2-20-2417/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-2417 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ii hagi J P vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind

2 628 eurot Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

A I (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Kohtla-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve; e-post: linnavalitsus@kjlv.ee)

J P (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J Plt elatis igakuise elatusrahana A Ii kasuks alates 13.02.2020. a igakuise elatusrahana 75 (seitsekümmend viis) eurot kuni xxx. a, so kuni A Ii täisealiseks saamiseni.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. A I on J P poeg. Viru Maakohtu 07.06.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-185198 võeti J Plt ära isikuja varahooldusõigus A Ii suhtes. Alaealise lapse eestkostja ülesandeid täitis ja täidab Kohtla-Järve Linnavalitsus. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja külastab aeg ajalt poega kuid ei täida poja ülalpidamiskohustust. Laps on riiklikul ülalpidamisel hooldusperekonnas.

2. Hageja esitas omapoolse seisukoha kostja vastusele. Vastuses märgib hageja, et arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tervisliku seisundit, siis on hageja nõus vähendama elatise nõuet

75 euroni.

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjale on määratud keskmine puue ja puuduv töövõime. Kostja sissetulekuks on 400 eurot kuus (töövõimetoetus). Lisaks hagejale on kostjal veel üks alaealine poeg kelle kasuks on välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja tegeleb aktiivselt töö otsinguga, kuid edutult. Kostja palub võtta arvesse tema majanduslikku olukorda ja palub vähendada nõuetavat elatise summa 75 euroni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

A I on J P poeg. J Plt on hooldusõigus poja suhtes ära võetud. Tulenevalt PKS § 96 (2. lause) ei mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust.

5. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p13 ja 3-2-1-33-11).

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

6. Hageja vähendas elatise nõuet summani 75 eurot kuus.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).

J Pl on ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse A Ii ees. J Pl on poja D kasuks välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud miinimummääras (2-17-10741). Kostja igakuine sissetulek on sotsiaaltoetus 400 eurot töövõimetuspension. Kostja ei vaidle hagile vastu, kuid palub otsuse tegemisel arvestada tema väikest sissetulekut ja töövõimetust.

Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

7. Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et J P ei ole suuteline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kohus arvestab lahendit tehes kostja sissetulekut, töövõimetust vanema ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees olenemata hooldusõiguslikest muutustest, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J Plt välja elatise poja ülalpidamiseks igakuiselt 75 eurot alates hagi esitamisest ja kuni poja täisealiseks saamiseni so kuni 24.07.2035. a või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulude jaotus

8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik