1-19-8262/17 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-19-8262 Määruse kuupäev 16. aprill 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi H.B süüdistuses Kar § järgi S 195 2 p 1 lg

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuar 2020. i a määrus nr 1-19-8262 /8 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusväline isik AS Ekspress Meedia (esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled - H.B kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv

- p

rokuratuur (esindaja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern) Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1. aprill 2020, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. -i AS Ekspress Meedia määruskaebemenetluse kulu jätta tema enda kanda. 3. -i Mõista AS lt Ekspress Meedia H.B kasuks välja 500 (viissada) eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus 1. 17. oktoobril 2019 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse kokkuleppemenetluse korras lahendamiseks kriminaalasja H.B süüdistuses karistusseadustiku § (KarS) 195 2 p 1 lg järgi. 2. 21. oktoobril 2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega andis kohtu alla. Kohus H.B määras, et asja arutatakse kinnisel kohtuistungil. Seda otsustust maakohus ei põhjendanud. 3. 14. novembril 2019 tegi Harju Maakohus otsuse, millega tunnistas KarS 195 2 H.B § lg p 1 järgi süüdi ja karistas teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt ohtuotsus jõustus . K 30. novembril 2019. 4. 13. detsembril 2019 esitas -i Ekspress Meedia ajakirjanik AS Harju Maakohtule teabenõudeselgitustaotluse.

1-19-8262

2(10) 5. 19. detsembril 2019 vastas Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak AS-i Ekspress Meedia teabenõudele kirjaga milles märgiti, et k , riminaalasi 1-19-8262 nr määrati arutamisele kinnisel kohtuistungil. Tegemist oli kohtu kaalutlusotsustusega, mille võib vormistada kohtuistungi protokolli kantava põhjenduseta määrusena (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12 4 ja § lg ) mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrM § S 385 p 1). Kinnise kohtuistungi menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada (KrMS 12 4 § lg ). Määruskaebus 6. 3. jaanuaril 2020 esitas menetlusvälise isiku AS-i Ekspress Meedia esindaja vandeadvokaat Oliver Nää määruskaebuse s Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määruse peale taotledes selle määruse , tühistamist ja kriminaalasja saatmist menetluse kinniseks kuulutamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 7. Määruskaebuse esitaja osutas sellele, et 17. detsembrist 2018, mil jõustus KrM § S 12 2 uus lg redaktsioon ja kaotas kehtivuse KrMS 385 p 1 § , saab määruskaebuse esitada ka kohtuistungi avalikkuse piiramise, sh kohtuistungi kinniseks kuulutamise määruse peale. Kaebaja hinnangul piirab maakohtu määrus tema subjektiivseid õigusi ajakirjandusvabaduse kasutamisel, kuna maakohtu määruse tõttu pole tal võimalik saada informatsiooni sellise kriminaalasja kohta, mille vastu on avalikkusel oluline huvi. 8. Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määruses pole põhjendusi selle kohta, miks kuulutati kohtuistung kinniseks. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrM § S 339 lg 1 p 7 mõttes. Kohtul on kohtuistungi ja menetlusdokumentide avalikkuse piiramisel küll kaalutlusõigus, kuid see ei saa olla koh i ole võimalik aru saada, miks maakohus tu suvaotsus. E kohtuistungi avalikkust piiras. Ringkonnakohtu määrus 9. Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuar 2020. i a määrusega jäeti AS-i Ekspress Meedia määruskaebus läbi vaatamata. 10. Ringkonnakohus märkis, et määruskaebusest nähtuvalt on AS-i Ekspress Meedia eesmärk ajakirjanike juurdepääs kriminaalasja nr 1-19-8262 kohtutoimikule. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vaidlustada kohtu otsustus, millega keelduti kriminaaltoimikule juurdepääsu lubamisest. Vaidlustatud määrus sellist otsustust ei sisalda. 11. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus on asja arutamist ettevalmistav korralduslik määrus, millega kohus määras muu hulgas, et kriminaalasja arutatakse kinnisel kohtuistungil. Maakohtu otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta ei arvesta KrMS 12 lg-t 2, mille kohaselt peab § otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta olema tehtud põhistatud määrusega. Samas kehtib kohtuistungi avalikkuse põhimõtte piirang KrM § S 11 lg- 3 tulenevalt kohtuistungi st avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni. Seega tuleneb viidatud õigusnormist, et avalikkuse põhimõtte piirang kehtis maksimaalselt 14. novembrini 2019, mil maakohus kuulutas kohtuotsuse. 12. AS Ekspress Meedia ei olnud kriminaalasjas 1-19-8262 kohtumenetluse pool. Kaebuse esitaja nr eesmärk on tutvuda kriminaalasja kohtutoimikuga, mitte võtta osa kinniseks kuulutatud kohtuistungist. Menetlusvälise isiku õigust tutvuda toimikuga ei ole Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega piiratud. Sellekohase otsustuse tegi maakohus ringkonnakohtu hinnangul 19. detsembril 2019 vastuses ajakirjaniku teabenõudele. Seega ei teeni Harju Maakohtu

1-19-8262

3(10) 21. oktoobri 2019. a määrusele esitatud määruskaebus kaebaja taotletavat eesmärki. Järelikult pole menetlusvälisel isikul kaebeõigust KrMS 384 1 § lg tähenduses ja kaebus jääb läbi vaatamata. 13. Pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist ei saa kohtu varasemaid menetlusotsustusi määruskaebusmenetluses vaidlustada. Määruskaebuse menetlemine on õiguslikult lubamatu, kuna läheb vastuollu arusaamaga, et pärast seadusjõustunud kohtuotsust saabub kriminaalasjas õigusrahu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 14. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse AS-i Ekspress Meedia esindaja O. Nääs, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised. 15. Menetlusvälise isiku eesmärk on tutvuda seadusega lubatud ulatuses kriminaalasja materjalidega. Seni on Harju Maakohus tuginenud nendele materjalidele ligipääsu võimaldamata jättes asjaolule, et kohtuistung kuulutati kinniseks. Seetõttu on kohtuistungi kinniseks kuulutamise määrusel otsene mõju määruskaebuse esitaja õigustele.

16. Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a vastuses teabenõudele on tuginetud sellele, et kinnise kohtuistungi menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada (KrMS 12 4). Seega on vale § lg ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuistungi avalikkuse piiramisel oli juhul kõnealusel õiguslik mõju maksimaalselt 14. novembrini 2019. See määrus takistab ka praegu ajakirjanike juurdepääsu kriminaalasja materjalidele. Ringkonnakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus ei piira AS-i Ekspress Meedia õigust toimikuga tutvuda, on vastuolus Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a vastuses toodud põhjendusega, mis rajanes täiel määral asjaolul, et istung on kuulutatud kinniseks. Olukorras, kus tuvastatakse, et kohtuistung kuulutati kinniseks õigusvastaselt, ei ole Harju Maakohtul enam võimalik piirata juurdepääsu kriminaalasja materjalidele sel põhjusel, et kohtuistung kuulutati kinniseks. 17. Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist ei saa enam selles menetluses tehtud menetlusotsustusi määruskaebe korras vaidlustada. Riigikohtu praktika kohaselt saab näiteks vahistuse põhjendatust hinnata ka pärast uue määrusega vahistamistähtaja pikendamist. Kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta asjaolu, millises menetlusstaadiumis on kriminaalasi. 18. KrMS 384 1 § lg järgi on kirjaniku kaebeõiguse olemasolu aja ilmne, kuna kohtuistungi kinniseks kuulutamise määrusel on otsene mõju kaebaja õigusele kajastada päevakohaseid sündmusi. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 1 kohaldamisalas on ka ajakirjanike õigus informatsioonile. See tähendab, et riigil on positiivne kohustus tagada juurdepääs teabele Ajakirjanike . õigus informatsioonile on samuti 45 kaitsealas. põhiseaduse § 19. Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise ja õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kohtuistungi avalikkuse põhimõtte piirangu vaidlustamise kohta pole kohtupraktikat. Kui praktika liigub selles suunas, et käesolevas asjas ei ole määruskaebuse esitajal KrMS 384 1 § lg kohaselt kaebeõigust, tekib olukord, kus kriminaalasja materjalidega tutvumise vaidlus tuleb lahendada halduskohtumenetluses. Sellisel juhul peab halduskohus

1-19-8262

4(10) hindama maakohtu otsustuste õiguspärasust oleks vastuolus üldise põhimõttega, et kohtud . See üksteise otsustuste õiguspärasust ümber ei hinda. Prokuratuuri vastus 20. Prokuratuur leiab, et Harju Maakohtu põhjendused toimiku materjalide avalikustamata jätmise kohta ei pruugi olla põhjendatud. Prokuratuuri ei ole kriminaaltoimiku juurdepääsu küsimuse lahendamisele kaasatud ja seisukohta määruskaebuse kohta ta ei esita. Samas märgitakse vastuses, et määruskaebuses tõstatatud küsimused väärivad Riigikohtus kaalumist. Kaitsja vastus 21. H.B kaitsja palub jätta ingkonnakohtu määrus r e muutmata ja -i Ekspress Meedia AS määruskaebuse rahuldamata. 22. Kaitsja nõustub ringkonnakohtu käsitlusega ja leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on piisavalt põhistatud. Ka KrMS 385 p 1 § 6 välistab määruskaebuse esitamise Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määruse peale. Lisaks ei saa määruskaebust esitada pärast kohtuasjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 23. Kaitsja ei nõustu määruskaebuse esitajaga selleski, nagu rikuks toimikuga tutvumise võimaluse puudumine -i Ekspress Meedia AS õigusi. Praegusel juhul kaaluvad teiste isikute õigused menetlusvälise isiku väljendus ja sõnavabaduse üles. Kohtutoimik - us on konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamisega kaasneks isikute põhiõiguste intensiivne riive ja kaitseõiguse rikkumine, samuti õigusemõistmise mõjutamine. Kohtuistungi avalikkuse piiramine oli selles asjas põhjendatud, kaitsmaks tunnistajate terviseandmeid. Samuti oli kohtuistungi avalikkuse piiramine vajalik põhjusel, et see kriminaalmenetlus on otseses puutumuses Austrias poolelioleva kriminaalmenetlusega. Määruskaebust täiendav seisukoht

24. Riigikohtule esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab -i Ekspress Meedia esindaja, et AS ta taotles nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks saatmist seetõttu, et maakohtu määruses oli tegemist KrM § S 339 1 lg p-s 7 nimetatud rikkumisega, mis KrMS 341 § lg 2 kohaselt toob automaatselt kaasa kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Samas kinnitab määruskaebuse esitaja, et tema jaoks ei ole oluline asja uus arutamine maakohtus, vaid eelkõige hinnangu andmine maakohtu otsustusele kuulutada kohtumenetlus kinniseks. Määruskaebuse esitaja huve rahuldaks ka lõpplahend, millega kõrgema astme kohus annaks hinnangu kohtumenetluse kinniseks kuulutamise seaduslikkusele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 25. KrMS 390 2 § lg kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires. Seega tuleb Riigikohtul siinses menetluses leida vastus küsimusele, kas allinna Ringkonnakohus toimis õigesti, kui jättis T AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse Harju Maakohtu määruse peale 21. oktoobri 2019. a kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kolleegium ei otsusta praegu, kas Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus on õigusvastane, ega hinda, kas juurdepääsu käesoleva kriminaalasja kohtutoimikule on piiratud põhjendatult. 26. Ehkki ringkonnakohtu osa argumentidega ei saa nõustuda, kohtu järeldus peab AS-i Ekspress Meedia määruskaebeõiguse puudumise kohta paika. Seega on seaduslik ka vaidlustatud kohtumääruse resolutsioon.

1-19-8262

5(10) 27. Kolleegium käsitleb esmalt seda, kas Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus on määruskaebe korras vaidlustatav (I). Määruse II osas on selgitatud, miks ei ole AS-il Ekspress Meedia KrMS 384 1 § lg järgi õigust seda maakohtu määrust vaidlustada. Seejärel osutab

Riigikohus sellele, millises korras saab isik pärast kriminaalmenetluse lõppu taotleda juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV) ja lahendab määruskaebemenetluse kulu hüvitamise taotlused (V). I 28. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus ei saa olla määruskaebemenetluse objekt kuna on tehtud kriminaalasjas, milles kohtuotsus on , jõustunud. 29. On tõsi, et kõnealust määrust pole enam võimalik tühistada, sest määruse kehtivus (õiguslik toime) on lõppenud. Seda seetõttu, et kohtuistung, mille korraldamist määrus reguleeris, on toimunud. Määruse kehtivuse lõpp ei välista aga selle vaidlustamist määruskaebemenetluses, sest isikul võib olla õigustatud huvi ka kehtivuse kaotanud kohtumääruse seaduslikkuse kontrollimise vastu. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kehtivuse kaotanud kohtulahend ei vasta seadusele, pole edasikaebust lahendaval kohtul võimalik seda kohtulahendit tühistada. Asjaolu, et kohtulahendi tühistamine pole lahendi kehtivuse lõppemise tõttu enam võimalik, ei võta edasikaebust läbi vaatavalt k pädevust teha kindlaks kohtulahendi õigusvastasus. Seega ohtult asudes seisukohale, et vaidlustatud kohtulahend, mis on kehtivuse kaotanud, ei vasta seadusele, tuleb kaebust lahendaval kohtul piirduda kohtulahendi õigusvastasuse tuvastamisega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruar 2017. i a määrus asjas 3-1-1-112-16, p 47 ja 15. juuni nr 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 39) 30. Nii on Riigikohus kontrollinud näiteks vara arestimise määruse õiguspärasust ka pärast seda, kui samas kriminaalasjas on jõustunud kohtuotsus või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

, millega on vara arest lõpetatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2019.

a määrus nr 1-19-4291/19, p 11 ja viidatud määrus asjas älitustoimingu

3-1-1-52-15, p 39 J nr ). ks loa andmise määruste puhul on aga tavapärane, et neid vaidlustatakse alles pärast kehtivuse lõppu, s.o siis, kui jälitustoimingute tegemiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud. Ometigi on kohus õigustatud ja kohustatud (kehtivuse kaotanud) jälitustoimingu loa andmise määruse peale esitatud nõuetekohase määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama ja vajadusel sedastama, et määrus ei vastanud tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t oli õigusvastane (vt viidatud määrus asjas

nr 3-1-1-112-16, p 4 . 7) Ka vahistamismäärusi on praktikas õigusvastaseks tunnistatud pärast nende kehtivuse lõppu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi märts määrus 15. i 2019. a

nr 1-18-8222/47, p 21). 31. Seega Harju Maakohtu 14. novembri 2019. ei välista a otsuse jõustumine ega 21. oktoobri 2019. a määruse kehtivuse lõpp iseenesest viimati nimetatud kohtulahendi vaidlustamist. 32. Määruskaebuse esitamist Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määruse vaidlustatud osa peale ei takista ka KrMS 385 p 16 § . Selle sätte kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus on selgitanud, et osutatud edasikaebepiirang hõlmab vaid keeldu vaidlustada määruskaebemenetluses maakohtu otsustusi, millega kontrollitakse kohtu alla andmise eeldusi (õige süüdistusakti nõuetelevastavus kohtualluvus, ja menetlust välistavate asjaolude puudumine). Kui aga kohtu alla andmise määrus sisaldab selliste küsimuste lahendust, mis pole käsitatavad kohtu alla andmise eelduste tuvastamisena, tuleb igal üksikjuhul kontrollida, kas seda otsustust saab määruskaebemenetluses vaidlustada. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus –

1-17-1205/147, p-d 20 nr 21) Alates 17. detsembrist 2018, mil jõustus

1-19-8262

6(10) KrMS 12 2 praegune redaktsioon ja tunnistati kehtetuks KrMS 385 p 1, on kohtuistungi § lg § avalikkuse piiramise määrus määruskaebe

menetluses vaidlustatav. Seda ka juhul, kui kohtu otsustus kohtuistungi avalikkuse piiramise kohta kajastub kohtu alla andmise määruses. II 33. Asjaolu, et kohtumäärus on põhimõtteliselt määruskaebe korras vaidlustatav, ei tähenda

aga seda, et kaebuse määruse peale saaks esitada igaüks. § kohaselt on maakohtu määruse KrMS 384 1 lg peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Osutatud sättest tuleneb

kolleegiumi arvates ka tingimus mille kohaselt ei saa m , ääruskaebust esitada isik, kelle määruskaebusega taotletav i ei ole at eesmärk võimalik sellise kaebusega saavutada. 34. AS Ekspress Meedia on kriminaalasjas 1-19-8262 nr menetlusväline isik. Määruskaebuse esitaja väitel piirab Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus tema kui ajakirjandusettevõtja õigust informatsioonile - , sõna ja väljendusvabadust. Seda põhjusel, et maakohtu määruses sisalduv otsustus kuulutada kohtuistung kinniseks takistab jätkuvalt määruskaebuse esitaja juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule Seejuures viitab kaebuse esitaja Harju Maakohtu 19. detsembri . 2019. kirja a le (vt käesoleva määruse punkt 5) ja selgitab, et tema eesmärk piirdub sooviga saavutada juurdepääs kriminaalasja materjalidele. 35. Riigikohus leiab ringkonnakohtuga nõustuvalt, et Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. otsustus a kuulutada kohtuistung kinniseks ei võta määruskaebuse esitajalt õigust taotleda pärast kohtumenetluse lõppu tutvumist kriminaalasja materjalidega. Teisalt ei garanteeriks kohtuistungi kinniseks kuulutamise õigusvastaseks tunnistamine määruskaebuse esitaja juurdepääsu kohtutoimikule. Järelikult ei piira Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus määruskaebuse esitaja õigust, mida ta kaitsta soovib aakohtu määrust vaidlustades pole . M AS-il Ekspress Meedia võimalik oma eesmärki saavutada ja järelikult pole tal ka määruskaebeõigust.

Kolleegium põhjendab seda seisukohta järgmiselt. 36. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrusega otsustati lisaks kohtu alla andmisele, H.B kohtusse kutsutavate isikute ringile ja kohtuistungi ajale ning kohale ka see, et asja arutatakse kinnisel istungil. Erinevalt Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. kirjas a märgitust leiab kolleegium, et kriminaalasja arutamine kinnisel kohtuistungil ei tähenda automaatselt seda, et isikul pole ka pärast kriminaalmenetluse lõppu võimalik kriminaalasja kohtutoimikuga tutvuda. Sellist kohtuistungi kinniseks kuulutamise automaatset õiguslikku tagajärge ette ei näe. seadus

KrMS 12 4 kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi § lg sätestab üksnes, et istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi

kaitseks. Viidatud säte ei keela kohtul kriminaal pärast menetluse lõppu uuesti otsustada, kas anda mõnele isikule luba kohtutoimiku või selle osaga tutvuda. 37. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts ) 59 3 teine lause ja halduskohtumenetluse MS § lg seadustiku (HKMS) 89 2 kolmas lause § lg näevad ette, et menetlusväline isik ei või ka pärast seda, kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Kriminaalmenetluse seadustikus sellist normi pole. Olukorras, kus menetlusväline isik soovib pärast kriminaalmenetluse lõppu tutvuda kohtutoimikuga kriminaalasjas, mida arutati kinnisel kohtuistungil, ei saa TsMS 59 3 -s 2 ja HKMS 89 2 - § lg ls § lg ls s 3 sätestatud reeglist juhinduda ka analoogia korras. Nimelt tuleb silmas pidada, et kinnine menetlus on laiem mõiste kui kinnine kohtuistung. TsMS 38 § lg 1 ja HKMS 77 § lg 1 võimaldavad kohtul kuulutada tsiviilvõi halduskohtumenetluse kinniseks kas tervikuna või üksnes mingis osas. Menetluse osalisel

1-19-8262

7(10) kinniseks kuulutamisel võidakse kinniseks kuulutada näiteks kohtuistung id või mõni neist või siis näiteks mingi tõend või asjas tehtav lahend. On selge, et tervikuna kinniseks kuulutatud menetluses ei saa menetlusvälisele isikule toimikut tutvustada, sest menetluse kinniseks kuulutamine hõlmab ka toimiku kinniseks kuulutamist. 38. KrMS 12 lg-s 1 § ette nähtud otsustus kohtuistungi kinniseks kuulutamise kohta ei hõlma kogu menetluse kinniseks kuulutamist. Lisaks ei pruugi isegi kogu kinnisel kohtuistungil käsitletu olla selline, mille avaldamist oleks tarvis piirata ka KrMS 12 4 : § lg keelab istungil käsitletud teabe avaldamise üksnes ulatuses, milles see on vajalik sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Seega ei lahenda kohus kohtuistungi kinniseks kuulutamisel küsimust, kas kellelgi on pärast kriminaalmenetluse lõppu õigus kriminaalasja kohtutoimikuga tutvuda. Põhjused, miks kohus kuulutab kohtuistungi kinniseks, küll võivad, kuid ei pruugi olla asjakohased toimikuga tutvumisele menetlusjärgsete piirangute seadmisel. Nende põhjuste kaal võib ka ajas väheneda või sootuks ära langeda. Seepärast pärast kriminaalmenetluse lõppu tuleb kohtutoimikuga tutvumiseks esitatud taotlus lahendada olenemata asjaolust, kas kohtuistung oli – kinnine või mitte – iseseisvalt, kontrollides, kas taotluse lahendamise ajal on alus keelduda isikule kohtutoimikut tervikuna või osaliselt tutvustamast. Vajaduse korral tuleb kohtul seejuures kaaluda, kas tutvumistaotluse esitaja õigustatud huvi toimikuga tutvu kaalub üles need õigused da ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu. Pärast kriminaalmenetluse

lõppu ei saa kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest keel üksnes põhjusel, et duda aga kriminaalasjas peetud kohtuistung oli kinnine. III 39. Erinevalt TsMS 59 lg-test 2 5 ja 6 ning HKMS - 89 ei § – § st näe kriminaalmenetluse seadustik ette menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise korda. 40. Käsitledes isiku õigust tutvuda lõpetatud kriminaalmenetluses tema enda kohta kogutud andmetega, asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukoha , et kriminaalmenetluse seadustikus le on kriminaaltoimiku tutvustamine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist reguleeritud vaid KrMS 206 lg-s 3 s § ätestatud juhul. Sellest ei saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel. ndmesubjektile juurdepääsu A võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele ei ole olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming. Seetõttu ei ole kriminaaltoimiku tutvustamisest keeldumist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Andmesubjekt võib juhul, kui isikuandmete vastutav või

volitatud töötleja keeldub võimaldamast talle juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, esitada kaebuse halduskohtule. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2004. a määrus asjas 3-1-1-116- p-d 20 21) nr 04, – 41. Ka Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a määrus asjas 3-3-1-58-16, p 8 ja nr 10. juuni 2016. a määrus asjas – Pärast kriminaalmenetluse lõppu on

3-3-1-84-15 p-d 18 nr , 24). halduskohus pädev lahendama vaidlusi toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle (materiaalne haldusülesanne) sõltuvalt taotletavatest andmetest kas isikuandmete kaitse seaduse või avaliku teabe seaduse alusel (erandjuhtudel ka arhiiviseaduse alusel) (vt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9).

1-19-8262

8(10) 42. Harju Maakohtu keeldumine ajakirjandusväljaandjale (Eesti Rahvusringhääling) juurdepääsu võimaldamisest käesoleva kriminaalasja kohtutoimikule on vaidluse all ka haldusasjas nr 3-19-2317 Seal asus Tallinna Ringkonnakohus . määruskaebusmenetluses seisukohale, et eelviidatud kohtuasjades 3-1-1-116-04 3-3-1-84-15 ja 3-3-1-58-16 osutatud korda tuleb nr , järgida, olenemata sellest, kas taotluse toimikuga tutvumiseks esitab andmesubjekt ise või menetlusväline isik, kelle isikuandmeid toimik ei sisalda, ning kas kriminaalasja menetlus oli avalik või kinnine. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei saa küll hinnata, kas maakohtu otsustus menetlus (kohtuistung) kinniseks kuulutada oli õiguspärane, kuid halduskohus on pädev lahendama vaidlusi toimikuga tutvumise õiguse saamise üle pärast kriminaalmenetluse lõppu ja

toimiku arhiivimist (Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. veebruar 2020.

. i a määrus nr 3-19-2317 p-d 12 13) /7, – 43. Seega, kuna kriminaalmenetluse seadustikus pole erikorda kriminaalja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb. Eeskätt võib õiguslik alus kriminaal või kohtutoimikuga tutvumiseks - tuleneda isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest või arhiiviseadusest. Kõigi nende seaduste alusel esitatud tutvumisloa taotlusi menetletakse haldusmenetluse korras (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 3; avaliku teabe seaduse (AvTS) 1 lg 3 ja arhiiviseaduse (ArhS) 1 lg 2 § § § ). 44. Maakohtus arhiivitud kohtutoimikutes (KrMS 160 § 1 2 sisalduvate andmete puhul vastutav lg ) on töötleja isikuandmete kaitse seaduse mõttes ja teabevaldaja AvTS 5 lg 1 p 1 § tähenduses maakohus. Menetledes osutatud seaduste alusel esitatud toimikuga tutvumise taotlust, tegutseb maakohus kui kohtuasutus (kohtute seaduse ( ) 7 lg 1 haldusorganina (haldusmenetluse KS § ) seaduse (HMS) 8 lg 1), § täites materiaalselt haldusülesannet, mitte õigusemõistmise funktsiooni (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9). Seega tuleb maakohtul kohtutoimikuga tutvumis taotluse laekumisel toimetada haldusmenetlus, e kontrollides, kas taotluse esitajal on õigus toimikuga tervikuna või osaliselt tutvuda. 45. HMS 8 lg 2 § sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud, et otsustamine selle üle, millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on enamasti haldusorgani sisepädevuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. veebruar 2011. otsus asjas i a nr 3-3-1-88-10, p 17). Kui tegemist ei ole üksikisikust koosneva haldusorganiga, võib haldusorgani nimel tegutsemiseks volitada iga isikut, kes kuulub haldusorgani organisatsioonilisse struktuuri (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. otsus a nr 3-16-586/29, p 15). 46. Maakohtu sisepädevuse jaotamise pädevus on tulenevalt KS 12 lg- 2 kohtu esimehel, v § st älja arvatud kohtudirektori pädevusse kuuluvates küsimustes (K § S 125 1). Kolleegium leiab, et lg kuna kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmine on väga tihedalt seotud kohtu õigusemõistmise alase tegevusega, kuulub see kohtu esimehe, mitte direktori vastutusvaldkonda. Järelikult tuleb maakohtule esitatud taotlus kohtutoimikuga tutvumiseks lahendada üldjuhul kohtu esimehel või tema poolt selleks volitatud isikul, kelleks võib olla ka kõnealust kriminaalasja lahendanud kohtunik. Siiski võib toimiku tutvustamiseks olla nõutav kohtu esimehe enda otsustus. Nii lubab AvTS 38 4 § lg vaid asutuse juhil otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele. AvTS 35 1 p 1 § lg kohaselt tuleb üldjuhul tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka kriminaal või väärteomenetluses kogutud - teave. Seega teabenõude (AvTS 6 § ), milles taotletakse juurdepääsu lõppenud kriminaalmenetluse kohtutoimikule, peab lahendama kohtu esimees. Kaaludes, kas lubada toimikuga tutvuda isikul,

1-19-8262

9(10) kes soovib töödelda selles isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, kajastuvaid tuleb kohtu esimehel juhinduda mh IKS -s 4

§ sätestatud põhimõtetest. 47. Vaatamata eeltoodule jagab Riigikohtu kriminaalkolleegium halduskolleegiumi korduvalt väljendatud seisukohta, et seadusandja võiks senisest ulatuslikumalt ja täpsemalt kindlaks määrata kriminaalmenetluse käigus töödeldavate isikuandmete kaitse ning andmesubjektide õiguste teostamise. Õigusselguse huvides võiks kriminaalja kohtutoimikuga tutvumise kord, sh toimikuga tutvumine pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, olla ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seda sarnaselt halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, kus on toimikuga tutvumiseks kehtestatud kord, mis on käsitatav avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse suhtes eriregulatsioonina. (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a määrus asjas 3-3-1-58-16, p 10 ja 10. juuni nr 2016. otsus asjas 3-3-1-84-15 p-d 20 ja 26) a nr , IV 48. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium ringkonnakohtuga nõustuvalt

, et Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019. a määrus, millega kuulutati kohtuistung kinniseks, ei takista AS-i Ekspress Meedia juurdepääsu käesoleva kriminaalasja kohtutoimikule. Olenemata sellest määrusest oli ja on AS-il Ekspress Meedia võimalik taotleda toimikuga tutvumist maakohtult haldusmenetluses eeskätt avaliku teabe seaduse alusel ja tutvumisloa andmisest keeldumise korral vaidlustada see halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. Järelikult ei piira Harju Maakohtu

21. oktoobri 2019. a määrus AS-i Ekspress Meedia seda väidetavat õigust, mille kaitseks ta maakohtu määruse vaidlustas. Seetõttu pole AS-il Ekspress Meedia KrMS 384 1 kohaselt § lg õigust maakohtu kõneks oleva määruse peale määruskaebust esitada ja ringkonnakohus jättis

määruskaebuse õigesti § KrMS 390 1 ja 326 2 p 3 lg § lg alusel läbi vaatamata. 49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrM § S 390 lg- 1 ja 361 1 p- 1 st § lg st , jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 17. jaanuar 2020. i a määruse muutmata ja AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse rahuldamata. V 50. Nii AS-i Ekspress Meedia esindaja kui ka kaitsja esitasid Riigikohtule taotluse oma H.B esindataval või kaitsealusel Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu – valitud esindajale või kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu – hüvitamiseks.

51. KrMS 187 2 esime § lg ne lause sätestab, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kuna Riigikohus jätab AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse rahuldamata, tuleb viimasel kanda ka määruskaebemenetluse kulu. 52. Esmalt tähendab see seda, et AS-i Ekspress Meedia kulu – lepingulisele esindajale õigusteenuse eest makstud tasu – jääb menetlusvälise isiku enda kanda. 53. H.B kaitsja palub hüvitada oma kaitsealusele 1929 eurot 60 senti. Sellises summas on LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS esitanud seoses AS-i Ekspress Meedia määruskaebuse menetlemisega

H.B-le õigusteenuse arve. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal kohtuasja materjalidega tutvumiseks ja AS-i Ekspress Meedia määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 10 tundi ja 3 minutit. Õigusteenuse tunnihind oli 160 eurot, millele lisandus käibemaks.

1-19-8262

10(10) 54. KrMS 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale § makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 74).

H.B kaitsja taotluses märgitud õigusteenuse tasu suurus ei vasta kolleegiumi hinnangul käesoleva määruskaebemenetluse mahule ja keerukusele ega kaitsja vastuse põhjendatuse tasemele. ääruskaebuse lahendamise M seisukohalt oluliste materjalide maht ja nendega tutvumiseks tarvilik ajakulu on tagasihoidlik. Lisaks on suur osa kaitsja vastuse st pühendatud selle põhjendamisele tuleb käesoleva , miks kriminaalasja avalikkuse piiramist pidada põhjendatuks. Riigikohtus toimuva määruskaebemenetluse esemeks on aga vaid -i küsimus AS Ekspress Meedia määruskaebeõigusest. Määruskaebuse vastuse need väited, mis puudutavad -i Ekspress Meedia AS määruskaebeõigust, rajanevad põhiliselt ringkonnakohtu määruses nimetatud argumentide ülekordamisel. Kaitsja on lisanud viite KrMS 385 p- 16, kuid nagu kolleegium eespoo küll § le l selgitas, pole see olemasoleva kohtupraktika valguses asjakohane. Neil põhjustel loeb kolleegium H.B poolt Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks – süüdimõistetul tekkinud määruskaebemenetluse kuluks – ja seega ka

500 eurot. See summa tuleb KrMS 187 lg 2 esimese lause alusel -ilt Ekspress Meedia § AS H.B kasuks välja mõista.

Saale Laos Hannes Kiris Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)