2-20-5591/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-5591

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5591

Tsiviilasi

M. P. hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. P. , isikukood XXX; viibimiskoht XXX;

Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. P. hagiavaldus menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määruse jõustumisel tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

M. P. (hageja) esitas 15.04.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab Tartu

Vanglalt kahju hüvitamist 4000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekitatud kahju 4000 eurot seoses sellega, et Tartu

Vangla on hävitanud ja rikkunud M. P. poolt aastatel 2011-2019 arvutiprogrammis

MyPaint loodud 80 pilti ning keeldunud nende saatmisest hageja tütre e-posti aadressile.

KOHTU SEISUKOHT

Kuigi antud juhul on hagiavaldus esitatud puudustega, ei ole kohtu hinnangul otstarbekas

puudusi kõrvaldada, sest ka korrektse avalduse esitamisega tuleks hagiavalduse menetlusse

võtmisest keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste

kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest

keeldumise põhjus.

TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tsiviilasjaga, mille lahendamine

kuuluks maakohtu pädevusse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste

lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada

riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev

lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1).

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei

olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). RVastS § 17 järgi

võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule.

Kohus juhib tähelepanu, et vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi halduskohus tagastab kaebuse

määrusega esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast.

Seega on M. Pretkel võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus haldusorganile või kaebus

halduskohtule.

Eeltoodust tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda ja avaldus selle

esitajale tagastada.

TsMS § 372 lg 6 järgi kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik