2-19-126075/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-126075

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K. N. vastu

võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

1825,56 eurot (1422,76 + 402,80)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: K. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: XXX; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks IPF Digital Estonia OÜ ja

kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr 2903551 tulenev võlgnevus kokku

1341,71 eurot (millest 1000,00€ põhivõlgnevus, 140,50€ intress ja 201,21€ põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis

perioodi eest 17.05.2019 kuni 20.11.2019) ja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust nr 320036385 tulenev võlgnevus kokku 378,48 eurot (millest 300,00€

põhivõlgnevus, 11,28€ intress ja 67,20€ põhivõlalt perioodi eest 24.03.2017 kuni

10.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivis), kokku 1720,19 eurot.

3. Välja mõista K. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna krediidikontolepingu nr 2903551 võla põhiosalt (s.o 1000,00 eurot)

alates 21.11.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 19.04.2020 k.a summas 33,03 eurot

ja viivis arvestatuna laenulepingust nr 320036385 võla põhiosalt (s.o 300,00 eurot)

alates 11.01.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 19.04.2020 k.a summas 6,56 eurot,

kokku 39,59 eurot.

4. Välja mõista K. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna

krediidikontolepingu nr 2903551 võla põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 1000,00 eurot)

alates 20.04.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku

tasumiseni ja viivis arvestatuna laenulepingu nr 320036385 võla põhiosalt (otsuse

Tsiviilasi nr 2-19-126075

2 (8)

tegemise seisuga 300,00 eurot) alates 20.04.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue K. N. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes summas 1,07 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,92% ulatuses K. N. kanda ja 0,08% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 460 eurot (sh riigilõiv 300 € ja hageja esindaja kulud 160 €), millest 459,65

eurot mõista K. N.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. N. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

Tsiviilasi nr 2-19-126075

3 (8)

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 16.09.2019 Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult K. N.lt 1826,25 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.11.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Osaühing Aktiva Finants esitas 20.11.2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. N. vastu

1000,00 euro põhivõlgnevuse, 140,50 euro intressi ja 201,96 € põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis perioodi eest 17.05.2019

kuni 20.11.2019 nõudes. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude (1000,00 €) jäägi täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alates

21.11.2019.

Hagiavalduse kohaselt

IPF Digital Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 27.12.2016

krediidikontolepingu nr 2903551 (edaspidi krediidikontoleping). Krediidikontolepingu

kohaselt võimaldas IPF Digital Estonia OÜ kostjale krediidi 1000,00 euro kasutamist ning

kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel 36 kuulise tähtaja jooksul.

Krediidikontolepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 46,20

% aastas. IPF Digital Estonia OÜ ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 16.05.2017. IPF Digital

Estonia OÜ loovutas 28.02.2018 nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 200

eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

2. 05.11.2019 Osaühing Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult K. N.lt 550,19 euro saamiseks. Kohus tegi 22.11.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.12.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Osaühing Aktiva Finants esitas 10.01.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K. N. vastu 300,00

euro põhivõlgnevuse, intressi 11,28 euro ja põhivõlalt perioodi eest 24.03.2017 kuni 10.01.2020

sissenõutavaks muutunud viivise 67,52 euro nõudes. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja

Tsiviilasi nr 2-19-126075

4 (8)

kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude

(300,00 €) jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määra alates 11.01.2020.

Hagiavalduse kohaselt BB Finance OÜ (endise nimega Raha24 OÜ) ja kostja sõlmisid

22.02.2017 laenulepingu nr 320036385 (edaspidi laenuleping). Laenulepingu kohaselt

võimaldas BB Finance OÜ kostjale laenusumma 300,00 euro kasutamiseks ning kostja

kohustus kasutatud krediidi tagastama 30 päeva jooksul. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 45,8% aastas. Poolte vahel sõlmitud leping lõppes

seoses laenu tagastamise tähtaja saabumisega 24.03.2017. BB Finance loovutas 16.04.2018

nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75

eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavaldused menetlusse 22.11.2019 ja 25.02.2020 määrusega ning

liitis tsiviilasja 2-19-126075 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-19-132377, jättes liidetud

tsiviilasjade ühiseks numbriks 2-19-126075.

4. Kostja kinnitas 03.03.2020 e-posti teel 20.11.2019 esitatud hagimaterjalide ja 22.11.2019

menetlusse võtmise määruse kättesaamist. 10.01.2020 esitatud hagimaterjalide ja 25.02.2020

menetlusse võtmise määruse kättesaamist kinnitas kostja 19.03.2020 e-kirjaga. Seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevased tähtajad lõppesid vastavalt 17.03.2020 kell 24:00 (TsÜS §

136 lg 8) ja 02.04.2020 kell 24:00. Kostja vastuseid kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes.

Tsiviilasi nr 2-19-126075

5 (8)

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval.

BB Finance OÜ andis laenulepingu nr 320036385 alusel kostjale laenu 300 eurot ning kostja

kohustus laenu tagastama 30 päeva jooksul kogusummas 311,28 eurot. IPF Digital Estonia OÜ

andis kostjale kasutada 1000,00 eurot suurust krediiti ning kostja kohustus tasuma kasutatud

krediidilimiidi eest. Kostja ei ole täitnud BB Finance OÜ-ga ja IPF Digital Estonia OÜ-ga

sõlmitud laenulepingust ja krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

9. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1300,00

euro (1000,00 € krediidikontolepingu alusel + 300,00 € laenulepingu alusel) väljamõistmiseks

kostjalt.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. IPF

Digital Estonia OÜ ja kostja ning BB Finance ja kostja on laenulepingu ja krediidilepingu

sõlmimisel intressimääras kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevus kuni lepingute

ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel krediidikontolepingu alusel 140,50 eurot ja

laenulepingu alusel 11,28 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 151,78 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostja vastu nii laenulepingu alusel kui ka

krediidikontolepingu alusel viivisenõude VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina.

Tsiviilasi nr 2-19-126075

6 (8)

Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 300,00 eurot

(laenulepingu võlgnevus) perioodi eest 24.03.2017-10.01.2020 summas 67,52 eurot valemi

abil: põhivõlgnevus (300,00) x viivitatud päevade arv (1023) x seadusjärgne viivisemäär

(0,022% päevas) ning alates 11.01.2020 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude 300,00 jäägi täieliku tasumiseni. Võlgnevuselt 1000,00 (krediidikontolepingu

võlgnevus) nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist perioodi eest 17.05.2017-20.11.2019

summas 201,96 eurot valemi abil: põhivõlgnevus (1000,00) x viivitatud päevade arv (918) x

seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) ning alates 21.11.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1000,00 jäägi täieliku tasumiseni.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagis esitatud ja kostja poolt omaks

võetud asjaoludel saabus laenulepingu maksetähtaeg 24.03.2017. a. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt,

kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

ajavahemiku viimasel päeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel

loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub

tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja

viivituses laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse tasumisega alates 25.03.2017. a, mitte

24.03.2017. a, nagu on hageja ekslikult arvestanud.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on seadusjärgse viivise, milline on 8%

aastas,

kõigepealt

teisendanud

päevamääraks

ja

ümmardanud

0,022%-ni.

Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määr on 8% aastas, mitte 0,022% päevas.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt krediidikontolepingu alusel perioodi eest 17.05.2017-20.11.2019 (918 kalendripäeva)

summas 201,21 eurot

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

17.05.2017-30.06.2017

0,021918

0,21918

9,86301

01.07.2017-31.12.2017

0,021918

0,21918

40,328752

01.01.2018-30.06.2018

0,021918

0,21918

39,671218

01.07.2018-31.12.2018

0,021918

0,21918

40,328752

01.01.2019-30.06.2019

0,021918

0,21918

39,671218

01.07.2019-20.11.2019

0,021918

0,21918

31,342454

ja laenulepingu alusel perioodi eest 25.03.2017-10.01.2020 (1022 kalendripäeva) summas

67,20 eurot.

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

25.03.2017-30.06.2017

0,021918

0,065753

6,443794

01.07.2017-31.12.2017

0,021918

0,065753

12,098552

01.01.2018-30.06.2018

0,021918

0,065753

11,901293

01.07.2018-31.12.2018

0,021918

0,065753

12,098552

Tsiviilasi nr 2-19-126075

7 (8)

01.01.2019-30.06.2019

0,021918

0,065753

11,901293

01.07.2019-31.12.2019

0,021918

0,065753

12,098552

01.01.2020-10.01.2020

0,021918

0,065574

0,65574

Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,07 (0,75+0,32) eurot jätab kohus eeltoodud

põhjendustel rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

välja kindla summana, so krediidikontolepingu alusel summas 33,03 eurot (1000€ x 8% / 365

kp x 41 kp perioodi eest 21.11.2019-31.12.2019 + 1000€ x 8% / 366 kp x 108 kp perioodi eest

01.01.2020-19.04.2020 k.a) ning alates 20.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so 8% aastas. Laenulepingu alusel 6,56 eurot (300€ x 8% / 366 kp x 100 kp

perioodi eest 11.01.2020-19.04.2020 k.a) ning alates 20.04.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1

kolmandas lauses sätestatud määras so 8% aastas.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

13. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus hagita menetluse reeglitest, lähtudes mh

uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5-7). Kohus peab kontrollima lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust

vaidlustab. Hageja on kostja vastu esitanud 20.11.2019 hagi IPF Digital Estonia OÜ-ga

sõlmitud krediidikontolepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-

19-126075) ja 10.01.2020 hagi BB Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva

võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-19-132377), millised hagid kohus liitis

oma algatusel TsMS § 374 alusel ühte menetlusse.

Tsiviilasjas nr 2-19-126075 (krediidikontoleping nr 2903551) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel

1422,76 eurot ning tsiviilasjas nr 2-19-132377 (laenuleping nr 320036385) oli tsiviilasja hind

hagi esitamisel 402,89 eurot. Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 300 eurot

(vastavalt 200€+100€). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 720

eurot (480€+240€). 20.11.2019 hagiavaldustele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt

hageja lepingulise esindajale makstud tasu õigusabi eest 480,00 eurot ilma käibemaksuta.

10.01.2020 hagiavaldustele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise

esindajale makstud tasu õigusabi eest 240,00 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu mõlema hagiavalduse puhul vastavalt 4 tundi (480€/120€) ja 2

tundi (240€/120€) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagidega,

hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu mõlema hagiavalduse puhul 1

tund ehk kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites

Tsiviilasi nr 2-19-126075

8 (8)

pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02.

mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud kokku 160 eurot (2h x 80€).

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik