2-19-100219/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2020, Kalevi 1 Tartu Tsiviilasja number 2-19-100219 Tsiviilasi Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu avaldus Ülo Kriisalt võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu (registrikood 80169309; asukoht Herne 15-XXX, 51007 Tartu) Avaldaja seaduslik esindaja: Triin Amos, e-post XXX Puudutatud isik: Ülo Kriisa (isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu avaldus. 2. Välja mõista Ülo Kriisalt Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu kasuks 965 (üheksasada kuuskümmend viis) eurot 11 senti (sealhulgas perioodil 1.03.2018– 30.04.2019 korteriühistule tasumata majandamiskulud 860,35 eurot ja viivis 104,76). 3. Jätta menetluskulud Ülo Kriisa kanda. 4. Määrata Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot. 5. Välja mõista Ülo Kriisalt Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu avalduse kohaselt nõuab korteriühistu Ülo Kriisalt halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 860,35 eurot ja viivise 104,76 eurot tasumist.

2

Kohus on edastanud avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustanud puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati Ülo Kriisale kätte isiklikult 30.12.2019. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega ka hiljem avaldusele vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 477 lg 3 ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega.

2. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend. Esitatud avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldusest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga XXX. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (prügivedu, hooldus- ja halduskulud, remondifond, üldelekter ja sihtotstarbelised maksed kuuride, kanalisatsiooni renoveerimiseks) ajavahemikus 01.03.2018–30.04.2019 summas 860,35 eurot.

3. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 01.03.2018-30.04.2019 tekkinud 860,35 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 860,35 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise 0,07% võlgnevuselt päevas perioodil 1.03.2018– 30.04.2019 maksmata arvete eest summas 104,76 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist iga arve

3

tasumise tähtajast. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja viitab viivisemäära osas XX.XX.XXXX korteriühistu juhatuse otsusele, XX.XX.XXXX üldkoosoleku otsusele ja korteriühistu kodukorrale, mis on korteriühistu XX.XX.XXXX üldkoosolekul vastu võetud. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist tähtaegselt tasumata arvetelt 0,07% päevas. Puudutatud isikult tuleb perioodi 1.03.2018–30.04.2019 välja mõista viivis 104,76 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 965,11 eurot, millest põhivõlgnevus on 860,35 eurot ja viivis 104,76 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 50 eurot. Ülo Kriisalt tuleb Tartu linn, Herne tn 15 korteriühistu kasuks välja mõista menetluskuluna 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak kohtunik