2-17-15334/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15334 Tsiviilasi KVK OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KVK OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

10 875,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KVK OÜ (registrikood 12675237), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2019. a otsus ja saata asi samale maakohtule edasiseks lahendamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Poolte menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel maakohtus.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

2(4) annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

1. 14.10.2017 Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 8239,08 eurot, seisuga 28.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 659,13 eurot ja edasi viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Atlas Ehituse OÜ (Atlas) töövõtjana ja kostja tellijana 07.09.2014 Atlase hinnapakkumise alusel suulise töövõtulepingu kostjale kuuluval kinnistul ehitustööde tegemiseks hinnaga 7514 eurot. Töödega alustati 08.09.2014 ja lepingut muudeti viisil, et lepiti kokku lisatööd ja ehitusmaterjalid, mille tulemusena suurenes lepingu hind 6720,40 euro võrra. Tööde valmimise ajaks lepiti kokku september 2014, kuid faktiliselt olid tööd valmis enne objekti ülevaatust 29.09.2014. Kostja võttis tööd vastu. Tööde maksumus on kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt 13 963,90 eurot.

Atlas sai 10.09.2014 töövõtulepingu alusel 6000 eurot. Atlas nõudis 30.09.2014 kostjalt 22.09.2014 tööde üleandmise akti ja kalkulatsiooni allkirjastamist. Atlas ei esitanud 22.09.2013 akti ja kalkulatsiooni alusel arvet kostjale. 14.10.2014 teatas Atlas kostjale, et loovutas nõude hagejale. Hageja saatis 14.10.2014 arved kostjale.

Hagi aegumistähtaeg algas 01.01.2015 kell 00:00 ja lõppes 31.12.2017 kell 24:00. Hagi on menetlusse võetud 29.11.2017, seega ei saa hageja nõue olla aegunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja leiab, et hageja ei ole Atlasega lepingut VÕS § 9 lg 1 mõttes sõlminud. Hinnapakkumise kinnituse järgi sai hageja YY-lt 6000 eurot ja hiljem veel 1000 eurot. Seega ei ole ka hageja nõude suurus õige.

YY või kostja ei ole hagejaga leppinud kokku täiendavate tööde tegemises ja neid ei ole ka teostatud. Samuti pole YY andnud nõusolekut hinna muutmiseks ega allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele.

Hageja nõuded on aegunud. Atlas loovutas oma nõude hagejale 09.10.2014. Hageja esitas hagi kohtusse 14.10.2017. Kuivõrd hagi ei vastanud seaduse nõuetele, siis 14.10.2017 menetlusdokumendi esitamine ei ole võrreldav ega sarnane hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 1 mõttes. Hageja kõrvaldas puudused hagis alles 28.11.2017. Hageja nõue oli aga selleks ajaks juba aegunud, kuna hagi esitati kolm aastat peale nõude tekkimist. Kostja taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Maakohus tegi kostja taotlusel vaheotsuse lõppotsusena ja jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Poolte menetluskulud jäid hageja kanda ja maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 1260 eurot riigituludesse.

Maakohus kohaldas VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1,TsÜS § 68 lg 1, analüüsis otsuses asjas esitatud dokumentaalseid, ja leidis, et hagi on esitatud õige kostja vastu.

3(4) Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu ei muutunud sissenõutavaks arvete esitamisega 14.10.2014, vaid tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest, s.o 29.09.2014 (VÕS § 637 lg 3).

TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 kohaselt algas aegumistähtaeg 30.09.2014. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt eksperthinnangu valmimisest 05.10.2014, mil kostja vastavalt tööde ülevaatuse protokollile lubas Atlas Ehitus OÜ-le tööde eest tasuda. Seega nõude aegumistähtaeg kestusega kolm aastat hakkas kulgema hiljemalt 05.10.2014.

Maakohus viitas TsÜS § 135 lg-le 2, § 136 lg-tele 1 ja 2, § 146 lg-le 1, § 147 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et hageja nõue aegus hiljemalt 30.09.2017 või alternatiivselt 05.10.2017. TsMS § 362 lg

1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohtusse on hagi saabunud 14.10.2017.

Maakohus järeldas, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet aegumistähtaja jooksul (TsÜS § 142 lg 1). Hageja nõue jäi rahuldamata ja maakohus tegi TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsuse.

Poolte menetluskulud jäid hageja kanda ja hagejal tuli riigile hüvitada kostja menetluskulud 1260 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja viitab apellatsioonkaebuses VÕS § 637 lg 3, 4, 5, § 638, Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 2-16-5851, p 16; nr 3-2-1-93-15, p 10; nr 3-2-1-44-15, p 13) ja kordab maakohtus esitatud väiteid tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta leides, et see toimus peale mõistliku tähtaja möödumist arvete esitamisest 14.10.2014. a. Hagi on esitatud 14.10.2017. a, seega kolme aasta jooksul arvates arvete esitamisest ja seega ei ole hagi aegunud.

Apellandi arvates on maakohus hageja nõude sissenõutavuse aja määratlemisel rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejaga, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.01.2015. a.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3).

7. Töövõtuleping on tasuline leping ja praegusel juhul on hageja esitanud tasunõude (VÕS §

108 lg 1 alusel).

4(4)

8. Käesoleva hagi aegumise kohaldamise seisukohast ei oma aga tähendust, kas hageja nõue muutus sissenõutavaks tööde üleandmisega või tööde vastuvõtmisega. Nimetatust ei sõltu, kas hagi on aegunud või mitte.

9. Pooled ega maakohus ei ole eristanud nõude sissenõutavaks muutumise ja aegumistähtaja algust, mis võivad olla teatud juhtudel erinevad. Sõltumata sellest, kas hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.10.2014 (maakohtu tuvastatu), 14.10.2014 (kostja apellatsioonkaebuses väidetu) või polegi sissenõutavaks muutunud (kostja positsioon), ei saa nõue olla praeguses asjas aegunud.

9.1. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 147 lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 147 lg 3 on erinorm aegumistähtaegade arvutamiseks tasuliste lepingute puhul, mis ei mõjuta tasu sissenõutavaks muutumist ja mida kohaldatakse üksnes tasunõuetele. Norm lihtsustab võlausaldaja positsiooni võrreldes sama sätte lõikega 1, nähes ette aegumistähtaja arvutamise täisaastate kaupa. Kuna tasunõude aegumine algab selle aasta lõppemisega, millal nõue sissenõutavaks muutus, ei saa nõue praeguses asjas olla aegunud juba tulenevalt asjaolust, et tööd tehti hagiavalduse kohaselt 2014. aastal ja hagi esitati kohtusse 14.10.2017. a. Nõude aegumisest saanuks rääkida siis, kui nõue oleks esitatud pärast 31.12.2017 kella 24:00.

9.2. Samamoodi ei saa olla aegunud viivisenõue, sest see aegub koos põhinõudega (TsÜS § 144).

10. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Kuna ülejäänud hageja apellatsioonkaebuse väited ei oma selle lahendamisel tähendust, siis ringkonnakohus neid menetlusökonoomia kaalutlustest tulenevalt ei analüüsi.

11. Seoses eeltooduga tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Praegusel juhul rahuldas maakohus taotluse vaheotsuse tegemiseks. Maakohus oleks asja õigel lahendamisel pidanud tegema vaheotsuse ja jätma aegumise kohaldamata. Menetluskulude osas pidanuks maakohus jätma menetluskulud kindlaks määramata ja nägema nende jaotuse ette lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5). Kuna tegemist ei ole lõppotsusega, ei määra ka ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude jaotust ega määra kindlaks poolte põhjendatud menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin