Legislator Case Law & Legislation
2-19-11647/9 AI generated

2-19-11647/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-11647/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Legislator headnote

AI generated

2-19-11647/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Keywords

AI generated
case of extreme hardship hail insurance damage to credit consumer credit revocation instalment payment agreement credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. aprill 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11647

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), esindaja Carlo Kask

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 5. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi XX

(kostja) vastu põhivõla 3500 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, intressi 594,04 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1400,87 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks

põhivõlalt alates 6. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,057260% päevas. Hageja

palus mõista kostjalt välja menetluskulud, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

Hageja väitel sõlmisid Bigbank AS (pank) ja kostja 25. oktoobril 2016 tarbijakrediidilepingu

nr SLR16-01-1461989, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 3500 eurot. Kostja oli

kohustatud tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule, sh esimese

osamaksena 25. novembril 2016 48,77 eurot ja viimase osamaksena 25. novembril 2021

96,35 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 20,9% aastas. Vaatamata

korduvatele hoiatustele ei tasunud kostja laenu põhisumma ja intressi osamakseid alates

25. novembrist 2016. Pank ütles laenulepingu selle üldtingimuste p 5.1.1 kohaselt üles

5. septembril 2017 ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist. Pank loovutas 29. märtsil 2018 oma

nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. Alates nõude

loovutamisest kohustus kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja

võlga ei tasunud.

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 3500 eurot, intressi 594,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1400,87 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt määras 0,057260% päevas

alates 6. augustist 2019, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu

50 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni. Maakohus pidas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 50 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus vähendas hageja õigusabikulusid ja saata asi uueks läbivaatamiseks õigusabikulude

osas esimese astme kohtule.

Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus jättis

kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 370 eurot. Maakohus ei hinnanud hageja

esindajakulu ega tunnitasu põhjendatust ega vajalikkust. Ebaselge on, kas maakohus vähendas

tunnitasu või hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid.

Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja

võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka

õigusalast analüüsi, nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja on põhjendanud

menetluskulude

tekkimist.

Hageja

peab

ajakulu

3,5 tundi

tõendite

analüüsile,

komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele põhjendatuks.

Kostja ei vaielnud vastu hageja nõuetele ega menetluskuludele. Lisaks ei ületa hageja esindaja

tunnitasu 100 eurot (pluss käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on arusaamatu maakohtu seisukoht, et hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 50 eurot. 3,5 tundi on

analoogsete hagiavalduste koostamiseks tavapärane ajakulu, arvestades isegi selliste hagide

tüüpilisust.

3 (3)

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse üksnes osas, milles

maakohus jättis osaliselt kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud

esindajakulu hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes selles

osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise

kohustust, kuivõrd maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millest lähtudes on maakohus

pidanud hageja põhjendatud esindajakuluks 50 eurot. See ei ole aga kaasa toonud valet otsust

ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas hagi esitamisega seotud TsMS §

175 lg 1 mõttes põhjendatud esindajakulu on 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga,

millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (vrdl nt tsiviilasjas nr 2-20-3248

esitatud hagi). Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja

kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat.

Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud

hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei

ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui

tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua

kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu

suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav