4-19-6388/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2020

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6388 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2020 Väärteoasi

B.U väärteoasi Kalapüügiseaduse § järgi 85 lg.1

Kaebuse esitaja B.U

sünd. XXX, isikukood XXX, xxx kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa,

töökoht xxx AS, autojuht Kaitsja Sergei POLITŠEV vandeadvokaat Kohtuväline menetleja Väino VAIDLA Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Ivar VEIDERI 13.12.2019

otsus väärteoasjas nr.940018001060 B.U karistamise osas rahatrahviga

150 600 (kuussada) eurot trahviühiku ulatuses, s.o. summas – jätta sisuliselt

muutmata, kuid teha sellesse täpsustus ja lugeda õigeks karistamise aluseks Kalapüügiseaduse §85 lg.1.

B.U kaebus

jätta rahuldamata.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse p

ooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Keskkonnainspektsiooni (edaspidi tekstis KKI) juhtivinspektor Ivar

Jõgevamaa büroo

Veider koostas 13.11.2019 940018001060 B.U väärteoprotokolli väärteoasjas nr.

kohta selles, et

viimane püüdis 21.11.2018 kaluri kalapüügiloa

nr.TA180169 alusel Peipsi järvel Alajõe ja Karjamaa traaversil kuni 1,5 km mõrdadega kala, sealhulgas 55 kg koha, 7 kg haugi ja 8,49 kg rääbist, mille püük oli

antud ajal keelatud. Nimetatud teoga rikkus B.U Kalapüügiseaduse (edaspidi tekstis KPS) o toime otsese tahtlusega, §10 lg.2. B.U pani te kuna kutselise kalurina oli ta teadlik kehtivatest püüginõuetest. K §49 lg.1, 2 alusel PS kehtestatud maaeluministri 04.10.2018 käskkirja nr.134 p.1 alusel oli Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel haugi püük peatatud kuni 31.12.2018, käskkiri hakkas kehtima

alates 05.10.2018 ning maaeluministri 17.10.2018 käskkirja nr.143 p.1 alusel oli Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel koha püük peatatud kuni 31.12.2018, käskkiri hakkas -

kehtima alates 18.10.2018. KPS §9 lg.1, §11 lg.5, §90 lg.2 ning Majandusvööndi seaduse §6 lg.1 p.1 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr.65 Kalapüügieeskiri §33 p.1, 6 alusel on Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves keelatud püüda -

rääbist 21 augustist kuni 20 juunini. KPS §71 lg.1 p.1 tähenduses loetakse rikkumist tõsiseks, kui kalapüüki teostatakse keelatud perioodil. Sellega pani B.U ning tekitas loodusele toime väärteo KPS §85 lg.1 järgi keelua

jal väljapüütud koha, haugi ja rääbisega kokku 3292,15 €.

KKI

keskkonnakaitse juhtivinspektor Ivar Veideri 13.12.2019 otsusega väärteoasjas nr.940018001060 B.U-le K 81 lg.1 alusel karistuseks määrati

PS §

rahatrahv 150 s, s.o. summas 60

trahviühiku ulatuse 0 €. Väärteootsuse kohaselt arvestati vastulauses esitatut, seda, et B.U tekitas oma teoga loodusele kahju, tegemist on KPS §71 lg.1 p.1 mõistes tõsise rikkumisega, samuti eelnevate kalapüügialaste karistuste puudumist.

B.U kaitsja vandeadvokaa esitas 27.12.2019 Viru

t Sergei Politšev

Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus

väärteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada.

Kaebuse kohaselt on käesolevas väärteoasjas sama süüteo kohta koostatud kaks

väärteoprotokolli ühesuguse sisuga, otsus on tehtud teise väärteoprotokolli alusel,

milleks ei olnud seaduslikku alust. B.U kaasuse puhul ei ole talle esitatud süüdistuse sisu täiendatud ega muudetud, samuti ei ole muutunud süüteo kvalifikatsioon. Kohtuväline menetleja koostas 03.01.2019 väärteomenetluse lahendi kättesaadavaks

tegemise aja tühistamise määruse. Menetlusalune isik ja kaitsja ei olnud sellest määrusest teadlikud.

3

13.11.2019 väärteoprotokoll on koostatud menetlusaluse isiku kaitseõiguse olulise rikkumisega. Sellest menetlustoimingust ei teatatud menetlusaluse isiku lepingulisele

kaitsjale, mille tõttu ei olnud talle tagatud kaitsja osalemine väärteoprotokolli koostamisel. Asjaolu, et väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik ei soovi kaitsja osalemist menetlustoimingul, ei kõrvalda eeltoodud menetlusnormide rikkumist.

Menetlusalune isik oli sunnitud nõustuma sellega, et tema kaitsja ei osale

menetlustoimingul. Samuti ei olnud menetlusalusel isikul vaba aega selleks, et ilmuda veelkord kohtuvälise menetleja juurde koos kaitsjaga.

13.11.2019 väärteoprotokolli ja 13.12.2019 otsuse tegi KKI juhtivinspektor Ivar Veider. Väärteoasja materjalidest nähtub, et sama juhtivinspektor teostas menetluse ja kogus tõendeid. Kaitsja on seisukohal, et menetlejal, kes tegeles tõendite kogumisega, ei ole õigust ega pädevust teha samas menetluses sisuline otsus ja ta ei saa olla erapooletu. Kaitsja leidis, et väärteoasja materjalides ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kalur B.U püüdis 21.11.2018 Peipsi järvel Alajõe ja Karjamaa traaversil kuni

1,5 km mõrdadega 55 tk koha, 7 tk haugi ja 8,49 kg rääbist. Koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll ei sisalda informatsiooni kohast, kus olid nimetatud

kalad püütud, s.t. kus oli väärtegu toime pandud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) (edaspidi

§2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku

tekstis KrMS) §84 lg.1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise

kohas või koha Sündmuskoha vaatluse s, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. protokollist nähtub, et fotod tehakse telefoniga Samsung ja kasutatakse GPS Oregon- 550, mille mõõtmisviga on 3 m. Sündmuskoha vaatluse protokoll ei kajasta kahe võrkkoti asukoha koordinaate, sellest ei nähtu, kus ja kuidas tunnistaja S.

V. kasutas GPS Oregon-550 ja millised andmed olid saadud selle kasutamisel. Protokoll ei sisalda andmeid (fotod või videosalvestis), millest oleks võimalik tuvastada seda, et võrkkotid olid avastatud asukohas Ida Virumaa Alutaguse vald Karjamaa küla - xxx xx koordinaatidega xxx, xxx

Peipsi järves. Isegi kui arvestada tunnistaja koordinaate,

tuleb arvestada mõõtmisveaga 3 m ja seetõttu ei saa kindlalt väita, et leitud võrkkottide koordinaadid langevad kokku kalalaeva teekonnaga. Sündmuskoha vaatlus

on protokolli kohaselt teostatud 22.11.2018, samas protokollis on märgitud, et

menetlustoimingu aeg oli 21.11.2018 ja selles on kajastatud asjaolud, millised tuvastati 21.11.2018 ajavahemikus kell 13.18 – 13.37. Seega on andmed kuupäeva

osas erinevad ja protokolli andmed ei ole usaldusväärsed. Antud asjas ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et sündmuskoha vaatlus toimus just 21.11.2018, s.o. päeval, mil B.U püüdis kala Peipsi järvel. Fototabelis nähtub fotolt nr.1, et see on tehtud kaldal, sellest ei nähtu, et see oleks tehtud umbes 100 m kaugusel kaldast. Tunnistaja S. V.i ülekuulamise protokolli juurde on lisatud erinevad dokumendid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, kust ja millistel asjaoludel sai tunnistaja kätte

dokumendid. Nende esitamine tunnistaja poolt on vastuolus KrMS §68 lg.3, kuna tunnistaja on sisuliselt täitnud menetleja ülesandeid tõendite kogumise osas. Väärteoasja materjalides puuduvad dokumendid selle kohta, et 21.11.2018 oli

S. V.il ja Ivar Veideril õigust, oskust ja pädevust jälgida kalalaeva teekonda andmekogus OKAS ja kasutada Ecofleet süsteemi. OKAS andmebaasi väljavõte näitab kalalaeva teekonda ja püügivahendite asukohta,

see ei anna informatsiooni võrkkoti asukohast. Ei ole välistatud, et koordinaadid kandis OKASe andmebaasi tunnistaja.

KrMS §7 lg.3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Üheselt ei ole võimalik tuvastada, et just B.U viskas

4 need kalakotid vette. Kalalaeva kiiruse muutmise põhjus on toodud tunnistaja A. Z.i ütlustes. B.U ei ole ainuke isik, kes tegeleb kalapüügiga Peipsi järvel. Karjamaa küla kaldal on palju teisi kalamehi, kes käivad järvel kala püüdmas ja tulevad selles kohas kaldale tagasi. Kokkuvõtteks leidis kaitsja, et väärteoasjas on kogutud ainult kaudsed tõendid ja need tõendid on kogutud menetlusnormide rikkumisega.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil toetas menetlusalune isik B.U kaitsja kaebust ja midagi lisada ei soovinud.

