2-18-12166/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12166

Tsiviilasi

Osaühing Vennad Ehitus hagi XX vastu võla 87 857 euro

42 sendi, kahju hüvitise 13 942 euro 96 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): XX (registrikood XXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Mihkel Gaver

Vastustaja (hageja): osaühing Vennad Ehitus (registrikood

10272585), esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 6. märtsi

2020. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020. a otsus ja saata asi

lahendamiseks

samale

maakohtule

eelmenetluse

staadiumis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Vennad Ehitus (hageja) esitas 14. augustil 2018 XX (kostja) vastu hagi. Hageja

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 87 857 eurot 42 senti, kahju 13 942 eurot

96 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1227 eurot 18 senti ning viivise

summalt 101 800 eurot 39 senti alates 14. augustist 2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

määras 0,021918 % päevas.

Hageja ja B.B. OÜ (endine ärinimi C. OÜ) (edaspidi tellija) sõlmisid 31. oktoobril 2017

töövõtulepingu XXX. peahoone ehitustööde teostamiseks. Peahoone asub X. lasteaed-algkool

kinnistul nr XXXXXXX, mis kuulus tellijale. Tellija saatis 11. mail 2018 hagejale

töövõtulepingust taganemise avalduse. Tellija taganes töövõtulepingust õigusliku aluseta ning

jättis hageja poolt tehtud tööde eest tasumata. Hageja esitas 8. juunil 2018 tellijale

töövõtulepingust taganemisest tuleneva võla- ja kahju hüvitamise nõude. Tellija ei ole nõuet

täitnud. Hageja soovib seega töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasumist ning

töövõtulepingust õigustamatu taganemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Tellija võõrandas X. lasteaed-algkool kinnistu nr XXXXXXX kostjale. Kinnistamisavaldus

esitati 13. juunil 2018. a ehk viis päeva pärast hagejalt nõudekirja saamist. Hiljem võõrandati

veel kaks kinnisasja - X. park ja XX. teenijatemaja. Kinnisasjad moodustasid sisuliselt kogu

tellija ettevõtte. Äriregistri andmetel ei ole tellija esitanud 2016. a ega 2017. a majandusaasta

aruandeid. Tellijale tehti 25. aprillil 2018. a hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. XXX.

peahoone tegutseb majandusüksusena aga edasi. Selle kaudu tegutseb kostja. X. mõisa

Facebooki kodulehel ei ole andmeid tegevuse katkemise kohta. Tellija ja kostja esindajana

tegutseb A.A.. X. mõisa eelmisele omanikule rendile andmine ei viita sellele, et ettevõte ei ole

kostjale üle läinud. See, kas ettevõtte (X. mõis) tuuma kasutab omanik ise või jätkub tegevus

selle rentimise kaudu, ei ole ettevõtte ülemineku küsimuses määrav. Kinnisasjade müügiga läks

tellijalt kostjale üle seega kogu majandusüksus ehk ettevõte. Kostja on tellija õigusjärglane ja

vastutab töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise, kahju hüvitamise ja viivise tasumise

kohustuse eest tellijaga solidaarselt.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

X. mõisakompleks ei ole majandusüksus ega ka TsÜS § 661 mõttes ettevõte. B.B. OÜ ainus

vara oli X. mõisakompleks (sh kolm erinevat kinnistut). Tellija tegeles mõisa arendamise,

majandamise ja rentimisega, kuid tal puudusid töötajad ja organisatsioon, samuti polnud tal

muid tegevusvaldkondi. Ettevõttena ei ole võimalik käsitleda varakogumit, mis ei osale

majandustegevuses. Seda isegi juhul, kui tegemist on äriühingu ainukese varaga.

Isegi, kui tegemist on ettevõttega, et ole see B.B. OÜ-lt kostjale üle läinud, kuna ettevõtte

ülemineku eeldused ei ole täidetud. Kostja ja B.B. OÜ sõlmisid 13. juunil 2018 notariaalse

kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud. Müügileping käsitleb kolme kinnisasja müüki,

mitte ettevõtte üleminekut.

B.B. OÜ ja kostja juhatuse liige A.A. sõlmisid laenulepingu, millega A.A. kohustus andma B.B.

OÜ-le laenu 400 000 euro ulatuses X. mõisakompleksi kuuluvate kinnistute opereerimiseks,

arendamiseks ja majandamiseks. Laenulepingus lepiti mh kokku, et kui laenusaaja ei ole

võimeline laenusummat lepingus märgitud tähtpäevaks (31. märts 2018) tagastama, on

laenuandjal õigus laenu tasaarvestamiseks omandada laenusaajale kuuluvad X. külas asuvad

kinnistud. A.A. andis aastatel 2015-2017 B.B. OÜ-le laenu kokku 318 300 eurot. A.A. loovutas

17. detsembril 2017 enda laenulepingust tulenevad nõuded B.B. OÜ vastu kostjale. B.B. OÜ

müüs müügilepingu esemeks olevad kinnistud hinnaga 381 960 eurot, mis sisaldas käibemaksu.

Ostuhind oli ilma käibemaksuta 318 300 eurot. Ostuhind tasuti nõuete tasaarvestamise teel.

Kuigi B.B. OÜ võõrandas kinnistud kostjale, jäi B.B. OÜ kinnistuid ja nende majandustegevust

korraldama. Kostja sõlmis 13. juunil 2018 B.B. OÜ-ga kinnistute rendilepingu, milles lepiti

kokku, et B.B. OÜ tasub kostjale igakuiselt 1000 eurot, millest on võimalik tasaarvestada

kinnistute parendamisele tehtud kulutused. Rendilepingu alusel tegeleb X. mõisa majandamise

ja juhtimisega endiselt B.B. OÜ. Kostja ei ole seoses kinnistustega sõlminud ühtegi

ehituslepingut. Kostja ei ole ehituslepinguid B.B. OÜ-lt üle võtnud ega tasunud ühtegi arvet.

A.A. on kostja osanik ja juhatuse liige, ta ei ole B.B. OÜ esindaja. A.A. osales suhtluses seoses

B.B. OÜ tegemistega seetõttu, et soovib laenuandjana või laenuandja esindajana kontrollida

laenu kasutamise eesmärgipärasust.

3. Kostja esitas 25. novembril 2019. a taotluse osaotsuse tegemiseks. Kostja palus teha osaotsus,

millega otsustada, kas kostja vastutab solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuse eest. Kostja palus

6. veebruari 2020. a menetlusdokumendis teha osaotsus, millega tuvastada, et B.B. OÜ ettevõte

ei ole kostjale üle läinud. Kostja leiab, et osaotsus lihtsustab oluliselt menetlust. Kui kohus

leiab, et kostja ei vastuta solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuse eest, on võimalik menetlusega

edasi minna õige kostja vastu. Kui kohus leiab, et kostja vastutab, saab keskenduda vaidluse

sisulisele poolele.

4. Hageja oli nõus osaotsuse tegemisega. Hageja esitas 27. jaanuaril 2020. a taotluse teha

osaotsus, millega tuvastada, et B.B. OÜ ettevõte X. mõis on kostjale üle läinud ning et kostja

vastutab solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuste eest.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus tuvastas 6. märtsi 2020. a osaotsusega, et B.B. OÜ (endine C. OÜ) ettevõte

X. mõis on läinud üle kostjale ning et kostja ja B.B. OÜ vastutavad solidaarselt hageja ees B.B.

OÜ enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud

sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

Vaidluses saab eraldada kaks küsimust – esiteks B.B. OÜ ettevõtte üleminek kostjale, millega

seondub kostja võimalik vastutus, ning teiseks rahaline nõue. Osaotsuse tegemine ettevõtte

ülemineku ja kostja vastutuse kohta võimaldab otsustada kostja vastutuse eeldusküsimuse ja

kiirendada menetlust. Osaotsuse tegemine on seega põhjendatud.

X. pargi, X. lasteaed-algkooli ja XX. teenijatemaja kinnistud ja mõisakompleksis toimuv

majandustegevus moodustavad tervikliku ettevõtte. Enne kinnisasjade kostjale võõrandamist

oli tegemist B.B. OÜ-le kuuluva ettevõttega, mis koosnes B.B. OÜ vara pangakontol olnud

rahast ja kolmest kinnisasjast, mis moodustasid suurema ja olulisema osa äriühingu varast.

Kinnistute võõrandamise tulemusena anti kostjale seega üle B.B. OÜ ettevõtte tegevuse

jätkamiseks oluline osa varast.

Ettevõtte tegevus ei ole kinnistute müügi järel katkenud. Mõisakompleksi külastatavus on

jätkunud sarnasel viisil eelnevaga. Toimunud ei ole olulisi muudatusi kinnistul pakutavate

teenuste osas.

Kinnistute võõrandamisega loobus B.B. OÜ oma peamisest varast, mis võimaldas tal

sõltumatult ja iseseisvalt oma majandustegevusega tegeleda. Kostja omandas kinnistute

ostmisega X. mõisa puhul iseseisvaks majandustegevuseks valmisoleva majandusüksuse ja

B.B. OÜ kaotas võime olla senises mahus iseseisev majandusüksus.

Kinnistute rendileping ei välista B.B. OÜ ettevõtte üleminekut kostjale. Kui vara antakse

rendile kostjaga seotud äriühingule, võib see lisaargumendina tõendada ettevõtte üleminekut.

B.B. OÜ-l ei olnud 2014. – 2018. aastal ühtegi töötajat. B.B. OÜ juhatuse liige M.P. juhib

igapäevaselt X. mõisa tegevust. Ettevõtte igapäevase juhi samaks jäämine kinnitab, et ettevõtte

on tervikliku majandusüksusena kostjale üle läinud.

A.A. ei ole olnud B.B. OÜ juhtorgani liige, kuid ta on sellest olenemata omanud nii enne kui

pärast kinnisasjade kostjale võõrandamist suurel määral kontrolli B.B. OÜ üle. A.A. ei

kontrollinud B.B. OÜ igapäevast majandustegevust ürituste korraldamisel ja teenuste

osutamisel, kuid käitus tegeliku juhina ettevõtte kohustuste võtmisel ja täitmisel ja esindas

äriühingut B.B. koosolekutel, juhtis ehitajate tähelepanu puudustele ning otsustas, kellega

ehituslepinguid sõlmida. A.A. kontrollis enne kinnistute kostjale võõrandamist olulises osas

B.B. OÜ majandustegevust ja raha.

B.B. OÜ ja A.A. sõlmisid 24. aprillil 2015 laenulepingu, mille p 1.1. kohaselt A.A. kohustus

andma B.B. OÜ laenu 400 000 euro ulatuses. Laenulepingu p 1.2. kohaselt oli laenulepingust

tulenev laen antud sihtotstarbelisena X. mõisakompleksi kuuluvate kinnistute opereerimiseks,

arendamiseks ja majandamiseks. Laenulepingus lepiti kokku, et kui laenusaaja ei ole võimeline

laenu lepingus märgitud tähtajaks tagastama, on laenuandjal õigus laenu tasaarvestamiseks

omandada laenusaajale kuuluvad X. lasteaed-algkool ja XX. teenijatemaja kinnistud.

Kohus leidis, et laenuandja esmane huvi oli omandada laenulepingu tagatisena nimetatud

kinnistud, mitte tagasi saada laenuks antud raha. Nõude loovutamise tagajärjel võõrandati

tagatiseks olnud kinnistud kostjale, mis on A.A.e juhitud äriühing. Asjaolu, et lisaks kahele

tagatiseks olnud kinnistule omandas kostja ka kolmanda kinnistu, s.o kõik X. mõisa juurde

kuuluvad kinnistud, viitab, et kostja soov oli omandada B.B. OÜ kinnisvara ning sellega tema

ettevõtte varaline tuumik.

Käibemaks ei kuulu tasumisele ettevõtte võõrandamisel, küll aga eraldiseisvate kinnisasjade

müügil, mille käigus ettevõtte võõrandamist ei toimu. Käibemaksu ei ole tasutud. Käivet ei ole

deklareeritud. Kostja omandas seega OÜ B.B. OÜ ettevõtte varalise tuumiku – kolme kinnistu

- omandamisega ettevõtte täies ulatuses ning vastutab vastavalt VÕS § 183 lõikele 1 solidaarselt

koos B.B. OÜ-ga B.B. OÜ kohustuste eest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas osaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada Tartu Maakohtu

6. märtsi 2020. a kohtuotsus terves ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega tuvastada, et B.B.

OÜ (endine C. OÜ) ettevõte ei ole läinud kostjale üle ning kostja ei vastuta solidaarselt B.B.

OÜ-ga viimase kohustuste eest, või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja

palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse ettevõtte ülemineku sätteid ja vastavat Riigikohtu

praktikat valesti. See tõi kaasa vale otsuse tegemise.

Maakohus leidis ekslikult, et täidetud on ettevõtte ülemineku kriteeriumid. Kostja sai üksnes

kinnisasjade omanikuks. Ettevõtte ülemineku teised kriteeriumid ei ole täidetud. Ettevõtte

majandamisega seotud muud asjad ja õigused ei ole üle läinud.

Majandustegevust on jätkanud kinnisasjade vana, mitte uus omanik. B.B. OÜ teeb

majandustegevuse osas otsuseid iseseisvalt. Kõik X. mõisaga seotud õigused ja kohustused on

B.B. OÜ-l. Kostja ei saa X. mõisa majandustegevusest kasu. Kostjal ei olnud kinnisasjade

omandamisel huvi hakata B.B. OÜ asemel tegutsema. Kostja omandas kinnisasjade nende

iseseisva väärtuse tõttu.

B.B. OÜ panustab kinnisasjade parendamisse, kuna need on B.B. OÜ majandustegevuse

jätkamiseks olulised. B.B. OÜ saadav tulu sõltub sellest, millises seisus on mõisahooned. B.B.

OÜ ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu tähtaeg lõppeb 2030. aastal. B.B. OÜ-l on võimalik

parendustest seega osa saada. Rentnikul on rendilepingu järgi lisaks õigus tasaarvestada rent

tehtud parendustega.

Ettevõtte igapäevase juhi samaks jäämine ei kinnita, et ettevõte on tervikliku majandusüksusena

kostjale üle läinud. See näitab pigem vastupidist. Kui kostja ei ole mõisakompleksi otsene

valdaja, ei ole kostja mõisa kui ettevõtte käitaja.

A.A. ei kontrollinud B.B. OÜ majandustegevust. Lõplikud otsused tegi B.B. OÜ. A.A. ei

tegutsenud B.B. OÜ esindajana. Müügilepingust tuleneva ostusumma 318 300 eurot

tasaarvestati laenulepingust tuleneva nõudega. Notariaalsest müügilepingust nähtub, et pooled

lisasid

kinnistu

hinnale

käibemaksu.

Pooled

kohaldasid

tehingule

siseriikliku

pöördmaksustamise erikorda (KMS § 411). Erikorra kohaselt peab kauba soetaja tasuma

ostuhinna müüjale ilma käibemaksuta. Seda tehtigi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 6. märtsi 2020 osaotsus tuleb

tühistada

menetlusõiguse

normi,

mis

toob

ilmselgelt

kaasa

otsuse

tühistamise

apellatsioonimenetluses, olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi ega küsima teiselt

poolelt apellatsioonkaebusele vastust (TsMS § 641 lg 1) (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

9. Maakohus lahendas asja osaliselt osaotsusega. Kohus võib TsMS § 450 lg 1 järgi osaotsuse

teha, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes

hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul

üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, ning kui osaotsuse tegemine

kiirendab asja läbivaatamist. Osaotsuse saab seega teha nõude kohta, mille hageja on hagi

esemena kostja vastu esitanud. Osaotsust ei ole aga võimalik teha hagiavalduses esitatud nõude

üksikute eelduste kohta (vt V. Kõve jt. (koost) Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn 2017, lk 1148 – 1150). Osaotsus on selle jõustumisel

iseseisev täitedokument.

Hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

töövõtulepingust tuleneva tasu 87 857 eurot 42 senti, töövõtulepingust õigustamatu taganemise

tõttu tekkinud kahju 13 942 eurot 96 senti ning nimetatud summade tasumisega viivitamise eest

viivise. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet tuvastada, et B.B. OÜ ettevõte X. mõis on

kostjale üle läinud ning et kostja vastutab solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuste eest.

Nimetatud asjaolud on hagiavalduses välja toodud hageja nõude eeldusena. Maakohus ei teinud

osaotsust seega ühe või mitme hagi esemeks oleva nõude, vaid hagi esemeks olevate nõuete

eelduste kohta. Maakohus rikkus sellega oluliselt TsMS § 450 lõiget 1. Maakohtu otsus tuleb

seetõttu tühistada. Kuna osaotsuse tegemine ei olnud võimalik, ei saa ringkonnakohus ise asja

lahendada. Tsiviilasi tuleb seega saata lahendamiseks maakohtule.

10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei saa samas menetluses esitada

sooritusnõudeid, mille eeldusena tuleb kohtul tuvastada, et B.B. OÜ ettevõte X. mõis on

kostjale üle läinud ning et kostja vastutab solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuste eest, ning

tuvastusnõuet, milles palub tuvastada, et B.B. OÜ ettevõte X. mõis on kostjale üle läinud ning

et kostja vastutab solidaarvõlgnikuna B.B. OÜ kohustuste eest, kuivõrd nimetatud nõuded on

käsitletavad sama hagina samade poolte vahel ja tuvastusnõude menetlemine oleks TsMS § 371

lg 1 p 5 alusel välistatud (vt Riigikohtu 28. septembri 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-71-

16, p 12). Seega isegi juhul, kui hageja oleks esitanud hagi esemena nimetatud tuvastusnõude,

ei oleks olnud võimalik seda menetleda ja sellest tulenevalt ka selle kohta osaotsust teha.

Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks, ja nõutava

rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või

põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel TsMS § 449

lg 1 järgi teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Nõude põhjendatuse

või põhjendamatuse kohta saab TsMS § 449 lg 1 järgi seega teha vahe-, mitte osaotsuse, ent

seda juhul, kui poolt seda taotleb ning täidetud on kõik vaheotsuse tegemise eeldused.

Vaheotsust ei ole lubatud siiski teha selliselt, et tuvastatakse vaid üks või osa nõude eeldustest.

Vaheotsuses tuleb tuvastada kõik nõude eeldused, sest nõude põhjendatuse kindlakstegemise

vaheotsusele järgnevas menetluses saab lahendada üksnes vaidluse nõude suuruse üle (vt

Riigikohtu 1. juuni 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-37-16, p 10).

11. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke