4-20-468/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 9 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2020 kohtumaja, kirjalikus menetluses Jõhvi Väärteoasja number 4-20-468 (2440,19,006568) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

V.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja

Meelis Kaev 20.01.2020 üldmenetluse otsuse peale

v 244019006568, millega V.J äärteoasjas nr. tunnistati süüdi Liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Menetlusalune isik

V.J , isikukood XXX, xxx kodanik, xxx, elukoht xxx RESOLUTSIOON VTMS 120, 132 p 1 -135, 155, 156 kohus, § , § 133

OTSUSTAS:

Jätta V.J ’i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi -

politseijaoskonna van . K. emväärteomenetleja M 20.01.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,19,006568 rahuldamata ja määratud karistus muutmata.

Rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220205006417.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada V.J ’ile ja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

2 9 /

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30 päevase tähtaja - möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

24.12.2019 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik V. T. xxx väärteoprotokolli nr AB1502025, mille kohaselt 24.12.2019 asukohas vald V.J , juhtides mootorsõidukit BMW x5 registreerimisnumbriga , sõitis xxx Rakvere tn ja Jaama tn sõiduteede ristumisalale foori keelava kollase tule ajal. Oma tegevusega rikkus V.J Liiklusseaduse § 58 lg 3 ja tema tegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

221 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli koopia on isikule kätte antud 24.12.2019.

V . K. anemväärteomenetleja M koostas 20.01.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,19,006568, mille kohaselt 24.12.2019 kell 17:10 asukohas xxx, Ida-Viru maakond, V.J juhtides mootorsõidukit sõitis Rakvere tn ja Jaama tn sõiduteede ristumisalale foori keelava kollase tule ajal. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 58 lg

3 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul, ehk hiljemalt 08.02.2020.

03.02.2020 esitas V.J Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 20.01.2020 otsuse peale, milles palub tühistada 20.01.2020 otsus väärteoasjas nr 2440,19,006568 ja 24.12.2019 väärteoprotokoll nr AB1502025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse kohaselt ei ole V.J temale inkrimineeritud rikkumisega nõus, sest stoppjoone eest kinni pidada ei ole füüsiliselt võimalik. V.J põhjendab väärteootsusega mittenõustumist sellega, et sõiduauto kaal ning halvad teeolud (märg asfalt)

muudavad pidurdusteekonna pikemaks. Kaebuse kohaselt on liikumisel kiirusega 50 km/h reageerimismaa 15 m, aga pidurdusteekond kuiva asfaldi ja heade teeolude korral on 25 m, mis teeb peatumisteekonnaks 40 m, kuid arvestades sõiduki kaalu ja sõidukis olevaid inimesi ning asjaolu, et sõidukil oli kütusepaak täis ning samuti märga teekatet pikeneb pidurdusteekond märgatavalt. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja mõõtnud, et kaugus liiklusmärgi „peatumine ja parkimine keelatud“ ja stoppjoone vahel on 20 m, aga sellelt kohalt, kus hakkas vilkuma roheline foorituli, oli stoppjooneni 25 m. Lähtudes sellest jõudis kaebuse esitaja järeldusele, et ettenähtud kohas seisma jääda poleks olnud füüsiliselt võimalik. Samuti toob kaebuse esitaja oma kaebuses välja, et rohelise fooritule vilkumise ajal pidurdama hakates oleks tal olnud vaja sõiduauto peatada kas ülekäigurajal või otse ristumiskohal, mida seaduse alusel teha ei tohi, kuna sellest tekiks avariioht. Seetõttu otsustas ta liikumist jätkata ja

3 9 /

ristmik ületada. Kaebuse esitaja leiab, et sõiduki peatamine ilma liiklusohtliku olukorra tekitamiseta oleks olnud võimatu. V.J on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 01.04.2020, milles nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku tegevus on olnud puudulik ning sisult seadusvastane. Vajadus peatuda ja mitte ületada ristmiku seda keelaval ajal on menetleja kui ka liiklusseadusest tulenevast mõistest ilmselge. Menetlusalune isik on oma tegevusega eiranud ning rikkunud liikluses osalevale juhile kehtestatud nõuet, mis on seatud fooriga reguleeritud ristmikule. Seadusandluse poolt on liiklusseaduses kirjeldatud selgelt ning üheselt mõistetavalt fooritulede tähendust ning juhi tegevust eri fooritulede süttimise põlemise korral. Juhil on ristmikule -

lähenedes teada nii oma sõiduki kiirus kui ka muud asjasse puutuvad ning tähtsust omavad sõiduki ja tee andmed. Ristmikule lähenedes edastatakse foorituledega juhile info ristmikul kehtiva liikluskorra ja seal peagi asetleidvate muutuste kohta. Sellega valmistatakse juhti ette ning talle antakse vajaminev aeg oma sõiduki kiiruse kohaldamiseks selliseks, mis välistaks sõiduki sattumist ristmikule või ülekäigurajale ajal kui see on juba keelatud. Liiklusseadus § 58 lg.3 sätestab, et foori keelava märguande korral peab juht jääma seisma. Kollane tuli on keelav tuli ning juhul kui see sütib ajal kui juht ei asu veel sõidukiga ristmikul on kohustus jääda seisma, liikumata ristmikule või ülekäigurajale. Liiklusseadus § 7 selgitab fooritulede tähendust lihtsalt, arusaadavalt ning üheselt mõistetavalt. Antud paragrahvi esimese lõike punkt kaks selgitab rohelise vilkuva tule tähendust, mille kohaselt on liikumine lubatud kuid tuli teatab peatselt kollase tule süttimisest. Tark ja ohutu käitumine juhi poolt oleks sellel ajal vähendada juba oma sõiduki liikumiskiirust. Antud sätte kolmas punkt selgitab kollase fooritule tähendust. Kollane tuli keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Kas sõiduk oleks peatumist sooritades ettenähtud kohast väljunud ei ole võimalik tagantjärele ega arvata. Lubatud on liikuda üksnes enam kindlaks teha

olukorras kui foori kollane tuli sütib sõiduki ristmikul või ülekäigurajal asumise hetkel. Olemasolevalt tõendilt videosalvestiselt seda ilmselgelt selliselt ei nähtu. Kollane tuli on süttinud märgatavalt varem kui sõiduk ei ole nimetatud punktideni veel jõudnudki. Isikule hakkab roheline foorituli vilkuma ajal kui tema sõiduk asub Rakvere tn. 14 maja vastas ehk siis menetlusalusele isikule saabub enne ristmikule jõudmist vajaminev info fooritulede muutumisest piisavalt suure varuga, mille jooksul on lubatud kiiruse juures kiiruse vähendamisega võimalik ettenähtud kohas peatuda ja seda ka kolme isikuga ning täispaagiga sõidukiga milleks on BMW X5. Mille tehniline võimekus ei tohiks jääda alla väiksemat kergemate sõidukite omast. e -

Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist juhi kui liiklusohutuse eest vastutava isiku poolse tõsise, liikluskeskkonda ohustava käitumismudeliga. Ei ole aktsepteeritav olukord, kus liigutakse ristmikule foori keelava tule korral. Ristmik on kõrgendatud ohuteguriga liiklemise ala, kus kehtib täpne liiklusalaste nõuete täitmise kinnipidamise vajadus.

Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata. Karistuse määramisel on otseselt juhinetud KarS § - st 56 lg 1 ning seega palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus muutmata. Tegemist on olulise ning ühiskonda võimaliku jälge jätva rikkumisega, millele karistuslikult reageerimata jätmine oleks põhjendamatu.

4 9 /

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille ko

, haselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud LS § 221 lg 1 järgi, lühidalt selles, et ta sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Nimetatud sanktsioo foori ninorm näeb ette karistuse keelava tule ajal ristmikule

sõitmise ees kuni 50 trahviühikut. Seega peab kohus algul tuvastama faktilised asjaolud, nimelt kas väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõitis menetlusalune isik ristmikule foori kollase tule ajal.

Puudub vaidlus osas, et menetlusalune isik liikus oma autoga 24.12.2019 kella 10.10 paiku Jõhvi Rakvere-Jaama tn ristmikul. Samuti puudub vaidlus, et foori tule ajal. Seda asjaolu kinnitab isik isik sõitis ristmikule kollase oma kaebuses.

Samas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis väitis isik, et ta otsustas sõita ristmikule rohelise vilkuva foori ajal. Vastulauses väitis isik, et ta liikus juba ristmiku keskel, kui fooril oli kollane tuli. Kohus lähtub isiku kaebuses väljendatud positsioonist faktiliste asjaolude osas. Fakt, millise foori tule

ajal sõitis isik ristmikule, on kontrollitav muu tõenditega.

Esitekst, tunnistaja A. L.

ütlustega, millest nähtub, et ta oli patrullis koos teise politseinikuga ja märkasid, õidu sõitis Rakvere kuidas s k BMW xxx

- Jaama ristmikule foori kollase tule ajal. Autojuht oli V.J, kes väitis, et tal ei olnud õimalust foori ees peatuda. v

Teiseks tõendiks on videosalvestis CD-plaadil, mille esitas menetlejale tunnistaj . a L.

Kohus on salvestisega tutvunud ja seda , mille uurinud. Tõendist nähtub, et sõiduk registreerimisnumber on loetav - xxx vilkuva rohelise ja siis kollase , läheneb ristmikule foori tule ajal. Salvestiselt on xxx nähtav, et kl 17:05:20 hakkab põlema fooril kollane tuli ja sõiduk sõidab Video on tehtud politseisõiduki videoregistraatori abil. sel hetkel teel enne ristmikku. Läbitava vahemaa ja sõidukite kiiruste seade on välja lülitatud.

Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik esitab uurimiseks salvestise ja vastav fail on elektrooniliselt esitatud. Kohtu kontrolliga on tuvastatud, et tegemist on sama salvestisega, mis on juba väärteotoimikus tõendina lisatud.

T 24.12.2019 kell 17:10 asukohas xxx, Idaunnistaja ütluste ja videosalvestisega on kinnitatud, et Viru maakond, sõitis V.J sõidukiga BMW Rakvere tn ja Jaama tn sõiduteede

xxx ristumisalale foori kollase tule ajal.

LS § 7 lg 1 p 2 ja 3 selgitavad autojuhile fooride tähendust:

„ vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; roheline

kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust

ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.“ Sellest nähtub, et foori kollane tuli on selgelt liikumist keelav tuli. Seega on tuvastatud, et menetlusalune isik sõitis ristmikule foori keelava kollase tule ajal.

5 9 /

Tahtlus

Tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et sõidab ristmikule foori kollase keelava tule ajal, ehk teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Vähemalt möönmisele osutab isiku enda käitumine ristmikule lähenedes, ristmikule sõitmisel ja ristmikul liikumisel. Menetlusalune isik jätkasd ristmikule lähenemist, kiirust vähendamata rohelise vilkuva tule ajal, jätkas ristmikule lähenemist kollase keelava tule ajal, ületas , kiirust vähendamata, ristmiku kollase keelkava tule all ja jätkas sõitmist ristmikul punase tule ajal. Isiku sõiduki juhtimine ja liiklusotsustuste sisu näitab seda, et isik on endale kindlalt valinud käitumise variandi antud liiklusolukorras ja täidab oma soovi sõita ristmikule keelava kollase tule ajal ja jätkata sõitu. Ta ei teinud midagi, et peatuda ohutult enne ristmikku. Selle järeldusele jõuda annab kohtule tõendida lisatud salvestis.

Kohus leiab, et menetlusalune isik on teo toime pannud, täidetud on teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegu vastab LS § 221 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisule.

KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusalune isik osutab kaebuses õigusvastasust välistavale asjaolule. Nimelt on võimalik tema kaebuses aru saada, et ta tegutses õigusvastasust välistava asjaolu esinemisel KarS § 29 mõttes – hädaseisundis.

Kohus peatub kumalt. õigusvastasust välistava asjaolu analüüsimisel põhjali

Õigusvastasuse kontroll

Tõepoolest, KarS § 29 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, valitud vahend on vajalik ja kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

Isik väidab kaebuses, et pidurdamisel enne ristmikku oleks tekkinud oht, et ta oleks pidanud peatuma ülekäigurajal või ristumisalal, mis oleks ohtlik liiklusele.

LS § 58 lg 3 näeb ette juhi kohustuse „f või reguleerija keelava märguande korral peab juht oori seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees…“.

LS § 7 lg 1 p 3 näeb ette kaks erandit, millal liikumine on lubatud ( ehk ei ole õigusvastane)

foori keelava kollase tule ajal 1. kui peatumine on

2. kui – ilma liiklust ohustamata võimatu või tuli süttib ajal, kui juht on ristmikul või ülekäigurajal. Kaebuses taotleb menetlusalune isik esimese erandi kohaldamist, mis vabastaks ta vastutusest LS § 221 lg 1 järgi.

6 9 /

Kohus kontrollib, kas isiku taotletud erand esines käesoleva väärteoasja esemeks olevas liiklusolukorras.

Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et tal ei olnud võimalik peatuda foori ja stoppjoone ees õigel ajal, seetõttu otsustas ta sõita ristmikule rohelise vilkuva tule ajal, et ta ei jääks seisma ülekäigurajale või ristmikule, et ei tekiks liiklusohtu.

Ka kaebuses osutab menetlusalune isik sellele, et ta sõitis rohelise vilkuva tule ajal ja kui ta hakkaks sel ajal pidurdama, siis peaks ta peatuma ülekäigurajale või ristumiskohale. Kaebuses isik selgitab, et peatumine foori ja stoppjoone ees oli võimatu põhjustel:

tema auto on raske, kaalub rohkem kui 2 tonni, kütusepaak oli ka täis, autos istusid veel kaks isikut; kiirusel 50 km/h reageerimisvahemaa 15 m, pidurdusvahemaa on 25 m. Seega ta vajaks vähemalt

40 m vahemaad stoppjooneni, et peatuda. Seda vahemaad tal ei olnud, sest kohalt, kus hakkas roheline tuli vilkuma on stoppjooneni 25 m.

Sisuliselt osutab isik sellele, et foori kui liiklusmärgi töö on korraldatud selliselt, et liikudes lubatud kiirusega 50 km/h, ei ole võimalik liiklusohutuse nõuet täita, sest roheline tuli hakkab vilkuma liiga lähedal stoppjoonele ja sõidukiga ei saa peatuda.

Kohus kontrollib isiku väidet.

Esiteks märgib kohus, et isik ei ole kohustatud sõitma kiiruse lubatud piirmääraga, suurima

näiteks asulas 50 km/h. Vastupidi, seadus paneb juhile kohustuseks valida kiirust vastavalt asjaoludele selliselt, et ta saaks peatuda takistuse ees, mida juht pidi aimama. Kohus märgib, et fooriga reguleeritava ristmiku ületamine eeldabki, et vastavalt tuledele tekib juhil vajadus peatuda keelava tule ajale. Igale juhile ja ka keskmisele kõrvalseisjale on selge, et reguleeritavale ristmikule lähenedes tulebki hakata kiirust kohandama reguleeritud liiklusolukorda järgimiseks. LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 sätestavad:

„Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;“ Seega, arvestades märja asfaldi seisukorda, auto raskust, fooriga reguleerivat ristmikku, mitte ainult võis menetlusalune isik korrigeerida sõiduki kiirust, vaid oleks seda pidanud tegema ka siis, kui arvestades oma kogemusi oli arvamusel, et tema konkreetse sõiduki puhul ja märja asfaldiga on pidurdusvahemaa pikem ja foori nõude järg võib tekkida probleeme. imisega

Kohus märgib, et rohelise vilkuva foori tähendus liiklusohutuse tagamisel ongi see, et eelnevalt teavitada juhti, et varsti süttib keelav kollane tuli ( nii on seaduse tekstis lahti selgitatud), et juht saaks kiirust veelgi vähendada ja peatuda.

Teiseks, erinevalt menetlusaluselt isikult ksid , ei leia kohus, et käesoleva liiklusolukorras esine faktilised asjaolud, mille tõttu tuleks kohaldada isiku taotletud erandit. Salvestiselt on tuvastatavad järgmised asjaolud.

7 9 /

Kl 17:05:18 hakkab vilkuma roheline tuli. Menetlusaluse isiku sõiduk liigub sel hetkel teel teatud kaugusel x hoone nurk, ristmikult ja stoppjoonelt. Paremale poole jääb sel hetkel Rakvere ristmikuni jõudmiseks sõita hoone pikkuse vahemaa, vasakule poole jääb on veel Rakvere x Rakvere x hoone. Kohtunik on kohal orienteerumisel kasutanud avalikku baasi Google Maps.

Sellest kohast kuni ristmiku alguni on Google Mapsi andmetel

50 ja mitte mitte vähem kui kaugem kui 54m ( meetri-paari teatud ebamäärusus on tingitud sellest, et avaliku baasi kaardil on määratlev ristmiku algus, kuid ei ole selle ees olevat stoppjoont). Kl 17:05:20 süttib kollane tuli. Sõiduk jätkab liikumist enne ristmikku ja ületab stoppjoont kl 17:05:21. Menetlusaluse isiku sõiduk visuaalselt kiirendab. KL 17:05:22 süttib punane tuli. Politseisõiduk ületab stoppjoont kl 17:05:23. Sel ajal sõiduk (punane tuli) liigub menetlusaluse isiku ristmiku keskel.

Kohus ei näe, arvestades isiku selgitusi ja videosalvestist, ühtki asjaolu, mille tõttu saaks kohus väita, et isikul oli võimatu peatuda enne stoppjoont. Sellest enamgi, et peatudes, oleks ta ohustanud liiklust. Isiku enda või teiste isikute hüvesid ei ohustanud miski. Isik ei viibinud hädaseisundis, mille tõttu oleks ta pidanud jätkata liikumist ristmikule ja sellele sõita foori keelava kollase tule ajal. Salvestiselt selgelt nähtub, et isikul ei olnud vajadust peatuda ülekäigurajal või keset ristmikku, vaid tuleks vilkuva rohelise tule peale hakata sujuvalt pidurdama, oluliselt vähendama kiirust (pidades silmas, et nõutav on peatumine). Salvestiselt on nähtav, et isik seda ei tee, vaid jätkab liikumist, lähenedes ristmikule. Kl 17:05:21 ületab ta eelnevalt pidurdamata stoppjoont, seda olukorras, kui kollane põleb alates 17:05:20. Konkreetses liiklusolukorras võttis isik vastu vale liiklusotsustuse.

Kohus on arvamusel, et puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

Isik on teo toimepanemises süüdi KarS §32 mõttes, sest ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Isik on süüvõimeline KarS § 33 mõttes, sest ta on süüdiv ja vähemalt 14- aastane.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58- adustiku eriosa normi

13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusse sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

V.J on toime pan tab v

nud süüteo, mis vas äärteokoosseisule (LS § 221 lg 1 ).

LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette

50 trahviühikut

rahatrahvi kuni ehk kuni 200 eurot.

8 9 /

KarS § st 57 tuleneva karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud -

varasemate liiklusalaste karistuste puudumise, mis võib olla kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes ja kohus arvestab seda.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul.

V.J ületas fooriga reguleeritud sõiduteede ristumisala keelava kollase tule ajal. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga. Kohus arvestab, et tegu on toime pandud tahtlusega, selle otseses vormis.

Eeltoodut arvestades hindab kohus V.J-i

süüd teos keskmisest väiksemal määral.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtiv kriminaalkaristust (10.01.2013 ja 13.10.2017)

at . Tegemist ei ole liiklusalaste süütegudega.

Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkaristustel väga kaalukat mõju antud kohtuasjas karistuse määra arvutamisel. Väärteokorras karistatud ei ole. Isik on liikluses käitunud seadusekuulekalt.

See annab aluse arvata, et isiku esimene liiklusalane rikkumine jääbki viimaseks ega nõua ranget karistust. Samas märgib kohus, et kahjuks, ei soovi isik tunnistada, et tema tegu on liiklusalane rikkumine. Ei ole välistatud, et rikkumine võib kordud õju a. Isiku m tamiseks ei tohi sel juhul karistus olla minimaalne.

Seoses üldpreventiivsete asjaoludega leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning tuleb hoiduda selliste olukordade tekitamisest, mis võiksid tekitada ohtu kellegi tervisele või varale.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 20 trahviühikut summas 80 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast alla poole, süü suurusele vastab menetlusaluse isiku , mis on alla keskmise. Määratud karistuse suurus on selline, mis võib olla kohaldatud isiku suhtes, kes ei oma varasemaid karistusi samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Karistus alla sanktsiooni keskmise määra (keskmine määr on 25 eurot ehk 100 eurot) kinnitab, et menetleja on eelpool nimetatud asjaolusid arvestanud. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti erija üldpreventiivsete eesmärkidega.

KOHTU MEETMED

9 9 /

V.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M 20.01.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr . K. 2440,19,006568

jätta rahuldamata ja määratud karistus jätta muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik