2-19-107049/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtux

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse

teatavakstegemise aeg ja koht

20. aprill 2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-107049

Kohtuasi

Five Inkasso OÜ avaldus Nordic Capital Group OÜ vastu

võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2103,31 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Five Inkasso OÜ (registrikood 11215364, asukoht

Mustamäe tee 44/1 10621 Tallinn) seaduslik esindaja x x (e-

post x)

Puudutatud isik: OÜ Nordic Capital Group (registrikood

11483415, asukoht Sõlme 14 11612 Tallinn) lepinguline

esindaja A V

Resolutsioon

1. Five Inkasso OÜ avaldus Nordic Capital Group OÜ

vastu

võla,

viivise

ja

sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista Nordic Capital Group OÜ-lt põhivõlgnevus

1120,90 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend eurot ja

90 senti), viivised 35,10 eurot (kolmkümmend viis eurot

ja 10 senti) ja sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot

Five Inkasso OÜ kasuks

3. Jätta rahuldamata Five Inkasso OÜ avaldus Nordic

Capital Group OÜ-lt sissenõudmiskulu 907,31 euro

väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud

menetlusosaliste enda

kanda

ja

menetluskulude suurus kindlaks määramata

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1. Five Inkasso OÜ (edaspidi avaldaja) esitas kohtule avalduse Nordic Capital Group OÜ-lt

(edaspidi puudutatud isik) põhivõlgnevuse 1120,90 euro, viivise 35,10 euro ning

sissenõudmiskulude 947,31 euro väljamõistmiseks.

Avalduse asjaolud

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandite aadressil x maakond omanikuks.

Antud aadressidel oli kommunaalteenuste pakkujaks ettevõte x OÜ. x OÜ esitas puudutatud

isikule arved kommunaalteenuste eest ajavahemikul mai 2018- jaanuar 2019, mis jäid

puudutatud isikul tasumata. Puudutatud isik ei reageerinud X X OÜ poolt tehtud korduvatele

meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Puudutatud isiku

poolsest tegevusetusest tulenevalt loovutas X X OÜ 22.02.2019 nõude avaldajale. Avaldaja

saatis puudutatud isikule 25.02.2019 kirjalikud teatised tema juriidilisele aadressile x ning

Äriregistris märgitud kehtivale e-post aadressile x Puudutatud isik antud teatistele ei

reageerinud ning avaldajal ei õnnestunud temaga ühendust saada ka Äriregistris märgitud

telefoninumbril x, mistõttu pöördus avaldaja kohtusse. 06.03.2019 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 2103,31 euro väljamõistmiseks vastas puudutatud isik,

et nõue on põhjendamatu.

3. Avaldaja leiab, et nõue on põhjendatud, kuna puudutatud isik omas kinnisvara perioodil, kui

X X OÜ nõude aluseks olevad arved esitas ning kinnisvara omanikuna oli tal igakuiste

kommunaalteenuste eest kohustus tasuda. 22.02.2019 nõude loovutamise lepingu nr

2111104-1/RA lisa kohaselt on VÕS § 113 lg 1 järgi arvutatud viivisesumma 05.03.2019

seisuga 35,10 €. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 947,31 eurot.

Puudutatud isiku vastuväited

4. Vastuväidete kohaselt olid puudutatud isiku omandis kuni 31.01.2019 korteriomandid

Raplamaal X vallas X alevis aadressitel x ja x. Puudutatud isik tunnistab avaldaja esitatud

nõuet põhivõlgnevuse ulatuses summas 1120,90 eurot ja viiviste nõuet summas 35,10 eurot,

kuid vaidleb vastu sissenõudmiskulude nõudele.

5. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude kokku 948,22

eurot, mida puudutatud isik peab põhjendamatuks. Avaldaja on käsitlenud igat tasumata arvet

VÕS § 1131 lg 1 sätestatud hüvitise tasumise alusena, mis ei ole õigustatud. Avaldaja on

selgitanud, et ta on pärast nõude omandamist edastanud puudutatud isikule kaks

meeldetuletust kogu võlasumma osas ja proovinud tulutult helistada. Eelnevast järeldub, et

avaldaja ei ole tegelenud nõuetega eraldi vaid nõudnud kogu põhivõlgnevuse tervikuna

tasumist, mistõttu ei ole VÕS § 1131 lg 1 kirjeldatud viisil kohaldatav. Sissenõudmiskulud on

kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need

tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb

mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Käesoleval juhul on

sissenõudmiskulud ebaproportsionaalselt suured ning need ei vasta võlausaldaja tegelikule

kahjule ja pole seega millegagi õigustatud.

Kohtumääruse põhjendused

6. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku omandis olid kuni 31.01.2019 korteriomandid Raplamaal

X vallas X alevis aadressitel x ja x, nõude loovutamise üle avaldajale ning põhivõlgnevuse

1120,90 euro ja viiviste nõude 35,10 euro üle.

7. Vaidlus on selle üle, kas avaldajal on õigus sissenõudmiskuludele 947,31 eurot.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte

lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab,

et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

9. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi

viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt on viivisemäär võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud suuruses.

10. 02.09.2019 menetlusdokumendis on puudutatud isik nõustunud avalduses esitatud

põhivõlgnevusega 1120,90 eurot ja viiviste nõudega 35,10 eurot, mida kohus käsitleb TsMS §

231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna. Seega ei pea kohus vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja

nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida, vaid mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja põhivõlgnevuse 1120,90 eurot ja viivised 35,10 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kahju hüvitamist. Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvete alusel esitanud

sissenõudmiskulude nõude 947,31 eurot.

12. VÕS § 1131lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

13. 25.02.2019 teatisega puudutatud isikule ja väljavõtetega Omnivast on tõendatud, et avaldaja

on 25.02.2019 saatnud puudutatud isiku juriidilisele aadressile x Tallinn ning Äriregistris

märgitud kehtivale e-post aadressile x kirjalikud teatised, samuti väitnud, et tal ei õnnestunud

puudutatud isikuga ühendust saada Äriregistris märgitud telefoninumbril x. Seega on ta

saatnud puudutatud isikule teateid ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot kuulub VÕS §

1131lg 1 alusel rahuldamisele.

14. VÕS § 1131lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus

ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda

viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist,

kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

15. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

16. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127

ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

 võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

 võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

17. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele

eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127

lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema

sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta

oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-36-15, p 22; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21).

18. VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid,

sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

19. Eeltoodust tuleneb, et 40 eurot ületavate sissenõudmiskulude saamiseks peab avaldaja esile

tooma ja tõendama kõik kahju hüvitamise aluseks olevad eeldused. Avaldaja seda teinud ei

ole, sest avaldusest nähtuvalt on tegemist iga arve summalt arvestatud arvestusliku kahjuga.

Ka ei ole avaldaja saatnud teatist iga arve kohta eraldi, vaid teatised võla ja selle tasumise

nõude kohta on puudutatud isikule saadetud kogu võlasumma osas. Asjaolu, et puudutatud

isikul on arved pika aja jooksul alusetult tasumata või, et kahju määrad on nõude loovutajal

ja nõude omandajal kokkulepitud nõude loovutamise lepingus, ei välista puudutatud isiku

vastu esitatava kahjunõude aluseks olevate eelduste esile toomist ega tõendamist, kuna

puudutatud isik ei ole antud lepingu pooleks.

20. Seega tuleb sissenõudmiskulude väljamõistmise nõue 40 eurot ületavas osas ehk summas

907,31 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

22. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise arvete

tasumata jätmisega aga ka seda, et osaliselt on avaldaja nõue põhjendamatu, mistõttu kohus

rahuldas avalduse osaliselt, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi

kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS

§-s 174 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik