1-18-4159/42 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-4159

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2020. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-18-4159 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Valdo Gerassimov (arvamus esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S A.K t üüdimõistetu ingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu A.K elukoht (vabanemise :xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx l)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood: XXX; garanteeritud puudub. töökoht (vabanemisel): Kohtuistungi toimumise aeg 07.04.2020. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.K temale Tartu Maakohtu 20.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18- ja

4159 mõistetud Pärnu Maakohtu 29.05.2019. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata A.K-le katseaeg kestvusega kuni 06.01.2021. a.

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada A.K - katseajaks KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada A.K - estatud täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg s 1 sät kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks järgmised A.K-le kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates.

6. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks A.K elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

7. Vabastada A.K karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 20.06.2018. a otsusega tunnistati A.K

424 l süüdi KarS § g 2 järgi,

mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud oeti A.K kandmata karistuseks 1

2 päeva karistusaja hulka ja l aasta 5 kuud 28 päeva . KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrat , et mõistetud vangistust

i karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 7 päeva vangistust ning ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust, ei pöörata kult täitmisele tingimusli 2-aasta katsea ga A.K tuli se ja . täi a KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid KarS § määrati t

75 lg-s .

75 lg 2 p 2, 8 alusel A.K-le kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10. kuuks. Kohtuotsus jõustus 06.07.2018. a.

Pärnu Maakohtu 29.05.2019. a määrusega öörati täitmisele Tartu Maakohtu 20.06.2018. a p otsusega mõistetud kandmata karistus

1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust. , s.o

Kohtumäärus jõustus 14.06.2019. a Kinnipeetava karistusaeg algas 16.07.2019. 06.01.2021. a ja lõppeb a. Vangla toetab A.K . vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest

Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha tingimisi ennetähtaegse A.K

vabastamise kohta. Prokurör ei toeta tingimisi enne tähtaega vangistusest A.K vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu A.K selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära

A.K , leiab, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on

põhjendatud.

2. A.K kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, ku

id mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, A.K

kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused A.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 A.K ajal on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval kannab A.K karistust kuriteo eest, milles on teda ka varasemalt karistatud, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

A.K varasemast elukäigust nähtuvalt on talle võimaldatud varasemalt korduvalt karistuste kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati A.K Tartu Maakohtu 18.05.2015. a otsusega süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle täideti karistuseks rahaline karistus, mis

03.05. peab 2017. a. A.K jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Siinkohal kohus aga oluliseks, et Tartu Maakohtu 20.06.2018. a otsusega mõisteti A.K-le karistuseks vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust ja ülejäänud karistust võimaldati A.K kanda vabaduses. Vaatamata sellele, et A.K kandis reaalselt osa vangistust ära, ei suutnud ta täita nõuetekohaselt talle katseajaks määratud kohustusi. A.K ilmnesid probleemid kohustuste täitmisega juba kriminaalhoolduse alguses. Nimelt rikkus A.K korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (esimene rikkumine juba 16.08.2018. a). Kriminaalhooldusametnik esitas 18.12.2018. a esimese erakorralise ettekande kohtule, milles teg ettepaneku A.K-le kohustuse alluda alkoholismiravile i määrata .

Pärnu Maakohtu 20.12.2018. a määrusega ka määrati nimetatud kohustus A.K-le .

Vaatamata sellele ei muutnud ning A.K oma käitumist jätkas kontrollnõuete ja

kohustuste rikkumist (sh alkoholi tarvitamist). Selle tagajärjel esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettek de. A.K-le an Pärnu Maakohtu 29.05.2019. a määrusega pöörati mõistetud ja ära us täitmisele. kandmata karist

Eeltoodust järeldub, et A.K on talle varasemalt mõistetud karistusse suhtunud hooletult ja äärmiselt ükskõikselt. Sellele vaatamata peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal kannab A.K esmakordselt pikaajalist vanglak . Arvestades aristust (varasemalt šokivangistus 7 päeva)

A.K selgitusi kohtuistungil järeld , et A.K on mõistnud toimepandud ub kuritegusid ja nendeni viinud põhjuseid ning ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused.

3.2 Vangistuse jooksul on Eluviisitreening ja A.K läbinud sotsiaalprogrammi Jõud

muutuda ning osaleb A.K on osalenud majandustöödel. Alates 07.01.2020. a puhastusteeninduse eriala õppes, mille õpinguid ta kavatseb jätkata ka vabaduses. A.K puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskiks A.K puhul tema alkoholiprobleemid. Kohus peab positiivseks, et A.K on tunnistanud alkoholisõltuvust ja sellega vangistuse jooksul ka aktiivselt tegelenud. Kuigi A.K on tekkinud motivatsioon alkoholiprobleemiga tegeleda käesoleva vangistuse jooksul, on oluline, et

A.K tsiooni probleemiga tegeleda. Kinnipeetava on väljendanud kõrget motiva

iseloomustusest nähtuvalt on ka sotsiaalprogrammi läbiviija tagasisidest järelduvalt A.K A.K motivatsioon muutusteks reaalne ja olemas. Seega on põhjust uskuda, et jätkab probleemiga tegelemist ka vabaduses. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et A.K selgituste kohaselt on tal vangistuse jooksul diagnoositud diabeet, mistõttu on alkoholi tarvitamine välistatud. Kohus, arvestades A.K selgitusi ja väljendatud motivats iooni, leiab, et

vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise riskid käesolevaks ajaks maksimaalselt maandatud.

3.3 Vabanemise korral soovib A.K elama asuda oma elukaaslase juurde aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud elukohas elab A.K elukaaslane koos 3. lapsega.

Vabanemise korral puudub

A.K töökoht, kuid tal on määratud osaline töövõime.

K-raha andmetel on 17.03.2020. a seisuga A.K tasumata nõudeid kokku summas 8035,38 eurot ja vabanemisfondis on 399,50 eurot.

4. Kohus on seisukohal, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne A.K käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldavad kohtule antud selgitused järeldada, e A.K t A.K on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et A.K suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti võimaldab käesoleval ajal rakendatav järelevalve A.K paremat resotsialiseerumist ja kontrolli tema tegevuse üle.

5. A.K-le 06.01.2021. a. tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni

A.K tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse A.K poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb lisaks KarS § 75 lg A.K-le -s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel täiendavad kohustused. A.K-le tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et A.K hoiduks edasiselt alkoholist. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb A.K-le määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et A.K oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek.

Raina Pärn Kohtunik