastada määrus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole, kellel tuleb

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-687

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo taotlus

EST Employment Solutions OÜ suhtes vara käsutamise

piiramiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mihkel

Ruubas

Puudutatud isik – EST Employment Solutions OÜ

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 17.04.2020 taotlus

selliselt, et pikendada 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 antud luba EST

Employment Solutions OÜ (endine Qutum Block OÜ, registrikood 14418275) AS-s SEB

Pank arvelduskontol nr EE311010220268697229 asuva 38 726,44 euro käsutamise

piiramiseks kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks

aastaks arvates kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest.

2. Edastada määrus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole, kellel tuleb

kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel

toimetada määrus kätte EST Employment Solutions OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule

22.10.2019 taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

57 lg-te 6, 8 ja 10 alusel luba seada käsutuspiirang EST Employment Solutions OÜ (EES; kuni

29.06.2018 ärinimega Qutum Block OÜ) arvelduskontol AS-s SEB Pank (SEB) asuva vara

(38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks kuni vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, kuid

mitte kauemaks kui kuueks kuuks või vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni pärast

kriminaalmenetluse lõpetamist (haldusasi nr 3-19-1973).

3-20-687

2(4)

2. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 RAB-ile loa

piirata EES arvelduskontol SEB-s asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks

tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks kriminaalasja nr 18230100604 menetluse

lõpetamisest arvates.

1) Asja materjalide põhjal on RAB teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja

vaidlusaluse vara tegelik omanik, kuid raha legaalset päritolu ei ole taotluse esitamise hetkeks

suudetud kindlaks teha. Menetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib, st RAB soovib välja

selgitada, kas taotluse aluseks olevad 38 726,44 eurot kuuluvad konkreetsele isikule.

2) Kohus nõustub taotleja põhjendustega, miks on vajalik piirata EES arvelduskontol asuva

summa käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni. RAB-il on põhjendatud kahtlus, et

tegemist on puudutatud isiku kontole ebaseaduslikult kantud varaga, mida kinnitab mh asjaolu,

et äriühing ei ole täitnud talle esitatud tagasinõuet ega põhjendanud vara kontole saabumise

legaalsust. Bahreini Kuningriigist tehtud makset vahendanud pank on esitanud SWIFT teatise

ning makse saatja ei kinnita makse õigsust, vaid tunnistab, et ei tunne makse saajat. Lisaks on

27.03.2018 laekunud vahendeid püütud edasi kanda ja see on 13 100 euro ulatuses ka

õnnestunud (osa võeti sularahas välja ja osa on Soomes arestitud). Samuti puudub EES-il avalik

majandustegevus. Taotluses toodud asjaolud võivad viidata rahapesu toimepanemisele.

3) EES arvelduskontol oleva 38 726,44 euro käsutamist on piiratud RAB-i 06.04.2018 ja

04.05.2018 ettekirjutustega ning pärast kriminaalmenetluse alustamist on varale seatud arest

kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on

asjas kriminaalmenetlus lõpetamisel ning sellisel juhul tagastatakse vara võimalikele kuriteo

toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna taotluses toodud asjaoludel on samas

jätkuvalt tegemist rahapesu kahtlusega varaga, on põhjendatud anda RAB-ile luba EES

arvelduskontol asuva vara (38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks taotletud perioodiks.

3. RAB esitas 14.04.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse anda RahaPTS § 57 lg-te 7, 8 ja

10 alusel luba EES arvelduskontol SEB-s asuva vara (38 726,44 eurot) riigi omandisse

kandmiseks (haldusasi nr 3-20-664).

4. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-664 RAB-i taotluse

rahuldamata. RAB esitas halduskohtu määruse peale 17.04.2020 määruskaebuse.

5. RAB esitas 17.04.2020 Tallinna Halduskohtule ka taotluse, milles palub muuta

halduskohtu 22.10.2019 määrust haldusasjas nr 3-19-1973 osas, mis puudutab RAB-i õigust

seada käsutuspiirangut hetkel lubatud kuue kuu asemel kuni üheks aastaks, alates RAB-i

23.10.2019 käsutuspiirangust.

1) RAB taotles halduskohtult eelnevalt RahaPTS § 57 lg 6 alusel vara käsutuspiirangut kuni

kuueks kuuks tuvastamaks, kas vara valdajal on vara osas legaalne omandiõigus ning tagamaks,

et menetlus on eesmärgipärane ja võimalikult efektiivne. Menetluse käigus ei ole tuvastatud

isiku legaalset omandiõigust, vaid RAB on asunud seisukohale, et vara valdajal puudub vara

legaalne omandiõigus. Vastavat asjaolu kinnitab RAB-i poolt 13.03.2020 vara valdajale

esitatud päringule (vt taotluse lisa nr 4 ja selle lisa nr 3) saadud vastus – nimelt 06.04.2020

esitati RAB-ile omandiõiguse tõendamiseks vaid lepingu projekt (vt taotluse lisa nr 4 ja selle

lisa nr 4). Vastaval dokumendil polnud ühtegi allkirja, täiendavalt ei esitatud juurde selgitusi

või selgitavaid dokumente. Lisaks sisaldas RAB-i päring ka teavitust menetluse edasise käigu

osas ehk võimaliku aluse tekkimist vara riigi tuludesse kandmiseks.

2) Tulenevalt eeltoodust soovis RAB halduskohtult luba vara riigi tuludesse kandmiseks

(haldusasi nr 3-20-664). Kohus aga ei nõustunud RAB tõlgendusega vara riigi omandisse

3-20-687

3(4)

kandmise aluste osas. Kohtu hinnangul oli RahaPTS § 57 lg-s 7 sätestatud aluse tekkimiseks

vajalik, et RahaPTS § 57 lg 6 alusel seatud piirang oleks kehtinud vähemalt ühe aasta. RAB

hinnangul on vastavat õigust võimalik teostada alates ühe aasta möödumisest RAB poolt asja

raames seatud esialgsest piirangust, käesoleval juhul 06.04.2018 seatud käsutuspiirangust.

3) Kuna RAB-i hinnangul puudub vara valdajal vara legaalne omandiõigus, siis on tekkinud

olukord, kus rahapesu kahtlusega vara võib sattuda finantssüsteemi, sest käsutuspiirang lõpeb

23.04.2020. Eelnevast tulenevalt taotleb RAB halduskohtul muuta oma 22.10.2019 määrust

haldusasjas nr 3-19-1973, osas, mis puudutab RAB-i õigust seada käsutuspiirangut hetkel

lubatud kuue kuu asemel kuni üheks aastaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). RahaPTS § 57 lg 6

kohaselt kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud

kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise

piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

7. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa

andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise kohtuistungit pidamata.

8. Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973 RAB-ile loa

piirata EES arvelduskontol asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks

tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks kriminaalasja nr 18230100604 menetluse

lõpetamisest arvates.

Kõnesolev kriminaalmenetlus lõpetati prokuratuuri loal uurija 21.10.2019 määrusega KrMS

§-de 2001 ja 206 alusel (s.o kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). Seega kehtib

halduskohtu 22.10.2019 määrusega antud luba kõnesoleva vara käsutamise piiramiseks kuni

21.04.2020.

9. RahaPTS § 57 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku

kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara

käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Seega on halduskohtul

RAB-i taotluse alusel võimalik pikendada 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1973

antud luba EES SEB arvelduskontol nr EE311010220268697229 asuva 38 726,44 euro

käsutamise piiramiseks maksimaalselt veel kuueks kuuks, s.o kuni 21.10.2020 (ehk üks aasta

kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest).

10. Kohtu hinnangul on RAB-i 17.04.2020 taotlus sisuliselt põhjendatud ning jätkuvalt

esinevad alused EES arvelduskontol olevale varale käsutuspiirangu seadmiseks.

11. RAB-il on kahtlus, et EES arvelduskontole 27.03.2018 kantud 51 858,94 eurot, mida on

püütud kanda edasi mh Hiina äriühingule GX Enterprise Ltd, on Bahreini ettevõttelt Sahara for

Tourism Consultancy Co arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist olemust ja päritolu

püütakse varjata.

3-20-687

4(4)

Tallinna Halduskohus leidis oma 22.10.2019 määruses asjas nr 3-19-1973, et RAB-i taotluses

välja toodud asjaolud viitavad sellele, et kõnesoleva vara näol on tegemist rahapesu kahtlusega

varaga (RahaPTS § 57 lg 1). Selle seisukohaga nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus

20.12.2019 määruses asjas nr 3-19-1973. Ka praegusel juhul nõustub kohus eelviidatud

kohtulahendites tooduga ning seetõttu ei hakka kohtute põhjendusi üksikasjalikult käesolevas

määruses kordama. Seega leiab kohus, et piiratav vara on seotud rahapesu kahtlusega.

12. Varale käsutuspiirangu seadmise üheks tingimuseks on see, et rahapesukahtlusega vara

valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1)

ning ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara

omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 6). Kontol oleva vara

puhul käsitatakse RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema

omandiõigust ei eeldata (RahaPTS § 57 lg 8).

Kohtu hinnangul on RAB teinud jõupingutusi kõnesoleva vara tegeliku omaniku välja-

selgitamiseks. Samas pole RAB kuni praeguse määruse tegemiseni suutnud kindlaks teha

kõnesoleva vara legaalset päritolu. Viimasena on RAB teinud EES-ile 13.03.2020 päringu,

milles palunud äriühingul edastada kõik dokumendid, mis äriühingu hinnangul tõendavad

kõnesoleva vara legaalset omandiõigust. Selle päringu peale esitas EES 06.04.2020 RAB-ile

lepingu. Kohus nõustub RAB-iga selles, et esitatud lepingut / lepingu projekti ei saa pidada

usaldusväärseks tõendiks, mille alusel lugeda vara legaalseks omanikuks EES. Tegemist on

allkirjastamata lepinguga / lepingu projektiga. Sellist dokumenti on võimalik hõlpsasti koostada

ise (ilma teise lepingupooleta) ning sellele viitab kohtu hinnangul ka kõnesoleva lepingu

PDF-faili andmetest nähtuv info, et see on loodud 06.04.2020 (s.o kuupäeval, mil kõnesolev

dokument esitati RAB-ile). Kohtu hinnangul on kahtlustäratav ka see, et viidatud lepingus on

teiseks pooleks märgitud äriühing nimega Bahrain for Tourism Consultancy Co, ent muudest

RAB-i esitatud dokumentidest (sh Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusest asjas nr 1-18-4836)

tuleneb, et makset teostava äriühingu nimeks oli Sahara for Tourism Consultancy Co. Oluline

siinkohal on ka see, et Bahreini Kuningriigist tehtud makset vahendanud pangast saadetud

makse tagasikutsumise SWIFT-teatise kohaselt ei soovinud Sahara for Tourism Consultancy

Co tegelikkuses EES-ile makset teha ning makse on teostatud pettuse tulemusel (vt ka Tallinna

Halduskohtu 22.10.2019 määrust haldusasjas nr 3-19-1973 ning Harju Maakohtu 26.06.2018

määrust asjas nr 1-18-4836). EES ei ole RAB-ile esitanud mistahes muid tõendeid (nt

kirjavahetust vm tõendeid), mis annaksid alust järeldada, et EES on kõnesoleva vara omanik.

Eelnevast tulenevalt saab nõustuda RAB-iga selles, et jätkuvalt on tegemist rahapesukahtlusega

varaga.

13. Eeltoodud põhjustel ning arvestades, et RAB-i taotletav piirang on vara säilimise

tagamiseks vajalik, pikendab Tallinna Halduskohus 22.10.2019 määrusega haldusasjas nr

3-19-1973 antud luba EES SEB arvelduskontol nr EE311010220268697229 asuva 38 726,44

euro käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui

üheks aastaks arvates kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest.

14. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral korral leiab tõendamist enne RahaPTS

§-i 57 lg-s 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud

viivitamata lõpetama (RahaPTS § 57 lg 10).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik