2-19-126210/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-126210 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus H Si (S) vastu raha tasumise nõudes Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja Helen Prins Kostja H S (isikukood xxx, aadress xxx) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta vastu AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) loobumine hagist H Si (S, isikukood xxx) vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-126210.

3. Tagastada AS-ile ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) 37,50 (kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot ja kanda AS-i ÜHISTEENUSED arveldusarvele nr xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

2 (3) või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 16.09.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H Si (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.10.2019 kohtumäärusega kostjale makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis 24.10.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagi 26.11.2019 menetlusse. Kostja vastas hagile 11.12.2019. Hageja esitas 14.04.2020 hagist loobumise avalduse. Kostja vastas hagist loobumise avaldusele 16.04.2020.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esitas 14.04.2020 hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse.

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kostja on esitanud kohtule seisukoha hagist loobumise osas, millest nähtuvalt kostja ei vaidle vastu hageja hagist loobumisele. Kostja avaldas, et tal puuduvad menetluskulud ja sellest tulenevalt ei esita menetluskulude nimekirja.

3. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

4. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p

2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale pool menetluses tasutud riigilõivu 37,50 eurot.

5. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

3 (3) avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Hageja loobus hagist. Hageja ei ole põhjendanud hagist loobumist nõude täitmisega kostja poolt. Kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude hüvitamist. Kohus on seetõttu seisukohal, et kuivõrd kostja ei soovi hagejalt menetluskulude hüvitamist, esineb alus jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 4 lg 2, 5 lg 1). Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik