2-19-18549/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Meeli

Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18549

Tsiviilasi

Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse avaldus PADA OÜ

pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankroti-

halduri nimetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.12.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): Eesti

Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus (registrikood 90001150),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja

Edgar-Kaj Velbri

Puudutatud isik (võlgnik): PADA OÜ (registrikood

14278495),

lepinguline

esindaja

advokaat

Martin

Kirsipuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

avaldaja

15.01.2020

taotlused

ja

võtta

tsiviilasja

toimikusse

määruskaebuse lisadena esitatud dokumentaalsed tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 31.12.2019 määruse resolutsioon lõppjärelduses muutmata,

muutes osaliselt määruse õiguslikku põhjendust.

3. Täpsustada Harju Maakohtu 31.12.2019 määruse resolutsiooni osas, millega jäeti

avaldus läbi vaatamata ja märkida selle asemel, et avaldus jäetakse rahuldamata ning

menetlus lõpetatakse. Lugeda õigeks resolutsiooni sõnastuseks: „Jätta Eesti

Üliõpilaste Seltsi Sihtasutuse 26.11.2019 avaldus rahuldamata ja lõpetada tsiviilasja

nr 2-19-18549 menetlus.“.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

5. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

6. Rahuldada puudutatud isiku taotlus menetlusekulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 576 eurot, mis mõista avaldajalt Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus

(registrikood 90001150) puudutatud isiku PADA OÜ (registrikood 14278495) kasuks

välja.

Tsiviilasi nr 2-19-18549

2 (6)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlus-

osaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Menetluse käik

1. Eesti Üliõpilaste Seltsi Sihtasutus (võlausaldaja) esitas 26.11.2019 Harju Maakohtule

avalduse PADA OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri

nimetamiseks.

2. Võlausaldaja tõi esile järgmised väited ja asjaolud:

− Võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid 02.09.2018 Kalasadama tn 8 hoone esimese ja teise

korruse ruumide üürilepingu perioodiks 01.09.2018-31.08.2019. Lepingu alusel kohustus

võlgnik tasuma üüri 5000 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Esimese

korruse üüripinna kasutamise eest lisandus käibemaks.

− Võlgnik üüri tähtaegselt ei tasunud. Tulenevalt kohustuste rikkumistest üüri ja

kommunaalkulude tasumisel ütles võlausaldaja lepingu alates 10.02.2019 üles.

Nimetatud kuupäeva seisuga olid sissenõutavaks muutunud kaks esimest üürimakset

kokku summas 44 000 eurot, kuid võlgnik oli neist tasunud vaid 29 343,62 eurot.

− Pärast lepingu ülesütlemist tuvastas kohtutäitur 07.03.2019 lepingu esemeks olevatesse

ruumidesse jäetud võlgniku vara. Vara (v.a väheväärtuslik vara, mis anti võlgnikule üle)

müüdi üürileandja pandiõiguse teostamiseks kohtutäituri poolt korraldatud enam-

pakkumisel hinnaga 6800 eurot.

− Pärast tasaarvestuse tulemust on tasumata üürisummaks 7267,85 eurot. Samuti on

tasumata kõik kommunaalteenuste arved summas 11 159,52 eurot. Võlgniku asjade

hoidmisega seoses tekkisid võlausaldajale täiendavalt laokulud summas 2691,71 eurot

ning kohtutäiturikulud enampakkumise korraldamise eest summas 1804 eurot. Võlgniku

tegevusest tulenevalt kandis võlausaldaja õigusabikulusid summas 3435 eurot. Kokku on

võlgnikul võlausaldaja ees täitmata kohustusi 30 033,17 euro ulatuses. Eeltoodule

lisandub viivis summas 3919,89 eurot.

− 10.10.2019 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, nõudes võlgnevuse summas

30 077,17 eurot tasumist kümne päeva jooksul pankrotihoiatuse kättetoimetamist.

Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte hiljemalt 29.10.2019. Võlgnik ei ole enda

kohustusi tänaseni täitnud.

− Asjakohatud on võlgniku väited, justkui oleks tal võlausaldaja vastu nõuded. Sellised

vastunõuded on täielikult fiktiivsed, mistõttu ei saa need anda alust ajutise halduri

nimetamata jätmiseks.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised:

Tsiviilasi nr 2-19-18549

3 (6)

− Pankrotiavalduses toodud nõue võlgniku vastu ei ole tõendatud ega piisavalt selge.

Avalduses kajastatud üürinõue on alusetu: võlgnik pidi tasuma üüri kokku summas

26 607,14 eurot, millest tasutud on 29 343,62 eurot, s.o 2 736,48 eurot rohkem. Isegi kui

nõue kommunaalkulude osas oleks osaliselt põhjendatud, oleks see liiga väike, et

kuulutada välja pankrot. Täiesti põhjendamatud on nõuded õigusabi- ja laokulude eest.

− Võlgnikul on nõuded võlausaldaja vastu ja seega saab vajadusel võlausaldaja nõude

tasaarveldada oma nõuetega. Selle tulemusena puudub võlausaldajal igasugune nõue,

millega pankrotimenetluse algatamist põhjendada.

− Õigusvaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas kuulub lahendamisele hagimenetluses.

Võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja

õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 31.12.2019 määrusega avalduse pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata.

Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-le 1 ja leidis, et võlgnikule ajutise

halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav

asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus tuleb lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda.

5. Maakohus viitas Riigikohtu 06.03.2002 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 ja märkis, et

menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega. Pankrotimenetlus

eeldab, et võlausaldaja nõue on selge. Võlgnik on toonud esile asjaolud, mis muudavad

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude selguse kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse

nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuvastada asjaolud ja anda neile õiguslik hinnang mahus,

mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest.

Määruskaebus

6. Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 15.01.2020 määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Pankrotimenetlusega seotud

kulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

7. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

− Kohus on valesti tuvastanud võlgniku üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse suuruse,

lähtudes võlgniku paljasõnalistest vastuväidetest. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka

juhul, kui lahutada nõudest kõik võlgniku vastuväites esitatu. Igal juhul on

kommunaalkulude võlgnevus, mida võlgnik pole vaidlustanud, 2300,78 eurot.

− Võlgnik on maksejõuetu ja selline maksejõuetus pole ajutine. Võlgnikul puudub

majandustegevus, 3 tegutsemisaasta jooksul pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet.

Võlgnikul on esitamata rohkem kui kümme deklaratsiooni ning ~ 51 000 euro suurune

vaidlustamata ja ajatamata võlg Maksu- ja Tolliameti ees.

− Avaldaja nõuded on piisavalt selged ja suured ajutise halduri nimetamiseks. Maakohtu

viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 ei ole asjakohane, kuna käsitles

pankrotiavalduse rahuldamist, mitte ajutise halduri nimetamist.

− Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldaja nõude kohtutäituri enampakkumise kulude

hüvitamiseks. Maakohus kohaldas vääralt PankrS § 15 lg 3 p 1. Kohtul pole õigust jätta

ajutist haldurit nimetamata seetõttu, et kohtu hinnangul on hagimenetluses pooltel

võimalik läbirääkimisi pidada.

Tsiviilasi nr 2-19-18549

4 (6)

− Kohtu järeldus õigusabikulude hüvitamise osas on vastuolus kehtiva õiguse ja

kohtupraktikaga. Õigusabikulude nõue on põhjendatud ja võlgnik ei ole sellele 3097,50

euro osas vastu vaielnud.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, märkides, et võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge ja

võlgnik on nõudele vastu vaielnud. Võlgnikul on nõuded võlausaldaja vastu, mida saab vajadusel

tasaarvestada. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja

§ 659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt muuta määruse õiguslikku põhjendust. Samuti tuleb

täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust. Määruskaebus jääb rahuldamata ja

avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

11. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest

tulenevalt võtab kolleegium võlausaldaja määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid

(Maksu- ja Tolliameti võlapäringu tulemus, väljavõte käibemaksukohustuslaste registrist ja

äriregistrist) asja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustes toodud lõppjäreldusega, mille

kohaselt tuleb võlgnikule ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata ja menetlus PankrS § 15 lg 7

kohaselt lõpetada. Maakohus on aga vaidlustatud määruse resolutsioonis märkinud, et avaldus

pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. PankrS § 15 lg 7 näeb ette, et ajutise

halduri nimetama jätmisel menetlus lõpetatakse. Kolleegium leiab, et kõnealune ebatäpsus

määruse resolutsioonis ei anna alust maakohtu määrust tühistada ning ringkonnakohus saab

resolutsiooni täpsustada.

13. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust ajutise halduri nimetamata jätmise ja

menetluse lõpetamise osas tühistada. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata, kuna leidis, et

võlausaldaja nõue ei olnud pankrotimenetluse jaoks piisavalt selge ja vaidlus nõude üle tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuivõrd PankrS-st ei tulene üheseid kriteeriume, mille

alusel saab kohus nõude selguse üle otsustada, on tegemist maakohtu diskretsiooniotsusega,

millesse ringkonnakohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Kolleegiumi hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused maakohtu diskretsiooniotsustusse

sekkumiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1

kohane ajutise halduri nimetamise eeldus. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja ringkonnakohtu

hinnangul piisavalt põhistanud asjaolu, et nõue pole PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses selge ning

nõude täpset koosseisu ja suurust ei õnnestu hagimenetluseta tuvastada. Sellisel juhul

pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7).

14. PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud sellele, et ajutise halduri nimetamise (ja PankrS § 31 kaudu

ka pankroti väljakuulutamise) menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist

pankrotiavalduse esitaja ja isiku vahel, kelle suhtes pankroti väljakuulutamist taotletakse.

Seetõttu ei saa kohus ajutist haldurit määrata, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitades

seejuures asjakohased põhjendused. Sealjuures ei välista pankrotiavalduse PankrS § 10 kohane

põhistamine pärast võlgniku seisukoha ärakuulamist kohtu poolt ajutise halduri nimetamata

Tsiviilasi nr 2-19-18549

5 (6)

jätmist PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 3 alusel. Sisulised vaidlused nõuete üle tuleb lahendada

hagimenetluses, kus on võimalik hinnata ka võlgniku väidetavat vastunõuet.

15. Maakohtu määrust tuleb täiendada põhjendusega, mille kohaselt võib antud juhul

võlausaldaja tegelik kogunõue, arvestades võlausaldaja vastuväiteid, olla alla 2500 euro.

Avaldaja väitel oli algne võlgnevus kokku 44 000 eurot, millest võlgnik oli tasunud vaid 29

343,62 eurot ning avaldaja üürinõue on hetkel 7267,85 eurot (pärast müüdud vara arvelt 6800

euro mahaarvamist). Selle võlgnevuse kohta esitas võlgnik vastuväited, et algne võlgnevus ei

olnud mitte 44 000 eurot, vaid 26 607,14 eurot (käibemaksuga 29 267,86 eurot), millest on

tasutud 29 343,62 eurot - seega sisuliselt võlgnevust ei eksisteeri. Avaldaja väitel on tasumata ka

kõik kommunaalkulud kokku 11 159,52 eurot. Võlgniku vastuväidete kohaselt tuleks

kommunaalkulude nõudest maha arvestada augustikuu arve 2058,74 eurot ning järgi jääb

9100,78 eurot, millest tuleb omakorda maha arvata 6800 eurot müüdud vara arvelt, mistõttu jääb

järgi 2300,78 eurot. Seejuures leiab võlgnik, et nimetatud 6800 eurot ei saanud maha arvestada

üürivõlgnevusest. Avaldaja väitel on tal võlgniku vastu lisaks ka kohtutäituri kulude hüvitamise

nõue summas 4495,71 eurot ja õigusabikulude hüvitamise nõue summas 3435 eurot. Võlgnik

nimetatud nõuetega ei nõustu ja leiab, et need on põhjendamatud. Võlgniku väitel oli ta valmis

pidama läbirääkimisi ja pakkus kokkuleppe võimalust, kuid avaldaja esindajal ei olnud huvi

läbirääkimiste pidamiseks, vaid asus hea usu põhimõtte vastaselt koheselt teostama pandiõigust.

Samuti on võlgniku hinnangul ebaselge, milliste õigusabiteenuste eest on arved esitatud. Lisaks

märgib võlgnik, et tal on avaldaja vastu nõue– võlgnikule on loovutatud nõue vallasvara (mis jäi

rendipinnale, mida on võlausaldaja üürinud koos üüripinnaga edasi järgmisele üürnikule) rendi

eest (4900 eurot) + 106 000 eurot kompensatsioon vara ja tehtud tööde eest. Kolleegiumi

hinnangul viitab eeltoodu lisaks avaldaja kogu nõude ebaselgusele PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes

ka sellele, et võlausaldaja nõue võib olla alla 2500 euro. Arvestamata muude võlgniku

vastuväidete põhjendatust, võib põhjendatud kommunaalkulude võlgnevuse suuruseks olla

2300,78 eurot. Seega välistab sellekohane põhjendatud kahtlus ajutise halduri nimetamise lisaks

nõude ebaselgusele ka PankrS § 15 lg 3 p 3 alusel.

16. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks maakohus jätnud osad

võlausaldaja nõuded tähelepanuta või leidnud, et ajutise halduri nimetamata jätmiseks annaks

alust see, et hagimenetluses oleks pooltel võimalik läbirääkimisi pidada. Määruse põhjendustest

on võimalik järeldada, et ka kohtutäiturikulude osas pidas maakohus avaldaja nõuet võlgniku

vastuväidetest tulenevalt vaieldavaks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult

leidnud, et arvestades võlgniku vastuväiteid, väljub võlausaldaja nõuete täpse koosseisu ja

suuruse tuvastamine pankrotimenetluse raamest. Lisaks viitab kolleegiumi hinnangul avaldaja

nõude ebaselgusele ka võlgniku vastunõue, mida tuleks samuti hinnata hagimenetluses.

17. Põhjendatud on kaebuse esitaja väide, mille kohaselt märkis maakohus avaldaja nõudeid

hinnates ekslikult, et õigusabikulud hüvitatakse üksnes juhul, kui tegemist on TsMS-s sätestatud

hüvitatavate kuludega ning kulude hüvitamisel tuleb lähtuda kohtumenetluse regulatsioonist.

Kuivõrd kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad üldises korras kahju hüvitamise nõudena

võlaõigusseaduse alusel, tuleb maakohtu määruse põhjendusi selles osas muuta.

Väär on aga kaebuse esitaja väide, nagu ei oleks võlgnik seejuures õigusabikulude nõudele

3097,50 euro osas vastuväiteid esitanud. Nii nähtub võlgniku 12.12.2019 menetlusdokumendi

p-st 2.7 (tl 64 pöördel), et selline nõue on võlgniku hinnangul täiesti põhjendamatu, ebaselge ja

alusetu. Kolleegium leiab, et ka õigusabikulude nõue on PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes ebaselge,

mistõttu vaidlus nõude suuruse ja põhjendatuse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

18. Määruskaebuse esitaja väitel tuleks isegi juhul kui avaldaja nõue on vaieldav ajutine haldur

ikkagi määrata, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ja esinevad võlad teiste võlausaldajate

ees. Kolleegium sellega ei nõustu. Selleks, et nimetada ajutine haldur, tuleb tuvastada lisaks

nõude olemasolule ka võlgniku maksejõuetus, mis on pankroti väljakuulutamise teine eeldus

Tsiviilasi nr 2-19-18549

6 (6)

PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 järgi (vt Riigikohtu 22.03.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-05, p 12).

PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Seega olukorras, kus nõude olemasolu on

ebaselge, ei piisa ajutise halduri määramiseks üksnes selleks, et esineb kahtlusi võlgniku

maksejõuetuse osas.

19. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, tuleb määruskaebuse menetlemisest

tingitud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

20. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata puudutatud isiku

nimekirja alusel. Puudutatud isik taotleb 820,80 euro (taotluses ekslikult 829,80) hüvitamist 5 h

ja 12 min õigusteenuse eest tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohtu hinnangul olid määruskaebuse ja maakohtu määruse analüüs ning kaebusele

vastuse koostamine (koos kliendiga suhtlemisega) vajalikud ja põhjendatud toimingud. Nendele

toimingutele kulunud ajakulu peab ringkonnakohus asja sisu arvestades põhjendatuks 4 h

ulatuses, mis hõlmab vajalikul määral suhtlemist kliendiga. Seejuures on määruskaebusele

vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2,5 h, kuna vastus sisaldab suures ulatuses korduseid

varasematest menetlusdokumentidest. Puudutatud isiku esindajaks on advokaat, kelle tunnitasu

120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks. Puudutatud isik kinnitas, et ta ei saa tagasi

õigusabiteenuselt tasutud käibemaksu. Seega tuleb avaldajal kokku hüvitada 576 eurot (= 4 ×

120 + 20%). Puudutatud isiku taotlus jääb rahuldamata 244,80 euro osas (= 820,80 – 576).

21. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada määrus-

kaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu määruse

peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on PankrS-s ette nähtud. PankrS

§ 15 lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti

rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas võib määrusele PankrS § 3 lg 2, TsMS § 178

lg 2 ja § 696 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse Riigikohtule (vt Riigikohtu 10.04.2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Meeli Kaur