Vastuseks kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele seletas menetlusalune isik maakohtu istungil, et 21.11.2018 läks ta koos A. Z.iga Peipsi järvele mõrdu kontrollima, neid oli 3, 2 võtsid nad välja, 1 jätsid järgmise päevani sisse. Nad võtsid mõrrad välja ja suundusid tagasi Alajõe sadamasse, paralleelselt kaldaga, umbes 150 – keskele mõrdade 200 m kaldast. Paati juhtis , menetlusalune isik istus paadi

A. Z.

peale, et neist mustus ja vesi välja valguks. Kuskil nad ei peatunud, kuid vahepeal

tekkis probleem, kui pump läks umbe. Selle tulemusena tegi paat väikese kõrvalekalde kalda poole paari meetri raadiuses.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil oma kaebust ja jäi selles toodud väidete juurde. Kaitsja selgitas, et tegelikult leidis ta peale kaebuse

esitamist oma e-postkastist üles teate kohtuvälise menetleja lahendi tegemise kuupäeva tühistamise osas, mistõttu selles punktis ta oma kaebusest loobub.

Kohtuvälise menetleja esindaja Väino Vaidla leidis maakohtu istungil, et kaebus on põhjendamata ja palus jätta see rahuldamata. Esindaja seletas, et kuna kaitsja esitas

vastulauses taotluse kuulata üle tunnistaja, tühistas kohtuvälise menetleja esindaja

lahendi tegemise aja ja kogus täiendavaid tõendeid, mistõttu koostati ka uus väärteoprotokoll. Uues väärteoprotokollis on seoses sellega mitu muudatust.

Tunnistaja A. Z.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb menetlusalust

isikut alates sünnist ja nad on sõbrad. Kalal käivad nad koos alates 1995, ka 21.11.2018 olid nad koos Peipsi järvel. Tol päeval otsustasid nad välja võtta 2

kaugemal asuvat mõrda, märkisid kalad ära, teatasid telefonile 1313 ja suundusid Remniku juurest Alajõe sadamasse. Paadis on olemas GPS, see oli sisse lülitatud, nad

liikusid kaldast umbes 150 – 200 m kaugusel. Mõrdadest tuli paati koos veega

mustust, töötav pump läks seepärast umbe. Karjamaa piirkonnas võttis tunnistaja paadi kiiruse maha, jättis rooli ja puhastas pumba, seejärel sõitsid nad edasi. Pumba puhastamise ajal kaldus paat natuke liikumistrajektoorilt kõrvale.

Tunnistaja salust isikut ta S. V.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlu

isiklikult ei tunne, vaid tööalaselt. Tol päeval kontrollis ta koos Ivar Veideriga

menetlusaluse isiku kalalaeva marsruuti ja tekkis kahtlus, et ta võis midagi vette visata. Kahtlus tekkis seoses sellega, et paadi kiirus langes ja trajektoor muutus. Kuna see oli juba mitmes päev järjest, sõitsid nad koos kohale ja läksid Karjamaal xxx xx

kinnistu juurest randa. Binokliga oli näha, et vees ujuvad asjad. Tunnistaja pani

veekindla riietuse selga ja läks vette, vees olid kotid kaladega. Tunnistaja võttis

5 kottide leidmise kohast GPS-ga koordinaadid ja viis kotid kaldale. Ühes kotis olid

haugid ja kohad, lõpused mõnel veel liikusid, valges kotis olid rääbised. Nad

pakendasid kotid kaasa ja läksid kontorisse. Tunnistaja pani kottide koordinaadid Ecofleeti süsteemi, need kattusid nende koordinaatidega, kus menetlusaluse isiku paat muutis trajektoori.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud

käesoleva

väärteoasja

materjalidega, ära kuulanud

menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et B.U kaebus sisuliselt

rahuldamisele ei kuulu

, kuid kohtuvälise menetleja otsust tuleb täpsustada.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalides kohtuvälise menetleja 13.12.2019 otsusest

asuvast väärteoasjas nr.940018001060 nähtub, et on karistus määratud K

B.U-le PS § järgi. 81 lg.1

K 81 PS § lg.1 näeb ette vastutuse k samas alapüügi eest püügivahendit kasutamata, seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil,

mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest.

KKI poolt 13.11.2019 koostatud väärteoprotokollist ja

13.12.2019 koostatud otsusest väärteoasjas nr. nähtub, et B.U süüdistatakse selles, et ta 940018001060

püüdis 21.11.2018 kaluri kalapüügiloa TA180169 alusel Peipsi järvel Alajõe ja Karjamaa traaversil kuni 1,5 km mõrdadega kala, sealhulgas 55 kg koha, 7 kg haugi ja 8,49 kg rääbist, mille püük oli antud ajal keelatud.

Eelnimetatud väärteoprotokollis on väärtegu kvalifitseeritud KPS §85 lg.1 järgi, mis vastab ka selle protokolli kirjeldavale osale. Eelnimetatud otsuse kirjeldav osa on analoogne väärteoprotokolli kirjeldava osaga, samuti on selles viide KPS §85 lg.1. Samas on otsuse resolutiivosas märgitud karistamise alusena KPS §81 lg.1.

Kuigi nimetatud asjaolule ei ole maakohtu istungil viidanud ei menetlusaluse isiku

kaitsja ega ka kohtuvälise menetleja esindaja, leiab maakohus, et tegemist on ilmselgelt tehnilise veaga ja see ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis toob

endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Maakohus lähtub antud

väärteoasja arutamisel siiski väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteo , mis vastab KPS §85 lg.1. Samuti leiab maakohus, et antud kirjeldusest tehnilist viga on võimalik kõrvaldada käesoleva kohtuotsusega.

KPS §85 lg.1 näeb ette vastutuse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise

6 eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest.

B.U-le on esitatud süüdistus selles, et ta püüdis 21.11.2018 koha 55 kg, haugi 7 kg ja 8,49 kg rääbist . Nimetatud kogused on märgitud nii väärteoprotokollis, kui ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Siinkohal peab maakohus vajalikuks viidata kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusele, kus on märgitud kogustena koha 55 tk, haugi 7 tk .

ja rääbist 8,49 kg Kahe esimese kalaliigi puhul on ilmselgelt tegemist väärteoprotokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest erinevate kogustega. Samas peab maakohus õigeks kaitsja poolt

viidatud koguseid, kuna väärteoasja materjalides asuvast Kalade üleandmise –

vastuvõtmise 22.11.2018 aktist nähtub üheselt, et hävitamisele on antud väärteomenetluses nr.940018001060 ära võetud 55 koha kaaluga 34,79 kg, 7 haugi

kaaluga 9,29 kg ja 8,49 kg rääbist. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses viidatud koguseid koha 55 kg ja haug 7 kg - – kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil anud. Samas leiab maakohus, et kuna menetlusalune isik ei põhjend

ei tunnista mingit kogust keelatud kala püüdmist, siis ei ole antud väärteoasjas

keelatud ajal püütud kalade koguse tükilise või kaalulise koguse vahe selline rikkumine, mis

tingib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik teostas 21.11.2018 kalapüüki kalapüügiloa TA180169 alusel ja oli sel päeval Peipsi järvel koos

iga. A. Z.

Kuigi käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune teostas 21.11.2018 kalapüüki Peipsi järvel, on olemas vaidlus selle üle, kas ta püüdis lisaks lubatud kalale ka keelatud ka . sellel ajal püüdmiseks la

Vastavalt käesoleva väärteoasja materjalides asuva Kaluri kalapüügiloa TA 180169 detailandmetele kehtis kalur B.U-le väljastatud kutselise kalapüügi luba alates 26.04.2018. Vastates kaitsja küsimusele kinnitas menetlusalune isik maakohtu

istungil, et tegeleb kalapüügiga alates 1995, sama nähtub ka tunnistaja A. Z.i ütlustest maakohtu istungil.

Maakohus leiab, et tegeledes niivõrd pikka aega kutselise kalapüügiga, oli menetlusalusele isikule ilmselgelt teada kõik võimalused, s.h. ka piirangud, erinevatel aegadel. Maakohus viitab siinkohas alljärgnevale.

KPS §49 lg.1, 2 alusel kehtestatud maaeluministri 04.10.2018 käskkirja nr.134 p.1 alusel oli Peipsi, Lämmi Pihkva järvel haugi püük peatatud kuni 31.12.2018, - ja

käskkiri hakkas kehtima alates 05.10.2018 ning maaeluministri 17.10.2018 käskkirja

nr.143 p.1 alusel oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel koha püük peatatud kuni 31.12.2018, käskkiri hakkas kehtima alates 18.10.2018. KPS §9 lg.1, §11 lg.5, §90 lg.2 ning Majandusvööndi seaduse §6 lg.1 p.1 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr.65 Kalapüügieeskiri §33 p.1, 6 alusel oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda rääbist perioodil 21 august kuni 20 juuni.

Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas menetlusalune isik püüdis 21.11.2018 kala, mille püük oli antud ajal keelatud.

7 Maakohus leiab, et väärtegu on tõendamist leidnud.

Nii nähtub tunnistaja i poolt maakohtu istungil antud ütlustest, et tema koos S. V. teise keskkonnakaitse inspektoriga kontrollis menetlusaluse isiku kalalaeva teekonda

21.11.2018 ja neil tekkis kahtlus, et nad võisid midagi vette visata, kuna kalalaeva

trajektoori muutus oli sarnane varasematele päevadele. Nii läksid nad randa Karjamaal xxx xx kinnistu juurest ja tunnistaja nägi binokliga vees midagi ujumas. Seejärel pani tunnistaja selga vastava riietuse, läks vette ja avastas 2 kotti kaladega. Samas kohas võttis ta GPS koordinaadid ja tõi kotid kaldale. Neis olid kalad, mille püük oli antud ajal keelatud.

Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas asja materjalides asuva vaatlusprotokolliga

koos lisadega. Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et 21.11.2018 oli andmekogus

OKAS fikseeritud 8 teadet Peipsi järvele ja kalalaeva GPS jälgimissüsteemist

FleetComplete, et kutselisel kalapüügil sel päeval käinud kalalaevade teekond on tähistatud erinevate värvidega. Menetlusalune isik esitas teate randumise ajast, kohast

ja kalakogustest kalalaevaga xxx, selle kalalaeva teekond on märgitud sinise värviga. Vaatlusprotokolli lisas 2 asuvalt fotolt nähtub üheselt, et kohas, kus koordinaatide kohaselt avastati kalakotid, ei liikunud ükski teine kalalaev ning see koht oli üksnes

sinise värviga märgitud kalalaeva liikumistrajektooril.

Samuti on nimetatud tunnistaja ütlused kooskõlas asja materjalides asuva

väljavõttega jälgimissüsteemist Ecofleet. Nimetatud väljavõttest nähtub taaskord menetlusaluse isiku kalalaeva liikumistrajektoor, mis kalakottide leidmiskohas kaldub

selgesti nähtavalt kalda poole. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta kalakottide

leidmiskohas järvel GPS koordinaadid, millised sisestas jälgimissüsteemi ja mis omakorda kuvas ette lähima kinnistu aadressi – Karjamaa küla Alutaguse vald xxx xx Ida-Virumaa. Väljavõttel on ka eraldi tähistatud nii kalakottide leidmiskoht järvel kui ka kinnistu asukoht, need asuvad peaaegu kohakuti. Maakohus on ka seisukohal, et antud juhul ei oma väärteo toimepanemise tõendamise seisukohalt tähtsust asjaolu, kas menetlusaluse isiku kalalaeva liikumistrajektoor kaldus kalda poole just xxx xx

kinnistu kohal või oli tegemist näiteks kõrvalkinnistuga. Oluline on see, et nii dokumentaalsete tõendite kui tunnistaja A. Z.i ütlustega on tõendatud, et tegemist oli Karjamaa külaga.

Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et vastavuses Ecofleet süsteemis olevatele koordinaatide andmetele leiti kaldaäärses vees tumepunast värvi ujuk, mille külge oli

seotud kaks kollast värvi võrkkotti, milledes oli värske kala, raskuseks oli väike liigendiga kaheharuline ankur. Kotid seoti lahti, eemaldati ankur ning mõlemad kotid plommiti.

Kalade üleandmise – vastuvõtmise 22.11.2018 akti kohaselt, millele maakohus juba

viitas käesolevas kohtuotsuses eespool, anti vastavalt Kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme 22.11.2018 määrusele Amestop OÜ kuuluva Torma Prügila

le

loomsete jäätmete kahjutustamise eesmärgil üle väärteomenetluses asitõendina äravõetud kala – – – 9,29 kg ja 8,49 kg rääbist. 55 koha 34,79 kg, 7 haugi

Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt olid peale plommide ja võrkkottide avamist kõik kalad värsked, kuna kalade nahavärv oli erk, silmad selged ja lõpused tumepunased.

Kaladel ei olnud näha nakkevõrguga püüdmisele iseloomulikke võrgusilma

kinnijäämisel tekkivaid muljumisjälgi. Loendati 35 koha ja 2 haugi. Ka teises

8 võrkkotis olevate kalade nahavärv oli erk, silmad selged ja lõpused tumepunased.

Kaladel ei olnud näha nakkevõrguga püüdmisele iseloomulikke võrgusilma kinnijäämisel tekkivaid muljumisjälgi. Loendati 20 koha ja 5 haugi. Samas võrkkotis oli valge punutud kott, milles olid värsked rääbised, kelle nahavärvus oli erk, silmad

selged ja lõpused tumepunased. Kaladel ei olnud näha nakkevõrguga püüdmisele

iseloomulikke võrgusilma kinnijäämisel tekkivaid muljumisjälgi. Sama protokolli lisadeks olevatelt fotodelt nähtub, et kaalu tuvastamiseks kaaluti kõigepealt tühi kast – 3,29 kg, seejärel koos kohadega – 38,08 kg, seejärel koos haugidega –

12,58 kg ning seejärel koos rääbistega – 11,95 kg.

Kalade massi mõõtmise protokolli kohaselt oli lõpptulemuseks (arvestades ka

mõõtemääramatust) koha puhaskaal 34,44 kg, haugi puhaskaal 9,10 kg ja rääbise puhaskaal 8,49 kg.

Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti kohaselt oli 55 tk koha kahju suurus 2750 €, 7 tk haugi kahju suurus 245 € ja 8,49 kg rääbise kahjus suurus 297,15 €. Kokku oli kalavarudele tekitatud kahju suurus 3292,15 €.

Kuigi tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et menetlusalune isik viibis kogu A. Z.

aeg tema vaateväljas ja mingeid kalakotte ta vette ei visanud, nähtub samadest ütlustest, et vahepeal tõusis ta oma laeva juhtimiskohalt üles ja puhastas pumpa, mis pumpas välja laeva sattunud vett. Seega oli teatud ajahetk, mil tunnistaja tegeles

mitte laeva juhtimisega ja tema tähelepanu oli hõivatud pumba puhastamisega, mistõttu ta ilmselgelt ei jälginud menetlusalust isikut ja viimase tegevust. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus see kalda poole vaadates Karjamaa küla lõpus ning kuna ta lasi rooli lahti, kaldus laev selles kohas teatud ajaks veidi kalda poole. Maakohus

leiab, et tegemist on tõenäoliselt sama kohaga, millele on viidatud KKI

väärteomaterjalides ning seega kinnitavad ka antud tunnistaja ütlused väärteo toimepanemist.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki esitatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et B.U

atud K on põhjendatult karist PS §85 lg.1 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning ei nõustu menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt

kohtu poolt uuritud

tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja on KPS tahtlikult rikkunud, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta selles osas muutmata, tehes sellesse

KPS ülevalpoolmainitud täpsustuse. Maakohus leiab, et süüteokoosseis §85 lg.1 järgi antud väärteoasjas on täidetud, menetlusalune isik on väärteo toime

pannud ja ta on süüdi. Samuti leiab maakohus, et menetlusalune isik pani väärteo

toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik teadis kindlasti, missuguseid kalaliike ja millal Peipsi järvest püüda ei tohi. See tuleneb eelkõige sellest, et teatud kalaliikidest

ja nende kogustest teatas menetlusalune isik nõutaval viisil telefoni teel enne sadamasse jõudmist, teatud kalaliigid sorteeris aga välja ja paigutas koos vajaliku raskusega eraldi võrkudesse ja viskas sobivas kohas vette.

Ülaltoodu alusel tuleb KKI otsus sisuliselt jätta muutmata.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

9 Vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS)

§56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K

tusena ette rahatrahvi kuni 3 ikut. PS §85 lg.1 näeb karis 00 trahviüh

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusaluse

isikule karistuseks rahatrahv 150 arvestati trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt

karistus netlusalune isik tekitas oma teoga loodusele kahju, e määramisel, et me

tegemist on KPS §71 lg.1 p.1 mõttes tõsise rikkumisega, samuti eelnevate

kalapüügialaste karistuste puudumist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse keskmise määra , põhjendades seda s s nii raskendava kui kergendava asjaoluga. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku 85 lg.1 maakohus süü KPS § järgi, leiab , et kohtuväline menetleja on karistuse m KarS

ääramisel õigesti hinnanud §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskusa B.U isikut. stet, väärteo tehiolusid ja

Maakohus b nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on põhjendatud

rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras ja leiab, et käesolevas asjas

puuduvad alused rahatrahvi suuruse vähendamiseks. Menetlusalune isik ei ole oma

süüd tunnistanud ega kahetsenud ka maakohtu istungil, seega puudub alus nende asjaolude lisaks arvestamiseks kergendava asjaoluna.

Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb karistuse suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Menetlusalune isik pani toime väärteo, millega rikkus KPS norme, püüdes teatud liiki kalu nende püüdmiseks keelatud ajal. Igasugused piirangud kalapüügile on kehtestatud loodusliku

mitmekesisuse säilitamise eesmärgil. Püüdes teatud liiki kalu nende püüdmiseks

keelatud ajal rikkus menetlusalune isik muuhulgas ka kõikide teiste ühiskonnaliikmete õigust saada osa looduse mitmekesisuses t.

Ülaltoodu alusel tuleb KKI otsus rahatrahvi suuruse osas

jätta muutmata.

Vastuseks kaitsja poolt kaebuses viidatud väidetele märgib maakohus järgmist.

Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust

teise väärteoprotokolli koostamiseks. 13.11.2019 koostatud väärteoprotokoll vastab VTMS §69 nõuetele ja kooskõlas ka Riigikohtu 22.05.2017 otsuses kohtuasjas nr.3-

1-1-23-17 sätestatuga, mille kohaselt on väärteoprotokolli ülesanne sarnaselt

süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Käesoleva asja

materjalidest nähtub, et 06.12.2018 koostati antud väärteoasjas esimene

väärteoprotokoll, mille kohaselt oli väärteo toimepanemise kohaks Ida-Virumaa Alutaguse vald Karjamaa küla vastas kaldaäärses vee xxx xx s koordinaatidega xxx, xxx ning väärteo toimepanemist tõendasid 5 tõendit. Nimetatud väärteoprotokollile

10 esitas kaitsja vastulause, milles palus muuhulgas tunnistajana üle kuulata A.

Z. ja

asja materjalidele lisada kalalaeva xxx teekond Ecofleet keskkonnast. Seega oli

sisuliselt tegemist täiendavate tõendite kogumisega, millega kohtuväline menetleja nõustus. Seega tühistas kohtuväline menetleja esialgse lahendi kuulutamise aja, kogus

täiendavaid tõendeid ning koostas nende alusel uue väärteoprotokolli. 13.11.2019 koostatud väärteoprotokolli on väärteo toimepanemise kohana märgitud vaid Peipsi järv, mitte kalakottide leidmise koordinaadid ning tõenditena on lisandunud tunnistaja S.

V. A. u täiendava ülekuulamise protokoll, tunnistaja Z.i ülekuulamise protokoll ja

vaatluse protokoll. Maakohus ei leia, et täiendavate tõendite, m.h. kaitsja enda taotlusel, kogumise tõttu uue väärteoprotokolli koostamine oli ebaseaduslik, mis toob

kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Kaebuse väitest, mis puudutas kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise aja tühistamise määrusest mitteteadmist, kaitsja loobus ja kinnitas, et leidis nimetatud määruse oma e-postkastist peale kaebuse esitamist.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega selles osas, et 13.11.2019 väärteoprotokolli koostamisel on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Nimetatud väärteoprotokollist

nähtub üheselt mõistetavalt, et menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS §19 ettenähtud õigused ja kohustused, s.h. ka vastavalt §19 lg.1 p.2 õigus kaitsja abile sama paragrahvi lg.2, 3 sätestatud korras. Samast väärteoprotokollist nähtub ka see, et menetlusalune isik ei soovi, et kaitsja osaleks antud menetlustoimingul. Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et ta nõustus väärteoprotokolli koostamisega ilma

kaitsja osavõtuta, kuna pidas teistkordset koos kaitsjaga tulemist ebamõistlikuks. Maakohus leiab, et seega oli väärteoprotokolli koostamise võimaldamine ilma kaitsja osavõtuta menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ning tal oli igakülgne võimalus sellega mitte nõustuda, kinnitades seda allkirjaga väärteoprotokolli alguses.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega selles osas, et KKI juhtivinspektor Ivar Veideril

ei olnud õigust teha väärteoasjas sisulist otsust. Riigikohtu 07.05.2008 otsuse kohtuasjas nr.3-1-1-13-08 kohaselt ei nõua VTMS, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud ning seega ei ole juhul, kui

mõlemad

nimetatud

dokumendid

koostab

sama

ametnik, tegemist

väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Samuti ei olnud Ivar Veideril kohustust antud väärteoasja menetlusest VTMS §25 lg.1 p.2 alusel taanduda, kuna lõpplahendit selles asjas ei olnud ta eelnevalt teinud.

Maakohus ei nõustus kaebuse väidetega sündmuskoha vaatluse protokolli osas. Kaitsja viitab õigesti VTMS §2 ja KrMS §84 lg.1. Antud juhul teostati Peipsi järvest leitud kalakottide vaatlust, menetlustoimingu koht on protokollis märgitud. Asjaolu, et

selles protokollis ei ole kirjas väärteo toimepanemise kohta, ei anna alust selle protokolli väljajätmiseks tõendite hulgast, nimetatud protokolli tuleb tõendina hinnata kooskõlas teiste tõenditega, muuhulgas tunnistaja u ütlustega. Ükski õigusakt ei S. V.

kehtesta nõuet, et väärteo konkreetne toimepanemise koht KPS rikkumise korral

tuleb tõendada mingit konkreetset liiki tõendiga. Kohus hindas kõiki esitatud

tõendeid kogumis ja leidis, et nende põhjal on võimalik teha järeldus väärteo

toimepanemise osas menetlusaluse isiku poolt 21.11.2018 Peipsi järvel. Asjaolu, et

sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud 22.11.2018, kui selle protokolli

kohaselt toimus vaatlus 21.11.2018, ei välista selle protokolli usaldusväärsuse.

Riigikohtu 17.10.2019 otsuse kohtuasjas nr.4-18-6598 kohaselt juhul, kui

uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada

11 uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut ning seega ei

tingi ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas koheselt selle vaatluse protokolli

ebausaldusväärsust, küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud. Antud nõue on käesolevas väärteoasjas täidetud.

Kaitsj b vaatluse protokolli a ei ole millegagi põhjendanud, kuidas mõjuta usaldusväärsust asjaolu, et fotod on tehtud kalda ääres ja mitte kottide leidmise

kohas umbes 100 m kaugusel kaldast. Uurimistoimingu tingimused, käigu ja tulemused ning kogutud tõendusteabe võib talletada fotol menetlustoimingu protokolli lisana, kui selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik. Kaitsja ei ole siinkohal

viidanud, et antud juhul oli kalakottide fotografeerimine nende leidmiskohas

kohustuslik. Kalakottide fotografeerimist kaldaäärses vees on arusaadavalt ja inimlikult mõistetavalt selgitanud tunnistaja S. . V.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega, et dokumentide esitamine tunnistaja S. V.u poolt on vastuolus KrMS §68 lg.3. Riigikohtu 28.02.2007 otsuse kohtuasjas nr.3-1-1-

105-06 kohaselt võib tunnistaja arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta ütlusi andes kasutada märkmeid ja muid dokumente. Sama otsuse kohaselt on see, mida lugeda muudeks raskesti meelespeetavateks andmeteks, fakti küsimus, mida tuleb kohtul igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Maakohus leiab, et lisades käesolevas väärteoasjas enda tunnistajana antud ütlustele lisadena väljavõtted OKAS ja Ecofleet andmebaasidest, on tegemist materjaliga, mis hõlbustab tunnistaja ütlustest arusaamist

ning võimaldab kõigil menetlusosalistel neist ühtemoodi aru saada. Seega, kui tunnistaja andis kalalaeva teekonna liikumise ja kalakottide leidmise koha ütluseid

kohta, siis on

lisada sinna juurde seda teekonda illustreeriv materjal. täiesti mõistlik KrMS lg.3 seisneb selles, et oleks viidud vahetult mitte §68 mõte ülekuulamine läbi elektrooniliselt

. See nõue on käesolevas väärteoasja täidetud.

Maakohus ei nõustu kaebuse väitega, et täitis esitades eelnimetatud dokumendid,

tunnistaja sisuliselt menetleja ülesandeid tõendite

kogumise osas. Riigikohtu

15.04.2015 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-32-15 kohaselt ei anna

e

keskkonnajärelevalve

teostamise käigus või korralduse andmine andmete tuvastamine alust pidada riiklikku teostavat ametnikku menetlejak järelevalvet väärteoasja s.

Maakohus nõustub kaebuse väitega, et antud asja materjalides puuduvad konkreetsed tõendid selle kohta, et il ja Ivar Veideril oli õigust, oskust ja pädevust jälgida S. V. kalalaeva teekonda andmekogus OKAS ja kasutada Ecofleet süsteemi, kuid viitab siinjuures KKI kirjalikule vastusele, mille kohaselt nimetatud dokumente ei olegi

olemas. Tegemist on KKI igapäevases kasutuses olevate töövahenditega, millede kasutamise õpivad vastava valdkonnaga tegelevad ametnikud ära esmajärjekorras töö käigus.

Kaebuse väidete osas, mis puudutavad andmebaaside OKAS ja Ecofleet väljavõtteid, andis üksikasjalikke ütlusi maakohtu istungil üle kuulatud tunnistaja S. . Nimetatud V.

tunnistajale oli ka kaitsjal võimalik esitada küsimusi. Seetõttu ei pea maakohus vajalikuks hinnata siinkohal kaebuse u neid väiteid, mis on seotud tunnistaja S. V. poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega.

Maakohus nõustub kaebuse väitega selles osas, et KrMS §7 lg.3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks, kuid leiab, et käesolevas

12 asjas sellised kahtlused puuduvad. KrMS §61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik