2-19-118120/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-118120

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3

korteriühistu avaldus XX vastu majandamiskulude

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Lääne-Harju vald,

Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu, lepinguline

esindaja Pille Martin

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. veebruari 2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

täiendada selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 10.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 2. juulil 2019

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 3. septembri 2019 Harju Maakohtule

(edaspidi: maakohus) avalduse XX (puudutatud isik) vastu korteriühistu majandamiskulude

tasumise nõudes. Avaldaja nõuab 4921,90 euro, sh võla 4227,34 eurot ja viivise 694,56 eurot

maksmist.

Avaldaja esitas järgmised väited:

-

avaldaja on korteriühistu ja puudutatud isik selle liige;

-

alates 2006. aastast on puudutatud isikul avaldaja ees kujunenud võlgnevus, mille

kohta avaldaja esitas andmed igal kuul puudutatud isikule esitatud arvete, laekumiste

ja viivise arvestuse kohta alates 2006. aasta novembrist kuni 2019. aasta augustini;

-

varasemate aastate kohta esitatud tabelite kohaselt koosnes avaldaja nõutud igakuine

summa hooldustasust, maksest hoone kindlustuse eest ning vee- ja küttekulust;

-

puudutatud isiku summad arvestas avaldaja praktiliselt kuni 2010. aasta lõpuni

tervikuna ja edaspidi osaliselt põhivõla katteks, aga aastatel 2016 ja 2017 peamiselt

viivise katteks;

-

avaldaja põhikirja p-d 3.2, 4.9 ja 4.11 järgi on puudutatud isik ühistu liikmena kohus-

tatud tasuma ühistus elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri

tegelike kasutajate arvule (liige, perekonnaliikmed, üürnikud, ajutised elanikud).

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Ta on tegelikult talle esitatud arvete ja osutatud

teenuste eest tasunud. Avaldaja nõuded enne 2016. aastat on aegunud ja hilisemad arved kõik

tasutud.

3. Avaldaja leidis, et tema nõudele kui seadusest tulenevale nõudele kohaldub 10-aastane

aegumistähtaeg ja puudutatud isik on regulaarsete tasumistega nõudeid tunnustanud. Nõuded

ei ole seetõttu aegunud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus

jättis

11. veebruari 2020

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 alusel avaldaja kanda ja märkis, et puudutatud isikule hüvitatavad kulud puuduvad.

4.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoluna, et puudutatud isik on avaldaja liige.

Avaldaja esitatud arved kajastavad makseid, mille sisu on haldusteenus, heakorrateenus,

hooldusteenus, prügivedu, reservfond, vesi ja kanalisatsioon (nii korteris kui hoone

üldarvestuses), üldelekter, küte ja kütteõli ning kindlustus. Kohus kvalifitseeris hageja

põhinõude korteriühistu majandamiskulude nõudeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 40 lg-te 1 ja 2 alusel ning viivise nõude õiguslik alus on sama seaduse § 42 lg 1.

Avaldaja saab nõuda rahalise kohustuse täitmist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108

lg-le 1.

4.2. Avaldaja nõuete aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154

lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkune tähtaeg alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumise

aasta lõppemisest. Maakohus viitas Riigikohtu 14. veebruari 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-

2-1-174-11, mille p 11 kohaselt tuleb korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid

korteriühistu majandamisest tulenevalt käsitada tehingulise suhtena. Seetõttu ei kohaldu

avaldaja soovitud 10-aastane aegumistähtaeg. Viitega Riigikohtu 20. detsembri 2017 otsuse

tsiviilasjas nr 2-15-10683 p-le 20.1 sedastas maakohus, et perioodiliste maksete korral ei saa

eeldada kohustatud isiku tahet tunnustada nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud.

Järelikult ei ole aegumine puudutatud isiku maksete tõttu katkenud nende summade osas, mis

avaldaja väitel on veel tasumata.

3 (5)

4.3. Kalendrikuu eest esitatud arvel kajastatud nõue muutus sissenõutavaks ülejärgmise kuu

esimesel kuupäeval. Tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast on aegunud

kõik nõuded ajavahemiku eest alates 2006. aasta novembrist kuni 2015. aasta oktoobrini.

4.4. Maakohus kontrollis avaldaja nõuet sisuliselt ajavahemiku osas alates 2015. aasta

novembrist kuni 2019. aasta augustini. Kõigi avaldaja arvete osas tuvastas maakohus, et

tasumise tähtaeg oli arvega hõlmatud kalendrikuule järgneva kuu viimane kuupäev.

Kokkuvõtvalt tuvastas ja arvutas maakohus järgmist:

-

2015. aasta novembri arve tasus puudutatud isik 28. detsembril 2015 ja detsembri arve

24. jaanuaril 2016 – mõlemad enne tasumistähtaja möödumist ja võlg puudub;

-

2016. aasta eest esitatud arved tasus puudutatud isik vastavalt 25. veebruaril,

18. märtsil, 28. aprillil, 26. mail, 25. juunil, 26. juulil, 26. augustil, 26. septembril,

19. oktoobril, 16. novembril, 23. detsembril 2016 ja 30. jaanuaril 2017 –tasumised olid

tähtaegsed ja võlg selle aasta eest puudub;

-

2017. aasta eest esitatud esimesed 11 arvet tasus puudutatud isik tähtaegselt vastavalt

28. veebruaril, 28. märtsil, 28. aprillil, 30. mail, 27. juunil, 14. juulil, 17. augustil,

10. septembril, 15. oktoobril ja 23. oktoobril, 27. novembril ja 20. detsembril,

kusjuures ühe juba tasutud arve eest tegi ta 30. juuli 2017 korduva makse 63,40 eurot.

Sama aasta detsembri eest esitatud arve summas 136,01 eurot tuli tasuda

31. jaanuaril 2018, aga puudutatud isik maksis selle 8. veebruaril 2018, st hilinenult.

Võttes arvesse eelnevat ettemakset 63,40 eurot oli ta 7 päeva viivituses 72,61 euro

tasumisega ja selle eest tuleb tasuda viivist 0,11 eurot;

-

2018. aasta jaanuari–märtsi, mai–juuli, septembri, oktoobri ja detsembri arved tasus

puudutatud isik tähtaegselt vastavalt 21. veebruaril, 28. märtsil, 29. aprillil, 16. juunil,

18. juulil, 21. augustil, 20. oktoobril, 14. novembril 2018 ja 15. jaanuari 2019. Sama

aasta aprilli arve summas 142,83 eurot tasus puudutatud isik 15 päeva ja augusti arve

summas 94,57 eurot 5 päeva ettenähtust hiljem. Võttes arvesse endiselt ettemaksu on

viivis neilt kahelt arvelt 0,26 ja 0,03 eurot. Sama aasta novembri arve summast

154,85 eurot tasus puudutatud isik 12. detsembril 2018 osa 125,09 eurot, mistõttu

väheneb ettemaks vahe 29,76 eurot võrra summani 33,64 eurot;

-

2019. aasta kohta esitatud arved tasus puudutatud isik tähtaegselt vastavalt

21. veebruaril,

27. märtsil,

23. aprillil,

1. juunil,

18. juunil,

26. juulil

ja

21. augustil 2019. Kuigi 1. juuni tasumine on hilisem arvel märgitud tasumise tähtajast,

siis ei saa sellelt viivist arvutada, sest kohustus muutuks sissenõutavaks tasumistäht-

päevale järgneval päeval. Sama aasta augusti arvet avaldaja kohtule ei esitanud, aga

puudutatud isiku esitatud arvete ja väljavõtte järgi on ta tähtaegselt tasunud ka veel

2019. aasta novembrini;

-

eelneva põhjal maksis puudutatud isik ette summa 33,64 eurot ja võlgneb viivisena

0,40 eurot (= 0,11 + 0,26 + 0,03) – kokkuvõtvalt on tal avaldaja ees ikka ettemaks ja

avaldaja rahalist nõuet ei saa rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega avalduse rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja panna puudutatud isiku kanda.

Avaldaja nõuded ei ole aegunud. Riigikohtu 20. detsembri 2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-14-

25115 (p 13) nähtub, et kui on tuvastatud korteriomanike ühisuse olemasolu, siis tuleb nõude

aegumisele eelduslikult kohaldada TsÜS § 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest

tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks

muutumisest. Avaldaja ei nõustu ka sellega, et puudutatud isikult nõutavad maksed on

korduvad kohustused TsÜS § 154 lg 1 tähenduses.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 3. märtsil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 659 kaudu

kohalduva § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, aga täiendada selle põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata ja avaldaja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga asjaolude tuvastamise osas ega korda vastavaid

põhjendusi. Avaldaja rolli korteriühistuna ja puudutatud isiku oma selle liikmena, samuti

maakohtu tuvastatud asjaolusid arvete ja maksete summade ning kuupäevade osas pole

menetlusosalised määruskaebemenetluses kahtluse alla seadnud.

9. Maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata avaldaja nõuded, mis on kajastatud alates

2006. aasta novembrist kuni 2015. aasta oktoobrini esitatud arvetel. Hilisemad nõuded jäid

rahuldamata põhjusel, et puudutatud isik on kohustuse täitnud. Määruskaebus sisaldab väiteid

ainult aegumise kohta. Sellest saab ringkonnakohus aru, et kuigi avaldaja kaebuse sõnastuse

järgi vaidlustab ta maakohtu määruse tervikuna, siis sisuliselt piirduvad etteheited aegumise

vastuväite lahendamisega. Alates 2015. aasta novembrist esitatud arvete osas saab

ringkonnakohus seega samuti nõustuda maakohtu põhjendustega ilma neid kordamata.

10. Maakohus kvalifitseeris avaldaja nõuded KrtS sätete järgi. See on õige nõuete osas, mis

tekkisid pärast selle seaduse jõustumist, st alates 1. jaanuarist 2018. Enne nimetatud kuupäeva

reguleeris korteriühistu ja korteriomanike suhteid korteriühistuseadus (KÜS). Avaldaja nõude

õiguslik alus tuleb määrata vastavalt sellele, millise perioodi eest avaldaja puudutatud isikult

tasu nõuab (vrd nt Riigikohtu 18. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15364, p 10).

Seetõttu täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi järgnevaga. KÜS § 13 lg 4

nägi ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute

tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud. Kulude kooseisu sätestas KÜS § 15¹. Need sätted koos maakohtu viidatud VÕS

§ 108 lg-ga 1 moodustavad hageja põhinõude õigusliku aluse enne 1. jaanuarit 2018. Viivist sai

avaldaja sama perioodi eest nõuda KÜS § 7 lg 4 alusel.

11. Korteriühistu majandamiskulude nõude aegumisele antud hinnangu osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.

11.1. Maakohus leidis asjakohaselt Riigikohtu praktikale viidates, et majandamiskulud KÜS

§ 15¹ tähenduses on korduvad ehk perioodilised kohustused, seda eelkõige juhul, kui korteri-

ühistu põhikirjaga on lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed

peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu). Kirjeldatud kohustustele vastavate nõuete

aegumisele kohaldub TsÜS § 154 (14. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 11

teine lõik). Sarnaselt kuuluvad TsÜS § 154 lg 1 kohaldamisalasse ka KrtS alusel esitatud

majandamiskulude nõuded. Kokkuvõtvalt järeldas maakohus õigesti, et enne 1. jaanuari 2016

sissenõutavaks muutunud summad olid kohtusse pöördumise ajaks aegunud.

11.2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et eelmises punktis 11.1 viidatu asemel peaks

järgima Riigikohtu praktikat, mis käsitleb korteriomanike ühisust või kaasomanike suhteid

muul (seadusest tuleneval) alusel. Esiteks on avaldaja ise toonud esile korteriühistu

moodustamise ja teiseks ei sõltu TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatud tähtaeg nõude õiguslikust alusest.

Õige on avaldaja arusaam, et hagita asjas kohaldub uurimispõhimõte, aga maakohus selgitas

välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Asjakohatu on avaldaja viide käsundita asjaajamisele, sest

korteriühistu tegutseb elamu igapäevasel majandamisel oma liikmete huvides KÜS § 2 lg 1 ja

KrtS § 34 lg 2 alusel ning nende vahel ei teki käsundita asjaajamise suhet.

5 (5)

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Puudutatud isik ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi

teine lause sätestab, et kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse,

saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka

Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617

lg 2 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm