2-18-4929/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.04.2020.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-18-4929

Tsiviilasi

E K M B hagiavaldus Osaühing HMK Ehitus ja Projektid

(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude

tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E K M B (ik: xxxx); lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jako Laanemägi

Kostja: Osaühing HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis)

(rk: 11002806) pankrotihaldur Martin Krupp; lepinguline

esindaja Kerli Kaasik

Hagi hind

3500 eurot

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnustada E K M Bi nõuet Osaühingu HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis)

pankrotimenetluses 231 384,91 euro ulatuses.

3. Jätta poolte menetluskulud Osaühingu HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) kanda.

4. Rahuldada E K M Bi menetluskulude taotlus osaliselt.

5. Välja mõista Osaühingult HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) hageja E K M Bi

kasuks menetluskulud 2640 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu (koos

käibemaksuga) 2340 eurot). Menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid

Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE971010220274455222.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2640 eurot) tuleb Osaühingul HMK

Ehitus ja Projektid (pankrotis) tasuda E K M Bile viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud

apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 02.04.2018 Viru Maakohtule hagi HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 20.06.2017 välja HMK Ehitus ja Projektid

OÜ (edaspidi HMK) pankroti. E K M B (edaspidi hageja) esitas 26.07.2017 tähtaegselt

nõudeavalduse HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile.

18.12.2017 toimunud esimesel nõuete kaitsmise koosolekul teatas pankrotihaldur, et

hageja nõue on esitatud puudusega, kuna hageja ei ole esitanud laenu üleandmist ja võlgnevuse

kujunemist tõendavaid dokumente. 21.12.2017 esitas hageja pankrotihaldurile kaks

maksekorraldust, kust on näha, et hageja kandis HMK-le 08.02.2012 üle laenu summas 250 000

eurot ja 16.03.2012 summas 89 000 eurot. Samuti esitas hageja e-kirja manuses ka HMK

raamatupidajalt saadud väljavõtte laekumiste kohta, kust on näha, et HMK on hagejale tasunud

laenu tasaarvestamise teel kokku summas 253 563,19 eurot ning tasumata on jäänud 85 436,81

eurot. Hageja on 26.07.2017 nõudeavalduses selgitanud, et lisaks põhinõudele on hagejal kostja

vastu ka intressinõue kokku summas 145 948,10 eurot, hageja nõue on kokku 231 384,91 eurot.

19.03.2018 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite hageja

nõudele täies ulatuses, pankrotihaldur oma vastuväidet ei põhjendanud.

Hageja palub tunnustada hageja nõuet HMK Ehitus ja Projektid OÜ pankrotimenetluses

summas 231 384,91 eurot.

Hageja ja HMK vahel on 06.02.2012 sõlmitud laenuleping, mille punkti 1.3 kohaselt laenas

võlausaldaja võlgnikule 250 000 eurot. 16.03.2012 leppisid pooled kokku suurendada

laenulepingut 89 000 euro võrra nii, et laenusummaks jäi 339 000 eurot. Hageja andis

08.02.2012 HMK-le üle laenusumma 250 000 eurot ning 16.03.2012 89 000 eurot.

HMK-l oli kohustus hagejale tasuda hiljemalt 06.02.2013 laen summas 339 000 eurot.

Nimetatud tähtajaks HMK täies ulatuses laenu ei tagastanud. Hageja ja HMK sõlmisid

11.01.2016 kokkuleppe, mille kohaselt leppisid pooled kokku seadusjärgsest täitmisjärjekorrast

erineva järjekorra ning hageja kinnitas, et ta ei nõua võlgnikult viivist, kui võlgnik tasub võla

täies ulatuses hiljemalt 31.12.2017. Hageja ja HMK on laenu tasaarvestanud 30.09.2013 summas

32 109 eurot, 31.10.2013 summas 78 799 eurot, 30.11.2013 summas 32 774 eurot, 31.12.2013

summas 89 690 eurot ning 05.12.2016 summas 20 191,19 eurot. Kokku on võlgnik tasunud

võlausaldajale tasaarvestuse teel 253 563,19 eurot. Seega on võlgnikul põhinõudest tasumata

veel 85 436,81 eurot.

Kuigi pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kohustus HMK tasuma hagejale laenulepingust

tulenevad kohustused hiljemalt 31.12.2017, tuleneb PankrS § 93 lg-st 1, et pankrotimenetluses

tuleb esitada võlgniku vastu kõik nõuded sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Seega on hagejal HMK vastu laenulepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes.

Pooltevahelise laenulepingu punkti 1.5 kohaselt kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale raha

kasutamise eest intressi arvestusega 15% aastas. Hageja andis HMK-le üle laenu esimese osa

09.02.2012 (summas 250 000 eurot) ja teise osa 16.03.2012 (summas 89 000 eurot). 11.01.2016

kokkuleppe punktis 4 leppisid pooled kokku, et võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult intressi

alates laenusumma üleandmisest kuni laenusumma täieliku tagastamiseni laenulepingus

sätestatud määras. Sama kokkuleppe punktis 5 leppisid pooled kokku, et intressi tasumine

toimub pärast laenusumma täielikku tasumist. Käesolevaks ajaks ei ole HMK intressi tasunud,

mistõttu on pankrotimääruse seisuga (20.06.2017) HMK-l hageja ees intressikohustus

summas 145 948,10 eurot. Hageja esitas hagiavalduses intressi nõude arvestuse.

Eeltoodust

tulenevalt

hageja

palub

tunnustada

hageja

nõue

HMK

pankrotimenetluses 231 384,91 euro ulatuses.

Hagile on lisatud: pankrotimäärus, 26.07.2017 nõudeavaldus, pankrotihalduri kiri puuduste

kohta,

e-kiri

nõudeavalduse

puuduste

kõrvaldamiseks,

08.02.2012 maksekorraldus,

16.03.2012 maksekorraldus,

HMK raamatupidamise

tabel,

laenuleping,

11.01.2016

kokkulepe.

2. 26.05.2018 seisukohas hageja ei nõustu kostja 25.04.2018 vastuses esitatud väidetega ning

jääb oma hagiavalduses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde.

Hageja selgitab, et 2016. aasta alguses toimusid hageja ja võlgniku vahel läbirääkimised hageja

nõude tasumise osas. Hageja oli teadlik sellest, et nõude aegumistähtaeg läheneb, mistõttu

otsustas hageja asuda läbirääkimistesse nõude tasumise üle enne kohtusse pöördumist. Pooled

jõudsid kokkuleppele, et võlgnik tagastab hagejale laenu täies ulatuses hiljemalt 31.12.2017.

Kuna võlgnik 11.01.2016 kokkuleppes tunnistas oma võlgnevust hageja ees, siis

aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 kohaselt. Sellega oli hageja jaoks

garanteeritud täiendav 3-aastane aegumistähtaeg, mille jooksul ta saab oma nõuet sisse nõuda

ning saada intressitulu.

Hageja on tõendanud tasaarvestusi võlgniku raamatupidaja väljastatud väljavõttega ja

11.01.2016 kokkuleppega. Teiseks on hagejal nõude tunnustamise menetluses kohustus

tõendada oma nõuet, mitte mistahes muid summasid, mille osas ei ole hageja

pankrotimenetluses nõuet esitanud. Hageja on tasaarvestusi kirjeldanud vaid selgituseks, et

selgitada seda, miks hageja esitab nõude väiksemas summas, kui on laenulepingus märgitud.

Hageja selgitab, et võlausaldajal ei ole kohustust esitada oma nõuet pankrotimenetluses täies

ulatuses, vaid soovi korral võib võlausaldaja esitada oma nõude ka osaliselt. Juhul, kui

võlausaldaja on oma nõude esitanud osaliselt, siis puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks

peaks võlausaldaja tõendama asjaolusid, mis on seotud selle nõude osaga, mida võlausaldaja

pankrotimenetluses ei esitanud. Praegu on sisuliselt sama olukord. Juhul, kui asuda

seisukohale, et tasaarvestusi ei ole olnud, siis sellisel juhul on hagejal nõue võlgniku vastu

täies ulatuses lähtuvalt laenulepingust (ehk ilma tasaarvestusteta). Siiski kuna praegusel juhul

on tasaarvestusi muuhulgas tõendatud ka 11.01.2016 kokkuleppega, kus on pooled kokku

leppinud kokkuleppe sõlmimise ajahetke seisuga laenu jäägi, siis ei ole võimalik asuda

seisukohale, et tasaarvestusi ei olnud ka juhul, kui tasaarvestuste aluseks olevaid tõendeid

kohtule ei esitata.

Seega on hageja seisukohal, et praegusel juhul on tasaarvestused tõendatud eelkõige hageja ja

võlgniku vahel sõlmitud 11.01.2016 kokkuleppega. Mistahes muude tõendite esitamine

tasaarvestuste aluseks olevate asjaolude kohta oleks praegusel juhul asjakohatu ning

kohtumenetlust ebamõistlikult koormav. Praegusel juhul ei ole tasaarvestuste aluseks olevatel

dokumentidel hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude lahendamiseks mistahes tähtsust.

Hageja peab vajalikuks märkida, et kui kostja on seisukohal, et hagejal võib olla kostja ees

kohustusi, mida ta saab tasaarvestada, siis peab kostja seda tõendama. Hagejal ei ole kohustust

tõendada kostja nõudeid. Kohus ei ole praegusel juhul tõendamiskoormist ümber pööranud,

mistõttu on kostjal kohustus tõendada vastavaid asjaolusid, kui kostja leiab, et tal on hageja

vastu tasaarvestatav nõue.

Hageja hinnangul ei ole täiendava laenutähtaja kokkuleppimine eriti haruldane tehing, vaid

pigem tuleb seda majanduskäibes tihti ette, mistõttu jääb arusaamatuks, miks selline tehing ei

ole pankrotihalduri hinnangul eluliselt usutav. Hageja eesmärk ei olnud võimalikult kiiresti

oma investeeringut tagasi saada, vaid hageja soovis teenida võimalikult palju intressitulu, mida

täiendava tähtaja andmine hagejale oleks võimaldanud, kui võlgnik ei oleks enne tähtaja

saabumist maksejõuetuks muutunud.

Hageja selgitab, et see, et pankrotihaldur ei mõista laenu andmise eesmärki, ei muuda

olematuks seda, et hageja on võlgnikule laenu andnud ning see asjaolu on tõendatud

laenulepingute ja maksekorraldustega. Samuti selgitab hageja, et laenu tagasimaksed ei olegi

toimunud pangakonto ülekannetega, vaid hageja poolt hagis viidatud tasaarvestustega,

mistõttu ei saa järeldada, et ühtki tagasimakset ei ole toimunud.

Seoses hageja nõude seotusega xxxx OÜ-ga hageja selgitab, et AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei

eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Seega ei ole hüpoteek seotud kuidagi nõudega, mille

tagamiseks see on seotud. Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa järeldada sellest, et

kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek, et hüpoteegipidajal on kinnisasja omaniku vastu

nõue. Samamoodi ei saa järeldada ka sellest, et hüpoteek on kustutatud, et pooltevahelised

nõuded on lõppenud. Seega ei ole praegusel juhul kuidagi oluline asjaolu, et xxxx OÜ-le

kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks seatud hüpoteek on kustutatud. Hüpoteegi kustutamine

ei tõendada seda, et võlgniku kohustused hageja ees on täidetud. Hüpoteek kustutati vastavalt

võlgniku, hageja ja xxxx OÜ vahelisele kokkuleppele, kuid sellega ei loobunud hageja oma

nõuetest võlgniku vastu.

Kostja väide pankrotimenetluse enda kontrolli all hoidmise eesmärgi kohta on paljasõnaline ja

hagejat alusetult süüdistav. Hagejale jääb arusaamatuks, mis seob kostja arvates hagejat

võlgniku endiste osanike ja juhatuse liikmetega. Hageja ei ole kunagi olnud võlgniku osanik

või juhatuse liige.

3. Hageja 23.08.2019.a seisukohas leiab, et eksperdiarvamus on usaldusväärne ning sellega on

üheselt tõendatud, et vaidlusalused dokumendid on allkirjastanud hageja, mistõttu ei tohiks

käesolevas menetluses enam dokumentide ehtsus kahtluse all olla. Kuna dokumendiekspertiis

ei andnud mistahes tulemusi, kuna eksperdil ei olnud võimalik dokumentide koostamise aega

kindlaks määrata, siis sellest tulenevalt tuleb lähtuda eeldusest, et kostja poolt vaidlustatud

dokumendid on koostatud ja allkirjastatud dokumentides märgitud kuupäevadel, kuna

vastupidist ei ole käesolevas kohtumenetluses tõendatud.

4. Hageja 27.08.2019.a vastuses kostja menetluse peatamise taotlusele märgib, et hagejale jääb

arusaamatuks,

kuidas

on

võlgniku

endiste

juhatuse

liikmete

suhtes

algatatud

kriminaalmenetlus seotud hageja ja tema poolt võlgniku vastu esitatud nõudega. Hageja ei ole

võlgniku endine juhatuse liige ning hageja ei ole ka võlgniku endiste juhatuse liikmetega

kuidagi seotud. Seega on hageja seisukohal, et kostja taotlus menetluse peatamiseks on

täielikult põhjendamata.

Kostja on oma taotluse punktis 2.5 väitnud, et xxxx OÜ suhtes on algatatud kriminaalasi nr

1183009. Tegemist on valeväitega, xxxx OÜ ei ole talle teadaolevalt üheski kriminaalasjas

kahtlustatav või süüdistatav. Samuti ei ole viidatud kriminaalasi kuidagi seotud käesoleva

kohtumenetlusega või HMK Ehitus ja Projektid OÜ pankrotimenetlusega. Pankrotihaldur ei

ole ka selgitanud, kuidas viidatud kriminaalasi tema hinnangul käesoleva kohtumenetlusega

seotud on.

KOSTJA SEISUKOHT

5. 25.04.2018.a vastuses kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu.

Viidates TsÜS § 146 lg-le 1 leiab kostja, et hageja nõue võlgniku vastu aegunuks 07.02.2016.a.

Hageja väitel on ta laenu kostjale teadmata asjaoludel 2013 ja 2016.a tasaarvestanud ning loeb

võlgniku põhinõudelt tasumata osaks 85 436,81 eurot. Kostja hinnangul hagis esile toodud

asjaoludest, sealhulgas poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamine, ei tulene üheselt,

et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning et kostja võlgneb hagejale hagis nõutava summa.

Tasaarvestuse pooltel on VÕS § 197 lg 1 järgi kohustus maksta teineteisele rahasumma ja

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Tasaarvestuse tulemusena võib pooltevahelised vastastikused nõuded lugeda

kattuvaks ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja leiab, et hagejal võib seega olla kostja ees

kohustusi, mille suhtes kostjal on õigus teha hageja nõudega tasaarvestuse. Selles osas on

hageja nõue ebaselge ning eeldab hageja poolt tõendamist ja täiendavaid selgitusi hagis

märgitud 30.09.2013 summas 32 109 eurot, 31.10.2013 summas 78 799 eurot, 30.11.2013

summas 32 774 eurot, 31.12.2013 summas 89 690 eurot ning 05.12.2016 summas 20 191,19

eurot hageja tehtud tasaarvestuste osas. Ka nimetatud tasaarvestusavaldusi ja selle

algdokumente hageja esitanud ei ole.

Kostja poolt on esitatud tõendina kellegi „xxxx“ poolt 31.07.2017.a koostatud exceli tabel.

Kostja märgib, et huvitaval kombel väljastab HMK (võlgniku) raamatupidaja kolmandale

isikule andmeid, kuid pankrotihaldurile ei ole raamatupidamisdokumentatsiooni siiamaani üle

antud ei endiste ega praeguste juhatuse liikmete poolt. Samuti on oluline välja tuua fakt, et

menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks oli hagejat esindav advokaadibüroo

Reinmaa ja Partnerid OÜ 17.11.2016 kuni 04.05.2017.a. Asjaolu, et nii võlgniku kui ka

võlausaldajad kasutavad sama advokaadibürood, on ebaharilik.

Kostja on seisukohal, et 11.01.2016.a. kokkuleppe puhul on tegemist näiliku tehinguga, kuna

selle allkirjastanutel puudus tegelik tahe raha maksmiseks ja uue tähtaja kinnitamiseks. Samuti

on pankrotihalduril põhjendatud kahtlus, et nimetatud dokument on koostatud (tehing tehtud)

vaid õigusnäivuse tekitamiseks. Kostja osutab TsÜS § 89 lg-tes 1 ja 2 sätestatule ja Riigikohtu

otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, milles on mh leitud seda, et tehingu näilikkuse

tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Pankrotihalduri käsutuses

olevate võlgniku pangakontodelt nähtuvalt pole võlgnik hagejale teinud ühtegi tagasimakset,

mis muudab hageja poolt kostjale laenu andmise eesmärgi raskesti mõistetavaks. Samuti ei ole

hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, et mingeid tasaarvestusi ja mis alustel pooled on teinud.

Hageja väited on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja poolt lisatud exceli tabel ei ole kohane

tõend TsMS-i mõttes. Tasaarvestuse aluseks olevaid dokumente ei ole hageja esitanud, samuti

ei ole hageja esitanud tasaarvestusavaldusi, mille alusel väidetavaid tasaarvestusi tehti.

Aegumistähtaja jooksul nõude maksmapaneku asemel äriühinguga täiendavas laenu

tagastamise tähtajas kokkuleppimine pole ka eluliselt usutav, millest on võimalik järeldada, et

tegelikult soovisid pooled jätta vaid mulje tehingu olemasolust, et kindlustada nõudeõigust

võlgniku pankrotimenetluses.

Kostja arvates võib 11.01.2016 kokkuleppes sisalduda deklaratiivne võlatunnistus, mille

eesmärgiks oli olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kostja leiab, et pooltevaheline 06.02.2012

laenuleping on tõendamata ja näilikkuse tõttu tühine, kuna ei olnud suunatud laenulepingus

märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul on Riigikohus

leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub

ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Antud juhul

pole hageja võla tekkimise asjaolusid selgitanud ja tõendeid esitanud ning peab laenulepingust

tulenevat võlga tõendama.

Kostja osutab, et võlgniku eelmisteks juhatuse liikmeteks ning osanikeks ja juhatuse liikmeteks

olid K E (ik: xxxx) ja M E (ik: xxxx). xxxx OÜ osanikeks olid samuti K E ja M E (sh oli M E

ka juhatuse liige). xxxx OÜ-le (rk: xxxx) kuulus kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx).

Nimetatud aadress oli märgitud võlgniku registrijärgseks aadressiks. Huvitav on fakt, et OÜ

xxxx kuulunud kinnistule oli hageja poolt võlgnikuga sõlmitud laenulepingu kuupäeval, s.o

06.02.2012.a kantud hüpoteek summas 325 000 eurot hageja kasuks. Hüpoteek kustutati

07.12.2016.a kinnistamisavalduse alusel. Sellest saab järelda, et nõuded olid võlgniku poolt

hageja suhtes täidetud, sest vastasel juhul ei oleks hageja ilmselgelt nõustunud hüpoteegi

kustutamisega. Ka nimetatud fakt annab põhjuse eeldada, et täiendava kokkuleppe sõlmimine

2016.a ei ole eluliselt usutav ning koostatud dokument on näilik.

Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja ei ole põhistanud tasaarvestuse kokkuleppeid,

sh laenu täitmist kostja poolt. Võlgniku pangakontodelt ei nähtu laenu tagasimaksist hagejale.

Hageja ei ole esitanud tasaarvestuskokkulepete aluseks olevaid raamatupidamise

algdokumente. Nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on ilmselgelt hoida pankrotimenetlust

enda (võlgniku endiste osanike ja juhatuse liikmete poolt) enda kontrolli all ning nõuete

paisutamise eesmärgist, mis kontrolli hoidmist ja hiljem jaotise väljamaksmist või

kompromissi sõlmimist võimaldab.

Kohtult lepingute originaaldokumentide väljanõudmise ja ekspertiisi läbiviimisega soovib

kostja tõendada, et esitatud kokkulepped (vähemalt 11.01.2016) kokkulepe on sõlmitud pärast

selle tegelikku koostamise aega ning seega on fiktiivne.

Kostja vastusele on lisatud ekraanitõmmis „Lisa 1 exel koostaja väljavõte“, HMK Ehitus ja

Projektid äriregistri väljavõte, xxxx OÜ äriregistri väljavõte, kinnistusraamatu väljavõte

kinnistu asukohaga xxxx maakond kohta.

6. 21.06.2018.a vastus kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ja jääb oma varasemalt

esitatud seisukohtade juurde.

Kostja selgitusel on praktikas ebaharilik olukord, kus väike advokaadibüroo esindab mõlemat

vaidluse poolt ehk nii võlausaldajat kui pankrotivõlgnikku, kuivõrd selline situatsioon võib

tekitada huvide konflikti olukorra. Seega on halduril alust arvata, et võlgniku endised juhatuse

liikmed, kes on tahtlikult põhjustanud võlgniku maksejõuetuse, teevad koostööd hagejaga ehk

võlausaldajaga ning soovivad kaudselt läbi hageja saavutada kontrolli võlgniku

pankrotimenetluse üle.

Selline võlgniku juhatuse liikmete eelnev käitumine ja seotus hagejat esindava

advokaadibürooga annab järjekordse põhjuse eeldada, et hagejapoolse nõudeavalduse ja hagi

esitamise eesmärgiks on ainult hoida pankrotimenetlust enda kontrolli all. Eelnevalt nimetatu

on võimalik ära tõendada kostja taotletud 06.02.2012. a ja 11.01.2016. a laenulepingute

originaaldokumentide väljaandmisega hageja poolt ja ekspertiisi läbiviimisega. Ekspertiisi

tulemusena oleks võimalik tuvastada, kas hageja poolt esitatud nõude aluseks olevad

laenulepingud on sõlmitud lepingutel märgitud kuupäevadel või on tegemist fiktiivsete

dokumentidega.

7. 23.08.2019.a esitas kostja taotluse peatada tsiviilasjas nr 2-17-19258 menetlus kuni

kriminaalasja nr 18740000059 menetluse lõppemiseni. Kostja märgib, et kuigi EKEI ekspertiis

ei suutnud tuvastada vaidlusaluste dokumentide koostamise aega, siis on halduril jätkuvalt

põhjendatud kahtlus, et dokumendid ei ole koostatud neis sätestatud kuupäevadel, vaid

tagasiulatuvalt.

Kuivõrd võlgniku eelnevate ja praeguse juhatuse liikmete suhtes on algatatud

kriminaalmenetlus nr 18740000059, siis uurimise käigus võivad ilmneda asjaolud (sh

dokumendi intellektuaalse võltsimise osas), mis on olulised käesoleva tsiviilasja lahendamisel

ning milline tõend on oluline käesoleva vaidluse lahendamisel. Lisaks on algatatud

kriminaalasi nr 1183009 ﴾17740000171﴿ xxxx OÜ suhtes. A R ja tema abikaasat süüdistatakse

omastamisele kaasaaitamises, A ka rahapesus ja koos nendega andis prokuratuur kohtu alla ka

endise xxxx OÜ, mis kannab mullu sügisest nime xxxx OÜ. Kuivõrd sama advokaadibüroo

esindas nii võlgnikku kui ka võlausaldajat ning nii võlgniku juhatuse liikmete kui ka

advokaadibüroo suhtes on algatatud kriminaalmenetlused, siis kriminaalmenetluste käigus

ilmevad olulised tõendid, mis on ka olulised käesoleva vaidluse lahendamisel.

8. 08.01.2020.a vastuses kohtunõudele kostja selgitab, et tegi päringu ning uurija vastuse kohaselt

Osaühing HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) (rk11002806) praeguse juhatuse liikme O P S

(sünniaeg xxxx.a) ja endiste juhatuse liikmete K E (isikukood xxxx), M N (isikukood xxxx) ja

M E (isikukood xxxx) suhtes on esitatud kuriteokaebus. Kaebus on edastatud kohtueelse

menetluse läbiviimiseks KrMS §194 ja §195 alusel KarS §381¹ lg 2, § 384 lg1 ja § 385

tunnustel alustatud kriminaalasja nr 18740000059 materjalid. Kahtlustus on esitatud O P Sile.

Uurija selgituste kohaselt jääb kohtueelse menetluse lõpuleviimine 2020 aastasse.

KOHTU SEISUKOHT

9. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

Hageja esitas kohtule nõude summas 231 384,91 euro (põhinõue 85 436,81 eurot ja intress

145 948,10 eurot) tunnustamiseks.

10. Kohus leiab, et hinnates poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid nende kogumis, on hageja nõue

põhjendatud ja hageja taotlus nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses summas 231 384,91

eurot tuleb rahuldada.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

1) Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4893 (dtl 7) kuulutati

võlausaldaja xxxx AS-i avalduse alusel välja Osaühingu HMK Ehitus ja Projektid (edaspidi

võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp;

2) 26.07.2017 esitas hageja nõudeavalduse (dtl-d 15-17) võlgniku pankrotimenetluses nõude

tunnustamiseks kokku summas 231 384,91 eurot, s.h põhinõue 85 436,81 eurot ja

intressinõue summas 145 948,10 eurot;

3) pankrotihalduri 18.12.2017 kirjaga (dtl-d 19-20) anti hagejale tähtaeg 10 päeva

nõudevalduse puuduste kõrvaldamiseks – nõudeavalduses nimetatud asjaolusid tõendavate

dokumentide, s.o laenu üleandmist ja võlgnevuse kujunemist tõendavate dokumentide

esitamiseks;

4) hageja esitas 21.12.2017 e-kirjaga (dtl-d 21- 28) võlgniku pankrotihaldurile laenu

üleandmist tõendavad maksekorraldused ja võlgniku raamatupidajalt saadud väljavõtte

laekumiste kohta;

5) 19.03.2018 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja pankrotihaldur

vastuväite hageja nõudele täies ulatuses.

12. Hageja tugineb oma nõudes järgmistele kokkulepetele:

1) 06.02.2012.a laenuleping (dtl-d 29-30), mille kohaselt hageja laenas võlgnikule 250 000

eurot laenu tagastamise tähtajaga 06.02.2013;

2) 16.06.2012.a laenulepingu lisa 1 (dtl 31), milles hageja ja võlgnik leppisid kokku

suurendada laenusummat 89 000 euro võrra;

3) 11.01.2016.a kokkulepe (dtl-d 32-33), milles hageja ja võlgnik leppisid kokku võlgnevuse

seadusjärgsest täitmisjärjekorrast erineva järjekorra, pooled kinnitasid, et kokkuleppe

sõlmimise seisuga on laenusaajal tasumata laen summas 105 628 eurot ja pikendasid laenu

tasumise tähtaega kuni 31.12.2017.

Laenusumma võlgnikule maksmist tõendab hageja 08.02.2012.a maksekorraldusega summas

250 000 eurot (dtl 24) ja 16.03.2012.a maksekorraldusega (dtl 26) summas 89 000 eurot.

Hageja selgitusel on lepingupooled laenu tasaarvestanud 30.09.2013 summas 32109 eurot,

31.10.2013 summas 78 799 eurot, 30.11.2013 summas 32 774 eurot, 31.12.2013 summas

89 690 eurot ja 05.12.2016 summas 20191,19 eurot.

13. Kostja vaidleb nõudele vastu ning on seisukohal, et hagi asjaoludest ei tulene, et poolte vahel

on sõlmitud laenuleping ja et kostja võlgneb hagis nõutava summa.

Kokkuvõtlikult on kostja vastuväidetena haginõudele välja toonud, et esineb kahtlus hageja

nõude aluseks olevate kokkulepete ehtsuses, kokkulepete näol on tegemist näilike tehingutega,

hageja nõue (olemasolu ja suurus) on ebaselge ja tõendamata, m.h põhjustel, et hageja ei ole

tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid ja laenu tagatiseks seatud hüpoteek

kustutati, 11.101.2016.a kokkuleppe puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis

toob kaasa tõendamiskoormise ümberpööramise, samuti osutab kostja võlgniku eelmiste

omanike seotusele laenulepingu alusel hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku xxxx OÜ-ga

ja asjaolule, et nii võlgnik kui võlausaldaja on kasutanud esindamiseks sama advokaadibürood.

Kohus hindab kostja esitatud väiteid siinesitatud järjekorras.

14. Hageja nõude aluseks olevate kokkulepete ehtsus

Kostja taotles kohtult 06.02.2012 ja 11.01.2016 kokkulepete osas ekspertiisi läbiviimist

nimetatud dokumentide allkirjastajate ja dokumentide tegeliku koostamise aja tuvastamiseks,

eesmärgiga tõendada, et esitatud kokkulepped (või vähemalt 11.01.2016 kokkulepe) on

sõlmitud pärast selle tegelikku koostamise aega ja seetõttu fiktiivsed.

Vastavalt kostja täpsustatud küsimustele eksperdile kohus määras 11.12.2018.a määrusega

käekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi dokumentide valmistamise/vormistamise aja

määramiseks 06.02.2012 (Laenuleping), 16.03.2012 (Laenulepingu lisa) ja 11.01.2016

(Kokkulepe) kuupäeva kandvate dokumentide suhtes.

03.06.2019.a

ekspertiisiaktis

nr

18E-DM0061

(dokumendiekspertiis)

toodud

eksperdiarvamuse (dtl 214) kohaselt 06.02.2012 kuupäeva kandev dokument nimetusega

Laenuleping (Loan Agreement), 16.03.2012 kuupäeva kandev dokument nimetusega

Laenulepingu lisa nr 1 (Loan Agreement appendix nr 1) ja 11.01.2016 kuupäeva kandev

dokument nimetusega Kokkulepe (Agreement) erinevad võrdluseks esitatud dokumentidest,

on koostatud vanemat tüüpi kirjafondiga erinevatele paberitele ja trükitud välja erinevatel

seadmetele. Vaidlustatud dokumentide koostamise (väljatrükkimise) ajavahemikku kuu ega ka

aasta täpsusega esitatud võrdlusmaterjali põhjal ei ole võimalik määrata. Vaidlustatud

dokumentide allkirjastamise aja määramiseks, antud tsiviilasjas asjaolusid arvestades, puudub

teaduslikult väljatöötatud meetod.

Kohus leiab, et kuigi ekspertiisi tulemusel ei olnud võimalik määrata kindlaks ekspertiisiks

esitatud dokumentide koostamise ajavahemikku, on kindlakstehtud andmete põhjal võimalik

siiski tõsikindlalt väita, et need ei ole vormistatud samaaegselt, s.o 06.02.2012 ja 16.03.2012

kuupäeva kandvad dokumendid tagantjärele ja samaaegselt 11.01.2016 dokumendiga.

Viimane ei ole tõenäoline ka põhjusel, et laenulepingu ja selle lisa on ajaliselt seotud

kokkulepetes märgitud summades tehtud maksekorraldustega, mille alusel tehtud maksete

toimumisele kostja ei ole vastu vaielnud. 11.01.2016.a kokkuleppe tegelikust hilisemale

vormistamisele viitavaid teisi tõendeid ei ole kohtule käesolevas asjas esitatud.

02.07.2019.a ekspertiisiaktis nr 18E-DK0098 (käekirjaekspertiis) esitatud eksperdiarvamuse

(dtl 220) kohaselt olid nii 06.02.2012 Laenulepingule (Loan Agreement), 16.03.2012

Laenulepingu Lisale nr 1 (Loan Agreement appendix nr 1) kui 11.01.2016 Kokkuleppele

(Agreement) allkirjad laenusaaja HMK Ehitus ja Projektid OÜ esindaja K E nimelt väga

tõenäoliselt kirjutanud K E (ik: xxxx) ja laenuandja E K M B nimelt tõenäoliselt kirjutanud E

K M B (ik: xxxx).

Seega on kohtu hinnangul ümber lükatud ka kostja kahtlus selles, kas eelnimetatud

dokumendid on allkirjastanud neil märgitud isikud.

Eeltoodust tulenevalt ja muude tõendite puudumisel kokkulepete muul kui neis näidatud ajal

sõlmimise kohta, loeb kohus tuvastatuks, et pooled on sõlminud eelnimetatud kokkulepped

neil märgitud ajal.

15. 06.02.2012 ja 11.01.2016 kokkulepped kui näilikud tehingud

15.1. Kuigi kostja ei ole välja toonud, siis hindab kohus tehingu tühisust ka 16.03.2016.a

laenulepingu lisa osas, kuivõrd kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (RKTKo 3-2-1-137-09, p 12).

15.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on näilik tehing

tühine.

Kostja tugineb oma vastuväites näiliku tehingu esimesele alternatiivile, s.o et poolte

väljendatud tahe ei lange kokku poolte tegeliku, varjatud tahtega.

TsÜS § 89 lg 1 sõnastusest tuleneb, et tehingu lugemisel näivaks peab see olema seotud

kolmanda isikuga, kuna väljend „jätta mulje“ osutab kavatsusele mõjutada kolmandat isiku.

Kolmandateks isikuteks, kellele soovitakse jätta mulje, et tehing on tehtud ja õiguslikud

tagajärjed saabunud (kostja hinnangul eesmärgiga nõudeid paisutada ja seeläbi kontrollida

pankrotimenetlust) oleksid kostja käsitluse järgi antud juhul seega pankrotihaldur ja

võlausaldajad.

Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt

hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti (RKTKo 3-2-1-

137-09, p 11, 3-2-1-139-08, p 8). Tehingu näilikkuse tõendamiskoormis lasub antud juhul

kostjal, kui vastava vastuväite esitajal.

Kuivõrd TsÜS § 89 lg-st 1 tulenevalt saab näilik tehing olla vaid mitmepoolne tehing ja TsÜS

§ 67 lg 2 4. lause järgi on mitmepoolsed tehingud lepingud, siis tuleb tahteavalduste

tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 (tahteavalduse tõlgendamine) lg-s 1 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) §-s 29 sätestatust.

VÕS § 29 lg 1 sätestab subjektiivse tõlgendamise põhimõtte, mille kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda ennekõike lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte tegeliku

tahte väljaselgitamisel tuleb lisaks lepingu sisule arvestada ka muid, eelkõige VÕS § 29 lg-s

5 sätestatud (mitteammendavas) loetelus esitatud asjaolusid, mis aitavad teha järeldusi poolte

tegeliku tahte kohta, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (vt nt RKTKo 3-2-1-118-13, p 12).

Poolte tahte tõlgendamisele seab piirid VÕS § 29 lg-st 4 tulenev objektiivne

tõlgendamiskriteerium, mis näeb ette, et kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma, s.o tõlgendamise tulemus peab olema objektiivselt mõistlik.

Näiliku lepingu tõendamiseks TsÜS § 89 lg 1 1. alternatiivi järgi tuleb tõendada, et poolte

tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud lepingus märgitud tagajärgede

esilekutsumisele. Kui poolte vahel toimub sooritus, siis tuleb kontrollida, kas poolte vahel on

näilik tehing, mida täideti õigusliku aluseta.

15.3. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS

§ 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi, muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Kohus leiab, et kostja esitatud asjaolude ja tõenditega ei ole tõendatud, et 06.02.2012

laenuleping ja selle 16.03.2016 lisa on näilikud tehingud põhjusel, et pooled ei soovinud

kokkulepetes märgitud tagajärgi, s.o astuda laenusuhtesse koos kaasuvate vastastikuste

kohustustega. Kohus on eelpool märkinud, et kostja ei ole esitanud vastuväidet sellele, et

08.02.2012.a ja 16.03.2012.a maksekorraldustega (dtl-d 24, 26) maksti võlgnikule

kogusummas 339 000 eurot. Samuti puuduvad viited sellele, et tegemist oleks olnud nt

eelnevalt võlgniku poolt hagejale õigusliku aluseta üleantud ja seejärel võlgnikule näilikult

laenuna tagastatavate summadega. Kohus leiab, et maksete tegemise aeg ja summa suurus

ning maksekorraldusele märgitud selgitus „Business loan“ lubavad need veenvalt siduda

eelnimetatud lepingutega. Hageja poolt laenulepingulisse suhtesse astumise tahet kinnitavad

kohtu hinnangul ka hageja kasuks lepingu p-s 1.4 ettenähtud tagatised, s.h 13.02.2012.a.

võlgniku kasuks xxxx OÜ kinnistule asukohaga xxxx (kuni 17.12.2011 xxxx), xxxx alevik,

xxxx seatud hüpoteek summas 325 000 eurot (dtl 62-63). Kohus leiab, et kostja poolt

väljatoodud seos võlgniku ja kinnistu omaniku xxxx OÜ vahel (dtl-d 56, 61), s.o nende

juhatuse liikmed ja osanikud (K E ja M E) olid samad isikud, ei anna alust kahelda 08.02.2012

laenulepingus kokkulepitu vastavuses poolte tahtele. Kokkulepe hüpoteegi seadmiseks

võõrale kinnisasjale on seadusega lubatud ja ei kujuta endast omavahelisi seoseid omavate

äriühingute puhul praktikas tavapäratut käitumist. Kohus peab väheusutavaks, et 2012.a-l

nimetatud lepinguid sõlmides pooled nägid ette ja soovisid tekitada õigusnäivust võimaliku

(2017.a. realiseerunud) pankrotistumise väljavaatega arvestades. Eeltoodust tulenevalt kohus

leiab, et nimetatud kahe lepingu puhul ei ole tegemist näilike tehingutega, sest lepingupooled

soovisid just kokkulepetes märgitud tagajärgi. Kohus ei tuvastanud poolte esitatu põhjal teisi

tehingu tühisuse aluseid, s.h et kokkulepetega sooviti varjata mõnda teist tehingut.

15.4. Hageja esitatud 11.01.2016 kokkuleppe osas kostja leiab, et aegumistähtaja jooksul nõude

maksmapaneku asemel äriühinguga täiendavas laenu tagastamise tähtajas kokkuleppimine

pole eluliselt usutav, millest on võimalik järeldada, et tegelikult soovisid pooled jätta vaid

mulje tehingu olemasolust, et kindlustada nõudeõigust võlgniku pankrotimenetluses.

Kohus käesolevas asjas tuvastatud asjaolude põhjal ei nõustu kostja sellise järeldusega. Isegi

kui kokkuleppe sõlmimise hetkel esineksid võlgniku makseraskustele osutavad asjaolud

(millele võib poolte teistsuguste, mh suuliste kokkulepete puudumisel laenu tagastamise

kohta viidata laenu õigeaegne tagastamata jätmine), ei saa kohtu hinnangul ainuüksi nõude

aegumise vältimiseks võlgnikuga läbirääkimistesse asumist ja laenujäägi tasumise uues

tähtajas kokkuleppimist nõude kohese maksmapaneku asemel pidada sedavõrd tavatuks

käitumiseks, et pidada kokkulepet näilikuks tehinguks. Hageja kinnitusel soovis ta teenida

võimalikult palju intressitulu, mida täiendava tähtaja andmine oleks võimaldanud. Kostja ei

ole 21.06.2018 dokumendis vastuseks hagejale täiendavaid selgitusi oma ülaltoodud

seisukoha kohta esitanud.

16. Hageja nõude olemasolu ja suurus, selle tõendamiskoormus

16.1. Kostja leiab, et esitatud asjaoludest, s.h vastastikuste nõuete tasaarvestusest ei tulene üheselt,

et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ja kostja võlgneb hagejale hagis nõutava summa.

Hagejal võib olla kostja ees kohustusi, mille suhtes kostjal on õigus teha hageja nõudega

tasaarvestus. Hageja ei ole tõendanud tasaarvestuse tegemise aluseid.

Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks poolte

allkirjastatud laenulepingud, ekspertiisiarvamus ei kinnitanud nende ebaehtsust ja kohus

tuvastas, et laenulepingud ei ole näilikud lepingud, saab kostja poolt esitatavate muude

tõendite puudumisel lugeda tõendatuks hageja ja võlgniku poolt laenulepingu sõlmimise.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kui hageja on esitanud tõendid nõude suuruse osas, siis

sellest väiksema nõude esitamisel ei pea ta tõendama nõude vähendamise aluseks oleva

tasaarvestuse asjaolusid. Juhul kui kostja soovib näidata, et nõue puudub või on veel väiksem

hageja esitatust, kuna kostjal võib olla hageja vastu täiendavaid tasaarvestatavaid nõudeid,

tuleb vastavad tõendid esitada kostjal. Hageja esitatud nõudesumma suurusele 231 384,91

eurot ja selle arvestusele ei ole kostja oma seisukohtades sisulisi vastuväiteid esitanud.

Asjakohane on hageja märkus, et kostja seisukohast lähtudes oleks hageja poolt arvestatud

kostja nõuete tasaarvestuse tõendamatuse korral hagejal nõue kogu laenusumma 339 000

eurot (koos lisanduva intressiga) ulatuses, s.o tasaarvestuse toimumise kohta tõendite

puudumine (esitamata jätmine) ei tähenda antud juhul, et hageja nõue puudub üldse, vaid

küsimus on üksnes selle suuruses.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul vajadus võtta seisukoht kostja arvamuse osas,

et hageja lisatud Exceli tabel (dtl-d 27, 28) (mille hageja kinnitusel on väljastanud võlgniku

raamatupidaja ja kajastab hageja nõudeid, s.h tehtud tasaarvestusi ja nõudelt arvestatud

intressi) ei ole kohane tõend TsMS-i tähenduses, kuivõrd hageja ei pea tõendama

laenulepingutest ja kokkuleppest tulenevast nõudest väiksema nõude esitamise aluseks

olevaid asjaolusid.

Kohus leiab, et hageja selgitus selle kohta, et tasaarvestused ei ole toimunud võlgniku poolt

tagasimaksetena, vaid hagis viidatud tasaarvestustega, on põhjendatud ja seadusega

kooskõlas. VÕS § 186 p-de 1 ja 2 kohaselt lõpeb võlasuhe mh kohase täitmisega ja

tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse

olemusest tulenevalt ei toimugi konkreetsete rahasummade liikumisi, vaid tasaarvestus

kujutab endast kujundusõigust, mille kasutamise korral pooltevahelised samaliigilised

nõuded kattuvas ulatuses lõpevad, viimane võib toimuda ka lepingu alusel.

16.2. Kostja leiab, et sellest, et xxxx OÜ kinnistule asukohaga xxxx 06.02.2012 hageja kasuks

seatud hüpoteek summas 325 000 eurot kustutati 07.12.2016 kinnistamisavalduse alusel, saab

järeldada, et nõuded olid võlgniku poolt täidetud. Hageja leiab, et kuivõrd hüpoteegi

seadmine ei eelda nõude olemasolu, ei saa ka hüpoteegi kustutamisest järeldada, et

pooltevahelised nõuded on lõppenud. Hüpoteek kustutati vastavalt võlgniku, hageja ja xxxx

OÜ vahelisele kokkuleppele, kuid sellega ei loobunud hageja oma nõuetest kostja vastu.

Kohus nõustub kostjaga selles, et nõuet tagava hüpoteegi kustutamine võib osutada sellele,

et nõue on täidetud, sest üldjuhul ei saa võlausaldaja seisukohalt pidada mõistlikuks loobuda

tagatisest enne nõude täitmist. Antud juhul on hageja hagiavalduses mh selgitanud, et

05.12.2016, seega vahetult enne hüpoteegi kustutamist, on toimunud laenusumma täiendav

(viimane) tasaarvestus võlgniku nõudega summas 20191,19 eurot. Arvestades laenujäägi

suurust hüpoteegi kustutamise hetkel (85 436,81 eurot) võrreldes 2012. a-l antud

laenusummaga ning et pooled olid sõlminud 11.01.2016 kokkuleppe võlgnevuse tunnistamise

kohta, ei saa hageja otsustust kolmandale isikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegist

loobumiseks pidada kohtu hinnangul täiesti põhjendamatuks ja ebamõistlikuks.

17. 11.01.2016.a kokkulepe deklaratiivse võlatunnistusena

Kostja arvates võib 11.01.2016 kokkuleppes sisalduda deklaratiivne võlatunnistus, mille

eesmärgiks oli olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kostja leiab Riigikohtu seisukohale

viidates, et hageja peab laenulepingust tulenevat võlga tõendama.

11.01.2016.a kokkuleppe (dtl 32) kohaselt leppisid pooled täiendavalt 06.02.2012 ja

16.03.2012 kokkulepitule laenu tagastamise täitmise järjekorras, kinnitasid, et kokkuleppe

sõlmimise seisuga on laenusaajal tasumata laen summas 105 628 eurot ja leppisid kokku

laenujäägi tasumise tähtajas 31.12.2017 koos intressinõudeõiguse pikenemise/jätkumisega.

Riigikohus on selgitanud, et lisaks VÕS §-s 30 sätestatule on võimalik ka nn deklaratiivne

võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid millega võlgnik kinnitab

olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Deklaratiivne

võlatunnistus, mille sisuks on olemasoleva nõude tunnustamine, on sõltuvuses võlatunnistuse

aluseks olevast põhikohustusest ning ei lõpeta ega muuda olemasolevat võlasuhet (RKTKo

3-2-1-63-08, p 15).

Kohus nõustub kostjaga selles, et kokkuleppe p 2 kujutab endast deklaratiivset võlatunnistust,

ülejäänud osas on tegemist olemasolevaid lepinguid muutvate tingimustega.

Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise

ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi

rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna

kohustust ei olnud olemas. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu

kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (RKTKo 2-13-34922, p-d 13.1. -

13.1.).

Riigikohus on märkinud, et ekslik on seisukoht, nagu muudaks võlgniku pankrotimenetlus

võlatunnistusest tuleneva nõude maksmapanekut ja tõendamiskoormust. Võlatunnistuse

õiguslik tähendus ei saa olemuslikult muutuda, kui võlgnik pankrotistub. Seda ei saa järeldada

mh PankrS § 94 lg-st 1, mille järgi märgitakse nõudeavalduses mh nõude sisu, alus ja suurus

ning nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.

Võlatunnistus on tehinguna iseseisev nõudealus (RKTKo 3-2-1-124-14, p 25).

Riigikohus on erandlikel asjaoludel pidanud võimalikuks alussuhte olemasolu tõendamise

koormise ümberpöördumist hea usu põhimõttest tulenevalt. Riigikohtu selgitusel, kui võlgnik

on tõendanud nõude puudumisele viitavad asjaolud, on tõendamiskoormise ümberpööramise

eelduseks, et tõendamist vajav asjaolu on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt

võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub tõendamisele kaasa aitamast. Eriti

pankrotivõlausaldajal ei pruugi olla piisavalt andmeid ja tõendeid võlatunnistuse alussuhte

kohta. Kolleegium rõhutab, et eelviidatud hea usu põhimõttest lähtuv tõendamiskoormise

ümberpööramine võibki olla põhjendatud peamiselt pankrotimenetluses, muul juhul aga väga

erandlikel asjaoludel (vt RKTKo 3-2-1-124-14, p 26, 3-2-1-103-16, p 22).

Käesoleval juhul on kostja esitanud hagejal nõude puudumise kohta vaid üldsõnalised väited,

ilma nõude puudumisele viitavaid asjaolusid konkretiseerimata ja tõendamata. Samuti kohus

leiab, et tulenevalt pankrotihalduri rollist ja õigustest pankrotimenetluses, on tal võrreldes

võlausaldajaga parem juurdepääs asjassepuutuvale teabele ja tõenditele ning praegu puudub

alus väita (vaatamata kostja viitele raamatupidamisandmete väljastamisest hagejale), et

tõendamist vajavad asjaolud oleksid hageja kontrolli all ja kostjal ei ole objektiivselt võimalik

tõendeid esitada. Seega kohtu hinnangul ei ole täidetud eelpool nimetatud hageja kahjuks

tõendamiskoormuse ümberpööramise eeldused, samuti ei esine seda õigustavaid erandlikke

asjaolusid.

18. Hageja ja võlgniku omavaheline seotus

Kostja on hageja nõude kahtluse alla seadmisel viidanud ka asjaolule, et võlgniku

menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks oli hagejat esindav advokaadibüroo

xxxx OÜ 17.11.2016 kuni 04.05.2017 (äriregistri väljavõte dtl 56) ning leiab, et asjaolu, et nii

võlgnik kui ka võlausaldajad kasutavad sama advokaadibürood, on ebaharilik.

Advokatuuriseaduse § 44 lg 4 kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui ta samas asjas

on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või

kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Juhised huvide konflikti esinemisel

käitumiseks näeb ette Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi § 13. Kohus möönab, et samaaegselt

võlasuhte erinevaid pooli esindades võib poolte huvide vastandumisel eeldada huvide

konflikti, seega mõlemate poolte esindamine võib osutada nende tegevuse kooskõlastatusele

(kui tegemist ei ole nt advokaadi kui vahendaja tegevusega). Kohus leiab siiski, et hageja ja

võlgniku pankrotimenetluses nõude suurendamise soovi tõendamiseks jääb esitatud kahtlus

ebapiisavaks, mh põhjusel, et hageja ja võlgniku vaheliste lepingute sõlmimine jääb

eelpoolnimetatud tähtajast varasemasse aega.

03.02.2020.a määrusega jättis kohus rahuldamata kostja 23.08.2019.a taotluse menetluse

peatamiseks kuni kriminaalasja nr 18740000059 menetluse lõppemiseni põhjendustel, et kostja

esitatud selgitustest ei tulene, et käesoleva tsiviilasja lahendamine sõltuks nimetatud

kriminaalasjas tuvastatavast.

Menetluskulud

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Poolte menetluskulude põhjendatuse kaalumisel lähtub kohus ka seisukohast, et üldjuhul on

asja materjalidega tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine, kliendiga suhtlemine ja talle

kokkuvõtete koostamine ning nõupidamised kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks

ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike

sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad.

Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda mitmete toimingute tegemises ja

nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Eelkõige peab kohus

silmas konsultatsioone, esindatavate teavitamisi, büroosiseseid arutelusid jmt.

Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli

osutatud

õigusabi

seotud

menetlusosalise

kohtus

esindamisega,

s.o.

kohtule

menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega (käesolevas asjas istungeid

ei toimunud).

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt võiks umbes 1 lk menetlusdokumendi

koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni

1 tund, mis hõlmab ka dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele

kuluvat aega sõltuvalt läbitöötamist vajavate dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest

asjaoludest.

20. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 16.04.2018 (dtl-d 42-43), 23.08.2019 (dtl-d

300-302) ja 30.03.2020 (dtl-d 333-334). Hageja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.

20.1. 16.04.2018.a nimekirja järgi on kostja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu

900 eurot (koos käibemaksuga) (tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks) 5 tunni

eest.

Kohus leiab ülalpool antud selgitusi arvestades on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks (juba varem nõudeavalduse esitamiseks läbitöötatu põhjal) 3,5 tundi. Riigilõivu

suurus 300 eurot tuleb seadusest.

20.2. 23.08.2019.a nimekirja järgi on õigusabikulu 3258 eurot (koos käibemaksuga) 18 tunni 6

minuti eest. Kohus leiab, et põhjendatud on ajakulu kohtule esitatud menetlusdokumentide

koostamiseks ja kohtunõude täitmiseks 8 tunni ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole

vastaspoolelt nõuda välja kliendiga telefoni ja e-kirja teel suhtlemise, talle kohtumääruste

edastamise, büroosisese nõupidamise jms seonduvaid kulusid.

20.3. 30.03.2020.a nimekirja järgi on õigusabikulu 414 eurot (koos käibemaksuga) 2 tunni 18

minuti

eest.

Kohus

leiab,

et

põhjendatud

on

ajakulu

nimekirjas

märgitud

menetlusdokumentide koostamiseks 1,5 tundi.

21. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg

1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei

saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise

esindaja tasu 150 eurot tunnis (koos käibemaksuga 180 eurot) pidada mõistlikuks tasuks, kuna

see jääb sarnase õigusteenuse eest keskmiselt makstavate tasude piiridesse.

22. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

2640 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 2340 (13 x 180) eurot).

23. TsMS § 177 lg 4 järgi ja hageja taotlusel kohustab kohus kostjat tasuma hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse märkida menetluskulude kohta tehtava kohtulahendi

resolutsioonis, et väljamõistetavad menetluskulud ja viivis on massikohustus PankrS § 148 lg

1 mõttes. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise

menetluses

tehtava

otsustusega.

Kindlaksmääratud

menetluskulud

hüvitatakse

pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Hageja viidatud

Riigikohtu lahendis (3-2-1-116-09, p 9) antud selgituse kohaselt tuleb kohtutäituril

pankrotivõlgniku vastu täitemenetluse alustamisel kontrollida mh seda, kas täitedokument on

tehtud PankrS § 148 lg-le 1 vastava massikohustuse kohta. Selleks saab kohtutäitur kooskõlas

täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga lähtuda täitedokumendis märgitud

andmetest selle kohta, kas võlgnik on pankrotis (PankrS § 38). Pankrotivõlgnikult

väljamõistetud menetluskulud on massikohustuseks seega ka ilma viiteta PankrS §-le 148.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots