3-20-628/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-628

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja

nr 1-1/20/13 osaliseks tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti

Vabariigi haldusterritooriumil“ kuulutati välja eriolukord seoses COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja

laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega

rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda

võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid (punkt 1.1)). 2.

Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldusega nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“

kehtestati kinnipidamisasutustes külastuskeeld (punkt 5.2). Vangistusseaduse (VangS) § 41

alusel rakendati alates 16. märtsist Tallinna Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, lukustati

avatud osakonnad ning peatati päevakava järgsed tegevused. Seejuures lõpetati kõik saatmised,

mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse

osutamiseks. Lisaks nähti ette ka leevendusmeetmed (nt elektri kasutamise ööpäevaringne

võimalus teleri vaatamiseks). Tallinna Vangla korrapidaja informeeris 16.03.2020 hommikul

3-20-628

2(8)

läbi vangla teavitussüsteemi kinni peetavaid isikuid väljakuulutatud eriolukorrast tulenevatest

täiendavatest vanglasisestest meetmetest. Tallinna Vangla tugines oma tegevusel

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikele 2, mille kohaselt on võimalik haldusakt anda

edasilükkamatu korralduse tegemiseks ka muus kui kirjalikus vormis.

3. Tallinna Vangla

direktori 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/11 „Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakava järgsete tegevuste

peatamise käskkiri“ otsustati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis:

1. Piirata kinnipeetava vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:

1.1. lukustada kõik Tallinna Vangla kinnise vangla eluosakonnad;

1.2. lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule ja osakonna

sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või

vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks;

1.3. peatada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud

Tallinna Vangla kodukorra (viimati muudetud direktori 20.12.2019. a käskkirjaga

nr 1-1/19/79, edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused;

1.4. peatada kõik Tallinna Vangla avavangla poolt VangS § 22 alusel antud load liikuda

väljaspool vangla territooriumi, mida üksuse juht ei ole enne käesoleva käskkirja

allkirjastamist veel peatanud;

1.5. helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale

töökorraldusele.

2. Ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh

osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud

võimalik nakkusoht.

3. Peatada Tallinna Vangla kaupluse tegevus. Vangla tagab kinnipeetava taotluse alusel

hädavajalikud hügieeni- ning kirjatarbed, kõneaja laadimine telefonikaardile on võimalik

taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. 4. Punktides 1-3 sätestatud

julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16.03.2020. 5. Käskkirja kehtivuse

ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt.

Vangidele tagatakse lisatoitlustamine iga päev.

4. XX esitas 18.03.2020 kuupäeva kandva vaide Tallinna Vanglale 19.03.2020, mis

registreeriti 20.03.2020 numbriga 5-15/20/59-1. Vaie on Tallinna Vangla 26.03.2020

kirjaga nr 5-15/20/59-2 edastatud Justiitsministeeriumile lahendamiseks, kus vaie on

menetlemisel.

5. XX esitas 19.03.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses

eriolukorraga kehtestatud piirangutega (haldusasi nr 3-20-523).

6. Tallinna Halduskohtu 25.03.2020 määrusega nr 3-20-523 jäeti XX esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Kohtu hinnangul puudus taotluse esitajal

esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu, kui vaie või

hilisem kohtukaebus peaks rahuldatama. Kohus möönis, et vabas õhus jalutamise

piiranguid ei ole võimalik olematuks teha, kuid neid on võimalik hiljem kompenseerida.

Kohus lisas, et kui siiski esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, siis ei oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine ikkagi põhjendatud, sest see tuleks jätta rahuldamata asjas esineva

ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Arvestades Eesti Vabariigi territooriumil kehtivaid

piiranguid ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 haiguse viiruse levikul, on ka

3-20-628

3(8)

piirangute kehtestamine kinnipidamisasutustes viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja

avalikes huvides vajalik meede.

7. Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/13 „Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise, osakondade lukustamise ning päevakava järgsete

tegevuste peatamise käskkiri“ jätkati Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirjaga

kehtestatud abinõude ja meetmete rakendamist.

8. XX esitas 03.04.2020 vaide Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 11/20/13

kehtetuks tunnistamiseks osas, millega on keelatud jalutuskäikudele saatmine. Vaie on

Tallinna Vangla 08.04.2020 kirjaga nr 5-15/20/68-2 edastatud Justiitsministeeriumile

lahendamiseks, kus vaie on menetlemisel.

9. XX esitas 06.04.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse seoses Tallinna Vanglas kehtestatud

piirangutega (käskkiri nr 1-1/20/13). Taotlus registreeriti 07.04.2020. Taotluses palus XX:

1) esialgset õiguskaitset seoses liikumispiirangutega; 2) hinnata Tallinna Vangla poolt

määratud leevendusmeetmete tõhusust ja kas need on proportsionaalsed võrreldes seatud

piirangutega; 3) hinnata seatud piirangute õigsust ja eesmärgipärasust. Lisaks oli esitatud

menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

10. XX 08.04.2020 kuupäeva kandev avaldus kliinilise psühholoogi vastuvõtule registreeriti

Tallinna Vanglas 09.04.2020. Avaldus on menetlemisel.

11. Tallinna Halduskohtu 07.04.2020 kohtunõudega paluti Tallinna Vanglal: 1) teatada, kas

kinni peetav isik XX on esitanud vaide Tallinna Vangla 19.03.2020 käskkirjale nr 11/20/11

ja/või 30.03.2020 käskkirjale nr 1-1/20/13 ning 2) juhul kui on, siis kas XX vaie/vaided on

lahendatud; 3) teatada, kas ja kui siis, millised meetmed on võetud tagamaks kinni

peetavate isikute psühholoogiline nõustamine Tallinna Vanglas eriolukorra ajal; 4) esitada

menetlusabi taotluse lahendamiseks XX (isikukood xxxxxxxxxx) K-Raha väljavõte

perioodi 07.12.2019-07.04.2020 kohta; 5) esitada Tallinna Vangla 30.03.2020 käskkiri nr

1-1/20/13 ning 19.03.2020 käskkiri nr 1-1/20/11 ning 6) esitada seisukoht esialgse

õiguskaitse taotlusele. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 13.04.2020.

12. Tallinna Vangla esitas vastuse kohtunõudele 14.04.2020. Tallinna Vangla palub jätta

XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab vangla järgmiselt.

Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja põhjendustes on toodud teave selle kohta, et

viirus võib levida ka viirusega nakatunud pindade kaudu, kuivõrd viirus võib olla elujõuline ja

nakkusohtlik esemetel kuni 48 tundi. Seetõttu on vajalik piirata kinnipeetavate ja vahistatute

liikumist ühisruumides, sh ka isegi kordamööda jalutusboksides, kuna sealt võib alguse saada

viiruse levik. Viirus võib olla nakkav ka peiteajal, mistõttu ka näiliselt terve inimene võib olla

viirusekandja. Sellest lähtuvalt oli vajalik piirata igasugust inimeste vahelist kontakti

miinimumini, mitte vaid kinnipidamisasutustes, vaid kogu riigis (nt on viidud õppetöö

kaugõppe vormi kõikides põhikoolides, gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes). Viiruse leviku

tõkestamiseks

peavad

vanglateenistujad

kasutama

toimingute

tegemisel

erinevaid

kaitsevahendeid, mille varud on piiratud ning varude täiendamine on üleriiklikult probleemne.

Seega tuleb olemasolevaid kaitsevahendeid kasutada säästlikult üksnes vanglas hädavajalike

toimingute tegemiseks.

Peaminister andis 24.03.2020 välja korralduse nr 46, mille kohaselt seatakse isikutele

liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld kaubanduskeskustes, sest rahvarohketes kohtades on

viiruse leviku risk väga kõrge ja seetõttu on praeguses suure nakatunute arvuga olukorras

proportsionaalne piirata nimetatud kohtades isikute liikumist ja koosviibimist. Lisaks on seatud

3-20-628

4(8)

piirang, et isikud peaksid olema kuni kahekesi ja hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist

vahet.

Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirjaga jätkati 19.03.2020 käskkirjaga juba

kehtestatud piiranguid, kuivõrd nakatunute arv ja surmajuhtumite arv on maailmas

plahvatuslikult tõusnud ja seda sõltumata sellest, et riigid on rakendanud ulatuslikke meetmeid.

Kuna laustestimist ei ole läbi viidud sh vanglaametnike hulgas ning haigus võib kulgeda ka

sümptomite avaldumiseta, siis tähendab see, et paljud nakatunud võivad olla enese teadmata

viiruse levitajad. Tõhusaks meetmeks on nakkusohu vältimiseks osutunud isikute isoleerimine

ja osaline isoleerimine ei ole piisavalt mõjus. Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav tuleks

toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendaks lisakoormust kogu tervishoiusüsteemile.

Samuti on suur hulk vange oma tervisliku seisundi tõttu riskigrupis, kellele viirus võib osutuda

eluohtlikuks. Eriti ohustatud on nt isikud, kellel on kaasuv haigus (nt HIV või C-hepatiit).

Viiruse levik on jätkuvalt kasvutrendis, sest Terviseameti kriisistaabi juhi sõnul ei ole viiruse

tipphetk veel saavutatud. Eestis on haigestunud ka meditsiinitöötajad ja neist 1 on tänaseks

surnud. Seega ka kontrollitud tingimustes ja kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi see

tagada täielikku kaitstust. 04.04.2020 sai viirusest põhjustatud haiguse diagnoosi ka üks Tartu

Vangla ametnik. Viiruse leviku ennetamiseks on juhuvalimi alusel asutud testima ka

haigussümptomiteta vanglateenistujaid kõikides vanglates. Seega ei ole oht möödas.

Kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmist ei ole võimalik tagada üksnes vanglateenistujatele ja

vanglavälistele isikutele piiranguid kehtestades, vaid eesmärgi saavutamiseks on vältimatu ka

kinnipeetavate liikumis- ja suhtlusvabadust jätkuvalt piirata.

Vangla teeb pingutusi, et vähendada võimalikke kokkupuuteid ja leida isikute tervise kaitseks

lahendusi. Nii näiteks on nakkusohu vähendamiseks viidud sisse viiepäevased vahetused, mil

teenistujad vangla territooriumilt ei lahku. Vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva

kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant ja lõpetab piirangud koheselt, kui

vajadus piiranguteks on ära langenud.

Seoses psühholoogilise nõustamisega vanglas märgitakse järgmist. Taotleja viibib kambris koos

teise kinnipeetavaga ning kambris on ka taotlejale kuuluv televiisor. Kamber on varustatud

raadioga. Seega on taotlejal võimalik kursis olla uudistega ja kasutada televiisorit hariduslikul

või meelelahutuslikul eesmärgil. Kambris aja veetmiseks on võimaldatud saada lahendamiseks

sudokusid ja ristsõnu. Ka eriolukorra ajal tagatakse vajadusel psühholoogiline nõustamine.

Taotlejale määratud inspektor-kontaktisik on kinnitanud, et on isikuga vestelnud kahel korral,

19.03.2020 ja 31.03.2020. Inspektor-kontaktisik soovitas 19.03.2020 taotlejale psühholoogiga

suhtlemist ja vastav vastuvõtt ka 23.03.2020 toimus. Inspektor-kontaktisiku väitel on taotlejale

hästi teada psühholoogi ja kaplaniga suhtlemise korraldus ning 09.04.2020 seisuga ei olnud

inspektor-kontaktisikul infot, et taotlejalt oleks laekunud avaldusi nende vastuvõtule

pöördumiseks. Pärast seisukoha andmist on registreeritud taotleja pöördumine saada kliinilise

psühholoogi vastuvõtule, mis on hetkel menetluses. Muid tervisega seotud pöördumisi ei ole

alates piirangute rakendamisest (16.03.2020) vanglas registreeritud. Sõltumata eriolukorrast

jälgitakse VangS §-st 52 tulenevalt kinnipeetavate terviseseisundit, ravitakse neid vanglas

olevate võimaluste piires ning suunatakse vajadusel ka ravile asjakohase eriarstiabi osutaja

juurde. Taotleja kuulub riskigruppi, kelle puhul võib koroonaviirusesse haigestumine olla

reaalselt eluohtlik. Vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks nakatumise riski oluliselt. Vangi

tuleb alati jalutusboksi saata, mistõttu on kontakt ametnikuga vältimatu. Samuti võib tekkida

vajadus reageerida korrarikkumistele, vajadusel kasutades vahetut sundi, millistel juhtudel võib

kontakt ametniku ja kinni peetava isiku vahel olla vältimatu. Lisaks tuleb kõik pinnad ja alad,

kus vang on viibinud, desinfitseerida enne jalutuskäiku. Vanglates viibiva personali hulk on

eriolukorra tõttu viidud hädavajaliku miinimumini. Jalutustele lubamine tähendaks, et vanglas

tööl olevad ametnikud jõuaksid ajaliselt tegeleda vaid jalutustele viimisega. Selline

3-20-628

5(8)

töökorraldus ei ole otstarbekas. Vangla saab kaaluda võimalust jalutuskäigud taastada, kui

viiruse levik on Eestis hakanud näitama langustrendi.

Esialgse õiguskaitse mittekohaldamine ei too kaasa isikule tarbetult koormavaid tagajärgi ja ka

hilisem heastamine on võimalik. Konkreetse taotleja puhul on rakendatud abinõud eriliselt

seotud tema enda tervise kaitsega, kuna ta kuulub riskigruppi. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb

jätta rahuldamata asjas esineva ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Arvestades Eestis kehtestatud

eriolukorda, juba Eesti Vabariigi territooriumil kehtivaid piiranguid ja teadlaste poolt esitatud

prognoose COVID-19 haiguse levikul, on ka piirangute kehtestamine kinnipidamisasutuses

viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Vangla tagab kinni

peetavatele isikutele kõik eluks hädavajaliku ja lisatoitlustamise, mis vähendab käskkirjaga

kehtestatud piirangute mõju. Avalikes huvides on massilise nakatumise ohu piiramine,

vältimaks nii elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma.

KOHTU SEISUKOHT

13. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Tegemist on imperatiivse sättega, mistõttu puudub kohtul kaalutlusõigus.

14. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav

või

vahistatu

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

15. Käesoleval juhul tõlgendas kohus 07.04.2020 kohtunõudes XX 06.04.2020 avaldust

kaebusena Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale. Kohus selgitab,

et arvestades, et 06.04.2020 taotluses ei ole taotleja soovinud mitte üksnes esialgse õiguskaitse

korras vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamist liikumispiirangute osas, vaid palunud kohtul

hinnata ka kohaldatud piirangute ja leevendusmeetmete õiguspärasust, on taotluse esitaja

eesmärgiks Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 vaidlustamine osas,

millega piirati kinni peetavate isikute liikumisvabadust. Seega on kohtu hinnangul esitatud

tühistamiskaebus Tallinna Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale

liikumispiirangute kehtestamise osas. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus XX 07.04.2020

avalduses esitatud taotlusi järgmiselt: 1) peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla

direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 kehtivus liikumispiirangute osas; 2) tühistada

vaidlustatud käskkiri liikumispiirangute osas.

16. Tallinna Vangla 13.04.2020 vastuse kohaselt on XX esitanud 03.04.2020 vaide Tallinna

Vangla direktori 30.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/13 peale ning vaie on 08.04.2020 kirjaga

edastatud lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kus vaidemenetlus on pooleli. Seega pole

käesolevaks ajaks kaebaja vaiet tagastatud, osaliselt rahuldatud ega rahuldamata jäetud. Samuti

ei ole kaebaja vaiet tähtaegselt lahendamata jäetud, kuivõrd vaide lahendamiseks sätestatud

tähtaeg pole veel möödunud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 83). Eeltoodust lähtuvalt on

kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus on esitatud ennatlikult. Seetõttu

kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult.

17. Arvestades, et kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, jääb ka esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus, et ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamiseks ei esineks menetluslikku takistust (kaebus oleks lubatav) või kui tõlgendada

3-20-628

6(8)

taotlust vaidemenetluse kestel esitatud esialgse õiguskaitse taotlusena (HKMS § 249 lg 2), siis

jääks esialgse õiguskaitse taotlus ikkagi rahuldamata. Seda järgmistel põhjustel.

18. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks; esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult väike; kaebus ei tohi olla ilmselgelt

perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi

arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-19-17, p 15).

19. Kaebaja soovib esialgset õiguskaitset, kuivõrd kardab isolatsioonis viibimise ajal oma

vaimse tervise halvenemist.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too

kaebajale kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi. Vangla on selgitanud, et kaebaja viibib kambris

koos kaaskinnipeetavaga, kaebajal on kasutada nii televiisor kui ka raadio ning

leevendusmeetmena on vanglas elektri kasutamine võimalik ööpäevaringselt (vaidlustatud

käskkirja punkt 2). Lisaks on kambris aja veetmiseks võimaldatud saada lahendamiseks

sudokusid ja ristsõnu. Vangla on kinnitanud, et ka eriolukorra ajal tagatakse kinni peetavatele

isikutele psühholoogiline nõustamine ning jälgitakse nende terviseseisundit (VangS § 52 lg 2).

Ka kaebajale on võimaldatud 23.03.2020 psühholoogi vastuvõtt. Ühtlasi on kaebaja esitanud

taotluse kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamiseks ning taotlus on vanglas menetlemisel.

Isegi juhul, kui hiljem peaks selguma kohaldatud meetmete õigusvastasus, on võimalik

tagajärgi heastada hüvitamise määramisega.

21. Käesoleval juhul aga välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise ilmselgelt ülekaalukas

avalik huvi. Puudub kahtlus, et vanglas liikumispiirangute jätkuv kohaldamine 30.03.2020

käskkirjaga on avalikes huvides ning selle kehtivuse peatamine vaidluse ajaks kahjustaks seda

ülemääraselt. Vaidlustatud käskkirja põhjendustes on selgitatud liikumispiirangute jätkamise

vajadust. Nimelt on märgitud, et arvestades hetkel COVID-19 haigust põhjustava viiruse kohta

teadaolevat, üleriigilist eriolukorda, ja seda, et nakatunute arv ja surmajuhtumite arv kogu

maailmas on plahvatuslikult tõusnud, sh tõusnud oluliselt ka Eestis, tuleb 19.03.2020

käskkirjaga nr 1-1/20/11 kehtestatud piiranguid kinnipeetavate ja teiste isikute elu ja tervise

kaitseks jätkata; kuigi riigid on rakendanud juba praegu ulatuslikke meetmeid, püsib

nakatumine ja surmajuhtumite arv väga kõrgel (vaidlustatud käskkirja lk 1). Veelgi enam,

viiruse levik on jätkuvalt kasvutrendis, tuginedes meedias (internetilehel err.ee) 13.04.2020

Terviseameti kriisistaabi juhi Ragnar Vaiknemets poolt avaldatule, et viiruse tipphetk ei ole

veel saavutatud. Seega kaitstakse kohaldatud meetmetega üheltpoolt kinni peetavate isikute elu

ja tervist, kuivõrd paljud kinni peetavad isikud kuuluvad riskigruppi oma tervislike näitajate

poolest. Avalikuks huviks on aga ka tervishoiusüsteemi võimalikult vähe koormamine. Vangla

on kohaselt selgitanud, et uuem teaduskirjandus kinnitab, et viirus on sedavõrd nakkusohtlik,

et kriitiliste juhtumite arv võib osutuda ohuks tervele tervishoiusüsteemile ja seda väga lühikese

perioodi jooksul; riikliku tervishoiusüsteemi toimevõime säilimine on avalik huvi, kuna seeläbi

tagatakse elu ja tervise kaitse (PS § 16 ja § 28). Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav

tuleks

toimetada

vanglast

välja

haiglaravile,

mis

tähendaks

lisakoormust

kogu

tervishoiusüsteemile, arvestades, et viiruse levik võib olla väga kiire ja seetõttu nakatunute arv

väga kõrge.

22. Kohus nõustub vastustajaga, et tõhusaks meetmeks on nakkusohu vältimiseks osutunud

isikute isoleerimine ja osaline isoleerimine ei ole piisavalt mõjus. Nii näiteks ei pruugi ka

kontrollitud tingimustes ja kaitsevahendite kasutamise korral olla tagatud täielik kaitstus,

3-20-628

7(8)

kuivõrd Eestis on ka haigestunud näiteks meditsiinitöötajad. Vastustaja on õigesti märkinud, et

kinni peetavate isikute elu ja tervise kaitsmist ei ole võimalik tagada üksnes vanglateenistujatele

ja vanglavälistele isikutele piiranguid kehtestades, vaid eesmärgi saavutamiseks on vältimatu

ka kinni peetavate isikute liikumis- ja suhtlusvabaduse piiramine. Teadaolevalt levib COVID19

inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase

inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid; teadusartiklites avaldatud info

kohaselt võib viirus olla nakkav ka peiteajal, mil haigestunud isikul on vaevumärgatavad

sümptomid või puuduvad need hoopis; seega ei pruugi olla vanglateenistusel kohe teavet isikute

kohta, kellest võib lähtuda nakkusoht, mistõttu tuleb kõiki isikuid käsitleda potentsiaalselt

ohtlikena; viirus võib levida ka viirusega nakatunud pindade kaudu, kuivõrd viirus võib olla

elujõuline ja nakkusohtlik esemetel kuni 48 tundi; Maailma Terviseorganisatsiooni ja

Terviseameti soovituste kohaselt tuleks hoiduda muuhulgas lähidistantsist (vähem kui 1 m);

vangla tingimustes, sh eluosakondades või ka jalutusaladel ei ole alati võimalik tagada

isikutevahelist piisavat ohutut kaugust, mille kaudu nakkusohtu vältida (sh vangi ja ametniku

vahel); vanglas ei ole ka võimalik täielikult välistada kokkupuudet ametnikega, kes kujutavad

samuti võimalikku nakkusohtu; samuti ei ole võimalik täielikult vältida vangi kokkupuudet

nakatunud pindadega; seega on suur oht, et viiruse levik toimub just kambrist väljaspool;

sellises olukorras lasub riigil haldusorgani kaudu positiivne sekkumiskohustus, mis seisneb

inim- ja pindkontaktide välistamises (Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkiri nr 1-

1/20/11, lk 2).

23. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks

nakatumise riski oluliselt; vangi tuleb alati jalutusboksi saata, mistõttu on kontakt ametnikuga

vältimatu; samuti tuleb kinni peetavat isikut jalutuste ajal valvata, mis ühtlasi tähendaks

rohkemaid kontakte ametniku ja kinni peetavate isikute vahel; veelgi enam, korrarikkumistele

reageerimisel on kontakt ametniku ja kinni peetava isiku vahel vältimatu. Lisaks tuleb kõik

pinnad ja alad, kus kinni peetav isik on viibinud, desinfitseerida enne jalutuskäiku, kuivõrd on

teada, et viirus levib ka nakatunud pindade kaudu.

24. Arvestades, et viiruse levik ei näita langustrendi, prevaleerib avalik huvi kaebaja

kaitstavate subjektiivsete õiguste üle. Vaidlustatud 30.03.2020 käskkirja põhjendustes on

märgitud, et kuna liikumis- ja muude piirangute tühistamine vanglas tooks tõenäoliselt kaasa

haiguspuhangu, millega seataks ohtu suure hulga kinnipeetavate elu ja tervis, siis ei ole

praeguses olukorras nende tühistamine mõeldav; sotsiaalse distantseerumise meetme jätkamist

on peetud uue viirusepuhangu ennetamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekurnamise vältimiseks

sobivaks meetmeks (lk 2). Seda enam, et ka kaebaja ise kuulub riskirühma.

25. Vaidlus puudub osas, et liikumispiirangutega kaasnevat negatiivset mõju leevendavad

vangla kohaldatud meetmed (lisatoitlustamine; kambrites raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni

ööpäevaringselt kasutamine). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et liikumispiirangute

kehtetuks tunnistamine võib seada ohtu vangla muude ülesannete tõhusa täitmise, kuivõrd

eriolukorra ajal on viidud vangla personal miinimumini. Samuti on üldteada asjaolu, et

desinfitseerimisvahendite ja kaitsevahendite kättesaadavus on praegu problemaatiline

ülemaailmselt.

26. Eeltoodud argumentidele tuginedes ei kuuluks esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamisele. 27. Koos kaebusega on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

Lähtudes sellest, et kaebus kuulub selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele, jätab kohus

riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

28. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

3-20-628

8(8)

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner kohtunik