2-19-11647/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Legislator headnote
AI generated2-19-11647/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
14. aprill 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-11647
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
(apellant)
Aktsiaselts
PlusPlus
Capital
(registrikood 11919806), esindaja Carlo Kask
Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid
täiendada otsuse põhjendusi.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult
teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse
ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti
esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja
kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
2 (3)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 5. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi XX
(kostja) vastu põhivõla 3500 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, intressi 594,04 euro,
sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks
põhivõlalt alates 6. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,057260% päevas. Hageja
palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
Hageja väitel sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja 25. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu
nr SLR16-01-1461989, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 3500 eurot. Kostja oli
kohustatud tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule, sh esimese
osamaksena 25. novembril 2016 48,77 eurot ja viimase osamaksena 25. novembril 2021
96,35 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 20,9% aastas. Vaatamata
korduvatele hoiatustele ei tasunud kostja laenu põhisumma ja intressi osamakseid alates
25. novembrist 2016. Pank ütles laenulepingu selle üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt üles
5. septembril 2017 ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist. Pank loovutas 29. märtsil 2018 oma
nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Alates nõude
loovutamisest kohustus kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja
võlga ei tasunud.
2. Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU OTSUS
3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja
põhivõla 3500 eurot, intressi 594,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivise 1400,87 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt määras 0,057260% päevas
alates 6. augustist 2019, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Maakohus jättis menetluskulud kostja
kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu
50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni. Maakohus pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt
põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 50 eurot.
POOLTE SEISUKOHAD
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles
maakohus vähendas hageja õigusabikulusid ja saata asi uueks läbivaatamiseks õigusabikulude
osas esimese astme kohtule.
Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus jättis
kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 370 eurot. Maakohus ei hinnanud hageja
esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust. Ebaselge on, kas maakohus vähendas
tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid.
Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja
võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka
õigusalast analüüsi, nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja on põhjendanud
menetluskulude
tekkimist.
Hageja
peab
ajakulu
3,5 tundi
tõendite
analüüsile,
komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks.
Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja esindaja
tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et hageja
põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 50 eurot. 3,5 tundi on
analoogsete hagiavalduste koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi selliste hagide
tüüpilisust.
3 (3)
5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon
jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
7. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, milles
maakohus jättis osaliselt kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud
esindajakulu hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles
osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise
kohustust, kuivõrd maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millest lähtudes on maakohus
pidanud hageja põhjendatud esindajakuluks 50 eurot. See ei ole aga kaasa toonud valet otsust
ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas hagi esitamisega seotud TsMS §
175 lg 1 mõttes põhjendatud esindajakulu on 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga,
millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.
Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (vrdl nt tsiviilasjas nr 2-20-3248
esitatud hagi). Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja
kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,
täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi
koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat.
Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud
hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei
ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui
tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua
kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu
suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla
kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt
maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.
10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vahur-Peeter Liin
Villem Lapimaa
Ande Tänav