Legislator Case Law & Legislation
1-09-16155/7 AI generated

1-09-16155/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-16155/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-09-16155

Legislator headnote

AI generated

1-09-16155/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-09-16155

Keywords

AI generated
systemic flaws dismissal of fraud charges violation of echr article abusive litigation fee vat fraud investigation substantiation of statutory violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-09-16155

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.märtsil 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Tatjana Tamm kaitsja adv. Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav E.E, IK xxx, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 -§ 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

E.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toime pannud vargusi, 08.septembril 2009 kella 16.55 ajal üritas Tartus Riia 1 asuva Tallinna Kaubamaja AS Tartu Kaubamaja toidumaailmast ära võtta ühte 750 ml pudelit veini Chateau Vignol väärtusega 135 krooni. Kuritegu jäi E.E tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata.

Sellega pani E.E toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.E-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi (60 vangistuse päeva eest).

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 8 kuu jooksul.

E.E-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s

75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi on võrduv ühe päeva vangistusega.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

E.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle

karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole.

E.E

kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et E.E puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja

jätta osa menetluskulusid riigi kanda. E.E igakuise kindla sissetuleku

moodustab pension 1205 krooni. Aegajalt ta teeb juhutöid. Tas elab koos vennaga

üürikorteris. Seega on ilmne, et sellise sissetulekuga inimese jaoks käiks täielik menetluskulude tasumine üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 – § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista E.E karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis E.E-le KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kakskümmend (120) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kaheksa (8) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma E.E talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E.E

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgevamaa talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

E.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista

E.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha üks tuhat viissada (1500) krooni ja kaitsjatasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et E.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik